Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
27°
27°

Hooajaline info

Linnamajanduse osakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
736 1270
 

Linnatänavate heakord ja hooldus

Läänepiirkonna (Narva mnt, Riia tn ja Võru tn joonest lääne poole) pea- ja bussiliiklusega tänavate sõiduteede talihooldust teeb Tänavapuhastuse AS:
ööpäevane valvetelefon 510 5270
e-post: tartu@tap.ee


Idapiirkonna (Narva mnt, Riia tn ja Võru tn joonest ida poole, koos piiritänavatega) pea- ja bussiliiklusega tänavate talihooldust teeb AS Eesti Keskkonnateenused:
ööpäevane valvetelefon 503 6046
e-post: tartu@keskkonnateenused.ee

Vaata teehooldepiirkondi kaardilt

Kõrvaltänavate hooldus

1., 2., 3., 4. ja 5. piirkonnas: AS Eesti Keskkonnateenused (tel 503 6046, e-post tartu@keskkonnateenused.ee).

Vaata piirkondi kaardilt

Teede talihooldus Tartu Tähtvere hajaasustusala piirkonnas

Tartu linna Tähtvere hajaasustusala piirkonnas teeb teedel talihooldustöid Nivoo OÜ, kontaktisik Silver Tiirmaa, tel 5398 6395.

Linna teede ja tänavate talihooldus

Teede talihooldusel lähtub linnavalitsus majandus- ja taristuministri määrusest nr 92  “Tee seisundinõuded”, mis kehtib kogu Eesti Vabariigis.

Kuidas hooldatakse sõiduteid?
Peatänavate ja bussiliiklusega tänavate sõiduteede lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks kasutatakse kloriide, mis ei lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle teelt täielikult eemaldada. Neil tänavail on kohati ka sõiduteele märgitud jalgrattarajad, mille talihooldusel tuleb kohaldada sõidutee kohta esitatud nõudeid, mistõttu kasutatakse nende hooldusel kloriide. Libedustõrje tuleb sellistel tänavatel teha kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul.

Kõrvaltänavate sõiduteedel teostatakse sahkamist ja vajadusel libedustõrjet puistematerjalidega (killustik, kruus, liiv, sõelmed) ning seal võib teekate olla lumine või jäine. Nendel tänavatel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.

Kuidas hooldatakse kergliiklusteid?
Kergliiklusteede hooldustsükli aeg lume ja libeduse tõrjeks on 8 tundi. Talvise rattaliiklus edendamiseks teeb linn hoolduskvaliteedi ühtlustamise eesmärgil kõigil tähistatud ning nõuetekohaste gabariitidega jalgrattateedel lume- ja libedusetõrjet. Selleks kasutatakse lumetõrjel sahkamist ja libeduse tõrjel ainult graniitkillustikku või liiva, sõelmeid, kruusa või kruuskillustikku, milledesse võib puisturites külmumise vältimiseks olla segatud kuni 5% kloriide. 

Kuna lumesaju ja seega ka hooldustsükli ajal toimub kergliiklusteedel liiklus, sõtkutakse osa lund paratamatult kinni ja see jääb ka sahkamise järgselt teekattele. Sellisel juhul peab pressitud lumega või jäätunud teepind olema piisavalt haardeline. Selle tagamiseks tehakse vajadusel puistematerjalidega libedustõrjet. Ohutuks liiklemiseks ei tohi lume- või jääkihis olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi. Pressitud lumi või jäätunud kiht eemaldatakse teedelt sulaperioodil.

Kuidas hooldatakse kõnniteid?
Looduskeskkonna säästmise eesmärgil ei kasutata linnavalitsuse hooldatavate kõnniteede talihooldusel kloriide ehk soola. Samuti püütakse võimalikult minimaalselt kasutada liiva, sest see toob endaga kaasa kevadise tolmuprobleemi. Linnavalitsuse esimene valik teede talihooldusel on graniitsõelmed, mida soovitatakse ka kõigile teistele kõnniteede hooldajatele.

Mida koduomanikud ise kõnniteede puhtana hoidmiseks tegema peavad?
Vastavalt ehitusseadustikule on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitise ja selle esise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida ka katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m. Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. 

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Miks teed ja tänavad aeg-ajalt ikka lumised on?
Töö kestel on liiklustingimused paratamatult talvised, mistõttu tuleks sellega arvestada ja lumesaju ajal võimalusel väljas liikumist piirata või olla ettevaatlikum. Lumesaju korral tuleb suurematel tänavatel teha libedustõrje kuni 4 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 8 tunni jooksul. Kõrvaltänavatel ja kergliiklusteedel tuleb libedustõrje teha kuni 8 tunni jooksul ja lumetõrje kuni 12 tunni jooksul.

Miks jalgratturite kasutatavad teed lume ja jääkihiga kaetud on, kas neid ei võiks sahaga puhtaks teha?
Seda nii looduskeskkonna säästmiseks kui ka tenilistel põhjustel. Esiteks on kergliiklusteed erinevalt sõiduteedest äärekivideta ja kulgevad sageli haljasalade, alleede, parkide, aedade jne kõrval. 

Teiseks põhineb kloriidide toime lume ja jäävaba teekatte saavutamiseks sellel, et autorattad hõõruvad ja segavad teele kantud kloriidid lumega. Tekkinud soola-lume segu ei külmu temperatuuridel kuni -18 kraadi ja seega lase autoratastel lund jääks pressida ja võimaldab selle hooldustsükli jooksul teelt täielikult eemaldada. Selleks, et kloriidid jõuaks liikluse toimel mõjuma hakata, on isegi ette nähtud tehnoloogiliselt toimimisaeg sõltuvalt liiklussagedusest kuni pool tundi. Kuna kergliiklusteedel autoliiklust pole ja kergliiklejatest kloriidide segamiseks ei piisa (rääkimata soolakahjustustega jalanõudest), ei hakkaks kloriidid toimima ja pigem vastupidi, külmema ilma korral võib lumme visatud sool seal lahustudes ja koha peal sõtkutud jälgedes lahjenedes külmuda ning põhjustada hoopis jäätumist. Jääkonarliku tee tekkimisel oleks seda äärmiselt ebameeldiv kasutada ja keeruline hooldada.
 
Kui linnatänavatel eelistatakse graniitsõelmeid, siis miks jalanõud talvel ikka soolaplekkidega kaetud on? 
Sõiduteid hooldatakse kloriididega ja ülekäikudel tuleb neid ka ületada. Seetõttu võivad ka jalanõud talvel linnas liigeldes kloriididega kokku puutuda. 

Kuidas linn majaomanikke teehooldusel aitab?
Tartu linnas on kokku 100 avalikku graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised). Tartu Majaomanike Ühing vastutab nendes konteinerites sõelmete olemasolu eest ning Tartu linn hüvitab ühingule seonduvad kulud. Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel veerasirg@hot.ee.

Lume- ja libedusetõrje kinnistuomanikele

Graniitkillustiku konteinerid

Tartu linnas on 100 graniitkillustiku konteinerit (300-liitrised), milles on 5%-line soola- ja graniitkillustiku segu.

Graniitkillustiku konteinerite loetelu      Vaata kaarti suuremalt

NB! Graniitkillustiku ja lume segu tuleb kohe pärast sulatusprotsessi lõppu kõnniteelt koristada ja panna vaalu.

Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 564 70492 või e-posti teel veerasirg@hot.ee.

 Lume ladestuskohad

Üle linna on kaks lume ladestuskohta, kuhu linnakodanikud saavad tasuta ära viia tänavakoristamist segava lume.

Linlased ja ettevõtted saavad ise lund vedada ladestuskohtadesse:
 

  • Kaupmehe tänava lõpus asuvale inertsete ehitusjäätmete ja pinnase ladestusplatsile. Plats on avatud tööpäeviti 9-17 ja sisenemisel tuleb valvurilt lumeveost teavitada;
  • Betooni-Ravila-Ilmatsalu vahelisele alale (sissepääs Betooni tänavalt)

 Katuste ohutuse tagamine

Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ehitiste katustelt õigel ajal ära koristada.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sinna tekivad tuulega hanged, mille koormus võib katusele lubatavat lumekoormust mitu korda ületada. Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sajuvee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sajuveesüsteeme ning takistada katuselt sajuvee ärajuhtimist.

Lume koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • Mõtle, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha sinna minemata, näiteks redeli abil.

  • Tee enne katusele minekut kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust).
  • Kui sul pole nõuetekohast turvavarustust ja muid tööohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid, siis on soovitav tellida lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
  • Arvesta katusele minnes ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada.
  • Kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need ohutuks liikumiseks paigaldada. Võimaluse korral paigalda katuse servadesse ka ajutised piirded.
  • Ära lase lumel ja jääl kukkuda ning ära viska seda madalamatele hoonetele. Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke.
  • Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see ala töötegemise ajaks ohutuslintidega piirata.
  • Jälgi, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla.
  • Väldi lume ja jää sulatamisel keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sajuveesüsteeme.
  • Kasuta lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Samuti peab ehitise omanik teavitama TJA-d ehitisega toimunud õnnetusest. Ehitiste ohutusjärelevalvet teevad kohalikud omavalitsused ja TJA.

Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.

lumeKORISTUS KATUSTELT ja teedelt, Jääpurikate eemaldajad

Ettevõtetel, kes tegelevad lume ja jääpurikate eemaldamisega katustelt ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@tartu.ee.

Torufirmad

Ettevõtetel, kes teevad torutöid ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@tartu.ee 

Foto: Juhan Voolaid
Foto: Juhan Voolaid

Tänavate hooldusfirmad

Kinnistuomanike puhastusaladel asuvate kõnniteede ja muude teede talvist koristamist on võimalik kokku leppida järgmiste firmadega:

Ettevõtetel, kes hooldavad tänavaid ja soovivad oma andmeid siin lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@tartu.ee 

Puulehtede vedu

Puulehed viiakse tasuta ära nende kruntide juurest, kus linna puud kasvavad eramuga maaomanike koristatavate avalike kõnniteede läheduses.

Prügikottidesse pandud lehtede äravedu toimub graafiku järgi kindlatel tänavatel. Esimene veoring tehakse oktoobris ja teine novembris.

Tartu linna puulehtede veograafik 2020

Linna keskkonnateenistus paneb krundiomanikele südamele, et lehtede jaoks mõeldud prügikottidesse ei tohi panna olmejäätmeid, õunu, oksi ja muud aiaprahti.

Puulehed tuleb veopäevaks panna suurtesse kilekottidesse (100-liitrised kotid). Soovitame lehekotid eelmise päeva õhtul välja viia, sest vedu algab varahommikul (ringi alustatakse kell 6).

Kilekotte jagatakse soovijatele, kelle aadress on ära toodud tabelis, raekoja infokeskuses, sissepääs vasakust küljeuksest (Raekoja plats 1a).

 

Infokeskus on avatud:

E 9-18

T-R 9-17

Info telefonil 1789

 

Oma krundilt riisutud puulehed saab viia jäätmejaamadesse (Selli 19, mis on endine Turu 49), tel 738 6700, 524 1544 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele) ja Jaama 72c, tel 7386700, 527 8960 (jäätmejaama operaator vastab vastavalt võimalustele). Biolagunevate aiajäätmete äraandmine on tasuline: 12 €/t Jaama 72c ja 12 €/t Selli 19. Biolagunevaid aiajäätmeid võetakse vastu ühelt toojalt maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleks aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 5307 0327).

Jäätmejaamad on avatud E-R 10-18 ja L, P 10-16. Kaart

 

Linna maad hooldavatel korteriühistutel tuleb lehtede tasuta äraveoks registreerida end kuni 10. oktoobrini Tartu Korteriühistute Liidus (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com), kust jagatakse tasuta 150-liitriseid prügikotte (teisipäeviti kell 11–16 ja kolmapäeviti kell 15.30–17.30). Lehtede äraveoringid toimuvad 19.–23. oktoobril ja 16.–25. novembril. Täpsemad ajad piirkonniti saab Tartu Korteriühistute Liidust (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com).

 

Foto: Meelis Lokk
Foto: Meelis Lokk

Üleujutus

NB! Lihtsam on kahju ärahoidmiseks ette valmistuda, kui seda pärast likvideerida!

Päästekeskus soovitab üleujutuse ohualas elavatel majaomanikel sulgeda hoone keldrite õhutusavad ja uksed-aknad nii, et vee juurdepääs oleks takistatud, samuti tasub keldris olev vara kõrgemale tõsta. Hädaabinumbril 112 tuleb helistada siis, kui on tegemist eluohtliku olukorraga või on tarvis hädaabi vara päästmiseks.

Emajõe veetaseme kohta kogub infot EMHI hüdroloogiaosakond ja nende kodulehel on näha iga tunni aja tagant uuenev näit. Andmed on esitatud Tartu nullist lähtuvalt, mis on Kroonlinna nullist 29,61 m kõrgemal. Emajõe veetaseme kriitiliseks punktiks, mis tähendaks Supilinna üleujutusohtu, loetakse 2,54 m üle Tartu nulli ehk 32,15 m üle Kroonlinna nulli.

Päästeameti käitumisjuhised üleujutuse korral

Pinna- ja sajuvete väljapumpamist saab tellida veevarustus- ja kanalisatsioonitöid tegevatelt firmadelt. ASi Tartu Veevärk avariitelefon on 736 2600.

Foto: Sirje Tagel
Foto: Sirje Tagel

Grillimine ja lõkke tegemine

NB! Tartu linna jäätmehoolduseeskirja järgi on Tartu linnas ilma loata jäätmete põletamine keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit. Ka puulehed ja -oksad on jäätmed ning neid ei tohi lõkkes põletada.

Riiklikud tuleohutuse õigusaktid ei  takista grillimist või lõkke tegemist, kuid iga kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil vastava keelu kehtestada. Kulupõletamine on seaduse järgi aasta ringi keelatud.

Grillimine on Tartu linnas lubatud. Grillimisel tuleb järgida samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Grillida ei tohi kohas, kus pole tagatud turvalisus, täidetud seadusega määratud nõuded või ka avaliku korra nõuded. Näiteks kui grillisuits või seadmest tulenev tuleoht naabrite või kaaskodanike heaolu häirib, on see avaliku korra rikkumine.

Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise:

  • Tahkekütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutu kaugus vähemalt kaks meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning seal ei tohi grillida.

  • Grillseadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põleva materjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit.

Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

Lõkke tegemisele ja grillimise kohale esitatavad nõuded
 

Tartu linna ametlikud grillimiskohad asuvad:

  • Emajõe vabaujula lõpus
  • E. Wiiralti tänaval Luunja metsas
  • Ropka pargis
     

Nendes kohtades on katusega grillimisalused, saab teha ka väikest lõket, puud peavad endal kaasas olema.

Jõulukuuskede äraviimine

Jõulukuused saab sel aastal viia jäätmejaama või konteinerisse. Seoses koroonaviiruse levikuga ei toimu Tartus vanadest jõulukuuskedest tehtud tuleskulptuuride põletamist, mis on traditsiooniliselt toonud kokku palju inimesi. Vana jõulukuuse saab viia jäätmejaama või selleks pandud konteinerisse.

Tasuta saab kuuse viia linna jäätmejaamadesse Selli 19 ja Jaama 72c ning alates 4. jaanuarist kuni 24. jaanuarini selleks paigaldatud kogumiskonteineritesse Selli 19 parklas ning Turusilla läheduses asuvas Paju tänav T1 parklas. Kokku kogutud kuused purustatakse hakkeks Ragn-Sells ASi jäätmejaamas ning hakkepuitu kasutatakse katlamajades toasooja saamiseks.

Tasu eest saab koju või kontorisse kutsuda kuuske ära viima: Asum OÜ (tel 5668 5695), HKP OÜ (tel 564 1900), Keskkonnahooldus Eesti OÜ (tel 5552 5856), Stell Eesti AS (tel 509 9345).

Jäätmejaamad on avatud E-R 10-18, L-P  10-16, tel 738 6700 (E-R 9-17), 527 8960 (Jaama 72c), 524 1544 (Selli tn 19).

Viimati muudetud 17.03.2021