LIFE IP BUILDEST - Eesti Renoveerimise maraton
Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele
Loodusressursse kasutatakse kõige rohkem ehitamiseks ja just hoonetes kasutatakse üle poole Eestis tarbitavast energiast. Materjalide ja energia säästmiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks tuleb olemasolevaid hooneid hooldada ning terviklikult renoveerida.
Riik on selleks käivitanud renoveerimismaratoni ja koostanud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mis näeb ette, et 2050. aastaks on kõik Eesti kodud ja töökohad targalt korda tehtud. Selle eesmärgi seadmine ja täitmine on vajalik, et meie majad oleksid energiasäästlikud ja kestlikud ning neis oleks meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast.
Praegu oleme läbinud renoveerimismaratoni esimesed meetrid, kuid vajame jätkamiseks paremaid ja laiapõhjalisemaid lahendusi. Nende leidmiseks, testimiseks ja seeläbi strateegiale hoo andmiseks on BuildESTi arendusprojektis oma tarkuse ühendanud valdkonna 18 tugevaimat tegijat, kelle hulka kuuluvad ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA). Kogueelarve on umbes 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus. Projekt kestab 2028. aastani.
Poliitikate kujundamine
Kaardistame hoonete olukorra erinevate hoonetüüpide kaupa. Uurime, mis on peamised takistused hoonete renoveerimisel, kuidas on toiminud senine Eesti ja teiste riikide praktika ja mis vajab muutmist. Töö tulemusena valmib alusmaterjal energiatõhusa renoveerimise poliitikate kujundamiseks ning ärimudelite ja meetmete väljatöötamiseks.
Tehnilised lahendused
Töötame välja tõendatud toimivusega renoveerimislahendused ja juhendid, mille teeme kättesaadavaks nii omanikele kui spetsialistidele. Lahenduste väljatöötamisel järgime hoonetüübi eripära ja kultuuriväärtust. Seejuures on suurimaks väljakutseks seni vähem uuritud hoonetüübid: eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned. Tüüpsete korterelamute puhul keskendume kvartalipõhisele tehaselisele renoveerimisele.
Näidisrenoveerimised
Testime ja kontrollime pakutud lahendusi näidisobjektidel, seejuures katsetame ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamise võimalusi.
Terviklikult renoveeritud hooned on heaks eeskujuks ning ärgitavad ka naabreid tegutsema. Kaasame laiemalt kogukondi, et leida lahendused kogu naabruskonna uuendamiseks.
Kohanemine muutunud kliimatingimustega
Muutunud kliima on kaasa toonud uued olud. Euroopas on sagenenud üleujutused, tugevad tuuled ja niisked perioodid ning tihedamini valitseb nullilähedase temperatuuriga aeg. See seab senisest nõudlikumad tingimused ehitusmaterjalidele ja rekonstrueerimisele.
Projektiga mudeldame kliimariske ja testime muutunud kliimaga kohanemise lahendusi. Selle tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Eesmärk on tagada erinevates ekstreemsetes ilmastikutingimustes hoonete parem kliimakindlus kogu elukaare lõikes, et vältida korduvaid renoveerimistöid.
Ehitusmaterjalide korduvkasutus
Taaskasutatav ehitusmaterjal on ressurss, mida oleme seni liiga vähe sihipäraselt kasutanud. Kaardistame peamised takistused materjalide ringlussevõtul ning otsime lahendusi targaks renoveerimiseks ja lammutamiseks.
Uurime võimalusi ehitusmaterjalide lihtsaks demonteerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. Testime elementide korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu resertifitseerimise protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni. Eesmärk on materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures selle kvaliteedi. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ja vajadust aina uusi loodusressursse kasutusele võtta.
Digitööriistad
Juba täna on Eesti maailmas esimene riik, kus kogu hoonefond on kantud kolmemõõtmelisele kaardile. Projektiga töötame välja tööriistad, millega saab senisest rohkem rakendada hoonete kasutamisel, hooldamisel ja uuendamisel andmeid. Seejuures tahame tõsta nende kvaliteeti ja kättesaadavust ning valikuid automatiseerida. Lisaks arendame edasi ehitisregistrit (digitaalset logiraamatut) ja töötame välja hoonepõhise renoveerimise teekaardi.
Teadlikkuse kasvatamine
Tõstame omanike ja spetsialistide teadlikkust hoonete uuendamise võimalustest ja suurendame seeläbi nõudlust renoveerimiseks. Toome välja energiatõhusa tervikrenoveerimise kasud – majad kestavad kauem, need on ohutumad, saavad parema hea sisekliima, ülalpidamiskulud on madalamad ja paraneb ligipääsetavus. Seeläbi tekib mitmekordne võit nii omanikule kui ka keskkonnale.
Hooned vajavad hooldamist ja uuendamist ka siis, kui energiatõhusus kõrvale jätta. Allakukkuvad varikatused või rõdupaneelid, lagunenud fassaad, hallitus toanurgas, lekkivad torud ning ohtlik gaasiseade on vaid osa probleemidest, mis vajavad lähitulevikus aina suuremal hulgal hoonetel lahendamist. Võit on siiski mitmekordne, kui tervikrenoveerimise käigus saab hooned muuta ka energiatõhusaks.
Projekti partnereid on kokku 18:
Ministeeriumid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (juhtpartner ja CINEA lepingupartner), Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium
Ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia
Riigiasutused: SA KredEx, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS
Omavalitsused: Tartu, Võru ja Rakvere linnavalitsused
Katusorganisatsioonid/erialaliidud: Eesti Korteriühistute Liit, EVM Maaarhitektuuri Keskus, MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit.
BuildEST projekti juhtpartner on Kliimaministeerium kliimaministeerium.ee/buildest
Tartu linnaga seonduvate küsimuste puhul pöörduda:
Kaspar Alev
Kliimaspetsialist
Rumiloome osakond
+372 5242859
