Tartu kutsub siilidele talveks pesasid meisterdama
Tartu Linnavalitsuse pressiteade
/ Linnalooduse LIFE projekti Tartu ROHEring abil on Toomemäele loodud esimesed siilipesad, mille täiendamisele saavad kõik kaasa aidata, lisades neisse lehti.
Tartus elab üsna palju siile, kes toimetavad koduaedades, kuurides või majade all. Selleks et aidata neil linnakeskkonnas talv üle elada, saavad kõik teha talvekodu leidmise neile veidi lihtsamaks. Meie aladel magavad siilid novembrist aprillini talveund ning just praegu on õige aeg üle vaadata, kas koduhoovis on sügistööde järel jäetud ruumi ka siilidele.
Saame siilidele pakkuda turvalist ja looduslikku varjupaika, kui jätame neile aianurka oksahunniku, vooderdame selle lehtedega ega tülita võimalikku üürnikku enne hiliskevadet.
Tartu ROHEringi projekti raames veab siilipesade ehitamist Kaarin Hein, kes töötab Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia projektijuhina ning on erialalt loomaökoloog. Tema juhendamisel on esimesi talvepesasid ehitanud Tartu Katoliku Kooli 9. klassi õpilased ning Maarjamõisa lasteaia lapsed. Hein julgustab, et igaüks saab oma koduaeda rajada sobiva pesa vähem kui veerand tunniga. Selleks on vaja natuke oksi või üks-kaks euroalust ning parajalt suur kuhi sügisesi lehti. Siilile piisab umbes 15 cm kõrgusest vabast ruumist, kuhu varju pugeda.
Pesaks sobivad hästi erinevad tuulemurrud ning kokku kuhjatud oksa- ja lehehunnikud. Siil ise vooderdab oma pesalohu kuivanud kõrte ja samblaga, tuule ja sademete eest kaitsevad teda maha langenud lehed ning oksad. Soe talvepesa ja enne talveund kogutud rasvavarud on mõlemad tähtsad, et talv edukalt üle elada. Kui aeda jääb oksahunnik, siis ei tasu seda enne hiliskevadet enam puutuda, et mitte kogemata siili või mõnda muud talvitujat segada. Talveuni on siili elu kõige õrnem periood, mil ülesäratamine võib tähendada, et loom ei suuda enam kevadeni vastu pidada.
Kes soovib siilipesade tegemiseks inspiratsiooni leida, võiks Toomemäel üles otsida siilidele loodud oksahunnikud. Kutsume kõiki lehtedes sahistajaid ja jalutajaid pesadesse lehti juurde puistama. Osad pesad on tähistatud ka siltidega.
Kui soovite teha oksahunniku näiteks jaanipäevalõkkeks, tasub meeles pidada, et kaua ühes kohas seisnud okstesse leiavad tee paljud teisedki väikeloomad, näiteks hiired, konnad ja putukad. Seepärast on oluline enne lõkke tegemist oksahunnik ümber tõsta või lahti harutada, mitte seda otse süüdata.
Harilik siil on talveund magav imetaja. Nii elab ta üle aja, mil looduslikku toitu napib. Siil sööb erinevaid selgrootuid, näiteks putukaid, nälkjaid, tigusid, vihmausse ja teisi väikeloomi. Sobivat pesapaika hakkavad siilid otsima juba septembris ja oktoobris.
Viimati muudetud 16.10.2026
