Korraldatud jäätmevedu
Sissejuhatus
Korraldatud jäätmeveo puhul kogub ja veab jäätmeid jäätmevedaja, kelle linn on konkursi korras välja valinud. Tartus on neli jäätmeveopiirkonda, kus tegutseb kolm ettevõtet.
Jäätmevedajatel on oma piirkondades ainuõigus vedada segaolmejäätmeid, vanapaberit ja pappi (alates viie korteriga majade juurest) ning biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid (alates kümne korteriga majade juurest).
Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmevedu kõigile kohustuslik.
Jäätmeveopiirkonnad ja hinnad
Piirkonnad
Tartu linn jaguneb neljaks jäätmeveopiirkonnaks:
Piirkond 1: Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad;
Piirkond 2: Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad ning endise Tähtvere valla ala;
Piirkond 3: Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa;
Piirkond 4: Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa.
Korraldatud jäätmeveo hinnad
Piirkond 1
Piirkond 2 (sh end. Tähtvere vald)
Piirkond 3
Piirkond 4
Alates 01.01.2025 tõusevad segaolmejäätmete äraandmise hinnad kõigis Tartu linna jäätmeveopiirkondades. Hinnamuutuse põhjuseks on jäätmete käitluskulude kasv Iru põletustehases, kuhu Tartu segaolmejäätmed viiakse. Ühe kuupmeetri segaolmejäätmete vedu korraldatud jäätmeveo raames kallineb keskmiselt 0,80 euro võrra (sh käibemaks). Näiteks 240 l mahuti tühjenduse kehtiv hind 1. jäätmeveopiirkonnas on 3,09, muudatuse järgne hind aga 3,26 eurot (sh käibemaks), 2500 l mahuti puhul vastavalt 32,15 ja 33,99 eurot.
Kõigi jäätmeveopiirkondade muudatuse järgsete hindadega saab tutvuda siin (pdf).
Jäätmeveo peatamine
Korraldatud jäätmeveo peatamiseks mingiks perioodiks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont jms) tuleb esitada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.
Avalduse soovitava vormi leiate siit.
Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses ära märkida ka see, kas suvel krundil tegevus toimub. Kui jah, peaks sealt suvekuudel siiski vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni. Maksimaalseks peatamise tähtajaks on kolm aastat.
Biojäätmete üleandmise kohustusest saavad vabastust taotleda (ehk ennast kompostijaks vormistada) üksikelamute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud. Vabastamise tingimuseks on kinnistul tekkivate köögi- ja sööklajäätmete samal kinnistul kompostimine.
Kompostimiseks tuleb kasutada kahjurite eest kaitstud kinnist (kaanega) kompostrit, mis on piisavalt suur, et aasta ringi tekkivad jäätmed ära mahutada. Vabastuse taotluse saab esitada jäätmevaldajate registri EVALD iseteeninduses. Taotlusele tuleb lisada oma kompostri pilt, nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada.
Iseteenindusse sisselogimisel sisestage isikukood, vajutage "Otsi", valige "Kompostimine" ning seejärel nimekirjast õige kinnistu;
- avaneb väiksem aken, mille allääres vajutage „Taotle kompostimist";
- laadige üles pilt oma kompostrist;
- kontrollige e-posti aadressi (sinna saabub Teie taotluse esitamise kinnitus ja hiljem otsus);
- kommentaarilahtrisse märkige kasutatava kompostri maht liitrites ja mitme korteriga elamute puhul see, kes hakkab kompostrit kasutama (kas ühe või kõigi korterite elanikud; kui kompostrit hakkavad kasutama maja osade korterite elanikud, tuleks täpsustada, kes);
- vajutage "Esita".
Kui teil ei ole arvutile ligipääsu või vajate taotluse esitamisel abi, võtke palun ühendust Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ametnikega:
- Tiina Lille (1. ja 2. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe paremkaldal), tel 736 1328, [email protected];
- Juhan Voolaid (3. ja 4. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe vasakkaldal), tel 736 1273, [email protected].
Tartu linnalt 2021. a tasuta kodukompostri saanud ei pea täiendavat taotlust esitama; nemad on automaatselt kompostijatena registreeritud.
Jäätmeliigid
Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, aga mitte harvem kui üks kord kaheteistkümne nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
Paber ja kartong
Vanapaberi kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:
1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on viis ja enam korterit;
2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas.
Muul juhul tuleb vanapaber koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.
Vanapaberi kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul.
Biolagunevad jäätmed
Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib biojäätmete eraldi kogumismahutisse kogumise ja jäätmevedajale üleandmise nõue kõigile (sh üksikelamutega) kinnistutele, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud.
Kuni kümne korteriga (k.a) kinnistul ei pea olema biojäätmete kogumismahutit juhul, kui köögi- ja sööklajäätmed kompostitakse samal kinnistul ning linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt on saadud selleks nõusolek. Ühise kompostri kasutamine on lubatud kahel kõrvuti asetseval kinnistul.
Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt või biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Biolagunevate jäätmete konteineri tellimine kinnistutele võiks toimuda korteriomanike kokkuleppel ühiselt, kuid lubatud on ka eraldi kogumismahutid.
Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.
Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed saab viia jäätmejaama või tellida nende vedu piirkonna jäätmevedajalt. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.
Aia- ja haljastusjäätmete vedu aprillist kuni novembri lõpuni
1. aprillist kuni 30. novembrini saab aia- ja haljastujäätmete veo tellida oma piirkonna jäätmevedajalt. Selleks tuleb vedajale eelnevalt teada anda äraantavate aiajäätmete kogus.
Aiajäätmed veetakse ära 14 päeva jooksul arvestades tellimisele järgnevast tööpäevast. Täpse veopäeva annab jäätmevedaja täiendavalt teada. Äraantavad aiajäätmed peavad olema pakitud läbipaistvatesse, kergesti teisaldatavatesse kilekottidesse (soovitatavalt 100-150 l) ning peavad olema pealt suletud. Kotid tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud asukohta, nt olmejäätmete konteineri vahetusse lähedusse. Aiajäätmete kotti teist liiki jäätmeid panna ei tohi, vastasel juhul jäätmevedaja kotti kaasa ei võta.
Aiajäätmete kogumiseks sobivaid läbipaistvaid kilekotte müüakse Pakendikeskuse ASi poes ning erinevates e-poodides. Neid pakub müügiks ka AS Eesti Keskkonnateenused oma kontorist Tähe 108, E-R kl 9-17 (150liitrised kotid, 10 tükki rullis, hind 2,50€ + käibemaks).
Korraldatud jäätmeveo konkursid ja lepingud
Jäätmevedajate leidmiseks on linn korraldanud avalikud konkursid.
Tartus veavad segaolmejäätmeid:
Piirkond 1: AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 2 (sh end. Tähtvere valla ala): AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 3: AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused.
Kontaktid:
AS Eesti Keskkonnateenused: Tähe 108, tel 738 6700 ja 1919.
Tartu linna ja jäätmevedajate vahel sõlmitud lepingud
Piirkond 1: AS Eesti Keskkonnateenused
Piirkond 2: AS Eesti Keskkonnateenused
Piirkond 3: AS Eesti Keskkonnateenused
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused
Korduma kippuvad küsimused
1. Mida teha, kui jäätmevedaja poolt saadetud lepingu projektis märgitud veosagedus või konteineri tüüp (või midagi muud) ei ole sobiv?
Sellisel juhul palume ühendust võtta Eesti Keskkonnateenused AS klienditeenindusega. Kiireim viis on esitada täpsustused läbi veebilehe (Klienditugi > Võta meiega ühendust).
Info võib saata ka e-posti aadressile [email protected]. Eesti Keskkonnateenused AS klienditeeninduse telefon on 738 6700. Kontorisse (Tähe 108) soovitame minna vaid juhul, kui teised võimalused kuidagi ei sobi.
2. Kas jäätmevedaja vahetus puudutab ka pakendite vedu?
Pakendite veoks sõlmitud lepingud jäävad endiselt kehtima. Uus vedaja pakub klientidele ka pakendite kogumise teenust, kuid millise ettevõttega sõlmivad kliendid pakendite kogumiseks lepingu, on nende endi valik. Pakendite kogumiseks eraldi mahuti paigaldamine on soovitatav, kuid see ei ole kohustuslik. Kui kinnistul ei ole pakendikonteinerit, tuleb elanikel pakendid viia avalikesse pakendikonteineritesse.
3. Biojäätmete jaoks on nõutav kinnistule eraldi konteineri paigaldamine. Mis saab sellisel juhul, kui elanikud on soetanud kompostri ning kompostivad biojäätmed oma kinnistul?
Kui elanikud on soetanud kompostri ning kinnistul kompostitakse köögijäätmeid, siis on võimalik esitada linnamajanduse osakonnale avaldus biojäätmete konteineri paigaldamisest vabastuse saamiseks. Oluline on, et köögijäätmete kompostimine toimuks kinnises kompostimisnõus, kompostimisvõimalus oleks tagatud kõikidele elanikele ning kinnistul peaks olema piisavalt ruumi kompostmaterjali kasutamiseks. Avalduse vormi leiab siit .
4. Hajaasustusalal on lubatud harvem jäätmevedu (minimaalselt 1 kord 12 nädala jooksul). Kuidas kontrollida, kas klient elab hajaasustusalal või tiheasustusalal?
Kas aadress on tiheasustusalal või mitte ning mitmenda veopiirkonnas aadress asub, on võimalik kontrollida jäätmeinfo kaardilt.
5. Mulle kuuluva kinnistu on linn jäätmeveost vabastanud, kuna seal ei elata. Kas vabastus jääb kehtima, kui minu jäätmeveopiirkonnas alustab uus jäätmevedaja?
Jah, kõik jäätmeveovabastused jäävad kehtima kuni neile määratud lõpukuupäevadeni ja linn teavitab neist uut jäätmevedajat. Jäätmeveost saab vabastada juhtudel, kui kinnistul ei elata või seda ei kasutata. Vabastuse taotlemiseks palume esitada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus, mille soovitava vormi leiate siit.
6. Miks on vaja vanapaberit ja biojäätmeid eraldi koguda?
Liiga palju tekib sorteerimata ehk tavaprügi, mida oleks prügilasse suunamise või põletamise asemel hoopis mõistlik taaskasutada. Näiteks on kodumajapidamiste biojäätmete osakaal praegu ca 30%, mida saaks eraldi kogudes kompostida. Eraldi kogutud vanapaber suunatakse ümbertöötlemisele, mille tulemusena saab valmistada uusi tooteid.
7. Mida tohib biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid. Sorteerimisjuhend.
8. Milliste majade juures on biojäätmete konteiner kohustuslik ja kui tihti tuleb seda tühjendada?
Alates 1. jaanuarist 2024 kehtib biojäätmete eraldi kogumismahutisse kogumise ja jäätmevedajale üleandmise nõue kõigile (sh üksikelamutega) kinnistutele, mis on korraldatud jäätmeveoga liidetud. Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.
9. Mis juhtub, kui mõni kortermaja elanik ikkagi paneb toidujäätmed tavalise prügi sisse?
Tavaprügi viiakse minema olenemata sellest, kas seal on toidujäätmeid sees või mitte.
10. Kuidas tuleb jäätmeid biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
11. Kas vanapaberikonteinerisse võib panna ainult vanu ajalehti-ajakirju ja reklaame?
Vanapaberi konteinerisse võib panna lisaks eelnimetatutele ka vihikuid, trükiga ja puhtaid kirja- ning joonistuspabereid, ümbrikuid, kaanteta raamatuid, pappkaste ja -karpe, paberkotte ja muid puhtaid pakendeid jms.
12. Miks peab ahiküttega majadel vanapaberikonteiner olema, kui paber enamasti ahjukütteks ära kasutatakse?
Vanapaberi taaskasutusse suunamine on mõistlikum tegevus, kui selle põletamine. Tihti on postkastidesse paigutatav reklaam kriitpaberist, mis ei ole heade põlemisomadustega. Paberi taaskasutamisel tuleb toota vähem uut paberit. Üks tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud, keskmise suurusega eramaja tarvitatava aastase koguse elektrienergiat, 30 m3 vett. Samuti jäävad olemata uue paberi tootmisel tekkivad õhuheitmed.
13. Kui palju tuleb konkreetsete lisakonteinerite eest maksta?
Hinnakirjad leiab siit.
14. Miks jäätmeveohinnad linnaositi erinevad?
Seaduse järgi on Tartu jagatud neljaks jäätmeveopiirkonnaks. Igas piirkonnas korraldatakse jäätmevedaja leidmiseks eraldi riigihankeid ning seetõttu võivadki hinnad linnaositi erineda.
15. Kas konteiner tuleb rentida piirkonna jäätmevedajalt või võib selle rentida mõne teise ettevõtte käest või ise osta?
Konteineri võib rentida nii oma piirkonna kui mõne teise teenusepakkuja käest, aga ka ise osta. Ostmisel tuleb jälgida, et konteiner vastaks EVS-EN-840 standardis toodud nõuetele. Oluline on, et konteiner sobituks jäätmeveoki mehhanismidega.
