Tartu linna eelarve

Toetus tuleb taotleda taotluste esitamise infosüsteemis:
tartu.ee/kotoetused/linnaeelarvest

Infosüsteemi sisenedes toimub toetuse taotleja ja tema esindaja andmete kontroll äriregistrist.

Kui toetust taotledes tekib küsimusi, palume ühendust võtta Tartu Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Külli Lustiga (telefon 7361 148, e-post ro@raad.tartu.ee).

Lähemalt toetuse taotlemisest

Tartu linna eelarvest on õigus toetust taotleda juriidilisel isikul, kui vastav õigus on juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud. Olete aastaid Tartu linna eelarvest toetust taotlenud ja ka saanud.

Tartu Linnavolikogu kehtestas 11. juuni 2020. a määruse nr 96 „Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord“ (määrus nr 96), mis jõustus  1. augustil 2020. a. Sellega seoses soovime juhtida Teie tähelepanu muudatustele toetuse taotlemises ning kasutamises.

Teie kui toetuse taotleja suhtes kuuluvad kohaldamisele määruse nr 96 §id 29-35 ning 51-53. Määruse nr 96 tervikteksti leiate Riigi Teatajast.

Kuivõrd toetuse taotlemise tähtaeg on 1. septembril soovime juhtida Teie tähelepanu olulistele muudatustele toetuse taotlemisel ning saamisel.

Toetust on õigus saada juriidilisel isikul, kui:
1) tal puudub riiklike ja kohalike maksude või maksete võlgnevus;
2) tal puudub muu võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
3) ta on tagastanud varasemal perioodil kasutamata jäänud toetuse;
4) ta on esitanud varem Tartu linnalt saadud toetuse kohta nõuetele vastava aruande, kui aruande esitamise tähtaeg on saabunud.

Toetuse taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) taotletava toetussumma suurust ja selle kasutamise otstarbe kirjeldust;
2) sündmuse või tegevuse lühikirjeldust ja eesmärki, milleks toetust taotletakse;
3) kasusaajate arvu;
4) eeldatavat sündmuse või tegevuse kasulikkust Tartu linnale;
5) sündmuse või tegevuste ajakava;
6) sündmuse või tegevuste tulemuslikkuse hindamise mõõdikuid;
7) nägemust riskide maandamise kohta, kui toetust antakse taotletust väiksemas mahus.

Toetuse saajaga määruse nr 69 kohaselt enam lepinguid ei sõlmita, kuid toetuse saaja kohustub täitma järgmisi nõudeid:
1) hiljemalt ühe kuu jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest teatama, kas ta võtab toetuse vastu või loobub sellest, ning kinnitama, et ta on teadlik määruses nr 96 nimetatud toetuse saaja kohustustest ja täidab neid (vastav kinnitus tuleb anda linnaportaali kaudu);
2) toetuse kasutamisel järgima oma tegevuses kehtivaid õigusakte;
3) taotluses nimetatu täielikult ellu viima, kui toetus anti täismahus;
4) kasutama toetust taotluses nimetatud sündmuse või tegevuse elluviimisega seotud kulude katmiseks eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult;
5) eristama toetuse oma raamatupidamises muudest tuludest ja kulud muudest kuludest;
6) nimetama Tartu linna enda toetajana ning olema valmis osalema linna turundustegevustes;
7) taotlema tegevusvaldkonnale vastava struktuuriüksuse heakskiitu taotluses esitatud sündmuses või tegevustes olulises osas muudatuste tegemiseks;
8) informeerima viivitamata tegevusvaldkonnale vastavat struktuuriüksust asjaoludest (muude rahastusallikate ära langemine, meeskonna lagunemine vms), mis tingivad sündmuse või tegevuste osalise või täies mahus ärajäämise;
9) sündmuse või tegevuste osalisel või täies mahus ärajäämisel tagastama toetuse vastavalt osaliselt või täies mahus hiljemalt kolme kuu möödumisel ajast, mil ilmnes tegevuste osaline või täies mahus ärajäämine;
10) esitama toetuse kasutamise kohta aruanded tähtajaks (aruanded tuleb esitada linnaportaali kaudu);
11) lubama Tartu linnal teha järelevalvet toetuse kasutamise üle.

12. oktoobrist kuni 8. novembrini 2020 on avalikul väljapanekul Tartu järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, mis keskendub toimetulekule majanduskriisiga ja võimekusele panustada linna arengusse. Eelarvestrateegia on finantsplaan linna arengukava eesmärkide täimiseks ning eelarve koostamise alus. Avalikustamisele suunatud strateegia käsitleb aastaid 2021-2024.

Avaliku väljapaneku ajal on oodatud linlaste tagasiside ja ettepanekud linnavalitsuse rahandusosakonna meiliaadressile ro@raad.tartu.ee

Eelarvestrateegia aastateks 2021-2024

Eelarvestrateegia põhinäitajad

Volikogu otsus eelarvestrateegia avalikule väljapanekule suunamise kohta (7. oktoober 2020)

Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. Käesolev eelarvestrateegia võetakse vastu küll iseseisvalt ja arengukava muutmisettepanekutest eraldi, kuid olemuslikult on tegemist arengukava neljanda osaga. Arengukava koos eelarvestrateegiaga on aluseks kohaliku omavalitsuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks.

Eelarvestrateegiat on tuntavalt mõjutanud COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud majanduskriis. 2021. aasta globaalne SKT saab IMF hinnangul olema ligi 6,5 protsendipunkti madalam, kui see olnuks ilma COVID-19 viiruse pandeemiata. Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt oodatakse 2020. aasta Eesti majanduskasvuks -5,5%. 2021. aastal toimub 4,5% taastumine, millele järgneb majanduskasvu aeglustumine.

Tegemist on enneolematu kriisiga, mis ei ole sündinud majanduse sisemistest tasakaalustamatustest, vaid tootmine ja tarbimine (pakkumine ja nõudlus) on piiratud rahvatervise kaitse nimel. Vaatamata olukorra uudsusele, on majandusteoreetikute hulgas suhteline üksmeel, et valitsused ja keskpangad peaksid majandust jõuliselt toetama. Tegemist on vastutsüklilise eelarvepoliitika põhimõtetega kooskõlas oleva lähenemisega. Just viimasest on Tartu linnas juba palju aastaid lähtutud. See majandusteoorias tunnustatud lähenemine toetab finantsilist jätkusuutlikkust paljudeks tulevasteks aastateks. Eelarvestrateegias on kavandatud suhteliselt suure eelarvedefitsiidiga 2021. aastal, millele järgneb liikumine eelarve tasakaalu suunas.

Eelarve tulemi pidev paranemine võimaldab linnal hoida netovõlakoormust stabiilselt 55% lähedal. Selleks, et finantspositsiooni parandamine ei toimuks liialt investeeringute arvel, on eelarvestrateegias kavandatud tugev põhitegevuse kulude kasvu pidurdumine. Majandamiskulude kasv on planeeritud ligikaudu üldise hindade kallinemise tasemel ning tööjõukulude kasv ligikaudu prognoositava üldise palgataseme tõusu tasemel, kusjuures 2021. aastaks ei ole palgataseme tõusust tulenevat tööjõukulude kasvu kavandatud. Toetuste maht kasvab eelkõige kultuuripealinna tegevuste tõttu, muud toetused on kavandatud ligikaudu käesoleva aasta tasemel. Kuluefektiivsuse suurendamiseks kavatsetakse toetuste mahu põhjendatus nullbaasilise eelarvestamise kontseptsioonist lähtudes hoolikalt läbi analüüsida.

Kulude prioriseerimisel on aluseks arengukava II osas sätestatud strateegilised eesmärgid ja III osas esitatud tegevused, arvestades seejuures arengukava I osas toodud oluliste väljakutsetega.

Koolid ja lasteaiad

Tartu linn kavandab kõigi koolihoonete ulatuslikku parendamist natuke rohkem kui kümne aasta jooksul. Eelarvestrateegia perioodi algusesse jääb Karlova Kooli rekonstrueerimine. Perioodi teise poolde on kavandatud Ploomi tn 1 asuva olemasoleva lasteaiahoone täielik rekonstrueerimine ning juurdeehituste rajamine Kroonuaia Kooli tarbeks. Sellega luuakse sobiv õpikeskkond hariduslike erivajadustega lastele. Hansa Kooli ja Descartesi Kooli uue hoone projekteerimistööd on kavandatud teostada 2023. a. ning ehitustööd 2024-2025. a. Aastatel 2021-2022. a on vajalik teostada projekteerimise ettevalmistavad tegevused.

Välja on selgitatud ka lasteaedade investeeringute vajadused. Eelarvestrateegia perioodi jooksul on suuremahulisemad tööd kavas järgmistes lasteaedades: Lasteaed Meelespea, Lasteaed Ristikhein ja  Lasteaed Poku. Neist kahe esimese osas on esitatud ka rahastamise taotlus KOV-ide hoonete energiatõhususe meetmest.

Kliimamuutuste leevendamine

Prioriteet on keskkonnasõbralike ja nn nutikate lahenduste kaasamine. Kliimamuutuste leevendamine ja inimtegevuse keskkonnamõju vähendamine on üks olulisemaid tegevusi Tartu väärtuste hoidmisel ja siinse elukorralduse säilitamisel. Strateegias „Tartu energia 2030“ seab Tartu linn lähtuvalt linnapeade paktist oma eesmärgiks vähendada aastaks 2030 linna süsinikuheidet 40% võrreldes aastaga 2010. Tulenevalt Euroopa Liidu Rohelisest kokkuleppest on Tartu linna eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050.

Eelarvestrateegia perioodi jääb Tartu linnale süsinikneutraalsuse kava koostamine. Käimasoleva ning 2021. a lõppeva projekti „Biometaani kasutamine Tartu linnaliinibussides“ oodatavaks tulemuseks on 100% ulatuses taastuvkütuse – biometaani – kasutamine Tartu linnaliinibussides. Kavas on Karlova õhukvaliteedi parandamine, mille jaoks on esitatud rahastamise taotlus Euroopa Komisjonile LIFE programmist. Tartu linn jätkab ja laiendab elurikkust soodustavaid tegevusi (ÜRO on kuulutanud käimasoleva rahvusvaheliseks elurikkuse kümnendiks), mida mh juba viiakse ellu kultuuripealinna programmi raames. Jätkatakse tänavavalgustuse uuendamist ja rekonstrueerimist, vastavalt võimalustele vahetatakse olemasolevaid valgusteid energiasäästlike LED valgustite vastu. Toetusrahasid on kavandatud Annelinna ning Ülejõe piirkonna tänavavalgustuse renoveerimiseks. Rekonstrueerimistööde käigus vahetatakse olemasolevad HPS- valgustid LED- valgustite vastu.

Teed ja tänavad

Rahaliselt suured investeeringud lähevad teedesse ja tänavatesse. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehitus on kavas koostöös Maanteeametiga. Jätkub Riia tänavat ületava kergliiklussilla ja raudteealuse kergliiklustunneli rajamine. Kergliiklusteedele on eelarvestrateegia perioodil kavandatud toetusrahasid 1,75 miljonit eurot meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ ning omafinantseerigut ligi 4,5 mln eurot. Eelkõige on prioriteediks Vaksali tn – EMÜ – Waldorfkool (Vaksali tn) jalgratta- ja jalgtee ning Tartu - Rahinge kergliiklustee ehitus. Kavandatakse rattaringluse laiendamist – 50 uut ratast ja 9 parklat aastas.

Sotsiaalvaldkond

Kavas on sotsiaalmajade rajamine Tüve tänavale SA KredEx toetuse abil. SA KredEx toetuse abil rekonstrueeritakse ka linna elamuid – plaanis on Puiestee 114a ja Kalda tee 40 sotsiaalmajade rekonstrueerimine. 2020-2021. a on kavas Nõlvaku Kodu rajamine. Uue 20-kohalise energiatõhusa ligi nullenergiahoonena hooldekodu ehitamine aadressile Nõlvaku tn 10 tagab dementsusega eakatele ja nende lähedastele ligipääsu kohandatud oskuslikule ööpäevaringsele dementsusega isikute hoolduse teenuskohtadele, mida napib hetkel kogu Eestis. Projekti rahastatakse osaliselt meetmest „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes”.

Kultuur ja sport

Olulisel kohal on kultuuripealinnaga seonduvad tegevused. Tartu valiti 2024. a Euroopa kultuuripealinnaks ning viib aastatel 2019-2025 ellu Euroopa kultuuripealinna tegevuskava. Eelarvestrateegia perioodil on kavandatav kultuuripealinna projekti kulude maht 22,3 mln eurot, millest antud perioodil tuleb 8,8 mln eurot linnaeelarvest. Välisrahastus on planeeritud nii riigilt, teistelt projektis osalevatelt Lõuna-Eesti kohalikelt omavalitsustelt, EL-ist kui ka erasektorist.

Kultuuripealinna projektiga haakuv, kuid sellest sõltumatu idee on ehitada Tartu südalinna hulgaliselt uusi võimalusi pakkuv kultuurikeskus. Kultuurikeskus tuleks vastavalt üldplaneeringule Poe tänava ja Tartu kaubamaja vahelisel alal asuvasse parki, mis on aastaringselt kasutatav. Südalinna kultuurikeskuse kavandamine on algusjärgus. Hoone ajagraafik on järgmine: 2020. a rahastamise otsused (linn, riik, EL meetmed, erasektor), 2021. a arhitektuurikonkurss, 2022-2023. a projekteerimine.

Perioodi algusesse on kavandatud Annemõisa multifunktsionaalse jalgpallihalli rajamine. Projekti eesmärk on rajada Tartu linna jalgpalliväljak koos pneumohalliga aadressile Tartu Annemõisa 1a, mis võimaldab väljaku aastaringset kasutamist.