Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-1°

Raekoda

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
736 1101
 

Kellamäng
Kellamängu kava
Raekoda

Tartu raekoja kariljon

Kariljon ehk kellamäng pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Tartu raekoja tornis kõlas see esmakordselt 2001. aasta jõululaupäeval, olles esimene kellamäng Eestis.  18 pronkskellast koosnev komplekt valmistati Saksamaal, Karlsruhe kellatehases. Kellamängu muusika- ja projektijuhiks on muusikprodutsent ja organist Merle Kollom, kelle initsiatiivil algasid 2016. aastal kellamängu ulatuslikud laiendamistööd koostöös Tartu Linnavalitsusega. Hollandi Kuninglikust Valukojast (Royal Eijsbouts) telliti juurde 16 uut kella ning olemasolevad saksa kellad häälestati samas tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis säilitati kaks vana kella, mille funktsioon on kellaaja teatamine. Septembris 2016 toimus 34st kellast koosneva instrumendi vastuvõtmine. Rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist, Taani kampanoloog  Per Rasmus Møller andis oma hinnangu: „Kellade kõla on väga meloodiline ja häälestustulemus parim, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.“

 

Tartu raekoja kariljoni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell g2 kaalub 96 kg, väikseim kell e6 kaalub 8 kg. Tartu kariljonil esitatav muusika lähtub aastaaegadest, riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades originaalloomingut, klassika ja Eesti rahvamuusika seadeid. Uuenenud instrumendi avamispidustused toimusid 28. oktoobril 2016.  Tartu raekoja kariljon on Eestis paiknevast kolmest kariljonist vanim ja suurim.

 

Kellamängu laiendamiseks andsid 2016. aastal oma panuse paljud ettevõtjad, tartlased ja Tartu linna sõbrad.  

 

Tartu linn on väga tänulik kõigile, kes toetasid kellamängu uuendamist!

 

Kellamängu toetajad

Kariljonist lähemalt
Kariljoni ajaloost

Kellamängu originaalpalade konkurss

Hollandi kuninglik valukoda

Fotod

Video

Kellamängu hea tava

 

Tekstid koostas Merle Kollom

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits

Viimati muudetud 13.10.2017

1.11.-30.11 2017

  • kell    9.01 Sjef van Balkom "Sonatine"
  • kell 12.01 Léo Delibes "Valse" balletist "Coppelia"
  • kell 15.01 Jean-Paul-Égide Martini alias „Martini il Tedesco "Plaisir d´amour"
  • kell 18.01 Isaac Albéniz "Prelude"
  • kell 21.01 Johannes Brahms "Hällilaul"/"Lullaby"
Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits

Viimati muudetud 01.11.2017

Raekoja ajaloost

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

 

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

 

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

 

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

 

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

 

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

 

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

 

Tänini töötab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus − vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn.

 

Voldik Tartu ajaloost

 

Fotod: Kalle Paalits
Fotod: Kalle Paalits
Foto: Jaak Nilson
Foto: Jaak Nilson

Viimati muudetud 16.04.2017