Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Raekoda

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Kellamäng
Kellamängu kava
Raekoda
Kellamängu suvekontserdid

Tartu raekoja kariljon

Kariljon ehk kellamäng pärineb Madalmaadest ja on kasutusel alates 16. sajandist. Tartu raekoja tornis kõlas see esmakordselt 2001. aasta jõululaupäeval, olles esimene kellamäng Eestis.  18 pronkskellast koosnev komplekt valmistati Saksamaal, Karlsruhe kellatehases. Kellamängu muusika- ja projektijuhiks on muusikprodutsent ja organist Merle Kollom, kelle initsiatiivil algasid 2016. aastal kellamängu ulatuslikud laiendamistööd koostöös Tartu Linnavalitsusega. Hollandi Kuninglikust Valukojast (Royal Eijsbouts) telliti juurde 16 uut kella ning olemasolevad saksa kellad häälestati samas tehases ringi. Välja vahetati kellamängu elektrisüsteem ja digitaalne juhtpult. Tornis säilitati kaks vana kella, mille funktsioon on kellaaja teatamine. Septembris 2016 toimus 34st kellast koosneva instrumendi vastuvõtmine. Rahvusvaheliselt tunnustatud löögikellade spetsialist, Taani kampanoloog  Per Rasmus Møller andis oma hinnangu: „Kellade kõla on väga meloodiline ja häälestustulemus parim, mida nüüdisaegne kellavalu suudab luua.“

 

Tartu raekoja kariljoni kelladerea heliulatus on veidi alla kolme oktaavi, suurim kell g2 kaalub 96 kg, väikseim kell e6 kaalub 8 kg. Tartu kariljonil esitatav muusika lähtub aastaaegadest, riiklikest ja rahvuslikest tähtpäevadest, sisaldades originaalloomingut, klassika ja Eesti rahvamuusika seadeid. Uuenenud instrumendi avamispidustused toimusid 28. oktoobril 2016.  Tartu raekoja kariljon on Eestis paiknevast kolmest kariljonist vanim ja suurim.

 

Kellamängu laiendamiseks andsid 2016. aastal oma panuse paljud ettevõtjad, tartlased ja Tartu linna sõbrad.  

 

Tartu linn on väga tänulik kõigile, kes toetasid kellamängu uuendamist!

 

Kellamängu toetajad

Kariljonist lähemalt
Kariljoni ajaloost

Kellamängu originaalpalade konkurss

Hollandi kuninglik valukoda

Kellamängu hea tava

Fotod

Video: Tartu raekoja kellad Hollandi kuninglikus valukojas
Video: Tartu raekoja kellad, saabumine, paigaldamine, testimine
Video: Tartu raekoja kellamängu avamispidustused

 

Tekstid koostas Merle Kollom

Viimati muudetud 07.12.2020

August 2022

Igapäevane programm

  • kell    9.01  Olav Ehala "Tartu kellad"
  • kell 12.01  Viktoria Grahv "Improvisatsioon mängutoosis"
  • kell 15.01  Eeva Talsi "Kauges külas"
  • kell 18.01  Léo Delibes "Valss" balletist "Coppelia"
  • kell 21.01  Merle Kollom fantaasia "Viire takka" teemal

Eriprogrammid:

Armastusfilmide festival 1. - 6. august

  • kell    9.01  Olav Ehala "Tartu kellad"
  • kell 12.01  Arne Oit " Mis värvi on armastus?"
  • kell 15.01  G. Weiss, H. Peretti, L. Creatore "Can't Help Falling in Love"
  • kell 18.01  Arne Oit " Mis värvi on armastus?"
  • kell 21.01  G. Weiss, H. Peretti, L. Creatore "Can't Help Falling in Love"

Eesti taasiseseisvumise aastapäev 20. august

  • kell    9.01  Juhan Aavik "Hoia, Jumal, Eestit"
  • kell 12.01  René Eespere "Ärkamise aeg"
  • kell 15.01  Peep Sarapik "Ta lendab mesipuu poole"
  • kell 18.01  Saksa rahvaviis "Mu isamaa armas"
  • kell 21.01  Gustav Ernesaks "Mu isamaa on minu arm"
Foto: Kalle Paalits
Foto: Kalle Paalits

Viimati muudetud 01.08.2022

Raekoja ajaloost

Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. See traditsioon põlistus sajandeiks. Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda. Praegune hoone on samal kohal juba kolmas.

 

Võrreldes Tartu pika ajalooga, pole linna hoonestus kuigi vana: harva kohtab siin ehitisi, mis on pärit varasemast ajast kui 18. sajandi viimane veerand. Põhjuseks on arvukad sõjad ja tulekahjud. 1775. aasta hiidtulekahjus hävis pea kogu kesklinn. Just pärast seda põlengut hakkas Tartu omandama oma tänapäevast ilmet ja siis ehitati ka praegune raekoda.

 

Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter. Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.

 

Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.

 

Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.

 

Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.

 

Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.

 

Tänini töötab raekojas Tartu linnavolikogu ja linnavalitsus − vihje sellele, et Tartu on traditsioonide linn.

 

Voldik Tartu ajaloost

 

Viimati muudetud 07.12.2020

Tartu raekoja kariljoni suvekontserdid toimuvad juunist-augustini 2022, igal reedel kell 20 

3. juuni kell 20

Mykola Leontovych „Kellade laul“
Georg Riedel „Ida suvelaul“
Léo Delibes  valss balletist  "Coppelia“
Camille Saint-Saëns „Luik“ tsüklist "Loomade karneval"
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

10. juuni kell 20

Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Toomas Voll „Värvilised unistused“
Franz Liszt „Armuunelm"
Mykola Leontovych „Kellade laul“
Martini il Tedesco „Armurõõm“

17. juuni kell 20

Anton Rubinstein „Meloodia“
Johann Abraham Peter Schulz „Kuu on tõusnud“
Mykola Leontovych „Kellade laul“
Bent Fabricius-Bjerre „Matadoor“
Eeva Talsi „Kauges külas“

24. juuni kell 20

Mykola Leontovych „Kellade laul“
Eeva Talsi „Kauges külas“
Saksa rahvaviis „Mu isamaa armas“
Peep Sarapik „Ta lendab mesipuu poole“
Karl August Hermann „Kungla rahvas“

1. juuli kell 20

Eeva Talsi „Kauges külas“
Michał Kleofas Ogiński Polonees "Hüvastijätt kodumaaga" (Pożegnanie Ojczyzny)
Toomas Voll „Värvilised unistused“
Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Mykola Leontovych „Kellade laul“

8. juuli kell 20

Martini il Tedesco „Armurõõm“
Mykola Leontovych „Kellade laul“
Eeva Talsi „Kauges külas“
Anton Rubinstein „Meloodia“
Léo Delibes  valss balletist  "Coppelia“

15. juuli kell 20

Mykola Leontovych „Kellade laul“
Franz Liszt „Armuunelm"
Johann Sebastian Bach „Menuett“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“
Eeva Talsi „Kauges külas“

22. juuli kell 20

Ludvig van Beethoven „Ood rõõmule“
Nikolai Rimsky-Korsakov “India külalislaul“ ooperist „Sadko“
Merle Kollomi fantaasia „Viire takka“ teemal
Eeva Talsi „Kauges külas“
Mykola Leontovych „Kellade laul“

29. juuli kell 20

Martini il Tedesco „Armurõõm“
Raimonds Pauls „Minu Kodumaa“
Mykola Leontovych „Kellade laul“
Eeva Talsi „Kauges külas“
Anton Rubinstein „Meloodia“

5. august kell 20

Mykola Leontovych „Kellade laul“
Anton Rubinstein „Meloodia“
Léo Delibes  valss balletist "Coppelia“
Eeva Talsi „Kauges külas“
Camille Saint-Saëns „Luik“

12. august kell 20

Pjotr Tšaikovski „Suhkruploomihaldja tants“ balletist „Pähklipureja“
Georg Riedel „Ida suvelaul“
Ludvig van Beethoven „Ood rõõmule“
Joaquin Rodrigo „Aranjuezi kontserdi teema“
Mykola Leontovych „Kellade laul“

19. august kell 20

Mykola Leontovych „Kellade laul“
Toomas Voll „Värvilised unistused“
Karl August Hermann „Kungla rahvas“
Johann Sebastian Bach „Menuett“
Eeva Talsi „Kauges külas“

26. august kell 20

Eeva Talsi „Kauges külas“
Georg Riedel „Ida suvelaul“
Léo Delibes  valss balletist "Coppelia“
Martini il Tedesco „Armurõõm“
Arne Oit „Mis värvi on armastus“

 

Viimati muudetud 03.06.2022