Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kriisideks valmisolek

Linnavolikogu ja -valitsuse info
Raekoda I k
Tel 1789
 

Kriisideks valmisolek

Iga riik ja iga linn teevad kõik endast oleneva, et hoida ära kriisiolukordasid. Hoolimata sellest ei ole võimalik kriise täiesti välistada. Oluline on olla võimalikeks olukordadeks ettevalmistunud. Siia lehele on koondatud info, mis puudutab elanikkonnakaitse teemasid Tartus.

Tartu linna infotelefon 1789 
Riigiinfo telefon 1247
Eluohtliku olukorra puhul helista 112 
Tartu Veevärgi avariitelefon 736 2600

Riiklikku kriisiinfot saab kriis.ee lehelt.

Kriisiolukordadeks valmisolek

Piirkonna ohud


Üleujutusohtlikud alad

 

Maaameti üleujutusohtlike alade kaardirakendus

 

Keskkonnaministeeriumi uuring, kus on kaardistatud üleujutusohuga alad Tartus

Keskkonnaministeerium on koostanud uuringu üleujutusohuga riskipiirkondadest tiheasustusalal ning nende maandamiskava. Selle uuringu kohaselt on Tartu linn, sh Ilmatsalu tiheasustusalana üleujutusohuga riskipiirkonnad, kus peamiseks riskiks on Tartus Emajõe ja Ilmatsalus paisjärve veetaseme tõus üle tavapäraste kallaste ja mille esinemistõenäosus on kord 10 aasta jooksul. Sellesse piirkonda jäävad tänavad, kus võib tekkida ligipääsu puudumise oht olulise üleujutuse korral:
Tartu linnas: Pootsmani, Kvissentali tee, Aruküla tee, Ranna tee, Vabaduse pst, Narva mnt, Paju, Turu, Rebase, Ringtee, Salutähe, Kaare tee, Supelranna, Ranna pst.
Ilmatsalu alevikus: Tellise tee, Tüki-Üleoja, Ojaääre.

 

Vaata lähemalt, kuidas käituda üleujutuse korral: https://www.tartu.ee/et/kriisideks-valmisolek#Kuidas-k%C3%A4ituda-%C3%B…

 

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin

 

Ohtlikud ettevõtted

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Nendes ettevõtetes toimuv õnnetus võib põhjustada kahjustusi ka väljaspool ettevõtte territooriumi. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta saad rohkem informatsiooni:

Päästeameti kodulehelt
Maa-ameti kaardirakendusest (sh Tartu linna territooriumil paiknevad)

Suurvesi Tartus 2010. aastal
Suurvesi Tartus 2010. aastal

Elutähtsad teenused

Elutähtsad teenused on need teenused, millel on ülekaalukas mõju inimeste elukorraldusele ja ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste teenuste toimimist (nt ühistransport, jäätmemajandus, perearstiteenus jm).

Riiklikul tasandil on elutähtsad teenused: elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu arstiabi, ravimitega varustamine, toiduga varustamine, makseteenus, sularaharinglus, lennuväljad, aeronavigatsiooniteenus, avalik raudtee, sadamad, avalikõigusliku meediateenuse ja ringhäälinguvõrgu toimimine.

Kohalikud omavalitsused vastutavad oma territooriumil kolme elutähtsa teenuse eest, et kohalikel teedel on võimalik sõita, et elanikele on tagatud kaugkütte- ning vee-  ja kanalisatsiooniteenus.

Vee- ja kanalisatsiooniteenust ostutab Tartu linnas AS Tartu Veevärk (avariitelefon 736 2600) ja kaugkütteteenust AS Gren (avariitelefon 733 7120, telefon töötab ööpäevaringselt).

Tartu Linnavalitsus on kehtestanud määrad, mille puhul loetakse elutähtis teenus katkenuks ja tegemist võib olla hädaolukorraga:

  1. Kui kütteperioodil on suure ulatusega (hõlmab väga paljusid tarbijaid) küttekatkestus ja välisõhutemperatuur on madalam kui -15˚C ning see katkestus kestab kauem kui 8 tundi.
  2. Kui joogivee kättesaadavus ühisveevärgi kaudu ja kanalisatsiooniteenus on katkenud rohkem kui 24 tunniks.
  3. Kui elektrikatkestus kestab kauem kui 12 tundi ja selle tõttu on oluliselt häiritud veega varustamine ja kanalisatsiooniteenus ning kütteperioodil kaugküttega varustamine.
  4. Kui talvisel teehoolde perioodil on linna teede ja tänavate sõidetavus katkenud kauemaks kui 2 tunniks ja see võib oluliselt häirida elupäästva abi jõudmist abivajajateni.

Pere ja kogukonna kriisiolukorraks valmistumine

OLE VALMIS. Info ja juhised kriisideks valmistumise kohta

 

Praktilisi nõuandeid, kuidas erinevateks kriisideks valmistuda ja neis käituda leiab lehelt www.olevalmis.ee

 

Kuidas paremini kodus kriisideks valmistuda ja mida varuda, loe lähemalt siit.

 

Lae oma mobiilsesse seadmesse alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida ning see on kasutatav ka ilma internetiühenduseta. Ohuteavituse kohta saad lähemalt lugeda Päästeameti juhisest.

 

Vaata lähemalt

Abi saamine kriisiolukorras

Kriiside lahendamine

Tartu linnavalitsuses on kriisimeeskond, kes koguneb kriisiolukorras või selle ohu korral vastavalt vajadusele tekkinud olukorra lahendamiseks ja vajaliku abi korraldamiseks Tartu linna territooriumil. Kriisimeeskonda kuuluvad peamiselt linnavalitsuse töötajad, kes on tööülesannetest tulenevalt seotud linnas oluliste teenuste osutamisega.

Tartu linnas on moodustatud ka asutustevaheline alaline kriisikomisjon, kes koguneb regulaarselt kaks korda aastas ja vaatab läbi Tartu linna kriisireguleerimisega seotud olulised teemad. Näiteks on arutlusel olnud elutähtsate teenuste osutajate valmisolek kriisiolukorraks, ülevaade ulatusliku evakuatsiooni korraldusest, Tartu linna üleujutusriskidega aladest jm.

Nii kriisikomisjoni kui kriisimeeskonda juhib linnapea.

Ulatusliku evakuatsiooni korraldus

Evakuatsioon on inimeste elu ja tervise kaitseks nende ohtlikust kohast turvalisemasse paika suunamine või ümberpaigutamine. Ulatuslik evakuatsioon on suuremahuline operatsioon, mille korraldamisega on seotud väga palju osapooli ja millele alati eelneb riiklik ohuteavitus. Ulatuslik evakuatsioon võib olla vajalik näiteks mõne elutähtsa teenuse pikemaajalise häire või katkestus korral või kui inimestel on enda kodusse jäämine võimatu või eluohtlik.

Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisest teavitatakse ohualasse jäävaid inimesi massimeedia vahendusel, SMS-teavituse teel, operatiivsõidukite sireenide/valjuhääldite kaudu ja/või ka ukselt uksele.

Ulatusliku evakuatsiooni korral määratakse vajadusel transpordipunktid, milleks on enamasti bussipeatused, kust transporditakse inimesed evakuatsioonikohta. Kasutusele võetavad bussipeatused määratakse vastavalt konkreetsele olukorrale ja sellest teavitatakse inimesi.

Evakuatsioonikoht on turvaline keskkond, kus inimeste elu ja tervis pole enam ohus ning kus tagatakse majutuskoht ja esmavajalikud olmetingimused. Evakuatsioonikohad otsustatakse iga kord eraldi vastavalt ohu iseloomule ja ulatusele.

Tartu linnas on kaardistatud kahte tüüpi evakuatsioonikohti:

  1. Kohad ulatusliku evakuatsiooni vajaduse korral, kuhu oleks võimalik kuni üheks nädalaks ümber paigutada paar tuhat inimest. Nendeks kohtadeks Tartu linnas on: Turu tänava spordihoone, A Le Coq Sport spordihoone, Variku kooli spordihoone, Voco võimla (Kopli 1a), Ilmatsalu spordihoone, Eesti Maaülikooli spordihoone ja Tartu Ülikooli spordihoone.
  2. Kohad erakorralise ja kiireloomulise evakuatsiooni vajaduse korral, näiteks eluhoone tulekahju, eluohtlik gaasiavarii või reostus ja muu õnnetus, mille tagajärjel on inimeste lahkumine eluruumist vältimatu. Need kohad võetakse kasutusele vastavalt vajadusele.

Vaata rakendust suuremalt: Ulatusliku evakuatsiooni ja varjumiskohad 

Õnnetusjuhtumi järel on kannatanul ja tema perekonnal õigus vajadusel saada sotsiaalhoolekandelist abi kohalikult omavalitsuselt. Abi saamiseks tuleb isikul pöörduda elukohajärgse Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti poole, kelle kontaktid on leitavad Tartu linna kodulehel.

Erijuhtudel on abivajajal või tema probleemiga tegelevatel isikutel õigus kutsuda sotsiaaltöö spetsialist abivajaduse hindamiseks ja sotsiaalnõustamiseks isiku asukohta (nt majutusasutusse vmt). Selleks tuleb helistada tel 736 1300 või kirjutada e-postil [email protected]

Avalikud varjumiskohad

Varjumiskoht on maa-alusel korrusel, üldjuhul ilma akendeta ja mõeldud lühiajaliseks kasutuseks. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumine on vajalik eelkõige sõjalise ohu korral, aga võib olla vajalik ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuse jms korral. Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgisega.

Päästeamet koostöös nelja suurema linnaga (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) kaardistas esmased avalikud varjumiskohad.  Tartu varjumiskohad on valitud nii, et kaetud oleksid erinevad linnaosad ja need piirkonnad, kus kodus või töökohal varjumiskohti ei pruugi olla.

Tartu avalikud varjumiskohad

  • Tartu Descartes'i Kool, Anne tn 65
  • Tartu Rakenduslik Kolledž, Kopli tn 1
  • Hugo Treffneri Gümnaasium, Munga tn 12
  • Tartu Kroonuaia Kool, Puiestee tn 62
  • Tartu Rakenduslik Kolledž, Põllu 11
  • Tartu Forseliuse Kool tööõpetuse maja, Tähe tn 103
  • Tartu Aleksander Puškini Kool, Uus tn 54
  • Tartu Herbert Masingu Kool, Vanemuise tn 33
  • Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Vanemuise tn 35
  • Tartu Veeriku Kool, Veeriku tn 41
  • Püssirohukelder, Lossi 28
  • Spordihoone, Tamme pst 1
  • Tartu Linnaraamatukogu, Kompanii 3/5
  • Endine ERMi näitusemaja, J. Kuperjanovi tn 9
  • Endine arestimaja, Riia 179a
  • Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Kaunase pst 70
  • Tartu Ülikooli raamatukogu, Struve 1
  • Delta õppehoone maa-alune parkla, Narva mnt 18
  • Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Ostwaldi 1
  • Tartu Ülikooli õppehoone, Lossi 3       

Loe varjumise kohta täpsemalt Päästeameti koduleheküljelt või olevalmis.ee lehelt.

Infosõjas osaleva inimese ABC

Kriisiolukordades peame erinevates meediumites jagatava info osas olema eriti tähelepanelikud ja allikakriitilised, et mitte levitada valeinfot, mis lõhestavad kogukondi ja vähendavad meie turvatunnet. 

Maria Murumaa-Mengel, Diana Poudel, Piret Rospu, Pille Runnel, Simmo Saar, Tuuli Velling, Greete Palgi, Johan-Kristjan Konovalov ja Mihkel Loide on kokku koondanud olulisema info sellest, kuidas säilitada infosõjas kriitilist meelt ja jääda terveks:

  • Raporteeri vaenulikust/rumalast valeinfost ja blokeeri see. Lisaks ühine teistega, et raporteerijaid oleks rohkem. Raporteerimine Facebooki näitel: vajuta postituse paremas ülaservas kolmele punktile ja vali "teata postitusest".
  • Võimenda ja toeta usaldusväärseid hääli. Sa ei pea tingimata ise uut sisu looma ja kõike kommenteerima. Postitust jagades lisa siiski väike selgitus. 
  • Kui kritiseerid, lisa kritiseeritud infost kuvatõmmis, mitte link. Vastasel juhul jõuab veel rohkem inimesi ebasobiva info juurde. 
  • Jaga originaalpostitust, mitte ära kopeeri seda oma kontole. Nii on teistel lihtsam algallikat kontrollida. 
  • Ära trolli. Ära ole suheldes kõrk ega läbivalt sarkastiline. 
  • Ära lase netitrollil end kaasa haarata! Mida rohkem reaktsioone lausrumal kommentaar või postitus saab, seda tähtsamale kohale infovoos algoritmid selle tõstavad. Ka siis, kui ütled "see on loll jutt", saab postitus hoogu juurde. Kuidas tunda ära trolli? Tihti on tal värskelt loodud konto, imelik nimi ja profiilipilt. Ta kirjutab polariseerivaid ja ässitavaid kommentaare ning kasutab ära inimeste tugevaid tundeid, et külvata segadust ja saada tähelepanu. 
  • Õpi, kuidas kontrollida fotode ja videote tausta ning päritolu. Lihtsaim nipp: kasuta Google’i pildiotsingut. Leia lehe www.google.com paremast ülaservast "Images". Vajuta fotoaparaadi ikoonile, et foto üles laadida, või lisa foto link. Nüüd näed, mis kontekstis on sama pilti varem kasutatud. 
  • Jälgi ja usalda eksperte, professionaalseid ajakirjanikke. Säilita siiski kriitikameel – nemadki võivad hoogu sattuda ja mõnikord eksida. 
  • Ära jaga infot, mis võib päris lahingutes osalevad inimesed ohtu seada. Mingi osa info teadlik kinnihoidmine käib taktikaliselt sõja juurde, nagu ka heidutusinfo. Sel, et kogu teavet laialt ei jagata, on oma põhjus. 
  • Tee infomäsus pause. Loe raamatuid, lase mõtetel mujale minna, ole koos enda jaoks tähtsate inimestega. Eemaldu täielikult. 
  • Toeta ja väärtusta vaba ajakirjandust. 
  • Arenda iseenda meedia- ja infopädevusi. Need on selle sajandi baasteadmised ja -oskused! 
  • Ole andestav ning jaga oma teadmisi. Tihti ei levitata valeinfot meelega. 

Lae infomaterjal alla PDFina: eesti keeles | На русском

Kuidas käituda üleujutuse korral

Tänaval liikudes

Suure vihmasaju ja üleujutuse korral tuleks tänaval liikumist vältida. Kui pead siiski väliruumis liikuma, pea meeles:

  • ära sõida või astu suurde lompi, see võib olla oodatust sügavam;
  • jälgi hoolega teed, vesi võib olla kaevukaaned minema uhtunud;
  • väldi tänavaid, mis suurvee ajal uputavad (Riia-Vaksali ristmik, Aardla tänava viadukti alune, Raatuse tänav, Sõpruse silla alune, Kalevi tänav ja avaturu piirkond).
  • arvesta sellega, et bussiliiklus ja tavaliiklus on aeglasemad.

Kodus

Kui kodus uputab, siis pea meeles:

  • lülita elekter välja;
  • tõsta väärtuslikud asjad kõrgemale;
  • võimalusel ära puutu ise veega kokku;
  • oota, millal vesi taandub, et saaks hakata vett ruumidest välja pumpama;
  • võta olemasolul ühendust oma kindlustusteenuse pakkujaga.

Vee pumpamiseks saab tellida pumpamistööd või toruabi teenuse, laenutada ise pump või osta see endale koju.

Vaata ka keskkonnaagentuuri juhiseid, kuidas kaitsta end üleujutuse eest või olukorras, kus ilm muutub ohtlikuks.

Kogukonna ohutus

Kasulikke linke

Tuleohutus

 

Loe koduseid tuleohutusnõuandeid siit
Päästekomandode kaart - vaata siit, kui kaugel asud kohalikust päästekomandost.

 

Veeohutus

 

Loe veeohutusõuandeid siit

 

Elustamisaparaadid

 

AED elustamisaparaatide auskohad Tartus

Viimati muudetud 30.10.2024