Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Lapse sünd

Rahvastikutoimingute osakond
Tiigi 12, 50410 Tartu

Küüni 5, 51004 Tartu

Vastuvõtuajad: E 9-12; 14-17.30,
T 12-16, K 9-12; 13-16,
N suletud, R 9-12; 13-16

1. mail oleme suletud

Üldinfo
Sünni registreerimine
Lapse nimi
Alaealine lapsevanem
Hooldusõigus
Välisriigis registreeritud sünd
Vajalikud viited
Tartu linna täiendav sünnitoetus
Hõbelusikate kinkimine
Kontaktid

Lapse sünd

Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat.

Lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtus. Kohus ei tuvasta lapse isana anonüümset või mittepartnerist doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.

Kunstlikul viljastamisel loetakse laps vanemast põlvnenuks kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses sätestatud alustel.

Kui lapse põlvnemine ei ole seaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole ka sünnitõendil.

Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis, lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Eestis registreeritakse sünd juhul, kui sünd ei ole registreeritud välismaal.

Foto: Erakogu
Foto: Erakogu

Viimati muudetud 20.02.2024

Sünni registreerimise avalduse esitamine

Lapse sünni registreerimise avaldus tuleb esitada ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates.

Lapse sünni registreerimine perekonnaseisuasutuses kohapeal ei ole seotud elukohaga. Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millises kohalikus omavalitsuses.

Lapse sünni registreerimise avalduse saavad lapse vanemad esitada e-rahvastikuregistris. Seda nii abielus kui mitteabielus olevad vanemad (v.a juhul, kui lapse põlvnemine tuleneb kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusest) kui ka üksikvanem juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja (haigla) on meditsiinilise sünnitõendi andmed edastanud rahvastikuregistrile.

Tartu Linnavalitsuses lapse sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja (vanem või eestkostja) isiklikult kohapeal rahvastikutoimingute osakonnas (Tiigi 12, Tartu). Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.

Kui lapse sündi tuleb registreerima abielus vanematest üks, on vajalik teise vanema kirjalik nõusolek lapse nime suhtes ja vanemate abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse.

Isaduse omaksvõtt

Kui lapse vanemad ei ole abielus, siis peavad lapse isa andmete registreerimiseks isiklikult perekonnaseisuasutuses kohal olema nii lapse ema kui isa. Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine ei ole seaduses sätestatud alustel kindlaks tehtud. Isaduse saab omaks võtta üksnes isiklikult. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.

Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus eraldi. Vaata täpsemalt isaduse hilisem omaksvõtt.

Isadust ei saa omaks võtta, kui lapse põlvnemine kahest vanemast on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.

Põlvnemise välistamine

Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud.

Põlvnemise välistamise avalduse vorm

Põlvnemine kunstlikul viljastamisel

Kunstlikul viljastamisel loetakse laps põlvnenuks mehest või ema naissoost abikaasast kunstlikuks viljastamiseks antud nõusoleku alusel ja lapse sünni registreerimiseks esitavad lapse vanemad avalduse perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Sünnikande muutmine

Sünnikande parandamine pärast sünni registreerimist toimub isaduse omaksvõtu avalduse, isast põlvnemise tuvastamise, isa kande ebaõigeks tunnistamise või lapsendamise kohtuotsuse alusel. Väljastatakse uus sünnitõend.

Sünnikande andmete muudatuse registreerimisel teeb ametnik sünnikande paranduse rahvastikuregistrisse. Vanematele väljastatakse soovi korral esmane sünnitõend (tasuta).

Isaduse kohtulik tuvastamine

Isaduse tuvastab kohus, kui ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Lapse isast põlvnemise tuvastamisel kohtus võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

Põlvnemise tuvastamisel ei lahendata lapse hooldusõiguse küsimust, seda tuleb kohtus eraldi taotleda.

Vastuvõtuajad
E 9-12; 14-17.30
T 12-16
K 9-12; 13-16
N Suletud
R 9-12; 13-16

Sünni registreerimisel väljastatakse lapsevanematele, kui nad on tellinud e-teenuses elektroonilise tõendi, automaatselt siseministeeriumi digitaaltempliga tõend, mis on e-rahvastikuregistris kättesaadav 30 päeva või paberkandjal sünnitõend, millele saab järele tulla 14 päeva jooksul peale sünni registreerimist rahvastikutoimingute osakonda Tiigi tn 12 vastuvõtuaegadel.

Lisainfo: Kadri Männik, tel 742 0960, e-post [email protected]

Viimati muudetud 20.02.2024

Lapse nimi

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei jõua kokkuleppele, otsustab lapse nime eestkosteasutus. Kui sündi tuleb registreerima abielus olevatest vanematest ainult üks, on vajalik teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele eesnime andmiseks.

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime.

Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Erandi võib teha juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama vastava keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena. Selle kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.

Eesnime sobivuse küsimine https://www.rahvastikuregister.ee/

Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime. Kui vanematel on erinev perekonnanimi, antakse lapsele ühe vanema perekonnanimi. Mitmikele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Viimati muudetud 02.02.2023

Alaealine lapsevanem

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada.

Kui lapse ema on alaealine ja tema teovõimet ei ole laiendatud lapse sünni registreerimise osas, on lapse, kelle sündi registreeritakse, seaduslikuks esindajaks sünni registreerimisel kohalik omavalitsus.

Kui lapse isa on täisealine ja ta on abielus lapse emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning võib lapse sünni registreerimise avalduse esitada. Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu.

Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nt nime andmine, nõusolek isaduse omaksvõtuks jms) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja (üldjuhul vanemad).

Viimati muudetud 02.02.2023

Hooldusõigus

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed vanema hooldusõiguse kohta.

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.

Kui vanemad ei ole lapse sünnihetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades ei ole väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Hooldusõiguse muutmiseks (täielikuks või osaliseks üleandmiseks või hooldusõiguse taastamiseks) tuleb pöörduda kohtu poole .

Viimati muudetud 30.03.2023

Välisriigis registreeritud sünd

Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida, aga rahvastikuregistrisse kandmiseks tuleb esitada välisriigi sünnidokument.

Esitatavaid nõudeid välisriigi dokumendile

Viimati muudetud 02.02.2023

Tartu linna täiendav lapsetoetus

Üldinfo

Lisaks riiklikule sünnitoetusele maksab Tartu linn kolmes osas täiendavat lapsetoetust. Toetust on õigus taotleda isikul, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas. Taotleja elukoht peab olema registreeritud Tartu linna vähemalt kuus kuud enne vastavate tähtpäevade saabumist (lapse sünd, lapse üheaastaseks saamine, lapse kaheaastaseks saamine). Toetuse kõigi osade saamiseks peab lapse registrijärgne elukoht olema samuti Tartu linnas.

Toetuse taotlemine

Taotleja saab nõuetekohase avalduse esitada elukohajärgse piirkonnakeskuse lastekaitse spetsialisti vastuvõtul, e-keskkonnas või saata osakonna e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult).

  • Toetuse maksmise otsustab linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond esitatud dokumentide alusel. Taotluses esinenud puuduste korral võetakse vanemaga ühendust ning täpsustatakse esitatud andmeid. Toetus kantakse taotleja arvelduskontole kahe nädala jooksul avalduse esitamisest.
  • Järgmised toetuseosad kantakse taotleja arvelduskontole kahe nädala jooksul pärast lapse ühe- ja kaheaastaseks saamist. Juhul kui taotlus on esitatud lapse sünni korral, makstakse järgmised sünnitoetuse osad andmete kontrollimise järel automaatselt pärast lapse ühe- ja kaheaastaseks saamist.
  • Isikuandmete ja/või arvelduskonto muutumisest peab taotleja sotsiaal- ja tervishoiuosakonda kirjalikult teavitama. E-postiga edastatud info peab olema kinnitatud digiallkirjaga.
  • Kui õigus toetuse saamiseks tekib 2. või 3. osa puhul ning eelnevalt toetust pole taotlenud, tuleb esitada avaldus koos eelpoolnimetatud dokumentidega.

Toetuse esimese, teise ja kolmanda osa saamiseks võib avalduse esitada kuue kuu vältel pärast vastavat tähtpäeva.

Täiendava lapsetoetuse avaldus e-keskkonnas

Täiendava lapsetoetuse avaldus

 

 

Toetuse suurus

Täiendavat lapsetoetust makstakse Tartu linna eelarvest kolmes osas:

Toetuse I osa (makstakse pärast lapse sündi):

  • esimese ja teise lapse puhul 64 eurot;

  • kolmanda ja järgmise lapse puhul 112 eurot.

Toetuse II osa (makstakse lapse üheaastaseks saamisel):

  • esimese ja teise lapse puhul 128 eurot;

  • kolmanda ja järgmise lapse puhul 176 eurot.

Toetuse III osa (makstakse lapse kaheaastaseks saamisel):

  • esimese ja teise lapse puhul 320 eurot;

  • kolmanda ja järgmise lapse puhul 352 eurot.

 

Täiendav informatsioon

Angelika Pärna
spetsialist
lastekaitseteenistus
e-post  [email protected]

tel 5305 0295
Raekoja plats 3, ruum 107

Õigusaktid

Kasulikku lugemist

Viimati muudetud 29.09.2023

Sündivate tartlaste meelespidamine

Alates 2005. aastast kingib Tartu linnavalitsus kõigile väikestele tartlastele Tartu vapiga hõbelusika. Lusikas antakse üle selleks korraldatud vastuvõtul raekoja saalis.

Vastuvõtud toimuvad tavaliselt kord kuus raekoja saalis ja sinna kutsutakse umbes 8-9 kuused lapsed. Hõbelusika annab reeglina üle Tartu linnapea.

Pered, kes ei saa vastuvõtule tulla, saavad hõbelusika kätte raekojast infokeskusest (tel 736 1343) ühe aasta jooksul alates vastuvõtu kuupäevast.

Hõbelusikas kingitakse lapsele, kelle elukohaks on Eesti Rahvastikuregistris 6 kuud pärast lapse sündi märgitud Tartu linn. (Rahvastikuregistri seaduse § 42 lg 1 järgi kantakse koos meditsiinilise sünnitõendi andmetega või sünnikandega vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema elukoha rahvastikuregistrisse kantud aadress).

Järgmised üritused on 15. ja 29. aprillil, kuhu kutsume juulis ja augustis 2023.a sündinud tartlased. Üritus toimub rahvastikutoimingute osakonna saalis aadressil Tiigi 12. Lapsevanematele saadetakse kutse rahvastikuregistris olevale aadressile.

Vaata lisaks

24.10.2022
Fotod: Jaak Nilson

Viimati muudetud 09.04.2024

Kristina Aabrams - juhataja

Osakonna töö juhtimine ja korraldamine.

746 1772

5330 4213

Tiigi 12

-

Viivi Maremäe - juhtiv peaspetsialist

Elukoha aadressiga seotud küsimused, andmevahetuse korraldamine teiste asutustega, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmine KOV algatusel, elukoha aadressiandmete muutmine omaniku õigustatud nõudmisel, isikukoodide moodustamine.

736 1139

527 0282

Küüni 5, I k

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Siiri Sinijärv - juhtiv peaspetsialist

Abielu lahutamine, uue isikunime andmine, vaimulike abielude registreerimine, välisriigi dokumendi sisestamine rahvastikuregistrisse.

742 0632

505 1944

Tiigi 12

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Kersti Aadusoo - peaspetsialist

Abielu sõlmimise tseremoonia läbiviimine.

742 0632

-

Tiigi 12

-

Tiiu Eintalu - peaspetsialist

Elukoha registreerimine, isikukoodide moodustamine.

736 1031

-

Küüni 5, I k

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Ljudmila Maslenikova - peaspetsialist

Abielu sõlmimine, välisriigi dokumendi sisestamine rahvastikuregistrisse, rahvastikuregistris olevate andmete täiendamine ja parandamine, kohtulahendite rahvastikuregistrisse kandmine, isikukoodide moodustamine.

742 0856

-

Tiigi 12

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Marko Mängli - peaspetsialist

Rahvastikuregistri andmete töötlemine ja klientide nõustamine, isikukoodide moodustamine, elukoha aadressandmete rahvastikuregistrisse kandmine.

736 1140

-

Küüni 5, I k

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Kadri Männik - peaspetsialist

Sünni registreerimine, isaduse omaksvõtu kannete koostamine, välisriigi dokumendi sisestamine rahvastikuregistrisse, rahvastikuregistris olevate andmete täiendamine ja parandamine, kohtulahendite rahvastikuregistrisse kandmine.

742 0960

-

Tiigi 12

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Peep Puis - peaspetsialist

Abielu sõlmimise tseremoonia läbiviimine.

 742 0632 

-

Tiigi 12

-

Kaia Rahu - peaspetsialist

Korduvate perekonnaseisudokumentide (tõendite) väljastamine, abieluvõimetõendite väljastamine, rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine, andmete rahvastikuregistrist väljastamine õigustatud huvi korral, välisriigi dokumendi sisestamine rahvastikuregistrisse, rahvastikuregistris olevate andmete täiendamine ja parandamine, kohtulahendite rahvastikuregistrisse kandmine.

742 0954

-

Tiigi 12

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Maie Tamm - peaspetsialist

Elukoha registreerimine, isikukoodi moodustamine.

736 1141

-

Küüni 5, I k

E 9-12 ja 14-17.30, T 12-16, K 9-12 ja 13-16, R 9-12 ja 13-16

Kristina Sarkisjan - koordinaator

Tartu linna ja Lõuna-Eestisse alaliselt või ajutiselt elama asunud välismaalaste kohta teabe haldamine ja mitmekülgse abi andmise korraldamine ning tegevuste koordineerimine.

-

-

Ülikooli 17

-

Annela Samarüütel - spetsialist

Tiigi 12 hoonet külastavate kodanike vastuvõtmine ja suunamine, sh abielutseremoonia läbiviimisel, dokumendihalduse korraldamine.

742 0624

-

Tiigi 12

-