Elukoha aadress
Rahvastikuregistri seaduse kohaselt on isikul kohustus tagada elukoha aadressi õigsus nii enda kui oma alaealiste laste ja eestkostetavate kohta.
Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, rahvahääletustel ja -küsitlustel, mille korraldamisel võetakse need aluseks.
Samuti on andmetel õiguslik tähendus nii omavalitsuse eelarvesse laekuvate maksude tasumisel kui ka avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on elukohajärgsusega seotud.
Elukoha registreerinud tartlastele tagatakse lasteaia- ja koolikohad, võimaldatakse tasuta ühistransport (65-aastastele ja vanematele või nelja- ja enamalapselistele peredele), antakse täiendavat sünnitoetust, kingitakse hõbelusikas, võimaldatakse osaleda kaasava eelarve hääletusel jne. Lisaks hoolitseb linn ka oma raskustesse sattunud inimeste eest. Korraldatakse sotsiaaleluruumi üürile andmist, tegeldakse pikaajaliste töötute rehabiliteerimisega, makstakse toetust puuetega inimestele eluruumide kohandamiseks nende vajadustele jne.
Omavalitsus saab vajalikus mahus teenuseid osutada siis, kui on tagatud maksude laekumine elanikelt ning on teada, kui palju inimesi on omavalitsusüksuse oma alalise elukohana registreerinud. Kui tegelikult elab omavalitsuse territooriumil inimesi rohkem, võib teenuste kvaliteet kannatada ning kahju ei saa mitte üksnes ebakorrektsete elukoha andmetega inimesed, vaid ka keed, kes on registreerimiskohustust korralikult täitnud.
Elukoha andmeid rahvastikuregistris muudetakse:
- esitatud elukohateate alusel;
- elukohateate või välisriigis püsiva elukoha andmete registreerimise taotluse alusel, kui isik asub püsivalt elama välisriiki;
- ruumi omaniku õigustatud nõudmisel;
- kohtulahendi alusel, millega isik kaotab õiguse ruumi kasutada;
- elukoha aadressi aluseks oleva haldusterritoriaalse korralduse või aadressikohaks olevate objektide nimede ja numbrite muutumisel.
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine statsionaarsele haiglaravile, ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, kinnipidamisasutusse või kaitseväeteenistusse.
Uue elukoha aadressi esitamise tähtaeg
Alaliselt teise elukohta elama asumise korral peab isik 14 päeva jooksul esitama rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi.
Välisriiki elama asudes teatab isik ühe kuu jooksul andmed oma välisriigi elukoha kohta viimase Eesti elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele.
Isik võib kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates esitada elukohateate lapse elukoha andmete kehtivuse algusena lapse sünnikuupäeva, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis ja lapse elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad
Välismaalane esitab Eesti elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates. Välismaalane, kes elab elamisloa andmise ajal Eestis, esitab elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa andmise otsuse teavitamise päevast arvates.
Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi konföderatsiooni kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse saabumise päeva.
Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik võib Eestisse elama asudes elukoha andmete esitamisel etteulatuvalt teatada Eestist lahkumise kuupäeva ja täpse elukoha aadressi välisriigis, selle puudumisel vähemalt välisriigi nimetuse.