Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Isaduse hilisem omaksvõtt

Rahvastikutoimingute osakond
Tiigi 12, 50410 Tartu

Küüni 5, 51004 Tartu

Vastuvõtuajad: E 9-12; 14-17.30,
T 12-16, K 9-12; 13-16,
N suletud, R 9-12; 13-16

1. mail oleme suletud

Isaduse omaksvõtt pärast lapse sünni registreerimist

Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus lapse sünni registreerimisel või ka hiljem (sh täiskasvanu eas).

Eraldiseisva avalduse esitamine

Tartu Linnavalitsuses isaduse omaksvõtu ja isaduse omaksvõtu nõusoleku kohta saab avalduse esitada isiklikult kohapeal rahvastikutoimingute osakonnas (Tiigi 12, Tartu). Kaasa tuleb võtta isikut tõendavad dokumendid.

Vastuvõtuajad
E 9-12; 14-17.30
T 12-16
K 9-12; 13-16
N Suletud
R 9-12; 13-16

Lisainfo: Kadri Männik tel 742 0960, e-post [email protected]

Isaduse omaksvõtt ja omaksvõtu nõusolek

Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine ei ole seaduses sätestatud alustel kindlaks tehtud. Isaduse saab omaks võtta üksnes isiklikult.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. 

Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus eraldi.

Isaduse omaksvõtu avaldus

Isaduse omaksvõtu avalduse esitamiseks peavad isiklikult perekonnaseisuasutuses kohal viibima nii lapse ema kui isa.

Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või notariaalselt tõestatud vormis.

Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

Kui laps on saanud täisealiseks, on vaja isaduse omaksvõtuks ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab nõusoleku lapse seaduslik  esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul nõusoleku anda isiklikult.

Kui lapsele antakse isa perekonnanimi, selgitab perekonnaseisuametnik välja lapse nõusoleku või arvamuse. Kümneaastase või vanema lapse isikunime muutmisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab.

Hooldusõigus

Isaduse omaksvõtul kantakse rahvastikuregistrisse andmed vanema hooldusõiguse kohta.

Isaduse omaksvõtu avaldust esitades väljendavad lapsevanemad soovi hooldusõiguse kuuluvuse kohta: kas nad soovivad hooldusõigust teostada ühiselt või soovivad jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja õigus ja kohustus last kasvatada, tema järele valvata, tema viibimiskohta määrata ning tema igakülgse heaolu eest hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.

Hooldusõiguse muutmiseks (täielikuks või osaliseks üleandmiseks või hooldusõiguse taastamiseks) tuleb pöörduda kohtu poole.

Isaduse kohtulik tuvastamine

Isaduse tuvastab kohus, kui ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Lapse isast põlvnemise tuvastamisel kohtus võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

Põlvnemise tuvastamisel ei lahendata lapse hooldusõiguse küsimust, seda tuleb kohtus eraldi taotleda.

Sünnikande muutmine

Sünnikande parandamine pärast sünni registreerimist toimub isaduse omaksvõtu avalduse, isast põlvnemise tuvastamise, isa kande ebaõigeks tunnistamise või lapsendamise kohtuotsuse alusel. Väljastatakse uus sünnitõend.

Sünni registreerimisel teeb ametnik sünnikande rahvastikuregistrisse, mis on nähtav lapsevanematele, riigiasutustele ja perearstile. Vanematele väljastatakse soovi korral esmane sünnitõend (tasuta).

Viimati muudetud 07.02.2024