​​Ehitusprojektide läbivaatamise enesekontrollinimekiri

​​​Arhitektuuri ja ehituse osakonna arhitektuuriteenistus annab hinnangu ehitise arhitektuursele, kujunduslikule ja linnaruumilisele sobivusele ning kontrollib projekteeritud ehitise vastavust projekteerimistingimustele, detailplaneeringule ja üldplaneeringule, kontrollib esitatud ehitusprojekti piisavat mahtu ja projekteeritud ruumide vastavust nõuetele oma pädevuse ulatuses. Teenistus kontrollib ehitise ligipääsetavust, radooniohutust, müranõudeid, asendiplaanilist lahendust, hoonesisest tehnovarustust, insolatsiooninõuete täitmist ning mõju ümbritsevale keskkonnale, sh otsustab puudutatud isikute kaasamise vajaduse.

Kontrollitakse, kas:

1. Projekteeritud ehitis (sh asendiplaaniline osa) vastab projekteerimistingimustele, detailplaneeringule ja üldplaneeringule, sh on täidetud realiseerimiseeldused (sh vajadusel on läbi viidud arhitektuurivõistlus), kõrvaltingimused ja olemas on vajalikud eelnevad kokkulepped ning teostatud uuringud;
   • Ehitusprojektiga kavandatud lahendused vastavad detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega määratud ehitusõigusele.
   • Kavandatud lahendused vastavad üldplaneeringule nendes osades, mis on detailplaneeringuga ja/või projekteerimistingimustega täpsemalt reguleerimata või juhul, kui need puuduvad.
   • Detailplaneeringuga määratud realiseerimiseeldused on täidetud (vajadusel on välja ehitatud taristu, seatud servituudid, korraldatud arhitektuurikonkurss vms).
     
2. projekteeritud haljastuslahendus kinnistul vastab üldplaneeringule, projekteerimistingimustele, detailplaneeringule;
   • Ehitusprojekti asendiplaanil või maastikuarhitektuurses osas on antud kinnistu haljastuse lahendus;
   • Asendiplaanil on näidatud kinnistu haljastusprotsent, kõrghaljastusprotsent ja haljastuse osakaalud vastavad detailplaneeringu või projekteerimistingimustega määratud nõuetele;
   • Detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste puudumisel vastab haljastuse osakaal üldplaneeringu punktile 1.4 “Hoonestatavate kruntide haljastusnõuded”.
3. ehitusprojektis esitatud kinnistusisene asendiplaaniline lahendus sh vertikaalplaneerimine vastab planeeringutele ja projekteerimistingimustele koostöös taristu- ja ehitusteenistusega;
   • Asendiplaanil on asjakohasel juhul näidatud maapinna kõrgusmärgid ja vertikaalplaneerimine;
   • Asendiplaanil on kuvatud erinevad katendid;
   • Asendiplaanil on näidatud kõik olemasolevad ja projekteeritud ehitised ja tehnorajatised ning nende kaugused naaberkinnistutest.
   • Kõikide kuvatud tingmärkide tähendused on legendis välja toodud;
   • Asendiplaanil on esitatud täisehitusprotsendi arvutuskäik;
   • Üksikelamute ja kahe korteriga elamute puhul asendiplaanil on tähistatud mõõtkavas (vajadusel lisada mõõdud) jäätmete kogumise ala ning seletuskirjas on kajastatud jäätmete kogumist (sh ehitustööde käigus tekkivad jäätmed) vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmeseadusele.
   • Korterelamu kinnistule on kavandatud mänguväljak või korterelamugrupile on kavandatud ühine mänguväljak. Tartu linna üldplaneering p 1.2.20.
4. ehitusprojektis on arvestatud soojussaarte tekkimise vähendamisega;
   • Ehitusprojektis on ette nähtud meetmed soojussaarte (kuumasaarte) tekkimise vähendamiseks ja riskide maandamiseks vastavalt Tartu linna üldplaneeringus sätestatule.
5. ehitusteatise või ehitusloa taotluse esitamisel on korrektselt tehtud mahuarvutused, mis tõendavad laienduse mahtu kas alla 33% või üle 33% hoone esialgsest mahust (m³) ning sellest lähtuvalt on esitatud õige taotlus või teatis;
   • Hoone laiendamisel alla 33% on esitatud ehitusteatis või ehitusloa taotlus vastavalt Ehitusseadustiku lisale 1, laiendamisel üle 33% on enne ehitusloa taotlemist koostatud detailplaneering või taotletud projekteerimistingimused;
   • Mahu arvutuse aluseks on hoone esialgselt kavandatud maht. Ehitusteatist laiendamiseks alla 33% saab esitada vaid ühe korra, edaspidi tuleb taotleda vajadusel projekteerimistingimused ja seejärel ehitusluba.
   • Ehitisregistri andmete mittevastavusel täna kehtivatele mahu arvutamise reeglitele tuuakse seletuskirjas välja selgitused (nt aastatel 2002-2014 ei arvestatudmahu hulka kasutuseta pööningut ega hoonealuseid keldriruume).
6. projekteeritud hoone või arhitektuurne rajatis on arhitektuurses ja kujunduslikus osas linnaruumi ning ümbritsevasse keskkonda sobiv;
   • Hoone on projekteeritud kõrge arhitektuurse tasemega, mis vääristab asukohta ja suurendab linna arhitektuuripärandit (üldplaneeringu p 1.2.1);
   • Hoone või rajatis järgib piirkonnale iseloomulikku hoonestuslaadi, tihedust ja üldilmet, sobitub ümbritsevate hoonete mahu, kõrguse ja muude gabariitidega (üldplaneeringu p 1.2.5);
   • Hoone ümberehitamisel või laiendamisel on arvestud selle algupärase arhitektuurikeelega (üldplaneeringu p 1.2.16);
   • Põhihoone aknad ja uksed asetsevad tänava poolsel küljel. Sissepääsud on otse tänavalt või tänavalt kergesti kättesaadavad (üldplaneeringu p 1.2.8);
   • Hoone välispinnale kavandatud tehnoseadmed ei ole avalikust tänavaruumist vaadeldavad. Hoone püstitamisel või laiendamisel on seadmed integreeritud hoone arhitektuursesse lahendusse (üldplaneeringu p 1.2.14). Maapealsed tehnoehitised sulanduvad keskkonda või eristuvad taotluslikult (üldplaneeringu p 1.2.22).
7. ehitusprojekt on vastavuses arhitektuurivõistluse tulemustega, kui võistlus on läbi viidud;
   • Hinnatakse, kas ja mil määral on arhitektuurivõistluse võitnud tööd edasisel projekteerimisel muudetud ja kas muudatused on kooskõlas nende hinnangutega, mille alusel žürii on hinnanud töö võidu vääriliseks.
   • Hinnatakse, kas ehitusprojektis on arvestatud žürii ettepanekutega lahenduse täiendamiseks või muutmiseks. Kui ei ole arvestatud, siis palutakse selgitusi ja vaadatakse need üle koostöös linnaarhitektiga.
8. kasutatud välisviimistlusmaterjalid on ajas kestvad, linnakeskkonda sobivad;
   • Kasutatud on ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks puit, kivi, krohv vms, katusekattena plekk, kivi, rullmaterjal jmt. Soovitavalt on välditud matkivaid materjale. Vaadetel on antud läbimõeldud värvilahendus kataloogi alusel.
9. ehitusprojekti kõik vajalikud osad on piisavas mahus esitatud ja vastavad nõuetele (sh seletuskiri, joonised, eriosad);
   • Ehitusprojekt sisaldab kõiki vajalikke ja asjakohaseid osi (MTM 17.07.2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” § 4);
   • Projektlahendus on üheselt mõistetav ja erialaspetsialistile arusaadav, st piisavalt seletuskirjas lahti kirjutatud ja graafilises osas näidatud(MTM määrus nr 97 § 2 ja EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”);
   • Ehitusprojektis on lahendused antud mahus, mis vastab valitud ehitusprojekti staadiumile (kirjeldatud määrus nr 97ptk 2, EVS 932:2017) ja vähemalt vastavalt määrus nr 97 ptk 3 nõutud mahus;
   • Ehitusprojekti juurde on lisatud muud asjakohased dokumendid, kui see on vajalik või nõutav (MTM määrus nr 97 § 3).
10. hoone ehitusprojektis on esitatud hoonesisese tehnovarustuse lahendused piisavas mahus, sealhulgas näidatud ventilatsiooniseadmete paiknemine jmt;
    • Hoonesse on projekteeritud sisekliima tagamiseks vajalikud tehnosüsteemid, juhul kui see vajadus tuleneb hoone otstarbest;
    • Ehitusprojekti seletuskirjas on antud hoonesiseste tehnosüsteemide põhimõttelised lahendused (vastavalt “Nõuded ehitusprojektile” § 8 ja ptk 3) või vajadusel on esitatud eraldi eriosade ehitusprojektid;
    • Seletuskirjas on seadmete tööpõhimõtted, asukohad, ligikaudsed võimsused ja müratasemeid kirjeldatud(vastavalt “Nõuded ehitusprojektile” § 18 - § 21).
11. ehitusprojekti seletuskiri sisaldab asjakohaseid projekteerimise aluseid, viiteid õigusaktidele, standarditele, planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
    • Seletuskirjas on esitatud eraldi normdokumentide peatükk, kus on viidatud kehtivale üldplaneeringule, olemasolul detailplaneeringule või projekteerimistingimustele jt projekteerimise lähtedokumentidele, õigusaktidele ja standarditele, mis on käesoleva ehitusprojekti koostamisel aluseks võetud ja on asjakohased. Asjassepuutumatuid viiteid mitte lisada.
12. ehitusprojekti joonistel esitatud info on piisav ja vajalik (ruumid, mõõtmed, lõiked, tähistused, trepid, kaldteed, avad ja nende avatavus, piirded jms) ja et joonised oleks loetavad;
    • Joonised on vormistatud üldiselt aktsepteeritudenamlevinud mõõtkavades (nt plaanid, lõiked, vaated 1:100, asendiplaan 1:500, sõlmed 1:20) ning joonised on mõõtkavas loetavad (mõistlikud joonepaksused, kihtide läbipaistvus, loetavad mõõdud ja tekstid jms);
    • Joonistel on eristatud arusaadavalt olemasolevad ja projekteeritavad või likvideeritavad konstruktsioonid, vajadusel on lisatud joonisele joonviidetega tekstid;
    • Plaanijoonistel on ruumidele antud kasutusotstarbest tulenevad nimetused, millest selgub iga konkreetse ruumi funktsioon;
    • Joonistel on arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt tähistatud joonisetasapinnast allapoole ja ülespoole jäävad elemendid või peidetud elemendid (nt varikatus, ripplaed, luugid jmt);
    • Joonistel on kujutatud hoone põhiliste kandeseinte teljed, teljemõõdud ja need on seotud hooneelementide mõõtkettidega;
    • Joonistel on piisaval määral mõõtkette, mille järgi on võimalik kontrollida hoone, selle ruumide ja avade ning teiste elementide (hoonemahud, sise- ja välisseinad, avad jm hoone elemendid) suuruseid ja paiknemist telgede ja teiste hooneelementide suhtes;
    • Joonistel on tähistatud kohtkindla sanitaartehnika ja elektriseadmete asukohad (kraanikausid, wc-pott, köök);
    • Kaldtee projekteerimisel on esitatud kalde protsent;
    • Piirete (trepid, rõdud jms) projekteerimisel on esitatud nende kõrgused;
    • Lõike- ja vaatejoonistel on toodud hoone ja selle liigendatud osade kõrgused, sokli, räästa, avade, piirete, varikatuste, rõdude jmt kõrgused. Lõikejoonistel on toodud ruumide kõrgused ja kaldlaega ruumide kõrgused kasulikku pinna ja ruumi täiskõrguse arvestamiseks;
    • Plaanijoonistel on toodud erineva kõrgusmärgiga põrandate kõrgused, trepimademete jmt kõrgused;
    • Ehitusprojektis on esitatud projekteeritud konstruktsioonide kirjeldused kihtide kaupa.
13. ehitusprojekt ja selle osad on vastuoludeta;
    • Ehitise tehnilised andmed on kõikides ehitusprojekti kuuluvates dokumentides samad;
    • Ehitusprojektis kajastatud katastriüksuse andmed vastavad maakatastris olevatele andmetele (kinnistu pindala, sihtotstarve, aadress);
    • Ehitusprojekti osades esitatud lahendused on vastuoludeta;
    • Ehitusprojekt ja kõik selle osad on üheselt arusaadavad ja moodustavad loogilise terviku vastavalt standardile EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”;
    • Ehitise elemendid (nt varikatused, avad)ja tehnosüsteemid (nt soojuspumbad, päikesepaneelid) on näidatud kõikidel joonistel üheselt.
14. projekteeritud eluruumid vastavad kasutamise otstarbest tulenevatele nõuetele (sh korterite tähistus, loetavus, vajadusel lifti olemasolu) vastavalt MTM määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”);
    • Eluruumi pind on vähemalt 8 m², kõrgus vähemalt 2,5 m (ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m) ja laius vähemalt 2,4 m;
    • Katusekorrusel on eelmises punktis toodud ruumi kõrgus tagatud vähemalt poole ruumi ulatuses;
    • Igal eluruumi elu-, töö- ja magamistoal on vähemalt üks lahtikäiv aken;
    • Elamusse projekteeritud ukseavad vastavad määrusele “Eluruumile esitatavad nõuded” § 3;
    • Kui eluruumi sissepääs asub neljandal või kõrgemal korrusel, on ehitisse projekteeritud nõuetele vastav lift;
    • Eluruumile on tagatud juurdepääs tualetile ja veevarustusele vähemalt samas hoones või hoone teenindamiseks mõeldud maa-alal;
    • Eluruumile on projekteeritud “Eluruumile esitatavad nõuded” § 4 vastava sisekliima tagamiseks vajaminevad lahendused (KVJ).
15. ​​projekteeritud mitteeluruumid vastavad kasutamise otstarbest tulenevatele nõuetele;
    Projekteeritud lahendused vastavad mitteeluruumide kasutamist reguleerivatele õigusaktidele, nt:
    • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
    • VV 30.05.2013 määrus nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele”
    • VV 04.10.2011määrus nr 131 “Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule”
    • SM 03.04.2002 määrus nr 58 “Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded”
    • SM 09.01.2001 määrus nr 4 “Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded”
    • SKM 21.12.2015 määrus nr 75 “Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile”
    • SM 20.12.2000 määrus nr 86“Tervisekaitsenõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele”
    • VV 15.03.2007 määrus nr 80 “Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”
    • SM 17.02.2005 nr 21 Tervisekaitsenõuded apteekidele ja nende struktuuriüksustele
    • SM 25.01.2002 määrus nr 25 “Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile”
    • SM 31.12.2001 määrus nr 166 “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”.
16. hoonet teenindavad abiruumid ja teenindusalad on piisavas mahus kirjeldatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule ptk 1.2.
    • Hoone mahus on lahendatud abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks või juhul kui lähiala hoonestuslaad seda toetab, on abiruumid lahendatud iseseisva abihoone näol.
    • Kaubandushoone laadimis- ja jäätmekäitlusalad on avalikust ruumist mittenähtaval asukohal.
    • Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks, tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.
17. avalikkusele suunatud ehitise ehitusprojektis on arvestatud ruumide ligipääsetavusega ja ehitise kasutamise lahendused vastavad puuetega inimeste erivajadustele (nii hoones kui kinnistul);
    • Ehitusprojekti seletuskirjas on eraldi ligipääsetavuse peatükk (vastavalt määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” § 8 lg 10), kus kirjeldatakse ära universaalne ligipääs kinnistule ja hoonesse: kuidas on tagatud parkimine ja parkimiskohalt turvaline jõudmine hoonesse ning läbi mõeldud hoonesisene liikumine: kaldteed, lävepakud, trepid, käsipuud, tähistused, uste mõõtmed ja avamine, sisustus ja seadmed, valgustus, lift jms. Lahendatud on nii puudega inimeste kui soovituslikult ka laste, vanurite ning väikelaste vanemate ligipääsetavus. Teisaldatavate panduse kasutamise korral ei ületa kõrguste vahe 60cm (kuna üldjuhul ei toodeta suuremale kõrguste vahele) või on seletuskirjas välja toodud konkreetne kasutatav toode.
    • Avalikkusele suunatud ruumides on tagatud invanõuded (vastavalt kasutamise otstarvetele) vastavalt EIT ministri 29.05.2018 määrusele nr 28 “Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded ehitisele”: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055. TTJA ligipääsetavuse info: https://ttja.ee/ariklient/ehitised-ehitamine/ligipaasetavus
18. insolatsiooninõuded on täidetud ning vajadusel esitatud vastavad arvutused (päevavalgus; päikesevalgus), hinnatud on ehitise mõju ümbritsevate hoonete valgustingimustele;
    • Projekteeritud hoones endas on tagatud piisav insolatsioon (ruumidesse paistev otsene päikesevalgus) eluruumides, lasteasutuste ruumides, haiglapalatites vastavalt EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes” ja/või Insolatsiooni juhendile: https://www.mkm.ee/media/323/download
    • Projekteeritud hoonest ei teki varjutusi, mille tõttu insolatsioonitingimused naaberhoonetes vähenevad ülemääraselt (hinnatakse igakordselt);
    • Eluruumides on tagatud piisav loomulik valgus avade kaudu (hajus päevavalgus) vastavalt “Eluruumile esitatavad nõuded” § 3 lg 3 ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes”.
19. müranõuded on täidetud (Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 ja Keskkonnaministri määrus nr 71) ning vajadusel lahendatud häiringute minimeerimine;
    • Projekteeritud hoone ruumides vastab müra vastab Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 kehtestatud piirväärtustele ning seda on seletuskirjas kajastatud.
    • Ehitusprojektis välja toodud õhksoojuspumba või teiste hoone välispinnale kavandatud müra tekitavate seadmete eeldatav müratase (vastavalt võimsusele) ja see vastab Keskkonnaministri määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” nõuetele. Terviseameti müra info ja soojuspumba müraleviku hindamise juhend: https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/fuusikalised-ohutegurid-elukeskkonnas/mura-ja-vibratsioon
    • Juhul, kui seadmete müra ületab piirväärtusi, on projekteeritud müra levikut piiravad lisameetmeid nagu heli summutavad ehitusmaterjalid, müraekraanid ja/või on projekteerimisel ette nähtud seade reguleerida päevasele ja öisele režiimile, mil suurim lubatud müratase on vastavalt 40 ja 50 dB, keskuse alal 45 ja 55 dB; .
    • Hoone konstruktsioonide, nagu korteritevahelised seinad, helipidavusnõuded nii sammumüra kui õhumüra osas vastavad üldtunnustatud projekteerimisnormidele EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
    • Hoone paiknemisel müratundlikus piirkonnas Tartu linna üldplaneeringu järgi või juhul, kui seda nõuab alal kehtiv detailplaneering, on ehitusprojektis käsitletud täiendavaid müra tõkestamise meetmeid, nt antud akende helipidavus jmt.
20. projekteeritud lift vastab nõuetele (määrus nr 17 ja vajadusel määrus nr 28);
    • Projekteeritud lift on ohutu ja vastab majandus- ja taristuministri määrusele nr 17 “Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele esitatavad nõuded^1”.
    • Juhul, kui ehitis peab vastama puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele, on tagatud liikumisabivahendiga liikuja ligipääsetavus liftini. Nõue on täidetud, kui lift vastab standardi EVS-EN 81-70 või samaväärsetele nõuetele.
    • Lift on varustatud häälteavitusega ja kuulmispuudega inimese erivajadust arvestava helivõimendussüsteemiga ning tähistatud vastava piktogrammiga.
21. ohutusnõuded on täidetud ja normdokumentidele viidatud (kukkumisoht, trepid, piirded, käsipuud, akende avatavus, lumetõkked, rõdude piirded jms);
    • Treppidele on projekteeritud käsipuud ja piirded vastavalt üldtunnustatud projekteerimisnormidele;
    • Trepid on projekteeritud vastavalt üldtunnustatud projekteerimisnormidele (astmete arv, sügavus, kõrgus, trepi laius jne);
    • Teise ja kõrgema korruse akende lahtikäivad osad asuvad põrandast kõrgemal kui 700 mm või on ette nähtud vähemalt 700 mm kõrgune kukkumiskaitse;
    • Rõdule on projekteeritud piirded;
    • Lahenduste projekteerimisel on viidatud asjakohastele normdokumentidele (nt juhend RT 103027-et “Trepid ja kaldteed”).
    • Kaldkatuse projekteerimisel on ette nähtud lumetõkked käidavate kohtade kohale (nt jalgtee, terrass, parkimisala, jalgrattahoidja jmt)vastavalt ehitusseadustiku § 7 ja § 8.
22. teine pädev eriosade projekteerija on vajadusel kaasatud menetlusse (nt lisakoormuste puhul ehitusinsener), kui projekteeritavad lahendused seda nõuavad;
    • Pädeva ehitusinseneri hinnang võib olla vajalik näiteks, kui olemasoleva hoone külge või peale projekteeritakse lisakoormuseid (lisakorrused, päikesepaneelid, LED-ekraanid, tehnoseadmed, antennid jms) või tehakse avasid kandvatesse seintesse;
    • Teiste valdkondade pädevate inseneride hinnangud põhjendatud juhul, kui on projekteeritud keerukamad tehnorajatiste lahendused.
23. ehitusprojektis on arvestatud radooniohutusega (standard EVS 840:2023);
    • Ehitusprojekti seletuskirjas(konstruktsiooniosajuures) on käsitletudradooniohutust ja kirjeldatud meetmeid ohu tõrjumiseks.
24. hoone 0-kõrgusmärk on ehitusprojektis tähistatud ning asendiplaanil on hoone seotud telgede ja krundipiiridega;
    • Hoone 0-kõrgusmärk on tähistatud joonistel ning seotud absoluutkõrgusega;
    • Hoone teljed on seotud asendiplaanil krundipiiridega;
    • Asendiplaani on tähistatud hoone nurgakoordinaadid.
25. projekteeritud ehitis asub ühel kinnistul ning servituute pole vaja seada;
    • Ehitis, selle osad ja tehnorajatised asuvad oma kinnistul, vajadusel tehakse ettepanek üleehitusservituudi seadmiseks ning kaasatakse puudutatud isikud.
    • Hoonete teenindamiseks kavandatavad trepid ja pandused ei asu tänavamaal. Samuti ei avane väravad tänavamaale selliselt, et see takistab pikisuunalist liiklust (sh kergliiklust). Tartu linna üldplaneeringu p1.2.7.
    • Olemasolevad juurdepääsuservituudialad või vajadus ala määramiseks on tähistatud asendiplaanil.
26. kinnistu parklad ja parkimiskohad (v. a linnatänaval) on projekteeritud nõuetekohaselt (sh jalgrattaparkla) ja lahendus vastab puuetega inimeste erivajadusele;
    • Kinnistu ehitisi teenindav parkimine on kavandatud enda kinnistule;
    • Parkimiskohtade arv (sõiduautod, jalgrattad) kinnistul vastab standardile EVS 843: 2016 “Linnatänavad” ja teenuste kättesaadavuse uuringu parkimisnormile https://gis.tartulv.ee/teenustekattesaadavus/ või asjakohasel juhul kehtivale detailplaneeringule;
    • Vajadusel on projekteeritud määruse nr 28 § 4 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded” ehitisele vastav parkla.
    • Hoonesiseste parkimiskohtade ja manööverdusalade mõõdud soovitame kavandada vastavalt standardile EVS 843: 2016 “Linnatänavad” või mõnele teisele üldtunnustatud projekteerimisnormile ning parkimislahendus on mugavalt ja ohutult kasutatav.
    • Jalgrataste parkimiskohad on projekteeritud hoones sees või hoone sissepääsude lähedal ja nende lahendus vastab jalgrattaparklate tüüptingimustele Tartu linnas: https://www.tartu.ee/et/jalgrattaparklate-tuuptingimused.
    • Kavandatud jalgrattaruum või panipaigad, mis on ette nähtud ka jalgrataste hoiustamiseks, on piisavate mõõtmetega.
27. vajalik on seoses projekteeritud kasutamise otstarvetega muuta ka kinnistu maakasutamise sihtotstarvet;
    • Hinnatakse projekteeritud ehitise kasutamise otstarvete vastavust kinnistu kehtivale sihtotstarbele maakatastriseaduse § 18 ¹ kohaselt.
28. ehitusprojekti ekspertiisi esitamise vajadust on taotlejale selgitatud (vastavalt MTM 08.06.2015 määrusele nr 62 “Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile”).
    • Tulenevalt ehitise konstruktsioonidest, funktsioonist, kasutamise otstarvetest ja kasutajate arvust tuleb vastavalt määrusele nr 62 § 3 teha ehitusprojekti, mille järgi ehitatakse või ehitati, ekspertiis ning esitada see ehitusdokumentatsiooni hulgas kasutusloa taotlemisel;
    • Kinnitus ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajaduse kohta on lisatud ehitusloa taotlusega esitatava ehitusprojekti seletuskirja.
29. projekteeritud ehitisel ja sellega seotud objektidel on mõju ümbritsevale keskkonnale. Sellest lähtuvalt otsustab teenistus puudutatud isikute kaasamise vajaduse koos põhjendustega;
    • Teenistus otsustab puudutatud kaasomanike ja naaberkinnistute omanike kaasamise vajaduse, kui projekteeritud ehitis või sellega seotud lahendused võivad puudutada kolmandaid isikuid (tuleohutusalased piirangud, valgustingimused, müra, suits, lõhnad jms). Kahjulikke mõjutusi tahtlikult naaberkinnisasjale ei ole suunatud ning vastavad meetmed on seletuskirjas kajastatud.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistus kontrollib projekteeritud hoonete energiatõhususe nõuetele vastavust ning elektriautode laadimistaristu lahendust seaduses sätestatud juhtudel.

Kontrollitakse, kas:

1. Energiatõhususe miinimumnõuded on täidetud, energiamärgis on esitatud ning seletuskirjas on energiatõhususe osa piisavas mahus kajastatud;
   • Kontrollitakse, kas püstitataval sisekliima tagamisega hoonel on täidetud energiatõhususe miinimumnõudeid (v.a abihooned).
   • Kontrollitakse, kas ümberehitatavale või laiendatavale hoonele kohaldatakse hoone energiatõhususe nõudeid vastavalt Ehitusseadustiku § 62 lõikele 2;
   • Energiatõhususe nõuete kohaldumisel kontrollitakse ehitisregistris energiaarvutusel põhineva energiamärgise olemasolu ja selle nõuetele vastavust. Kontrollitakse energiaarvutuse lähteandmete vastavust ehitusprojektile ning määrustele „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
   • Veel kontrollitakse energiaarvutusi ja nende tulemuste vastavust määrustele „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ja “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.
   • Lisaks kontrollitakse, kas ehitusprojekti koosseisus on olemas energiatõhususe osa ning see sisaldab energiaarvutuse lähteandmeid ja tulemusi („Nõuded ehitusprojektile“ § 23).
2. projekteeritud lahendus on käsitletav olulise rekonstrueerimisena ja vastavad arvutused on esitatud (EhS §63 lg 4);
   • Kontrollitakse, kas rekonstrueeritava hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud on suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Vajadusel (piiripealse olukorra puhul) tuleb koos ehitusloa taotlusega või ehitusteatisega esitada kalkulatsioon kavandatava rekonstrueerimise maksumuse kohta. Seejärel kontrollitakse ja võrreldakse kavandatava rekonstrueerimise maksumust hoone kui terviku taastamismaksumusega, mille andmed saadakse määrusest „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“.
3. elektriautode laadimispunktid on lahendatud seaduses sätestatud juhtudel ja on nõuetekohasused.
   • Kontrollitakse, kas hoone püstitamisel või olulisel rekonstrueerimisel (millede teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta) on projekteeritud vajalik juhtmetaristu ja/või laadimispunkt(id) vastavalt ehitusseadustiku § 65 ¹ sätestatule.
   • Lisaks kontrollitakse ehitusprojekti seletuskirjas ja asendiplaanil elektriauto laadimistaristu kajastamist.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna taristu- ja ehitusteenistus kontrollib esitatud projektidokumentatsiooni vastavust vorminõuetele, selle komplektsust ning ehitise kohta esitatud tehniliste andmete õigsust nii ehitusprojektis kui ka ehitusloa taotlusel või ehitusteatisel. Teenistus kontrollib ehitusprojekti koostanud või kontrollinud isiku asjatundlikkust või seadusest tulenevat pädevust projekteerimiseks ning vajalike allkirjade olemasolu. Kontrollitakse rajatiste vastavust projekteerimistingimustele, detailplaneeringule, üldplaneeringule ning vajalike nõusolekute ja kooskõlastuste olemasolu, kooskõla varasemalt koostatud ehitusprojektidega ning sobivust linna infrastruktuuri. Taristu- ja ehitusteenistus kannab rajatise andmed geoinfosüsteemi. Taristu- ja ehitusteenistus kaasab menetlusse puudutatud isikud ja ametiasutused ning juhib suhtlust taotleja ja linnavalitsuse vahel.

​​AEO taristu- ja ehitusteenistuse ülesanded ehitusprojekti läbiviimise korraldamise osas:

• korraldab ehitusprojekti tähtaegse ja haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele vastava läbivaatamise linnavalitsuse struktuuriüksustes;
• esitab ehitusprojekti läbivaatamiseks teistele linna struktuuriüksustele, kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusprojektiga, ning arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada;
• kaasab menetlusse kinnisasja omaniku, kui ehitusteatist, ehitusloa taotlust või ehitusprojekti muudatusi ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku;
• kogub kokku ehitusprojekti läbivaatamises osalenud isikute seisukohad ning veendub, et ehitusprojekti ei tagastataks vastuoluliste märkustega, sealhulgas ei edastataks ehitusteatise esitajale või ehitusloa taotlejale märkust, mille esitamine ei kuulu märkuse tegija pädevusse.

1. kõik ehitusprojektiga seotud vajalikud taotlused ja teatised on EHRis esitatud;
   • Koostöös ehitisregistri vanemspetsialistide ja arhitektuuriteenistusega kontrollitakse, kas esitatud on õige taotluse vorm - ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Lisaks tuleb arvestada, et ehitusteatist hoone laiendamiseks alla 33% saab esitada vaid ühe korrahoone kohta (vt EhS seletuskiri). Kui peale kasutusteatise saamist soovitakse sama hoonet veel laiendada ning kokku koos eelmise laiendusega ületab laienduse maht 33%, tuleb taotleda projekteerimistingimused (või on all DP) ja peale seda taotleda ehitusluba.
   • Kui ehitusprojektiga on kavandatud mitu ehitist (arhitektuursed rajatised, tehnorajatised, abihooned vms), tuleb EhS lisa 1 tabeli alusel esitada ka nende kohta kas ehitusteatis või ehitusloa taotlus või kinnitada ehitusprojekti seletuskirjas, et need esitatakse eraldi menetlusena käesolevast ehitusprojektist eraldi. Vajadusel tehakse koostööd ehitisregistri vanemspetsialistide ja arhitektuuriteenistusega.
2. ehitusprojekt vastab üldistele vormistusnõuetele ja vormistuse osas määrusele „Nõuded ehitusprojektile“;
   • Kontrollitakse, kas esitatud ehitusprojekt ja selle osad avanevad korrektselt, on loetavad ja esitatud pdf-formaadis, veendutakse, et faile (projekti osasid) ei ole esitatud topelt ning ehitusprojekti kaust on üles ehitatud nõuetekohaselt ja loogiliselt.
   • Tiitelleht, seletuskirja päis/jalus ning jooniste kirjanurgad sisaldavad vajalikke andmeid vastavalt määrusele “Nõuded ehitusprojektile” § 7.
   • Ehitusprojekti uuesti esitamisel kontrollitakse, kas esitatav ehitusprojekti maht on sama või on mõni projektiosa puudu.
3. riigilõiv on tasutud kõigi taotletud ehitiste osas, kui see on nõutav, ja õiges summas;
   • Riigilõivu tuleb tasuda kõigi taotletud ehitiste kohta vastavalt riigilõivuseadusele ning seda kinnitav maksekorraldus või info tasumisest esitatakse EHRis ehitusloa taotlusega koos. Laekumisi kontrollib osakond oma süsteemist.
4. ehitusprojekti muutmise korral ei ole uue ehitusloa taotlemine või ehitusteatise esitamine vajalik;
   • Antakse hinnang ehitusprojekti muutmise korral uue ehitusloa taotlemise või ehitusteatise esitamise vajalikkuse kohta. Kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad, siis tuleb esitada uus ehitusloa taotlus või ehitusteatis (EhS § 46 lg 1 p 1). Juhend kodulehel: https://www.tartu.ee/et/ehitusprojekti-muutmine
   • Kui ehitusteatis oli registreeritud ehitisregistris üle 2a tagasi (ehitusteatis kehtib 2 aastat), kuid ehitusprojekti soovitakse muuta, tuleb esitada uus ehitusteatis koos muudatusprojektiga.
   • Kui muudatusprojekt on esitatud ilma ehitusteatise või ehitusloa taotluseta, kuigi see on nõutav, tagastab menetleja muudatusprojekti läbi vaatamata koos vastava põhjendusega.
   • Kui esialgseks hindamiseks on liiga vähe informatsiooni, vaadatakse ehitusprojekti muudatus läbi ning palutakse seda täiendada ning esitada koos ehitusteatise või ehitusloa taotlusega.
5. ehitusprojekti on koostanud või kontrollinud vastava kutsetunnistusega projekteerija, kellel on esitatud MTR registreering (sh kontrollib seda projekti eriosade puhul), kui see on nõutav;
   • Ehitusteatiste puhul ei ole vaja kontrollida ei kutsetunnistust ega MTRi registreeringut.
   • Ehitusloa taotluse aluseks olev ehitusprojekt peab olema koostatud kas asjatundliku eraisikust kinnistuomaniku poolt või koostatud või kontrollitud vastava kutsetunnistusega https://www.kutseregister.ee/kutsed arhitekti (ainult konstruktsiooniosa projektide puhul ehitusinseneri, VK osas VK insener jne) poolt, kellega on seotud projekteerimisettevõtte Majandustegevuse registris https://mtr.ttja.ee/juriidiline_isik?m=96 .
6. ehitusprojekt on allkirjastatud kõigi vajalike isikute poolt igas esitatavas projektiversioonis.
   • Ehitusprojekti kõik osad (sh eriosad) peavad olema allkirjastatud nende eest vastutavate isikute poolt. Ehitusteatise puhul ei kontrollita küll pädevust, aga koostaja/kontrollija allkiri peab ehitusprojektil ja selle osadel siiski olema.
   • Kontrollitakse, et ehitusprojekti versioonide uuendamisel ei läheks algselt lisatud allkirjad kaduma ja oleksid viimase versioonini olemas.
7. EHRis ehitusloa taotlusele ja ehitusteatisele on lisatud õiged isikud ja rollid.
   • EHRis ehitusloa taotlusel või ehitusteatisel tuleb täita ära “isikud” vaheleht, kuhu märkida “ehitusprojekti koostajaks” pädeva isikuga seotud projekteerimisettevõte (juriidiline isik) või iseendale projekteerimisel asjatundlik isik (eraisikust omanik). Ehitusteatisel esitatud info peab vastama ehitusprojektis (tiitelleht, seletuskiri, kirjanurgad) esitatud infole. Lisaks märgitakse EHRis punkt “taotlejad”. Kõik isikud, kes on märgitud taotlejateks saavad EHRist automaatset informatsiooni menetluse kulgemise kohta, seetõttu soovitame sinna lisada ka kinnistuomaniku andmed.
8. Muudatusprojekti puhul on menetlusse kaasatud algse projekti autor
   • Vastavalt määrusele “Nõuded ehitusprojektile” § 12 lg 4 tuleb juhul, kui ehitusprojekti muudatuste koostaja ei ole ehitusprojekti koostaja, esitada ehitusprojekti muudatus vähemalt arvamuse avaldamiseks ka esialgse ehitusprojekti koostajale.

Kontrollitakse, kas:

9. ehitusloa taotluse, ehitusteatise ja sellele lisatud ehitusprojekti andmed vastavad arhiivi ja ehitisregistri andmetele;
   • Kontrollitakse, kas ehitisel on EHRis mingeid kehtivaid ehituslubasid või ehitusteatiseid, mida käesolevaga muudetakse. Ehitusprojekti muudatuste puhul veendutakse, kas ja kuidas käesolev ehitusprojekt varasemat luba/teatist muudab ning kas on vajadus eelmise ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
   • Esitatud andmeid võrreldakse EHRi andmetega ja vajadusel Rahvusarhiivist saadud andmetega (majavalduse plaanid, inventariseerimisjoonised).
   • Mõnikord tuleb enne ehitusteatise esitamist elamu andmed EHRis korrastada „andmete esitamise teatisega“ (nt maht ületab EHRi järgi 33%, kuid sisuliselt jääb alla 33%).
10. ehitusloa taotlus või ehitusteatis on EHRis korrektselt täidetud ning sellele on lisatud kõik ehitise olulised tehnilised andmed (sh ruumikuju) õigesti, mida on asjakohane, võimalik ja otstarbekas määrata;
    • Kontrollitakse, kas ehitusloa taotlus või ehitusteatis on ehitisregistris korrektselt täidetud - kõik vajalik on esitatud, midagi puudu ei ole ja andmed vastavad ehitusprojektile (pindade arvestamine, kasutamise otstarbed, ehitise osad, tehnosüsteemid, konstruktsioonid, materjalid). Taotlusele ja teatisele lisatakse ehitise olulised tehnilised andmed, mis on asjakohased ja mida on otstarbekas ja võimalik määrata. Andmete esitamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”.
    • EHRi isatud ehitise ruumikuju peab olema korrektne ja arusaadav. Kontrollitakse ruumikuju vastavust ehitusprojektis esitatule (vaadatakse üle ka varikatused, hooneid ühendavad maa-alused osad, hoone erinevad korpused jms).
11. ehitusprojektis esitatud ehitise olulised tehnilised andmed on õiged (pindade jagamine, kasutamise otstarvete määramine, ruumide kasutatavus, tehnovarustuse olemasolu);
    • Ehitise oluliste tehniliste andmete esitamisel nii ehitusprojektis (sh muudatusprojektis) kui ka ehitusloa taotlusel ja ehitusteatisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”.
    • Ehitise kasutamise otstarvete määramisel tuleb lähtuda tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021006?leiaKehtiv).
    • Ehitusprojekti (sh eriosade projektide) seletuskirjas, eksplikatsioonis ja joonistel esitatud ehitise olulised tehnilised andmed peavad vastama EHRi esitatud ehitusloa taotluse või ehitusteatise andmetele.
12. kontrollib, kas aadressiandmed (sh ehitise osade aadressid) on õiged ning nende muutmise vajadust koostöös maakorraldus- ja geodeesiateenistusega;
    • Ehitusloa taotlusel ja ehitusteatisel kontrollitakse ehitise koha-aadressi ja katastriüksuse aadressi, et need oleks kajastatud vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 32 “Aadressiandmete süsteem”. Kontrollitakse, et korrektne aadress oleks märgitud ka ehitusprojektis.
    • Uue UN-tunnusega hoone püstitamisel kinnistule, kus juba on mõni selline hoone, tuleb hoonele määrata uus aadress. Koostöös maakorraldus- ja geodeesiateenistusega antakse taotlejale juhised ehitusprojektis ja taotlusel/teatisel uue taotletava aadressi märkimiseks;
    • EHRis ehitusloa taotlusel või ehitusteatisel tuleb esitada ehitise osad (eluruumid, mitteeluruumid) korrektselt nummerdatult vastavalt Keskkonnaministri määrusele nr 32 “Aadressiandmete süsteem”.
13. kontrollib, kas kõik ehitised, mis on nõutavad, on ehitisregistrisse kantud, vajadusel annab selleks taotlejale juhised.
    • Kontrollitakse, kas kõik asendiplaanil näidatud muud ehitised, nt abihooned (üle 20m ² ) ja rajatised – kaevud, varikatused, lipumastid vms, on ehitisregistrisse kantud. Vajadusel antakse taotlejale juhised hoonete/rajatiste EHRi kandmiseks.
    • Kontrollitakse, ega ehitisregistris ei ole üleval abihooneid, mida enam asendiplaanil pole. Vajadusel antakse taotlejale juhised „täieliku lammutamise teatise“ esitamiseks.
    • Kontrollitakse üle kõik kinnistul asuvad hooned ja rajatised võrreldes EHRiga. Kui kinnistul on seadustamata ehitisi, mis peavad ehitisregistris kajastuma, on vajalik asendiplaanile ja seletuskirja märkida ehitisele kinnitus „ehitis seadustatakse eraldi menetlusega“.

Kontrollitakse, kas:

14. projekteeritud tehniline infrastruktuur on terviklik ja vastab üldplaneeringule, detailplaneeringutele, linnaehituslikele nõuetele, projekteerimistingimustele, projekteerimisnormidele jt nõuetele, sh vajadusel, kas DP realiseerimiseeldused on täidetud ja eelnevad kokkulepped (nt lepingud) olemas;
    • Kontrollitakse üldplaneeringule, detailplaneeringule, linna poolt antud linnaehituslikele juhistele, projekteerimistingimustele ja projekteerimisnõuetele vastavust tehnovõrkude paiknemise osas arvestades ka tehnovõrkude kaitsevööndeid (EVS 843:2016 Linnatänavad).
    • Kontrollitakse, kas tehnovõrkude asukohad tänavaruumis on projekteeritud vastavuses Tartu Linna Üldplaneering 2040+ 15. Peatükis “Tehnovõrgud” sätestatud põhimõtetega.
    • Hoonete ehitusprojektides kontrollitakse asendiplaani (olemasolul ka tehnovõrkude koondplaani)ja seletuskirja vastavust “Nõuded ehitusprojektile” määrusele, kus kajastuvad hoonete toimimiseks vajalikud tehnovõrgud, mis on projekteeritud alates tehnovõrgu valdaja poolt määratud olemasoleva võrguga liitumise asukohast kuni projekteeritud hooneni.
    • Tehnovõrgud tuleb lahendada alates olemasolevast tehnovõrgust, katkematult, optimaalselt, loogiliselt ja üheselt mõistetavalt.
    • Ehitusprojekti koosseisus mitme asendiplaani (tehnovõrkude koondplaan, vertikaalplaneering, hoone asendiplaan jne) esitamisel veenduda erinevatel joonistel esitatud info omavahelist kooskõla.
    • Detailplaneeringu olemasolul kontrollitakse planeeringu seletuskirjas realiseerimise peatükis toodud eelduste täitmist ja vastavate lepingute olemasolu koostöös linnamajanduse osakonnaga.
    • Detailplaneeringu olemasolul planeeringulahenduse muutumisel tehnovõrkude osas, tuleb ehitusprojekti seletuskirja lisada motiveeritud selgitused, mille alusel on võimalik hinnata lahenduse sobilikkust, mõju ja tehnilist korrektsust.
15. projekteeritud tehnorajatis on kooskõlas varasemalt koostatud ehitusprojektide ja -kavadega;
    • Kontrollitakse tehnovõrkude koondplaanil ja/või asendiplaanil projekteeritud tehnovõrkude paiknemise kooskõla varasemalt koostatud ehitusprojektide ja kinnitatud hoonestus- jms kavadega.
16. vajalikud kooskõlastused, arvamused, ekspertiisid ja nõusolekud on olemas;
    • Kontrollitakse, kas on olemas ametkondade kooskõlastused, tehnovõrguvaldajate arvamused ning vajadusel muud nõusolekud ja arvamused.
    • Kontrollitakse, kas ehitusprojekti koosseisus (tööprojekti või põhiprojekti korral) on vajadusel ehitise ekspertiisid või eksperthinnangud esitatud.
17. projekteeritud rajatise ja sellega seotud objektidel on mõju ümbritsevale keskkonnale ning sellest lähtuvalt otsustab puudutatud isikute (kaasomanikud, naabrid jt) kaasamise vajaduse;
    • Kui projekteeritud rajatise ehitamisega kaasneb mõju ümbritsevale keskkonnale, isikule või varale, hinnatakse puudutatud isikute(kaasomanikud, naabrid) ja asutuste(ametid, tehnovõrkude valdajad, huvigrupid vms) kaasamise vajadust.
18. ehitusprojektis on esitatud tehnovõrkude valdajate poolt antud tehnilised tingimused ning nendega on projekteerimisel arvestatud;
    • Uute hoonete püstitamisel või olemasolevate hoonete tehnosüsteemide ümberehitamisel, kui muutuvad tarbimise/tootmise mahud, peavad ehitusprojekti mahus olema esitatud tehnovõrgu valdaja poolt välja antudtehnilised tingimused, mille alusel projektlahendus on koostatud.
19. Ehitusprojektis on esitatud kinnistu vertikaalplaneerimise lahendus, mis on toimiv ja nõuetekohane;
    • Vertikaalplaneerimise koostamisel on aluseks võetud aktuaalne geodeetiline alusplaan.
    • Esitatud asendiplaanil ja/või tehnovõrkude koondplaanil kontrollitakse kinnistu vertikaalplaneeringu lahendust koos sademevee käitlemisega (kohtkäitlemine või juhtimine sademeveetorustikku). Hinnatakse projekteeritud lahenduse toimivust ja nõuetekohasust ning sidusust kinnistuvälise vertikaalplaneeringuga koostöös linnamajanduse osakonnaga ja sellest lähtuvalt otsustatakse puudutatud isikute (kaasomanikud, naabrid jt) kaasamise vajadus;
    • Vertikaalplaneerimise joonisel peavad samakõrgusjooned olema esitatud koos kõrgusarvudega, esitada erinevate katendite selge tähistus, olemasolul sademevett tõkestavad elemendid, vett koguvad kohad jm asjakohane. Kinnistu vertikaalplaneerimine peab kõrguslikult olema seotudnaaberkinnistuga soovituslikult vähemalt 2m ulatuses.
20. Ehitusprojektis on esitatud toimivad ja nõuetekohased kinnistu sademevee käitlemise ja ära juhtimise lahendused;
    • Ehitusprojektiga peab olema lahendatud sademevee kogumine ja ära juhtimine. Seletuskirjas kirjeldada ja asendiplaanil näidata sademevee käitlemine, selliselt, et see ei tekitaks negatiivseid mõjutusi taotleja enda kinnistule ega naaberkinnistutele, nende ehitistele ja varale.
    • Sademevett mitte suunata naaberkinnistutele (sh linnatänavale).
    • Sademevee immutamislahendus peab tuginema geoloogilisel informatsioonil. Immutusseadmete kavandamisel tuleb nende maht kavandada lähtudes pinnase imavusvõimest ja paigutuskõrgus lähtudes pindmise veekihi sügavusest. Samuti tuleb arvestada, et immutussüsteem töötaks külmunud pinnase korral. Sademevee immutamise projekteerimisel lisada ehitusprojekti kooseisu maapinna ehitusgeoloogiline informatsioon ja kinnitus maapinna sobivuse kohta sademevee immutamiseks.
    • Soovitame ebasoodsa pinnase omaduste korral liituda tänava sademeveekanalisatsiooniga. Lähiala geoloogiliste andmetega saab tutvuda Maa-ameti ehitusgeoloogiliste uuringute andmebaasis: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ehitusgeoloogia.
21. projekteeritud kinnistusisesed avaparklad vastavad projekteerimisnormidele, juurdepääsud on toimivad ja nõuetekohased;
    • Avalikult kasutatavalt teelt projekteeritud juurdepääs avaparklasse on lahendatud nii, et arvestatud oleks sissesõidutee piisava laiusega, nähtavuskolmnurkadega, nõuetekohaste pöörderaadiustega ning kergliiklejate ohutusega.
    • Avalikkusele suunatud hoonete kinnistusisesed parklad on lahendatud vastavalt Tartu linna üldplaneering 2040+ ptk 19.4 “Parkimine” sätestatule.
    • Parklatesse sissesõitude projekteerimisel on lähtutud parkimiskohtade paigutusest, kohtade arvust ja nähtavusest (ohutus).
    • Hoonesse pääsemiseks kavandatud sissesõidupanduse projekteerimisel vajadusel on kavandatud meetmed sõidukite tulede valgusvihu naaberkinnistute hoonete akendesse suundumise vältimiseks. Pandustelt väljasõidud on projekteeritud jalakäijatele ohutult.
    • Hoonete parklatesse sissesõidupanduste projekteerimisel on esitatud lahendused valingvihmade korral meetmete kasutuselevõtuks. Esitatud lahendused peavad kajastuma seletuskirjas ja olema näidatud asendiplaanil.
    • Seletuskirjas on kirjeldatud ja asendiplaanil tähistatud parklates elektriautode laadimistaristu lahendus vastavalt EhS § 65 ¹
    • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimisel on lähtutud Tartu Linnavolikogu määrusest nr 37 “Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja ning Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine” (nt muda-õlipüüdurid § 12 lg 7 jne).
    • Puudega inimese sõiduki parkimine on projekteeritud vastavalt määrusele nr 28 “Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele”.
22. avalike rajatiste (sillad, teed, tunnelid, pargid, väljakud jms) ligipääsetavusele esitatavad nõuded on täidetud ja ehitise kasutamise lahendused vastavad puuetega inimeste erivajadustele;
    • Kontrollitakse avalike rajatiste(teed, tunnelid, pandused, väljakud, trepid jms) ligipääsetavust lähtudes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt 29.05.2018 vastu võetud määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“. Hinnatakse kaldeid, käsipuude olemasolu, kontrollitakse katmata astmete nõuetekohasust, asendiplaanil taktiilsete ja suunakivide vajadust ning äärekivide kõrgusi alates invaparkimiskohast kuni hooneni, panduste kõrgusi jms vastavalt määrusele. Soovitame aluseks võtta ka EVS:843:2016 Linnatänavad.
23. rajatise ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile on vaja teha ekspertiis;
    • Kontrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajalikkust vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 62, mis on vastu võetud 08.06.2015 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3.
24. kannab tehnovõrkude ruumikujud ja andmed linnavalitsuse geoinfosüsteemi (see punkt on teadmiseks KOV teenistujale);
    • AEOle esitatud rajatiste projekteerimistingimuste taotlused ja esitatud ehitamiseks vajalike lubade ja teatiste alad koos informatsiooniga kantakse linnavalitsuse geoinfosüsteemi, et KOV saaks teostada seiret samas asukohas erinevate ehitusprojektide realiseerimise võimalikkuse kohta.
25. ehitusprojekti asendiplaan on loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav;
    • Kontrollitakse asendiplaani, tehnovõrkude koondplaani ja vertikaalplaneeringu tingmärkide olemasolu ja selgitusi, eriosade projektmahus olevate asendiplaanide ühtsust, projekteerimisala piiritletust tuginedes majandus- ja taristuministri määrusele nr 97, mis on vastu võetud 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“.
26. Ehitusprojektis on kajastatud meetmed vältimaks ehitusmasinate tegevusest tulenevalt kinnistult pinnase linnatänavale kandumist (nt on rajatud rehvide puhastamise ala);
    • Ehitusprojekti asendiplaanil on tähistatud ja seletuskirjas selgitatud, kuidas on lahendatud ehitustöödega kaasnevate mõjutuste (pinnas, tolm, vesi, haljastusjäätmed, ehituspraht jms) levimise vältimine linnatänavale vastavalt Tartu Linnavalitsuse 03.01.2023. a määrusele nr 1 "Tee liiklusväliseks otstarbeks kasutamise ja sulgemise kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/410012023001?leiaKehtiv.
27. projekteeritud lahendused on vastuoludeta, sh kinnistu haljastus ja tehnovarustus ei ole omavahel konfliktis;
    • Kontrollitakse projekteeritud tehnovõrgu rajamise meetodit (kinniselt või lahtiselt), et hinnata kinnistusiseste katendite taastamise mahtu, lahendust ja korrektsust ning tehnovõrkude ja haljastuse omavahelist paiknemist ja vajadusel kaitsemeetmeid.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistus kontrollib esitatud lahenduse vastavust muinsuskaitse nõuetele ning miljööväärtusliku ala ja arheoloogilise kultuurkihi piirkonna nõuetele lähtuvalt Tartu linna üldplaneeringust.

Kontrollitakse, kas:

1. projekteeritud ehitis vastab üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslike alade nõuetele;
   
   Miljööväärtusliku hoone ehitusprojektis kontrollitakse:

   • kas on selgelt kirjas, mida tehakse ja milline on mõju hoonele, et oleks võimalik hinnata väärtuste säilimist;
   • kas seletuskirjas on nimetatud maja asumine miljööväärtuslikul alal ja miljööline staatus;
   • katuse kuju, harja ja räästa kõrguse säilimist, katuse materjali;
   • fassaadi viimistlust;
   • uste ja akende materjali, kujundust ja sõlmi;
   • tehnoloogiliste seadmete paigutust ja varjestamist;
   • soojustamisel ja laiendamisel peetakse silmas, et ühtlasi taastatakse maja algupärased detailid;
   • laiendamisel kontrollitakse koormusindeksit, kompaktse haljastatud osa vastavust ÜP nõuetele ja sobivust olemasoleva hoonega;
   • ehitusprojekt peab sisaldama asendatava, ümber ehitatava või laiendatava osa tööjooniseid.

   Muu hoone ehitusprojektis kontrollitakse:

   • kas seletuskirjas on nimetatud maja asumine miljööväärtuslikul alal;
   • laiendamisel kontrollitakse koormusindeksit, kompaktse haljastatud osa vastavust ÜP nõuetele;
   • katuse materjali, kuju, harja ja räästa kõrgust;
   • fassaadi viimistlust;
   • uste ja akende materjali;
   • tehnoloogiliste seadmete paigutust ja varjestamist.

   Lammutusprojektis kontrollitakse kas:

   • on esitatud ehitustehniline ekspertiis, mille kohaselt on üle 60% kandvatest konstruktsioonidest hävinud
   • on esitatud ajalooline õiend;
   • seletuskirjas on nimetatud maja asumine miljööväärtuslikul alal.

   Uue hoone ehitusprojektis kontrollitakse:

   • ehitise asukoha, mahu, kõrguse, korruste arvu, katuse, viimistlusmaterjalide, uste-akende materjali;
   • tehnoloogiliste seadmete paigutust ja varjestamist;
   • koormusindeksi ja krundi kompaktse haljastatud osa vastavust õigusaktidele;
   • kas seletuskirjas on nimetatud maja asumine miljööväärtuslikul alal.
   • uste ja akende materjali;
   • tehnoloogiliste seadmete paigutust ja varjestamist.
2. ehitusajaloolised uuringud on tehtud ning selle alusel on koostatud ja esitatud teenistusele ajalooline õiend, kui need on nõutavad;
   • Ajalooline õiend on vaja esitada, kui taotletakse hoone täielikku lammutamist.
3. hoone seisukorda hindav ehitustehniline ekspertiis on esitatud, kui see on nõutav, ja vastab sisult üldplaneeringu nõuetele;
   • Hoone kandekonstruktsioonide seisukorda hindavehitustehniline ekspertiis on vaja esitada, kui taotletakse hoone täielikku lammutamist.

Kontrollitakse, kas:

1. projekteeritud ehitis vastab muinsuskaitseseadusele ja selle rakendusaktidele ning Tartu muinsuskaitseala kaitsekorraga määratud muinsuskaitse nõuetele;
   
   Kinnismälestise ja muinsuskaitseala 1. kaitsevööndi puhul kontrollitakse, kas:

   • seletuskirjas on nimetatud ehitise asumine kinnismälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis (v.a muinsuskaitseala 2. kaitsevööndis);
   • on tagatud kinnismälestise ja muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, kas on välditud järske üleminekuid hoone suuruses;
   • tihedus ja paigutus vastab ümbruskonnale, uus ei eristu liialt vanast;
   • säilivad vanalinna vaated piki tänavaid ja jõe kaldalt.

   Muinsuskaitseala 2. kaitsevööndi puhul kontrollitakse hoone kõrgust.

2. ehitis vastab muinsuskaitse eritingimustele, kui need on nõutavad.
   • Muinsuskaitse eritingimused on vaja koostada, kui taotletakse ehitusluba või esitatakse ehitusteatis mälestisele või muinsuskaitseala hoonele (v. a C-kaitsekategooria hooned). Ehitusprojekt peab vastama muinsuskaitseseadusele, määrusele „Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise ja teisaldamise ehitusprojekti koostamise nõuded ja kord“, Tartu muinsuskaitseala kaitsekorrale ja muinsuskaitse eritingimustele (eritingimused) ning üld- või detailplaneeringule. Nimetatud ehitusprojekti hinnatakse alljärgnevalt.
   • Ehitusprojekti eelprojekti staadiumis hinnatakse:
     • Tiitellehel kontrollitakse mälestise nime, reg-nr, mälestise puhul muinsuskaitse pädevusega projekteerija olemasolu, pealkirja vastavust sisule;
     • seletuskirjas kontrollitakse, kas on lisatud õigusaktid, viide eritingimustele ja uuringutele;
     • kas on olemas võrdlus eritingimustega (soovitavalt tabeli kujul), lahendus peab vastama eritingimustele, kui ei vasta, siis peab see olema põhjendatud;
     • kas on selgelt kirjas, mida tehakse ja milline on mõju hoonele, et oleks võimalik hinnata muinsuskaitseliste väärtuste säilimist
     • kas on lisatud väärtuslike detailide restaureerimise lahenduse kirjeldus
     • kas on eristatud tööd, mis vajavad muinsuskaitselist pädevust ja need, mis seda ei vaja
     • Asendiplaanil kontrollitakse, kas on esitatud info mälestise nime, reg-nr, kaitsevööndi piiri, uue mahu jms kohta
     • vertikaalplaneeringu muutmisel on hoone nurkades näidatud olemasolevad ja projekteeritud kõrgusmärgid ja lähiümbruse vertikaalplaneering
     • kas on lisatud sissesõit krundile, sissepääsud hoonesse ja hoone mõõtmed
     • plaanidel, vaadetel, lõigetel, detailijoonistel kontrollitakse, kas vajalikud joonised on esitatud
     • kas väärtuslikud detailid on joonistele kantud
     • kas selgelt on eristatud kavandatav, olemasolev, lammutatav ja restaureeritav või koopiaga asendatav
     • kas joonised on loetavad, kas joonistel on tingmärgid, joonisel näidatu ja tingmärgid ühtivad
     • kas vaadetele on lisatud materjalide kirjeldus ja värvitoonid
     • kas kavandatav uus on sobiv.

Kontrollitakse, kas:

1. ehitusprojektis on esitatud arheoloogianõuded, kui need on nõutavad ja nendega on arvestatud;
   • kaevetöid peab teostama vastavalt muinsuskaitseseadusele, Tartu muinsuskaitseala kaitsekorrale ja üld- või detailplaneeringule ning sellekohased nõuded tuleb kajastada ehitusprojekti seletuskirjas.
2. arheoloogilised uuringud on teostatud, kui need on nõutavad.
   • ehitusprojekti seletuskirjas viidata teostatud uuringutele ja kirjeldada uuringutulemusi.

Arhitektuuri ja ehituse osakonna maakorraldus- ja geodeesiateenistus kontrollib, kas ehitusprojekti alusena kasutatud geodeetilised mõõdistused on esitatud Tartu geomõõdistuste infosüsteemi Geoarhiiv ning vastavad kehtivatele nõuetele, kontrollib ehitusprojekti asendiplaanil geodeetilise alusplaani korrektset kajastamist, geodeetiliste märkide kaitse tagamist ja tegevuse korraldamist märgi kaitsevööndis ning hindab hoone ja katastriüksuse aadressiandmete õigsust.

Kontrollitakse, kas:

1. Ehitusprojekti alusena kasutatud mõõdistused on esitatud Tartu geomõõdistuste infosüsteemi Geoarhiiv, on ajakohased ning vastavad kehtivatele nõuetele;
   • Kontrollitakse, kas ehitusprojekti alusena kasutatud geodeetilised mõõdistused on töö teinud geodeesiaettevõtte poolt Geoarhiivi esitatud. Kui Geoarhiivi on esitatud teostusmõõdistusi, mille tegemise aeg on hilisem, antakse selle kohta taotlejale tagasisidet.
   • Tartu geoarhiivis ei ole registreeritud pärast geoaluse registreerimist uusi teostusmõõdistusi.
2. ehitusprojekti asendiplaanil on geodeetiline alusplaan korrektselt kajastatud (mõõtkava, joonestiilid, loetavus) ning kasutatud tööle on viidatud;
   • viitamiseks lisatakse andmed geodeetilise mõõdistuse kohta eelistatult projekti asendiplaanidele: töö teinud geodeesiaettevõte, töö number, töö tegemise aeg, koordinaat- ja kõrgussüsteem. Sobib ka, kui projekti asendiplaanile lisatakse geodeetilise mõõdistuse kirjanurk. Kui viide on leitav seletuskirjast, siis üldiselt viite dubleerimist ei nõuta. Kuid praktikas tagab parema selguse siiski viide kasutatud lähteandmete kohta asendiplaanil.
   • Geodeetilise alusplaani kujutamisel ehitusprojekti asendiplaanil kehtivad majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded". Geodeetilise alusplaani joonleppemärkide nõuetekohaseks kuvamiseks vajalikud AutoCAD'i ja MicroStation'i ressursifailid saab vajadusel alla laadida Eesti Geodeetide Ühingu kodulehelt: https://egu.ee/mkm-maarus/.
3. geodeetilised märgid on ehitusprojekti asendiplaanil korrektselt tähistatud, nende olemasolule on viidatud ning geodeetiliste märkide kaitse ja tegevuse korraldamine märgi kaitsevööndis on kirjeldatud;
   • kontrollitakse, kas geodeetilised märgid ehitusprojekti asendiplaanil on selgelt tähistatud koos kaitsevööndi ja selgitusega leppemärkides. Tegevus märgi kaitsevööndis, kantrollmõõtmise või teisaldamise vajadus peavad olema lahti kirjutatud projekti seletuskirjas.
4. hoone ja katastriüksuse aadressiandmed on õiged;
   • Kontrollitakse hoone ja maaüksuse aadressi vastavust ruumiandmete seaduse ja aadressiandmete süsteemi nõuetele. Muu hulgas kontrollitakse maaüksuse ja sellel asuva hoone koha-aadressi omavahelist kooskõla, unikaalaadressi nõudvate aadressiobjektide koha-aadresside ainukordsust ning kas kasutusel olev aadress on määratud liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile. Vajadusel tehakse ettepanek koha-aadressi muutmiseks või määratakse püstitatavale hoonele unikaalaadress.

Ruumiloome osakond (edaspidi RLO) kontrollib ehitiste ehitusprojektides avalikkusele suunatud liikuvuslahenduste linnaruumi sobivust (sh kergliiklejate parkimisvõimalused) ja vastavust projekteerimistingimustele, detail- ja üldplaneeringule ning teistele nõuetele; maastikuarhitektuurset lahendust haljastuse, õueinventari ja sademevee osas ning teabekandjate (reklaam, viit, tegevuskohatähis, erikujuline aadressitähis jmt) kohta esitatavat.

Kontrollitakse, kas:

1. Eraldiseisvad teabekandjad (reklaam, viit, tegevuskohatähis, erikujuline aadressitähis jmt) on näidatud arhitektuuri osa asendiplaanil;
   • Teabekandjad sõltumata nende suurusest ja olemusest tuleb projekteerida taotlejale kuuluvale maale (v.a linna korraldatud konkursside alusel). Eraomanike omavahelisel kokkuleppel võib projekteerida teabekandjaid ka teise eraomaniku maale.
   • Eraldiseisev teabekandja tuleb arusaadavalt asendiplaanil tähistada ja eristada.
   • Olemasolul ja võimalusel lisada ehitusprojekti koosseisu teabekandja joonised (vaated, lõige, tootejoonis vms).
2. Eraldiseisvad ja/või hoonel asuvad teabekandjad (reklaam, viit, tegevuskohatähis, erikujuline aadressitähis jmt) sobivad linnaruumi (vajadusel kaasates LMO liiklusohutuse hindamiseks) ja vastavad kehtivatele nõuetele (valgusräiguse, häiriva valguse vältimine);
   • Joonistel näidatud teabekandjate (reklaam, logo, viit, tegevuskohatähis, erikujuline aadressitähis jmt) lahendused tuleb kirjeldada arhitektuuri osa seletuskirjas või joonistel määral, mis annab ülevaate nende iseloomust, ideest ja mitme reklaami puhul terviklikust lahendusest. Selle järgi hinnatakse nende sobivust linnaruumi.
   • Hoonel asuvate teabekandjate asukohad on näidatud arhitektuuri osa vaadete joonistel ning on seletuskirjas/joonistel selgitatud, kas tegemist on digitaalse teabekandjaga (ekraan, mis võimaldab edastada liikuvat või vahetuvat teavet), valgusega teabekandjaga (seest valgustatud, pealt valgustatud) või mitte.
   • Arhitektuuri osa seletuskirjas on välja toodud meetmed digitaalse või valgusega teabekandja valgusräiguse, häiriva valguse, valgusreostuse vältimiseks. Esitada seletuskirjas teabekandja valgustugevus (tähis cd, kandela),valgusefektide tekitamise keeluajad, automaatne hämardatavus (teabekandja varustatus väliskeskkonna valgustugevuse anduriga), teabe mugav ja kiire loetavus, kontrastsete lahenduste minimeerimine pimestamise vältimiseks ja nägemismugavuse tagamiseks, sähvivate lahenduste vältimise nõue jms.
   • Vajadusel kaasatakse linnamajanduse osakonna teedeteenistus liiklusohutuse hindamiseks (nähtavuskolmnurgad, teabekandja liikluskorraldusvahenditest eristatavus).
   • Hoone külge LED-ekraani vms digitaalse teabekandja paigaldamine on ehitusseadustiku § 4 lg 2 järgi hoonele külge ehitamine ehk laiendamine ning vastavalt EhS lisa 1 tabelile tuleb elamute puhul esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt ning mitteelamute puhul ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt.
   • Kui tegemist eraldiseisva rajatisega ning EhS lisa 1 tabel nõuab ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist, siis tuleb ka need esitada või kinnitada ehitusprojekti seletuskirjas, et see esitatakse eraldi menetlusena.

Kontrollitakse, kas:

1. Ehitiste ehitusprojektides (v.a üksikelamute ja kahe korteriga elamute ehitusprojektides) esitatud maastikuarhitektuurne lahendus on haljastuse osas kompaktne ja terviklik, sh kontrollib lahenduse vastavust nõuetele ja standarditele ning vastavust planeeringutele avalikku ruumi kavandatud haljastuse osas;
   • Kontrollitakse avalikku ruumi projekteeritud haljastuslahenduse vastavust detail- ja üldplaneeringule.
   • Hinnatakse ehitiste (v.a üksikelamute ja kahe korteriga elamute) ehitusprojektides esitatud maastikuarhitektuurset lahendust. Haljastus kinnistul peab olema kompaktne ja moodustama ruumilise terviku. Haljastatud ala hulka ei loeta murukivi või muu sarnase tehnilise lahendusega parklaid/katendeid.
   • EVS 939-1:2020 “Puittaimed haljastuses” alusel kontrollitakse puittaimede istikute ja kasvupinnase vastavust standardile. Ehitusprojekti seletuskirjas kajastada eelnevat ning viidata nimetatud standardist lähtumisele.
   • Võimalusel lisatakse ehitusprojekti koosseisu lõikejoonis rajatavast haljasalast (katendid, kõrghaljastus, sademevee ärajuhtimine või immutamine jms).
2. Hoonete (v. a üksikelamute ja kahe korteriga elamute ehitusprojektides) ja rajatiste ehitusprojektides on puittaimede juurestiku kaitseala nõuetekohane ja kavandatavate tehnovõrkudega on arvestatud;
   • Puittaimede juurestiku kaitseala peab olema tähistatud asendiplaanil vastavalt EVS 939-1:2020 “Puittaimed haljastuses”.
   • Seletuskirja lisatakse informatsioon ehitusaegsest puittaimede kaitsemeetmetest (juurestik, tüvi, võra).
   • Juurestiku kaitsealasse võimalusel mitte projekteerida tehnovõrke, kõvakatendit ning võimalusel kasutada kaevevabasid meetodeid. Kui kaevetööd hädavajalikud, tuleb ehitusprojekti seletuskirjas kajastada tööde läbiviimiseks vastavad kaitsemeetmed.
   • Kontrollitakse, et projekteeritud haljastus ei oleks tehnovõrkudega konfliktis. Taristut ja haljastust tuleks projekteerida samaaegselt. Koostöös linnainseneriga leitakse optimaalne lahendus.
3. Hoonete (v. a üksikelamute ja kahe korteriga elamute ehitusprojektides) ja rajatiste ehitusprojektide puhul õueinventar vastab seatud nõuetele ning hinnatakse spordi- ja vabaajainventari optimaalsust. Linna enda objektide puhul kontrollitakse vastavust strateegiadokumentidele;
   • Õueinventariks loetakse pinke, laudu, mängu- ja spordivahendeid, varjualuseid, jalgrattaparklaid jms.
   • Jalgrattaparklate puhul kontrollitakse vastavust standardile EVS 843:206 “Linnatänavad”.
   • Avalike mänguväljakute puhul hinnatakse ohutust ja vastavust standardile EVS 843:206 “Linnatänavad”. Kui ehitusprojektiga on esitatud standardile vastav kataloogitoode, hinnatakse, et turvaalad omavahel ei kattuks ning väljaku katendid oleks projekteeritud arvestades kukkumiskõrgust (multš, liiv, kummikatend, muru vms).
   • Soovituslik on mänguväljaku puhul kasutada looduslähedasi mänguvahendeid, katendeid, varjupakkuvaid elemente (sh kõrghaljastust), põõsaid, lamapuitu (elustikutüve), kive, liiva, pakke, vihmavee kogumisalad mängimiseks jms.
   • Mängu- ja spordiväljakute puhul luua tegevusi ning atraktsioone eri vanuses ja erineva füüsilise võimekusega kasutajatele, et valik oleks mitmekülgne.
   • Linnale kuuluvate ehitiste puhul kontrollitakse lahenduse vastavust erinevatele strateegiadokumentidele: Tartu energia- ja kliimakava „Tartu energia 2030“, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava, juhend „Elurikkus minu koduaias“ ja juhend „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine & loomine“.
4. Avalikku ruumi kavandatud kunstiobjektid (nt skulptuurid, seinamaalingud ja installatsioonid) on sobivad ja nõuetekohased;
   • Eelistatud on autorilooming, hinnatakse projekteeritukontseptsiooni, vaadeldavust ning mõju ümbritsevale avalikule ruumile.
   • Vajadusel esitada objekti valgustuslahendus.
   • Materjalivalikul arvestada sobivust välitingimustesse.
   • Võib arvestada sellega, et väliruumi kunst ei pea olema igavene. See võib ajas muutuda ning lõpuks linnalooduse osaks saada (nt maastikukunst).
5. Avalikus ruumis ja avalikkusele suunatud ehitiste ehitusprojektides on vajadusel olemas piisavad puhkekohad;
   • Vastavalt juhendile „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine & loomine“ tuleb liikumisteede äärde pingid asetada iga 50-100 m tagant, kaldega tee kõrvale iga 300-400m tagant.
   • Puhkekoha kavandamisel on soovituslik ette näha erinevad puhkamisvõimalused lähtudes universaaldisaini põhimõtetest (nt kõrgema istumisalusega, käetoega, seljatoega pingid vanematele inimestele, ligipääsetavad istumiskohad liikumispuuetega inimestele), aga lisada juurde ka alternatiivseid (olemasoleva ära kasutamine uue funktsiooniga, looduslike kivide vms kasutamine istumiseks) puhkamisvõimalusi.
   • Võimalusel kavandada puhkekohti, mis pakuvad varju erinevate ilmastikuolude eest (päike, vihm, tuul).
6. Ühiskondlike hoonete ehitusprojektide haljastuslahenduses on kasutatud võimalikult suures osakaalus kodumaiseid taimeliike ja kooslusi, vastavalt üldplaneeringus sätestatule.
   • Eesmärgiga leevendada kliimariske, kujundada esteetiliselt, mikroklimaatiliselt sobiv keskkond, leevendada müra ja tolmu häiringuid ja tagada elurikkus linnas nähakse linna üldplaneeringuga ette nõuded ja suunised hoonestusega kinnistute haljastamiseks. Nõuded ja suunised kehtivad nii krundi uushoonestamisel kui hoone laiendamisel.
   • Kaaluda dendroloogilise hindamise vajalikkust.

Kontrollitakse, kas:

1. Ehitiste ehitusprojektides on avalikkusele suunatud liikuvuslahendused (sh rattateed, kergliikurite parkimisvõimalused ja nende parkimiskohtade arv) linnaruumi sobivad ja vastavad projekteerimistingimustele, detail- ja üldplaneeringule ning teistele nõuetele;
   • Tulenevalt projekteeritud ehitise asukohast, olemusest ja suurusest, kui üldplaneeringuga on määratud jalgrattateede põhi- või tugivõrk, tuleb ehitusprojekti koostamisel sellega arvestada (maa reserveerimine, valmis projekteerimine, ehitamine jms).
   • Tänavaruum, eelkõige jalgteed ja jalgrattateed kavandada vastavalt “Tartu jalgsi ja rattaga liikumise võrgustikud” (AB ArtesTerrae OÜ, Tartu 2020) põhimõtetele.
   • Kontrollitakse ehitusprojektis esitatud liiklejate liikumissuundade, jalgrataste ja kergliikurite parkimisvõimaluste ja parkimiskohtade arvuvastavust detailplaneeringule või üldplaneeringule.
   • Jalgrattaparklate kavandamisel soovitame lähtuda juhisest: https://www.tartu.ee/et/jalgrattaparklate-tuuptingimused#Rattahoidja-t%C3%BC%C3%BCplahendused.
   • Koostöös linnamajanduse osakonnaga hinnatakse, kas ehitusprojektis on vajaduselette nähtud liiklust rahustavad meetmed (nt künnised, sõidutee laiused ja pöörderaadiused on kompaktsed ja kiiruseid vähendavad jms).
   • Kohtades, kus on keerulised autode parkimistingimused, on soovitatav tagada peatumisvõimalused kulleritele, taksodele jt.
2. Avalikus ruumis ja ehitiste ehitusprojektides (v.a üksikelamute ja kahe korteriga elamute ehitusprojektides) on jalakäijate ja jalgratturite teekonnad loogilisused ja katkematud.
   • Jalakäijate ja jalgratturite liikumisteekonnad tuleb lahendada avalikult teelt võttes arvesse loogilisi ja otseseid liikumissuundi (mh arvestada liikumist bussipeatustesse, liikumissuundi läbi parkide, rattateede paiknemist jms).
   • Asendiplaanil markeerida kinnistusisesed jalakäijate ja jalgratturite liikumisteed (mh liikumine läbi parklate).

​​Linnamajanduse osakond (edaspidi LMO) annab arvamusi looduskaitse, veekaitse ja välisõhu kaitse osas, jäätmete ning jääkreostuse lahenduse kohta, avaliku ruumi mängu- ja spordirajatiste, linna haljastuse, tehnoehitiste (sh teede), avalike parklate, vertikaalplaneeringu, liiklus- ja parkimiskorralduse ning liiklusohutuse lahenduse sobivuse teemadel.

1. Hindab linnale kuuluval maal ehitusprojektiga ette nähtud haljastuse likvideerimise võimalusi (erakinnistul kõrghaljastuse likvideerimist) ning nõuab vajadusel selle taastamist, uue rajamist või säilitamist;
   • kontrollitakse, kas ehitusprojektiga ette nähtud olemasoleva haljastuse likvideerimine linnale kuuluval maal on lubatav ning hindab vajadusel säilitatava haljastuse väärtust kohapeal.
   • kontrollitakse, kas ehitusprojektiga ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimine erakinnistul on lubatav ning hindab vajadusel selle väärtust kohapeal.
   • kontrollitakse, kas ehitusprojektiga on kavandatud haljastuse asendusistutust linnale kuuluvale maale. LMO määrab asendusistutuse mahu, koha ja tingimused.
   • kontrollitakse, kas ehitusprojektiga on ette nähtud täiendavat haljastust linnale kuuluvale maale ning teeb ettepanekuid haljastuse täiendamise ja valiku osas.
2. Hinnatakse hoonete (v. a üksikelamute ja kahe korteriga elamute ehitusprojektides) ja rajatiste ehitusprojektides avalikus ruumis (sh linnale kuuluval maal) puittaimede juurestiku kaitseala nõuetele vastavust ja säilitatavate puude kaitse meetmeid ning projekteeritud tehnovõrkudega konfliktsituatsioonide välistamist;
   • kontrollitakse, kas ehitusprojekti asendiplaanil on puittaimede juurestiku kaitseala tähistatud vastavalt EVS 939-1:2020 “Puittaimed haljastuses” või vastavalt Tartu Linnavalitsuse määruse “Tee liiklusväliseks otstarbeks sulgemise kord” § 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/410012023001 ning hindab esitatud juurekaitseala vastavust tegelikkusele.
   • kontrollitakse, kas ehitusprojekti seletuskirja on lisatud informatsioon ehitusaegsest puittaimede kaitsemeetmetest (juurestik, tüvi, võra).
   • kontrollitakse, et juurestiku kaitsealasse võimalusel ei projekteeritaks tehnovõrke, kõvakatendit ning võimalusel kasutatakse kaevevabasid meetodeid. Kui kaevetööd hädavajalikud, tuleb ehitusprojekti seletuskirjas kajastada tööde läbiviimiseks vastavad kaitsemeetmed.
   • kontrollitakse, et projekteeritud haljastus ei oleks tehnovõrkudega konfliktis. Taristut ja haljastust tuleks projekteerida samaaegselt. Haljastus- ja puhastusteenistus koostöös linnainseneri ja projekteerijaga leiab optimaalse lahenduse.
3. Kontrollitakse avalikus ruumis projekteeritud haljastuslahenduse sobivust linnakeskkonda, lahenduse terviklikkust ja jätkusuutlikkust ning vastavust standarditele;
   • kontrollitakse, kas tehnorajatiste ja avaliku ruumi ehitiste ehitusprojektides projekteeritud haljastuslahendus vastab üld- ja detailplaneeringule.
   • kontrollitakse, kas avalikku ruumi projekteeritud haljastuslahendus vastab EVS 939:2020 “Puittaimed haljastuses” ja EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele;
   • kontrollitakse, et vajadusel oleks esitatud ehitusprojekti koosseisus vajalikud lõikejoonised rajatavast haljasalast (katendid, kõrghaljastus, sademevee juhtimine jms).
4. Veendutakse, et avalikus ruumis projekteeritud istutusalade kontseptsioon on sobilik ja arvestatud on ehitistest tulenevate mõjudega;
   • hinnatakse avalikku ruumi projekteeritud haljastuse (rohttaimed, põõsad, puud) sobivust konkreetsetesse istutusaladesse;
   • hinnatakse avalikku ruumi projekteeritud liikide ja sortide sobivust konkreetsetesse istutusaladesse;
   • hinnatakse avalikku ruumi projekteeritud haljastuse hooldatavust ja jätkusuutlikkust.
5. Hinnatakse avalikus ruumis haljastuslahenduse ekspertiisi või dendroloogilise hinnangu tellimise vajadust;
   • Kontrollitakse vajadusel kohapeal, kas on vajalik dendroloogiline hinnang või haljastuslahenduse ekspertiis ning sellele vajadusele on ehitusprojekti seletuskirjas viidatud või vastav hinnang/ekspertiis esitatud.
   • kontrollitakse, kas esitatud dendroloogiline hinnang vastab tegelikkusele.
6. Veendutakse, et projekteeritud avalikkusele suunatud puhke-, mängu- ja spordirajatised vastavad kehtivatele nõuetele;
   • hinnatakse, kas avalike mänguväljakute projekteerimisel on arvestatud ohutust ja vastavust standardile EVS- EN 1176, EVS- EN 1177jm mängu- ning välitreeningvahendite kohta kehtivatele standarditele ja normidele;
   • hinnatakse, et standardile vastava kataloogitoote korral turvaalad omavahel ei kattuks ning väljaku katendid oleks projekteeritud arvestades kukkumiskõrgust (multš, liiv, kummikatend, muru vms);
   • vajadusel soovitatakse mänguväljaku puhul kasutada looduslähedasi mänguvahendeid, katendeid, varjupakkuvaid elemente (sh kõrghaljastust), põõsaid, lamapuitu (elustikutüve), kive, liiva, pakke, vihmavee kogumisalad mängimiseks jms;
   • vajadusel soovitatakse mängu- ja spordiväljakute puhul luua tegevusi ning atraktsioone eri vanuses ja erineva füüsilise võimekusega kasutajatele, et -väljak või -koht oleks mitmekülgne ja liigendatud;
   • vajadusel soovitatakse võimalust kavandada puhkekohti, mis pakuvad varju erinevate ilmastikuolude eest (päike, vihm, tuul), lisavad juurde alternatiivseid puhkevõimalusi (olemasoleva kasutamine uue funktsiooniga, looduslike materjalide vms kasutamine);
   • hinnatakse pakutud lahenduste jätkusuutlikkust ja hooldatavust.
7. Kontrollitakse, et ehitusprojektis on ette nähtud normikohased lumevallitusalad ja hooldustehnikale vajalik ruum manööverdamiseks ning juurdepääsuks.
   • kontrollitakse, et ehitusprojektis on arvestatud lumetõrjetöödeks vajalike nõuetega tulenevalt standardist EVS 843 „Linnatänavad“;
   • hinnatakse, kas on tagatud vajalik ruum tänavahooldustööde korraldamiseks ning tupiktänavate lõpus olemas normikohased manööverdusalad tehnika ümberpööramiseks;
   • kontrollitakse, et oleks tagatud linna avalikele objektidele juurdepääsuruum hooldustehnikaga.

Kontrollitakse, kas:

1. Ehitusprojekti koostamisel on arvestatud keskkonnakaitseliste aspektidega;
   • Keskkonnateenistus hindab ehitusprojekti, kui projekteeritud ehitis või kavandatav tegevus võibpõhjustada keskkonnahäiringuid või kuiehitis projekteeritakse keskkonna aspektidest lähtudes keerukasse asukohta.
   • Kontrollitakse, kas projekteeritu jääb keskkonnakaitseliste piirangutega aladele või kaitsevöönditesse ning sellele on ehitusprojekti seletuskirjas piisavas mahus viidatud.
   • Kontrollitakse, kas ehitusprojektis on vajadusel piisaval määral kajastatud keskkonnakaitseaspektidest tulenevaid piiranguid, mõjusid ja leevendavaid meetmeid.
2. Veeseadusest tulenevad nõuded on täidetud;
   • Kontrollitakse, kas reovee puhastamise ja heitvee suublasse juhtimise nõuded on täidetud;
   • Kontrollitakse, kas ehitusprojektis on arvestatud veehaarde hooldusalal või sanitaarkaitsealal kohalduvate piirangutega;
   • Kontrollitakse, kas ehitusprojektis on arvestatud veekaitsevööndi kitsendustega.
3. Looduskaitseseadusest tulenevad nõuded on täidetud;
   • Kontrollitakse, kas ehitusprojektis on arvestatud kalda kasutamise kitsendustega (piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd);
   • Kui projektalal esineb kaitstavaid loodusobjekte või kaitsealuseid liike, kontrollitakse, kas nende olemasolule on seletuskirjas piisavas mahus viidatud, vajadusel alad/piirangud joonistel tähistatud ning tehakse ettepanek Keskkonnaametikaasamiseks.
4. Atmosfääriõhukaitse seadusest tulenevad nõuded on täidetud;
   • Kontrollitakse, kas õhusaasteloa kohustuse korral on enne ehitusloa andmist välja antud vastav õhusaasteluba;
   • Kontrollitakse, kas ehitusprojektiga kavandatakse tegevust, mis võib põhjustada müra normtasemete ületamist. Seletuskirjas tuleb kajastada müra normtasemeid ja meetmeid taseme tagamiseks.
5. Jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest tulenevad nõuded on täidetud;
   • Kontrollitakse, kas hoonete (v.a. üksikelamute ja kahe korteriga elamute) ehitusprojektides on arvestatud jäätmete liigiti kogumise nõuetega vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale ja jäätmeseaduses sätestatule;
   • Kui jäätmete liigiti kohumine on nõutav, tuleb asendiplaanil tähistada mõõtkavas (sh vajadusel näidata mõõdud) jäätmemahutite ala vähemalt 3 jäätmeliigi eraldi kogumiseks vastavalt jäätmehoolduseeskirjale, kuid arvestades perspektiivi on soovituslik kavandada 4 (sh pakend) jäätmeliigi mahutid.
   • Võimalusel lahendada jäätmed kaasaaegselt ja keskkonda sulanduvalt (nt prügimaja näol, süvamahutina, varjestatult vms).
   • Kui alal esineb jääkreostus, tuleb ehitusprojektis käsitleda reostusega seonduvat, näidata reostuse ulatus ja anda jääkreostuse likvideerimise lahendus.
   • Hoonete lammutusprojektid koostada vastavalt määrusele nr 97 ”Nõuded ehitusprojektile ^1” 4. peatükk, sh lisada seletuskirja jäätmete kogused ja jäätmete käitlemine. Tähelepanu pöörata asbesti sisaldavate jäätmete käitlemise erinõuetele.
6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevad nõuded on täidetud;
   • Juhul, kui on kavandatava tegevuse suhtes on koostatud KMH eelhinnang või läbi viidud KMH, tuleb eelhinnang või heaks kiidetud KMH aruanne lisada ehitusprojekti kooseisu ja sellele seletuskirjas viidata. Ehitusprojektis tuleb arvestada KMH-s või eelhinnangus esitatud leevendavate meetmete ja soovitustega.
7. Esineb keskkonnamõju eelhinnangu koostamise või keskkonnamõju hindamise vajadus. Vajadusest informeeritakse AEO taristu- ja ehitusteenistust ning valmistatakse ette linnavalitsuse otsuse eelnõu KMH algatamiseks.
   • Ehitusprojektile kohaldub teatud juhtudel keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise nõue keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevalt. Seletuskirjas tuleb vajadusel kajastada vastavat peatükki.
   • LMO keskkonnateenistus valmistab vajadusel ette linnavalitsuse otsuse eelnõu KMH algatamiseks ning informeerib sellest AEO taristu- ja ehitusteenistust. Ehitusloa menetlus peatub kuni KMH aruanne kiidetakse heaks.

1. Hinnatakse projekteeritud ligipääsu ja juurdepääsutee lahendust projekteeritavale alale linnale kuuluvalt maalt;
   • Nähtavuskolmnurk on kantud asendiplaani joonisele ja selle ulatuses puuduvad takistused.
   • Mahasõidu asukoht on olemasolev või uus mahasõit märkida asendiplaani joonisele, mille asukoht on eelnevalt kooskõlastatud teedeteenistusega.
   • Ristumiskoha geomeetria tagab ohutu ühinemise tänavaruumiga.
   • Ristumiskoha katend on viidud kokku olemasoleva tänavakatendiga.
   • Ristumiskoha laius on ohutu ja on arvestatud jalg- ja jalgrattatee ning kõnnitee olemasoluga.
   • Ristumiskohas jalg- ja jalgrattatee ja kõnnitee kõrgus ei lange ja on samas tasapinnas.
   • Äärekivid on viidud katendiga jalg- ja jalgrattateel ning kõnniteel selle olemasolul „0“ kõrgusega kokku.
   • Ristumiskohas on hinnatud „braikivide“ ja suunavate kivide vajadust vastavalt „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ määrusele https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
   • Sajuveelahendused arvestavad ligipääsu vertikaalplaneerimisega ja ei halvenda olukorda.
2. hinnatakse avalikuks kasutamiseks ettenähtud ning linnamaal asuva tee ja parkla (sh parkimiskohtade), tehnoehitise ja tehnovõrkude vastavust nõuetele, sh planeeringutele ja projekteerimistingimustele;
   • Avaliku kasutusega parkimiskoha katendi rajamisel on arvestatud tehnovõrkude paiknemisega.
   • Üldplaneeringu, detailplaneeringunõuete ja/või projekteerimistingimustega on teede ja parklate projekteerimisel arvestatud ning parkla tehnotaristu on sellega vastavuses.
   • Parklate rajamisel on tagatud tehnovõrkude kaitsevööndi ja gabariidi nõuded.
3. kontrollitakse linnale kuuluval maal parkimiskorraldust, sh parkimiskohtade nõuetekohasust;
   • parkimiskorraldus vastab üldplaneeringule ja Linnatänavate standardile (EVS 843) ja selle järgmisele redaktsioonile selle muutumisel.
   • Parkimise kavandamisel on arvestatud tasulise/tasuta parkimisalaga ja selle markeering on vastava värviga;
   • Parkimise kavandamisel on arvestatud mahasõitude asukohtadega ja need on tähistatud asendiplaani joonistel.
   • Parkimiskohtade projekteerimisel on arvestatud ohutuse põhimõtetega.
   • Parkimiskohad ja viidad on tähistatud vastavaltTartu tasulise parkimise ala ulatusele ja EVS 843 “Linnatänavad” nõuetele.
   • Ohutu manööverdamine on tagatud.
   • Parkimiskohad on liigendatud(haljastuse ja muude elementidega)ning tagatud on jalakäijate liikumisteed.
   • Parkimiskohal on tagatud vajalik nähtavus parkimiskoha ohutuks kasutamiseks;
   • Parkimiskoha projekteerimisel on arvestatud haljastuse asukohaga ja selle kaitsevööndiga;
   • Parkimiskohtade arv ja asukohad on vastavuses planeeringu ja/või projekteerimistingimustega.
4. hinnatakse liikluskorraldust ja liiklusohutusnõuete tagamist, sh liikluskorraldusvahendite (ülekäigurajad, liiklusmärgid, künnised, ohutussaared, foorid, teekattemärgistus jms) kasutatavust;
   • Künnise tüüpjoonis selle olemasolul on ehitusprojekti koosseisu lisatud.
   • Liiklusmärkide projekteerimisel on arvestatud liiklusmärkide paigaldamise nõuetega vastavalt EVS 613 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
   • Liiklusmärkide/portaalide projekteerimisel on arvestatud Tartu linna miljööalaga asukohaga ja sellest tulenevaid nõudeid on arvestatud(nt kasutada RAL 9005).
   • Projekteeritud ohutussaare katend on ohutu ja vastab kliimaeesmärkidele.
   • Ehitusprojektides on arvestatud Tartu linna üldplaneeringus sätestatud soojussaarte tekkimise riskide maandamisega ning linna enda ehitiste ehitusprojektides kuumasaarte vähendamise põhimõtetega lähtudes “Uus Euroopa Bauhaus”.
   • Liiklusmärkide projekteerimisel on arvestatud olemasolevate postide asukohtadega ja võimalusel on neid kasutatud uute liiklusmärkide paigaldamisel.
   • Ehitusprojektis on kasutatud konsoolseid liiklusmärkide lahendusi ja kõrgus tee pinnast on min 3,3m, mis tagab tänava hooldustehnika läbilaskvuse.
   • Ehitusprojektis ristmiku piirkonda on projekteeritud tänavasildid ja viidatud tänava nimetustele.
   • Foori projekt on kooskõlastatud Tartu linna foori hooldajaga ning andurite arv võimaldab selle foori koostööd teiste fooridega ja foorjuhtimise keskusega;
   • Projekteeritud foori nupud on iga ülekäigu juures kaugusel kuni 0,5m jalgteest/kõnniteest.
   • Liiklusmärgid on projekteeritud minimaalselt 0,5 m kaugusele sõiduraja servast ja on arvestatud ohutuskaugusega.
   • Liiklusmärkide projekteerimisel on arvestatud sõidukite gabariitide ja pöörderaadiustega vastavaltEVS 843 “Linnatänavad”.
   • Stoppjoone projekteerimisel on arvestatud foori anduri kaugusega ja jalgrattatee asukohaga.
   • Kergliiklusteede markeerimisel on arvestatud eelnevate lõikude markeeringutega ja neid on kantud asendiplaani joonistele.
   • Markeeringu põhimõtete osas on eelnevalt konsulteeritud LMO alalise liikluskorralduse spetsialistiga ja markeering on viidud kokku olemasolevaga.
   • Projekteeritud liiklusmärkide materjal ja kinnitusnõuded on vastavuses LMO liikluskorralduse teenistuse nõuetega “Liikluskorraldusvahenditele kehtivad üldised tehnilised ja kvaliteedinõuded”.
   • Markeeringu projekteerimisel on arvestatud standardi EVS 614 “Teemärgised ja nende kasutamine” nõuetega.
5. hoonete ehitusprojektides kontrollitakse, kas jäätmemahutite tühjendamiseks prügiautoga juurdepääs ja vajalikud manööverdamisalad on tagatud;
   • Seletuskirjas kirjeldada jäätmete teenindamise võimalusi (sh, kui prügiauto peatub tänaval).
6. veendutakse, et liiklusmärkide asukohad ei oleks konfliktis teiste tänavaruumi objektidega (nt tänavavalgustusmastid, viidad jms);
   • Liiklusmärkide projekteerimisel on arvestatud standardi EVS 613 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” nõuetega.
   • Liiklusmärkide projekteerimisel on arvestatud olemasolevate liiklusmärkide asukohtadega ja neid on omavahel kooskõlas;
   • Liiklusmärkide nähtavus on tagatud ja nende paigaldamise kaugused on vastavuses EVS 613 "Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
   • Ehitusprojektis on kajastatud olemasolevad ja ümbertõstetavad liiklusmärgid ja markeeringud.
7. hinnatakse katendi taastamise vajaduse ulatust ja tehnilist lahendust;
   • Linnale kuuluval maal katendi taastamine on vastavuses määrusega „Tee liiklusväliseks otstarbeks kasutamise ja sulgemise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/410012023001?leiaKehtiv.
   • Katendi taastamine materjali nõuded on vastavuses määrusega 101„Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“.
   • Kulumiskihis on kasutatud tardkivi segu vastavalt määrusele „Tee liiklusväliseks otstarbeks kasutamise ja sulgemise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/410012023001?leiaKehtiv
   • Iga katendi liigi kohta on esitatud katendi taastamise tüüpristlõige.
   • Hoone paiknemisel linnale kuuluva sõidutee või jalgtee servas, kui on tarvis teostada kaevetöid, esitada tänava kohta taastamise tüüpristlõige ja näidata asendiplaanil taastamise maht/ala.
   • Katendi taastamine on vastavuses tänava funktsiooniga ja liikluskoormusega.
   • Katendi taastamisel on näidatud kasutatava freespuru kogus ja selle ladustamise koht.
   • Kontrollida, et tehnovõrkude kaevud ei asu rattajäljes ja selle korrigeerimine ei ole vajalik.
   • Projekteeritud kaevude tõusutorud on reguleeritavad;
   • Katendi taastamise ala ulatus vajab koostöö tegemist Tartu linnavalitsuse LMO teedeteenistusega.
   • Äärekivide taastamine ei vaja uute vastu vahetamist (uued äärekivid rahastab Tartu linnavalitsus);
8. hinnatakse linnale kuuluvale maale projekteeritud vertikaalplaneeringu lahendust koostöös taristu- ja ehitusteenistusega;
   • Vertikaalplaneerimisel on arvestatud olemasoleva tänava kõrgusega ja selle pinda ei ole tõstetud/langetatud;
   • Esitatud asendiplaanil ja/või tehnovõrkude koondplaanil kontrollitakse kinnistu vertikaalplaneeringu lahendust koos sademevee käitlemisega (kohtkäitlemine või juhtimine sademeveetorustikku). Hinnatakse projekteeritud lahenduse toimivust ja nõuetekohasust ning sidusust kinnistuvälise vertikaalplaneeringuga koostöös AEO taristu- ja ehitusteenistusega.
   • Linnatänavatel esitada tänava osas pikiprofiilijoonised.
   • Katendi taastamisel on arvestatud vertikaalplaneerimise ja olemasolevate kõrgustega;
   • Sajuveekaevude projekteerimisel on arvestatud vertikaalplaneerimisega.
   • Vertikaalplaneerimise joonisel esitada samakõrgusjooned koos kõrgusmärkidega, erinevate katendite selge tähistus, olemasolul sademevett tõkestavad elemendid, vett koguvad kohad jm asjakohane. Kinnistu vertikaalplaneerimine siduda kõrguslikult naaberkinnistuga soovituslikult vähemalt 2m ulatuses;
9. kontrollitakse teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu olemasolu ja lepingutingimuste täitmist;
   • Enne ehitusprojekti heaks kiitmist ja ehitusloa andmist veendutakse, et projekteeritud lahendus vastab detailplaneeringule ning detailplaneeringus sätestatud rajatiste (sh haljastuse vm elementide) väljaehitamise kohustused on täidetud või nende täitmise tagamiseks on sõlmitud vastav haldusleping.
   • Projekteeritud lahendus on vastavuses detailplaneeringualusel sõlmitud halduslepingule.
10. kontrollitakse projektlahenduse vastavust linnale kuuluva maa osas eelarvestrateegia ja LMO aastaeelarvega;
    • Lahendused on majanduslikult põhjendatud ja materjalide kasutamine on optimaalne.
    • Projekteeritud lahendus ei tõsta oluliselt tänava hoolduskulusid ja võimaldab maksimaalselt masinatega hooldamist.
    • Projekteeritu realiseerimiseks on vastavad vahendid linna eelarvestrateegias on olemas.
11. kontrollitakse arhitektuursete rajatiste (teabekandjad, skulptuurid jms) paiknemist, et need ei asuks nähtavuskolmnurgas, ei varjaks nähtavust, hindab haljastust liiklusohutuse aspektist.
    • Rajatiste ehitusprojektis on arvestatud nähtavuskolmnurga põhimõtetega ja need on kantud asendiplaani joonisele.
    • Arhitektuursete rajatiste paiknemisel on arvestatud ohualadega ja neid ei takista oluliselt liiklust.
    • Projekteeritud rajatised võimaldavad hooldamist ja need ei asu liikumisteedel.

1. Veendutakse, et avaliku ruumi projekteerimisel on arvestatud linna tänavavalgustuse ja linnale kuuluva elektrivõrgu arenguvajadustega;
   • Avaliku ruumi ehitusprojektides on arvestatud linna tänavavalgustusmastide, kaablite ja elektrikilpide asukohtadega.
   • Tänavavalgustusprojektides on mastide asukohtade, valgustite ja mastide valikul lähtutud keskkonda sobivusest.
   • Tänavavalgustusprojektides esitada valgusti valik vastavalt teeklassile.
   • Tänavavalgustus on kavandatud energiasäästlikult ja pindade nõuetekohaseks valgustamiseks vajalikus mahus.
   • Hinnatakse valgustuspaigaldise osade tehniliste parameetrite sobivust, sh võõrtarbijate (bussiootepaviljonid, keskkonna andurid, jalgrattaparklad, reklaamid, bussiinfo tablood jms) ühendamist linna tänavavalgustuse ja linna elektrivõrgu toitele.
2. Hinnatakse projekteeritud tänavavalgustusrajatise (kilbid, liinid, mastid jm) asukoha sobivust ja toimivust.
   • Hinnatakse linna tänavavalgustuse ja linna elektrivõrgu kilpide ja valguspunktide teenindamise võimalikkust;
   • Hinnatakse linna tänavavalgustuse ja linna elektrivõrgu kilpide, toiteliinide ja valguspunktide paiknemist linna objektide, tänavaosade ja teiste trasside suhtes;
   • Projekteeritud liinide paigaldusviis on asukohta arvestades sobiv (lahtine, kinnine kaeve) ning arvestab teiste objektidega.

​​Linnavarade osakond (edaspidi LVO) annab arvamuse linnavarade osakonna valitsemisalas oleval kinnistul ehitatava ehitise ehitusprojektile ning esindab linna seisukohti oma valitsemisalas olevate kinnistute naabrusõigusi puudutavas osas.

1. Kas linna maale on projekteeritud ehitisi ja vajadusel sõlmib maa kasutamiseks asjakohase lepingu või viitab lepingu sõlmimise vajadusele;
   • Kui ehitusprojektist nähtub, et taotletava kinnistu osas väljapoole krundipiire on linnale kuuluvale maale ehitatud või projekteeritud ehitisi (piirdeaiad, abihooned, varjualused, parklad jne) või haljastust, viitab linnavarade osakond vajadusele linna maa vabastamiseks või asjakohase kokkuleppe sõlmimiseks linna maa kasutamise jätkamiseks (nt üürileping, maa müük).
2. Ehitusprojekti hinnatakse linnale kuuluvate kinnistute ja ehitiste omanikuna nendega seotud või neid puudutavate ehitustööde osas.
   • Kui ehitusprojektiga on kavandatud ehitustööd nendes hoonetes ja kinnistutel, mis kuuluvad kas osaliselt või täielikult linnale (nt korteriomandi näol), annab LVO omanikuna seisukoha projekteeritud lahendusele;
   • Kui ehitusprojektiga nähakse ette ehitised või ehitustööd, mis mõjutavad linna kui naaberkinnistu omaniku õiguseid, annab LVO naaberkinnistu maaomanikuna seisukoha projekteeritud lahendusele.