Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Jalgrattaliiklus

Tartu eesmärk on pakkuda keskkonnasõbralikku liikumiskeskkonda, mis arvestab kõiki liikumisviise. Eriti soositud on kergliikluse ja ühistranspordi kasutamine.

Vaata jalgrattateede kaarti

Kergliiklusteede rajamine
jalg- ja jalgrattateede peaspetsialist Mihkel Vijar

Rattaringluse korraldamine
Tartu Linnatransport

Planeerimine ja ehitamine
Rattaringlus
Rattaga sõitmise reeglid
Kergliiklusloendus
Rattaparkla toetus
Arengudokumendid ja uuringud
Kampaaniad ja sündmused
HEAT projekt
GreenSAM projekt

Tartul on head eeldused jalgrattaliikluse arendamiseks. Linna kompaktsus muudab rattal liiklemise mugavaks - kesklinnast jõuab peaaegu igasse linnaossa 10-15 minutiga. Linlased peavad üha enam lugu tervislikest eluviisidest ning rattasõitjaid ja jalakäijaid lisandub Tartu linnapilti iga aastaga üha enam.

Linnavalitsus pingutab selle nimel, et kergliiklejad end linnaliikluses järjest mugavamalt tunneksid. Viimastel aastatel on Tartusse lisandunud kümneid kilomeetreid uusi kergliiklusteid ning rattaliiklusest  on saanud  Tartus eelisarendatav transpordiliik.

Tartu linna kergliiklusteed ArcGis kaardirakenduses

Vaata veel

Viimati muudetud 10.09.2024

Tartu rattaringlus

Rattaringlusest üldiselt

Tartu linn avas 8. juunil 2019 rattaringluse, mis koosneb 100 rattaringluse parklast ja ligi 750 jalgrattast. Nendest umbes 500 on elektrilised ja 250 on tavalised rattad.

Rattad on mugavad ja universaalse mõõduga, mis sobivad hästi inimestele pikkusega 155-195 cm. Rattaid on lihtne kasutada, elektrimootor käivitub väntadelt  ja lisajuhtimise seadmeid rattal pole. Rattaringluse kasutamiseks peab olema vähemalt 14-aastane.

Iga rattaparkla juures on infotahvel, kus on täpsed juhised, kuidas ratast kasutada saab. Ratta saab võtta ükskõik millisest parklast ja tagastada ükskõik millisesse parklasse. Elektrilised rattad on kasutuses kuni miinuskraadide tulekuni. Talvisel ajal on kasutuses vaid tavarattad.

Rattaringlussüsteemi rajamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi linnapiirkondade meetmest (1,7 miljonit eurot, sh linna omaosalus 250 tuhat eurot), Euroopa Komisjoni rahastatavast projektist SmartEnCity (ligi 800 tuhat eurot, sh linna omaosalus 133 tuhat eurot) ning Tartu linna eelarvest.

Rattaringluse parklate asukohad
Rattaringluse kasutustingimused

Info ja klienditugi: 
Tartu linna infotelefon 1789, E-R kell 8-18
e-post: [email protected]

Rataste kasutamine

 KUIDAS SÕITU ALUSTADA?

  1. Looge rattaringluse konto mobiilirakenduses Tartu Smart Bike või veebilehel ratas.tartu.ee.
  2. Siduge rattaringluse konto pangakaardiga (krediitkaart või krediitkaardi omadustega deebetkaart).
    • Kui soovite ratta mugavaks lahtilukustamiseks kasutada bussikaarti, siis siduge see rattaringluse kontoga (sisestage veebirakenduses isikukood ja bussikaardi number).
  3.  Ostke rattaringluse perioodipilet või bussi ja rattaringluse ühispilet.
  4. Valige ratas ja lukustage see lahti rakendusega Smart Bike Tartu või bussikaardiga.

NB! Rattaparklad on suletud rataste laadimiseks ajavahemikul 01.00-05.00.  Sellel ajal on võimalik rattaid parklasse tagastada, aga mitte laenutada.

KUIDAS SÕITU LÕPETADA?

  1. Ratta võib tagastada igasse rattaringluse parklasse.
  2. Lükake ratas dokki ja oodake, kuni ekraanile ilmub teade ning kostab helisignaal. Veenduge, et ratas on korralikult kinnitatud.
  3. Kui parklas ei ole vabu kohti, siis jätke ratas parkla kõrvale (5 meetri raadiusesse virtuaalsesse parkimisalasse) ja kinnitage rattakorvis oleva lisalukuga. NB! Lisalukk panna kindlasti läbi kodarate paremale poole. Vaata videot.
  4. Tagastage ratas  parklasse viie tunni jooksul, sest hilinemistasu viie tunni möödumisel on 80 eurot.

Rohkem infot rattaringluse kasutamise kohta leiad rattaringluse kodulehelt 

    Vaata videosid rattaringluse kasutamisest:

    Ratta avamine

    Rattaga sõitmine

    Ratta tagastamine

    LISALUKU KASUTAMINE

    Lisalukku kasutatakse kahel juhul: sõidu lõpetamisel, kui parklas on dokid täis, või vahepeatust tehes väljaspool parklat. Vahepeatuses kestab ratta kasutusaeg edasi.

    Lisaluku kinnitamine: https://youtu.be/yWqx4x5_xsI
    Lisaluku avamine: https://youtu.be/es2unGHfQVM

    Lisaluku kasutamisel jälgi sõnumeid ratta ekraanil ja veendu, et ratas on korralikult lukustatud.

    Foto: Mana Kaasik
    Foto: Mana Kaasik

    Rattaringluse hind

     Ratta laenutamiseks peab kasutajal olema kas kehtiv Tartu linna ühispilet või tuleb osta rattaringluse perioodipilet.

    • Kui rattaringluse kasutajal on Tartu linnaliinibussis tasuta sõidu õigus või tal on Tartu linna bussi ja rattaringluse ühispilet, siis eraldi rattaringluse piletit ostma ei pea, kuid isikustatud bussikaart tuleb siduda veebis ratas.tartu.ee
    • Kui aktiivset bussi ja rattaringluse ühispiletit ei ole, siis tuleb soetada rattaringluse tunnipilet, päevapilet, 5 päeva pilet, 30 päeva pilet, 90 päeva pilet või aastapilet, mille hinnad on vastavalt 2, 5, 10, 12, 30 ja 60 eurot.

    Kehtib  põhimõte: kõik kuni 60-minutilised sõidud on n-ö hinna sees ja järgmine tund maksab 1 euro.  Kui ratas tunni jooksul parklasse viia, sõit ära lõpetada, siis algab järgmisel sõidul uus 60-minutiline tasuta aeg.

    NB! Rattaringluse pilet hakkab kehtima ostmise hetkel.

    Ühe ratta maksimaalne kasutusaeg on 5 tundi ja pärast seda rakendub hilinemistasu 80 eurot.

    *Rahvastikuregistri järgi on sissekirjutus Tartu linnas, Kambja, Luunja või Tartu vallas.

    Ühispilet annab sõiduõiguse Tartu linna sisesel avalikul bussiliiniveol ja tagab ligipääsu Tartu rattaringluse süsteemile.

    • Soodustuse rakendumiseks on vajalik isikustatud bussikaart.
    • Soodusgrupid: laps (7-19 eluaastat), noor (20-26 eluaastat), eakas (64 ja enam eluaastat), raske puudega isik.
    Tartu rattaringluse hinnastamise mudel
    Tartu rattaringluse hinnastamise mudel

    Rattaringluse rajamine

    Rattaringluse rajamine oli Tartus kõne all juba 2014. aastal, kui Eesti Arengufondi ja Tartu Linnavalitsuse tellimusel tehti uuring "Rattaringluse teenuse arendamine Eestis Tartu linna pilootprojekti näitel."

    2017. aastal sai rattaringluse rajamine uuesti hoo sisse ja linlasi kaasati rattaringluse rendipunktide valimisse ning samas paluti ka vastata küsitlusele, mis aitas linlasi vajadustega paremini arvestada. Küsitlusele vastas ligi 247 inimest ja kaardile mängiti 2386 rattapunkti asukohta.

    16. oktoobril 2017 esitas linnavalitsus rahvusvahelise hanke eelteate, mis muuhulgas kutsus huvitatud organisatsioone endast märku andma ning oma pakutavaid tooteid ja teenuseid kirjeldama. Selline koordineeritud turu-uuring aitas ette valmistada tehniliselt keerulise süsteemi hankimist.

    Rahvusvahelise hanke kuulutas linnavalitsus välja 3. veebruaril 2018, pakkumiste esitamise tähtaeg oli 6. aprill 2018. Hankega soovis Tartu linn osta kokku 600 jalgratast (200 tavajalgratast ja 400 elektrijalgratast), 900 kinnitusposti ja 60 infotulpa koos tarne ja paigaldusega ning rattaringluse juhtimissüsteemi tähtajatu kasutuslitsentsi. Hanketingimuste kohaselt soovis linn ka võimalust lähema kahe aasta jooksul osta rattaringlussüsteemi laiendamiseks täiendavalt kuni 200 jalgratast, 300 kinnitusposti ja 20 infotulpa riigihankel pakutud hinnaga. Täpsem info Riigihangete registris.

    Hanke võitja kuulutati välja 15. mail 2018 ja edukaks tunnistati Kanada ettevõtte Bewegen Technologies Inc pakkumus maksumusega 2 608 077 eurot.

    Lisaks korraldas linnavalitsus ka hanke rattaringluse jalgrattaparklate ning nende aluste projekteerimiseks ja ehitamiseks, kus 15. mail 2018 tunnistati edukaks Terasteenus OÜ pakkumus maksumusega 218 400 eurot.

    Rattaringlus avati 8. juunil 2019.

    Bewegen esitleb oma rattaid 4. mail 2018
    Bewegen esitleb oma rattaid 4. mail 2018

    Viimati muudetud 10.09.2024

    Rattaga sõitmise reeglid

    Jalgrattaga võib sõita jalgrattarajal, jalgrattateel või sõiduteel.

    • Jalgratta- ja jalgteel liikudes tuleb sõita jalakäijate vahel jalakäijate kiirusega.
    • Kõnnitee on jalakäijatele mõeldud teeosa. Kõnniteel tohivad sõita alla 13-aastased ratturid, lapsega koos sõitvad kuni kaks täiskasvanut ja väikelast rattatoolis sõidutavad täiskasvanud. Kõnniteel tohib sõita ka siis, kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.
    • Reguleerimata ülekäigurajal (n-ö sebral) peavad sõidukijuhid andma teed jalakäijatele (ka ratast käe kõrval lükkav rattur on jalakäija). Jalgratturitel on lubatud ületada ülekäigurada sõites (jalakäija kiirusega), kuid sel juhul ei ole ratturil eesõigust ja sõidukijuhid ei pea andma teed.

    Loe täpsemalt:

    Rattasõidu hea tava (koostajad: Eesti Jalgratturite Liit ja Politsei- ja Piirivalveamet)

    www.liikluskasvatus.ee

    Liiklusseadus

    Viimati muudetud 26.06.2022

    Tartu jalakäijate ja jalgratturite loendused

    Tartus kogutakse kergliiklejate kohta andmeid nii iga-aastaste vaatlustega vaatluspunktides kui ka linnaruumi paigaldatud kergliiklusanduritega. Loendusandmed aitavad uurida kergliiklusteede liikluskoormust ning jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi.

    Kergliiklusandurid

    2016.-2017.  aastal paigaldati  Tartu  linna kaheksa  kergliiklusloendurit. Loenduriteks on Prantsusmaal toodetud EcoCounter loendurid, mis suudavad eristada jalakäijaid ja jalgrattureid. Loendustulemused salvestatakse  automaatselt  andmebaasi,  kust  on  võimalik  näha  olukorda reaalajas.  Loendus aitab uurida kergliiklusteede liikluskoormusi või jalgratturite ja jalakäijate liikumisharjumusi.

    Loendurid asuvad Näituse tänaval, Turusilla juures, Mõisavahe tänaval (kaks loendurit), Anne tänaval, Kroonuaia tänaval, Raudtee-Kabeli nurgal, Väike kaares.

    Jalakäijate ja jalgratturite loenduse andmed

    Viimati muudetud 27.09.2024

    Rattaparkla ehitamise toetus

    Korteriühistule rattaparkla ehitamiseks mõeldud toetust saab taotleda Tartu linnas asuv vähemalt kümne korteriga korteriühistu, samuti kaks või enam korteriühistut, kus on kokku vähemalt kümme korterit.

    Taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini ning need vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ettenähtud raha jätkub.  Linna 2023. a eelarvest jagati rattaparklate toetusteks kogusummas 16 015 eurot.

    2024. aastal on toetuseks eraldatud 30 000 eurot.

    Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt saabumise järjekorras, kuni eelarves selleks ette nähtud raha jätkub (tööde lõpetamise tähtaeg ei tohi olla hiljem kui 15. november). Linnamajanduse osakond teavitab taotluste vastuvõtmise lõpetamisest Tartu linna kodulehel.

    Rattaparkla toetuse saamiseks vajalikud dokumendid palume esitada elektrooniliselt Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonda [email protected]

    Lisainfo 736 1281, [email protected]

    Korteriühistule rattaparkla ja jäätmemaja ehitamise või süvakogumismahuti paigaldamise toetuse andmise kord

    Korteriühistutele jalgrattaparkla rajamise toetuse andmise juhend
    Avalduse_vorm rattaparklate toetuseks

    Viimati muudetud 05.02.2024

    Arengudokumendid ja uuringud

    Arengudokumendid

    Uuringud

    Viimati muudetud 19.06.2022

    Kampaaniad ja sündmused

    Linnavalitsus korraldab jalgrattasõidu propageerimiseks erinevaid üritusi. Näiteks tähistatakse kevadeti jalgrattahooaja avamist mitmete üritustega kesklinnas ning sügiseti kutsutakse rahvusvahelisel autovabal päeval loobuma kesklinnas liikumiseks autost ning kasutama jalgratast, ühistransporti või võimalust käia jala. Jalgrattaga sõitmise oskuste parandamiseks korraldatakse kaks korda aastas jalgrattakooli kursusi koolilastele.

    Tartu jalgrattahooaja avamise traditsioon ulatub aastasse 2011. Igal kevadel toimub kesklinnas või kaugemal hooaja avaüritus, kus pakutakse taas linlastele abi ratta korrashoiul, korraldatakse lasteüritusi ning  julgustatakse tartlasi oma kaherattaline sõiduk välja tooma ning hooaega alustama.

    Mitmel aastal on jalgrattahooaja avamise puhul selgitatud välja kõige jalgrattasõbralikumad asutused. 2013. aastal sai selle tiitli kaardifirma Regio, 2014. aastal maastikuarhitektuuribüroo Artes Terrae, 2015. aastal trükiettevõte Kroonpress, 2016. aastal AS Nortal, 2017. aastal Eesti Maaülikool, 2018. aastal Tartu Luterlik Peetri kool ning aastal 2019 Estiko Grupp.

    Autovabadel päevadel on korraldatud ühiseid jalgrattasõite nii rattaentusiastidele kui ka linnajuhtidele. Lapsed on saanud oma oskusi proovile panna vigursõitudel või liikluslinnakus, linlastele on pakutud abi jalgrataste hooldamisel, korraldatud on jalgrattalaatu ja -oksjoneid, tutvustatud uudseid sõiduvahendeid ning avatud uusi kergliiklusteid.

    Jalgrattakooli tegevusi korraldab Tartu linn koostöös Tartu loodusmajaga. Tartu linna jalgrattakool alustas tegevust 2011. aastal ja selle eesmärk on suurendada jalgrattakasutust Tartu linnas, parandada jalgratturite sõiduoskusi ning teadlikkust ohutust liiklemisest; samuti tõsta liiklusohutust ja edendada tervislikke liikumisviise, energiasäästu ning linna elukeskkonna kvaliteeti. Loe lähemalt loodusmaja kodulehelt.

    Foto: Kerly Ilves
    Foto: Kerly Ilves

    Vaata veel:

    13.12.2016

    Viimati muudetud 07.12.2020

    HEAT projekt

    projekti Heat logod.jpg

    Mis?

    Eesti, Soome, Läti ja Rootsi partnerite poolt läbiviidav HEAT-projekt käsitleb kergliiklejate liikumisvõimaluste parandamist strateegilise planeerimisprotsessi kaudu.
    Projekti teine eesmärk on hinnata kergliiklusteede rajamise järgset kergliiklejate arvu tõusu ning kergliiklusteede kasutajate tervislikkuse ja heaolu tõusust tulenevat majanduslikku kasu.

    Miks?

    Oleme veendunud, et linna ja linna toimeala keskkond peab täitma ka jalgsi ja jalgrattaga liikumisega kaasnevaid tervise-, sotsiaal- ja haridusalaseid funktsioone.

    Kuidas?

    HEAT projekti raames on Tartu linnal kavas koostada kergliiklusteede teemaplaneering. Lähtudes projektis kasutatavast liiklejate tervislikkuse ja heaolu tõusuga kaasneva majanduskasu arvutamise meetodist hinnatakse  projekti WOODFOOTPRINT raames välja töötatud Emajõe äärset kergliiklusteed koos kergliiklussillaga üle Emajõe.

    Kavas on korraldada 6 seminari, mille abil kaasatakse spetsialistid, linnaosade ja asustusüksuste (külade) seltsid, huvigrupid teemaplaneeringu koostamisse. Planeering saab valmida tihedas koostöös linnaelanike, piirkondlike ühenduste, spetsialistide ja linna vahel. 

    HEAT tööriistaga koostatav majanduslik analüüs põhjendab kergliiklusteede rajamise majanduslikku kasu läbi elanikkonna tervise paranemise ja eluea pikenemise.

    Kes?

    Projekti konsortsium koosneb seitsmest partnerist neljast riigist:

    • Läänemere piirkonna tervislike linnade ühendus, Soome

    • Edela-Soome nõukogu - Edela-Soome säästva arengu ja energeetika teeninduskeskus (VALONIA), Soome

    • Turu rakenduskõrgkool, Soome

    • Jurmala Linnavolikogu, Läti

    • Balti Uuringute Instituut, Eesti

    • Tartu Linnavalitsus, Eesti

    • Cykelfrämjandet, Rootsi

    Millal?

    Projekt algas 1. aprillil 2018. a ja kestab kuni 31. märtsini 2021. a.

    Projekti kaasrahastab Kesk-Läänemere programm 2014-2020.

    Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa Läänemere piirkonna linnades ja linnade toimealas tervislikumale, aktiivsemale ja kaasavale planeerimisele, kus kergliiklus on turvaline, populaarne ja vastuvõetav liikumisviis. Selle saavutamiseks töötatakse välja pilootlinnades ja Edela-Soome regioonis osalevate kergliiklusteede infrastruktuuri arendamise kontseptsioonid ja viiakse läbi katseprojektid.

    Tänu piiriülesele koostööle õpivad partnerid üksteiselt, jagavad kogemusi ja toetavad üksteist oma eriteadmistega. Projekti tulemusi levitatakse Läänemere piirkonnas ja mujal.

    www.heatproject.eu

    Plakatikampaania

    3. juunil 2020 paigaldati Tartu südalinna, Poe tänavale seitse plakatit, mis tutvustavad 3. juunil tähistatavat ÜRO jalgrattapäeva, HEAT projekti ja selle tulemusi, Tartu uut jalgrattastrateegiat ja palju muud.

     

    Plakatitega saab tutvuda ka siin.

     

    Plakat 1

    Plakat 2

    Plakat 3

    Plakat 4

    Plakat 5

    Plakat 6

    Plakat 7

     

     

    Tervislik linnaplaneerimine

    Ühena projekti HEAT teemadest on fookuses olnud tervislik linnaplaneerimine. Liiklusruumi arendamisel on partnerite traditsioonid ja võimalused erinevad, eesmärgid aga sisult samad.  Tervisliku linnaplaneerimise teema alla on mahtunud erinevad ideed, mis on suunatud tervisliku liikuvuse propageerimisele ja vastavate lahenduste väljatöötamisele. Toome siinjuures kokkuvõtlikult välja projekti partnerite poolt tervisliku linnaplaneerimise osas läbiviidu koos asjakohase sissejuhatusega.

    Tervislik linnaplaneerimine kui teerada säästlikuma ja tervislikuma keskkonna saavutamisel

    Tulemus

    • Huvigruppide kaasamise tulemusena on laiemale auditooriumile tutvustatud HEAT  tööriista ning seda on kasutatud Tartu linna jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimaluste parandamiseks koostatud töö koostamisel.
    • Ideekorje raames kasutasid paljud tervislike liikumisviiside sõbrad võimalust kujundada linna jalgrattateede uut skeemi ja juhtisid muuhulgas tähelepanu probleemsetele liiklussõlmedele.
    • Koostati jalgratta kasutajatele uus teedevõrgustiku skeem, mis integreeriti Tartu linna üldplaneeringusse. Töösse kaasati ka naaberomavalitsused, nii et teed kaardistati ühtse võrguna ka Tartu kontaktvööndis.
    • Koostati 13 probleemse liiklussõlme eskiislahendused.
    • Tutvuti ÜRO jalgrattapäeva  kui sündmuse korraldamisega.
    • Koostati piltlik materjal, kus on näidatud liikumisruumi kasutajad alates jalakäijatest lõpetades robotliikuriteni.
    • Covid piirangute tõttu avasime uued võimalused tervislike liikumisviiside ja planeeringute kaasamisprotsessi teavitamise kampaaniatena.
    • Kohtumised projektipartneritega aitasid paremini sünteesida võimaluste ja vajaduste omavahelistest seostest tulenevat mõistlikku tegutsemisplaani.

    01.12.2020

    Viimati muudetud 02.07.2021

    Projekti üldinfo

    Projekti kestus  01.01.2019-30.09.2021 ja rahastaja Euroopa Komisjon.
    Rohkem infot leiab projekti kodulehel:  http://greensam.eu 

    Kuigi paljud Läänemere riigid on viimastel aastatel suurendanud investeeringute hulka keskkonnasõbralikesse liikumisvõimalustesse, näitavad uuringud, et eakad on tihti alakajastatud sihtgrupp sellistes arendustes. Valdav osa eakatest on tõrksad innovatiivsete sõidulahenduste nagu sõidujagamine suhtes, samuti on eakate sihtgrupini jõudmine tihtipeale raskendatud.

    Isegi kõige keskkonnasõbralikum transport ei saa rakenduda täielikult, kui avalik sektor ja transpordiplaneerijad ei arvesta eakate vajadustega. Projekt Green Silver Age Mobility  ehk GreenSAM soovib näidata, kuidas väikesed muudatused otsustusprotsessides (eelkõige kaasamise edendamises) võivad suurendada eakate vastuvõtlikkust uutele liikumisvõimalustele, mis on väga oluline vananeva rahvastiku ja demograafiliste muutuste valguses.

    Kaasamine

    Küsimused, millele GreenSAM partnerid hakkavad lahendust otsima on järgnevad:

    • Kuidas muuta rattaringluse süsteeme nii, et nad arvestaksid rohkem eakatega?
    • Kuidas saab ühistransport rohkem eakaid arvesse võtta?
    • Kuidas kujundada avalikku ruumi nii, et ka eakad tunneksid end seal enesekindlalt ja nad oleksid valmis rohkem nn rohelisi liikumisvõimalusi kasutama? 

    Projektipartnerid arendavad välja mudellahendused iga probleemi jaoks, et näidata, kuidas tõhusam eakate kaasamine muudab liikumismustreid ja suurendab eakate valmisolekut keskkonnasõbralikke lahendusi kasutama. 

    Kaasamist puudutavad videod leiab rattaringluse kodulehelt.

    Tartu linnavalitsuse roll

    Tartu Linnavalitsus on projektis vastutav eakate kaasamisele Tartu avalikku rattaringlusesse. Projekti tegevuste käigus tutvustatakse erinevates päevakeskustes ja vastavates institutsioonides alates rattaringlusesse registreerimisest kuni reaalse rattasõidu praktiseerimiseni välja. Samuti korraldatakse teavituskampaaniaid, et julgustada eakaid alustama rattasõiduga. 

    Viimati muudetud 29.10.2021