Õppida saab kõikjal

Suure osa Tartu linna koolide koostööprojektidest moodustavad koolide endi spetsiifilistest vajadustest alguse saanud ja nendi endi poolt korraldatud erinevad koostöised tegevused, mis on igapäevase õppetöö lahutamatuks osaks. Teisalt on koolid ka paindlikud õppekava täitmisel, arvestades õppetöö osana ka kooliväliseid tegevusi (nt osalus huvikoolides, treeningutel, jne), see mõte on sõnastatud ka Tartu koolide kvaliteedikokkuleppes.

Kaardistades 2018. a. Tartu koolide poolt iseseisvalt koordineeritud koostööprojekte ja ettevõtmisi, selgines arusaam, et õppeprotsessi kaasatakse üha enam väga erinevaid asutusi väljastpoolt kooli. Tartu koolide seas on laialdaselt levinud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja PRIA projektides osalemine, samuti eksisteerib ka väikeste algatuste toetamine nt MTÜ Kookoni poolt loodud klassi sidususe metsamatkade projekt. Õppetööd viiakse läbi koostööpartnerite toel, kellest levinumate näidetena võib välja tuua Tartu Loodusmaja, Tartu Linnaraamatukogu haruraamatukogud, Tartu Ülikooli muuseumid, Riigimetsa majandamise keskus, Teater Vanemuine, Tartu Ülikool, Tartu linna muuseumid, jne.

Koolide omaalgatuslike projektide puhul saab esile tõsta häid näiteid õppetöö korraldusest, kus koos partneriga on leitud võimalused õppetöö rikastamiseks koostööd teha õppeperioodide üleselt.

• Koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega on Tartu Annelinna Gümnaasiumis kutseõppesuund abikoka erialal, mille käigus omandavad õpilased keskhariduse mittestatsionaarses õppes ja abikoka kutse.
• Ahhaalik kool Tartu Forseliuse Koolis on alates 2017/2018. õa. rakendatav pilootprojekt, mille eesmärgiks on rakendada nüüdisaegset õpikäsitust põhikooli ainetundides. Keskendutakse loodus-, täppis- ja tehnoloogiavaldkondade lõimimisele kasutades uurimuslikku- ja probleemõpet. Kasutusele võetakse valikainetesüsteem ning rõhuasetus asetatakse õpetajate põhjalikule koolitamisele ning toetamisele; samuti kaasneb projektiga tihe koostöö AHHAA keskusega.
• Alates 2017/2018. õa on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Heino Elleri Muusikakooli õpilastel võimalik õppida mõlemas koolis läbi ühiselt korraldatud õppetöö, mille eesmärgiks on anda õpilastele nii kvaliteetne gümnaasiumi kui ka kutseharidus. Vältimaks dubleerimist on õppeained kahe kooli vahel ära jagatud.
• Tartu Pärli Kooli toimetulekuõppe õpilaste tööpraktika Tammistu mõisas.

Arendamaks riiklikus õppekavas sätestatud üld- ja valdkonnapädevusi võimaldatakse alates 2013. aastast Tartu linna poolt keskselt korraldatud hanke korras munitsipaalkoolide õpilastel osa saada koolivälistest aktiivõppeprogrammidest. Koolidel on võimalik neile avatud tunnimahu alusel valida programmide nimekirjast programme erinevatele kooliastmetele.

Tartu linnas on käimas juba seitsmes hankeperiood.

Perioodil 1. oktoober 2024 kuni 30. juuni 2026 pakutakse aktiivõppeprogramme munitsipaalkoolidele ja -lasteaedadele kolmes valdkonnas: loodusainetes, täppisteadustes ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas. 
Tartu Linnavalitsus sõlmis lepingud 18 pakkujaga, kes pakuvad haridusasutustele kokku üle 400 programmi. Sel korral saab iga munitsipaallasteaed valida koolieelikutele 6 tunni mahus programme ning iga munitsipaalkool 1 programmi igale klassile. 

Loodusainete valdkonnas pakuvad programme: Dronootika Erahuvikool, Hariduse Edendamise SA, Just Tantsukool, MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool.
Täppisteaduste valdkonnas on teenusepakkujateks Dronootika Erahuvikool, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Hariduse Edendamise SA, Just Tantsukool, MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool.
Humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas on programmipakkujateks Dronootika Erahuvikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Hariduse Edendamise SA, Just Tantsukool, Kõrgem Kunstikool Pallas, MTÜ Eistulfarnir - Tartu Muinaskeskus, MTÜ Tartu Tantsuakadeemia, Tartu Elektriteater, Tartu Linnamuuseum, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Soome Instituut ja Tartu Ülikool.

Haridusasutustel on võimalik pakutavate aktiivõppeprogrammide nimekirjast valida omale sobivaid programme, mille teenusepakkujad kooliga kokkulepitud ajal läbi viivad. Üldjuhul toimuvad programmid väljaspool kooliruume. Õpe toimub 24 õpilasega rühmades, erandjuhul 28 õpilasega rühmades. Ühe kontakttunni pikkus  on 45-minutit.

TAGASIVAADE VARASEMATESSE PERIOODIDESSE

Esimesel hankeperioodil 2013/2014.-2014/2015. õa pakuti Tartu munitsipaal-põhikoolidele ja gümnaasiumidele aktiivõppeprogramme loodusainetes. Hanke tulemusel sai Tartu koolide partneriks Sihtasutuse Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Tartu Ülikool ning koolidele pakuti programme 884 tunni ulatuses.

Teisel hankeperioodil 2015/2016.-2016/2017. õa hangiti aktiivõppe programme juba kahes valdkonnas - loodusained ja täppisteadused. Loodusained olid täppisteadustest eristatud seetõttu, et sel juhul oli võimalik erinevatel asutusel esitada erineva rõhuasetustega programme. Loodusainetes jätkus koostöö Sihtasutusega Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Tartu Ülikooliga. Täppisteadustes sai linna partneriks Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tartu Ülikool, SA Teaduskeskus Ahhaa ning Tartu Observatoorium.  Aktiivõppe programme pakuti koolidele mõlemas valdkonnas kokku 1386 tunni ulatuses. 

Esimesel kahel hankeperioodil pakuti tunde nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmele.

Kolmas hankeperiood 2017/2018.-2018/2019. õa laienes lisaks loodus- ja täppisteadustele ka ajaloo-ja kultuurivaldkonna programmipakkujatele. Mahud tundides olid vastavalt 1392, 440, 818 tundi. Teenusepakkujateks täppisteadustes olid SA Teaduskeskus AHHAA koos Tartu Ülikooliga, loodusainetes SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus koos Tartu Ülikooliga ning kultuuri ja ajaloo valdkonnas Eesti Rahva Muuseum koos Tartu Linnamuuseumi, Tartu Mänguasjamuuseumi ning Tartu Ülikooliga.

Kolmandas hankeperioodis loobusid gümnaasiumid loodus ja täppisteaduste programmidest, soovides osa saada üksnes ajaloo- ja kultuurivaldkonna programmidest.

Neljandal hankeperioodil 2019/2020. õa oli esmakordselt võimalik kõikidel teenusepakkujatel osaleda üheaastases hankes iseseisvalt ilma ühispakkumuseta. Sel õppeaastal said võimaluse koolidele programme pakkuda täppisteaduste valdkonnas SA Teaduskeskus AHHAA, Tartu Ülikool ja  SA Eesti Spordi- ja olümpiamuuseum; loodusainetes SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool. Uuenenud humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas olid programmipakkujateks Eesti Rahva Muuseum, Tartu Linnamuuseum, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Ülikool ja SA Eesti Spordi- ja olümpiamuuseum.  2019/2020. õa pakuti koolidele täppisteaduste valdkonna programme 597 tunni ulatuses, loodusainete programme 780 tunni ulatuses ning humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas 541 tunni ulatuses.

Viiendal hankeperioodil 2020/2021-2021/2022 pakkusid programme täppisteaduste valdkonnas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool, loodusainete valdkonnas MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool, humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Eesti Rahva Muuseum, MTÜ Tantsuakadeemia (koostöös Shaté Tantsukooliga), Tartu Linnamuuseum, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Tartu Ülikool ja TYPA trüki- ja paberikunstikeskus. 

Kuuendal hankeperioodil 2022/2023-2023/2024 pakkusid loodusainete valdkonnas programme Dronootika Erahuvikool, Hariduse Edendamise SA, Just Tantsukool, MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia, MTÜ Tartu Maheaed, MTÜ Tartu Kalevi Ratsaklubi, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool, täppisteaduste valdkonnas Dronootika Erahuvikool, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Hariduse Edendamise SA, Just Tantsukool, MTÜ Jõe- ja Järvehuntide Akadeemia, SA Teaduskeskus AHHAA ning Tartu Ülikool, humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas Dronootika Erahuvikool, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum, Hariduse Edendamise SA, Just Tantsukool, Kõrgem Kunstikool Pallas, MTÜ Tantsuakadeemia (koostöös Shaté Tantsukooliga), Tartu Elektriteater, Tartu Linnamuuseum, Tartu Mänguasjamuuseum, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Soome Instituut ja Tartu Ülikool.

Lasteaedade aktiivõppeprogrammid

I kooliastme aktiivõppeprogrammid

II kooliastme aktiivõppeprogrammid

III kooliastme aktiivõppeprogrammid

Gümnaasiumiastme aktiivõppeprogrammid

Projektide konkurss kutsuti Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt ellu 2012. a. Konkursi eesmärk  on rikastada õppeprotsessi nii Tartu lasteaedades kui koolides ja toetada õppijate pädevuste kujundamist esmatähtsates teemavaldkondades.

Viie-aastase konkursiperioodi tulemusena kujunesid gümnaasiumides välja õppesuundi toetavad praktikumid ja kursused, mille läbiviimist toetatakse alates 2017. a. sügisest õpilaste arvust lähtuvalt. Heade näidetena võib välja tuua :

• Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodus-, reaal- ja humanitaarsuuna välipraktikumid koostöös Tartu Ülikooli ja ERMiga.
• Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi kunstiõppe kursused koostöös Tartu Lastekunstikooli ja Kunstikooliga.
• Tartu Annelinna Gümnaasiumi füüsikapraktikumid koostöös Eesti Maaülikooliga.
• Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis moodulõppe näidetena võib välja tuua tervishoiu mooduli koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooliga või 3D-modelleerimise moodul koostöös Tartu Kõrgem Kunstikooliga.

Aastast 2017 korraldatakse projektikonkurssi lasteaedadele ja põhikoolidele. Nõutav omafinantseering lasteaedade projektide puhul on 10% ja  koolide projektide  puhul 20% projekti maksumusest.

Väga kasulike ja innovaatiliste praktikate puhul võivad projektid muutuda ka püsivaks koostööks kooli ja partneri vahel (nt Tartu Raatuse Kooli projektipäevad). Samuti võivad projektikonkursi raames ellu kutsutud ühekordsed õpilasüritused muutuda traditsioonilisteks, olles edaspidi korraldatud aineühenduste kaudu (nt Muinasjutu vestmise päev, Kahoot, QWERTY, õpioskuste olümpiaad, jne).

Õppekava rakendamist toetav projekt peab olema suunatud õppijate pädevuste kujundamisele esmatähtsas valdkonnas.  2024/2025. õppeaastal on prioriteetseteks valdkondadeks:

kultuuriline identiteet ja muukeelse õppija eesti keele õppimise toetamine (sh eesti keel ja kultuur, kultuuriline mitmekesisus, muukeelsete laste kaasamine jms);
digipädevus (sh info ja andmekirjaoskus; suhtlus ja koostöö; digisisu loomine; digiturvalisus jms);
ettevõtlikkus (sh loovus, koostööoskus, kriitiline mõtlemine ja probleemi lahendamise oskus, rahatarkus, jms);
tervislikud eluviisid (sh vaimne ja füüsiline tervis, toitumine, kiusuennetus jms).

Projektitoetuse taotleja võib olla Tartu munitsipaallasteaed või  -põhikool (sh põhikooliosaga kool) koos vähemalt ühe partneriga, kelleks on Tartu linna haridusasutus - lasteaed, põhikool, huvikool või kutseõppeasutus. 

Projektitoetuse taotleja omarahastus ja projektipartneri kaasrahastus peab olema kokku lasteaedade projektide puhul 10% ning koolide projektide puhul vähemalt 20% projekti kogumaksumusest.

Projektitoetuse taotlusi saab esitada Tartu linnaportaalis perioodil 13. mai - 30. juuni 2024.

Toetuse suurus on kuni 3000 € projekti kohta. 

Enne esmakordset e-keskkonda sisenemist peab projektitoetuse taotleja saama õppeasutuse juhilt samas infosüsteemis  volituse. 
Tähtajaks saabunud ja nõuetele vastavad projektitoetuse taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. augustiks. 

Projektitoetuse taotluste hindamiseks moodustab haridusosakonna juhataja käskkirjaga  kuni 7-liikmelise komisjoni.  Komisjoni liikmed hindavad projekti vastavust  hindamiskriteeriumitele:
1) projekti vajalikkus ja eesmärgi selgus; 
2) projekti tegevuste asjakohasus prioriteetses valdkonnas ja eesmärgipärasus;   
3) projekti partneri roll projektis; 
4) projekti eelarve realistlikkus arvestades kavandatud tegevusi.
Hindamine toimub hindamismaatriksi alusel. 

Hindamiskomisjon teeb hindamise tulemusena tekkinud taotluste pingerea alusel haridusosakonna eelarves vastava sihtotstarbega ettenähtud summa piires iga taotluse kohta ühe otsuse:
1) rahuldada taotlus täielikult;
2) rahuldada taotlus osaliselt;
3) jätta taotlus rahuldamata.

Eraldatud projektitoetust ei kanta toetuse saajale üle, vaid toetuse saaja esitab projekti elluviimiseks vajalikud nõuetele vastavad kuludokumendid (millel on märgitud maksjaks Tartu linnavalitsuse haridusosakond) haridusosakonnale. Projektitoetuse saajal tuleb nõuetele vastavad kuludokumendid esitada haridusosakonnale viis tööpäeva enne ülekande tegemise tähtpäeva. Kui kuludokumendi alusel jääb ülekande tegemiseks aega vähem kui viis tööpäeva, vastutab toetuse saaja tähtaegadest ja ajakavast kinnipidamise eest.

Haridusosakond teeb ülekandeid eraldatud projektitoetuse summa ulatuses. Projektitoetuse saaja katab summat ületavad kulud või otsustab kulud tegemata jätta.

Asja ostmisel või teenuse tellimisel tuleb projektitoetuse saajal järgida Tartu linnavalitsuse 15. augusti 2017. a määrust nr 12 „Tartu linna hankekord”.

Projektitoetuse arvelt rahastatakse ainult abikõlblikke kulusid. Abikõlblikud kulud ei ole projekti koostamise ja juhtimisega seotud kulud (kantselei-, side- ja transpordikulud, (töö)tasud ja maksud), täiskasvanute täiendkoolituskulud ning erisoodustusmaksuga maksustatavad kulud.
Projekti tegevustega seotud transpordikulud on abikõlbulikud ainult omafinantseeringuna.

Projekt peab olema ellu viidud ja toetus kasutatud 31. maiks.  

Projekti aruanne koostatakse ja esitatakse hiljemalt 14 päeva jooksul pärast projektiperioodi lõppu samas keskkonnas, kus projektitoetust taotleti. 

• Eestimaa projekt, Tartu Hansa Kool
• Emajõgi, Tartu Raatuse Kool
• Koos kasvamise kunst, Tartu Kivilinna Kool
• Meie liigume, Tartu Descartes'i Kool
• Muldpõrandalt ballisaali. Eestlaste kujunemise lugu, Tartu Hansa Kool
• MÄMU - mälumäng muusikast, Tartu Variku Kool
• Sõber kutsub kooli uudistama 7, Tartu Descartes'i Kool
• Tartu Karlova Kooli ja Tartu Lasteaed Pääsupesa ühine tervislikke eluviise toetav projekt "Uisutamine, füüsilise ja vaimse tervise tasakaalustaja!", Tartu Karlova Kool
• Teraviljad, Tartu Raatuse Kool
• Turvaline lapsepõlv sõprade toel ja nõul, Tartu Descartes'i Kool
• Üks tilk vett võib muuta paljugi, Tartu Raatuse Kool
• Ülekooliline lavastus emadepäevaks "Alice ehk Üheksa unenäopilti", Tartu Variku Kool
   
• Kasvame koos õuesõppega, Tartu Lasteaed Kelluke
• Krõll on kõigile Krõll!, Tartu Lasteaed Krõll
• Lotte õpib orienteerudes, Tartu Lasteaed Lotte
• Pokuaasta veeteel, Tartu Lasteaed Poku
• Ristikhein väärtustab toitu ja kasvatab toidukultuuri, Tartu Lasteaed Ristikhein
• Rukkilille ja Piilupesa ühisprojekt "Vastasvõistkonnale tervist!", Tartu Lasteaed Rukkilill
• Rõõmumustrid, Tartu Lasteaed Rõõmumaa
• Sinasõprus tammega, Tartu Lasteaed Kelluke
• Tartu Lasteaed Annike joonisfilmide festival, Tartu Lasteaed Annike
• Tartut avastamas, Tartu Karlova Lasteaed
• Tulevikuühiskonna tublid toimetajad, Tartu Lasteaed Mõmmik
  
  ÕRTP 2024 lühikokkuvõtted.pdf

2017.-2018. õppeaasta jooksul toimunud (õppekava rakendamist toetavate projektide) projektikonkursi kaudu kerkis esile valik projekte, mille puhul leiti, et koostöö kooli ja partneri vahel võiks muutuda iga-aastaseks („Pillipuudutus“,  „Muuseumi varasalvest tarkuseteri otsides“ ning Tartu Kesklinna Kooli I kooliastme õpilaste koolipäev Tartu Mänguasjamuuseumis). Esimesed toetatud sisulise koostöö projektid näitasid, et kool näeb partnerit kui võrdväärset sisuloojat, kellega koostöö võiks areneda mitmete aastate vältel, muutudes seeläbi orgaaniliselt loomulikus õppetöö osaks. Kooli ja partnerasutuse koostöö kaudu toetatakse eelkõige teemakohaste valdkonnapädevuste (kuid laiemalt ka üldpädevuste) kujundamist. Aineõpetaja poolt antud sisend, partneri poolt läbiviidavad tegevused ja õppesisu täiustavad teineteist ehk projektipartneri abil tagatakse õppekava täitmine ja ka rikastamine andes õpitule võimalikult eluline lisaväärtus. Üheks koostöö kasuteguriks on ka võimalus kasutada partneripoolseid ressursse veelgi efektiivsemalt nt rätsepatööna valminud tundide näol, või kui töövahendeid pakub partnerasutus, siis koolil ei ole analoogseid materjale tarvis muretseda.

Kui projekti esimestel aastal toetab koostööd kuni 80% ulatuses haridusosakond, siis tuleviku eesmärk on, et koolid hakkavad koostööd finantseerima ise, milleks eraldatakse neile vahendid rahastamismudeli kaudu.

Ülelinnaliseks sihiks on võetud, et igal Tartu linna põhikoolil oleks oma kindel/kindlad partnerasutused, kellega taolist sisulist koostööd pidevalt tehakse.

• Koostöö peab olema pikaajaline ja püsiv, st lisaväärtuse võimalus peab olema tagatud samale sihtgrupile igal järgneval aastal;
• Koostöö peab hõlmama kindlat sihtgruppi või kindlaid klasse; 
• Koostöö peab olema sisuline, st on konkreetselt ette nähtud, et osa kooli õppekavast viiakse läbi koostöös partneriga;
• Linnapoolne toetus on ette nähtud eelkõige partnerile lisakulude katmiseks ja toetus ei saa talle olla kasumi teenimise vahendiks.
• Koolipoolne omaosalus ja/või kaasfinantseering koostööprojektide puhul on vähemalt 20% projekti maksumusest.

• „Pilli puudutus“ Koostöö Tartu Hansa Kooli, Tartu Descartes’i Kooli ja Tartu II Muusikakooli vahel. Alates 2017. aastast saavad Tartu Hansa Kooli ja Tartu Descartes’i Kooli 1. klasside õpilased osa esmasest pilliõppest. Iga laps saab tutvuda vähemalt kolme pilliga Tartu II Muusikakoolis. Instrumentideks on klaver, viiul, plokkflööt, akordion, ukulele, kitarr. Õpilaste grupile on iga instrumendi õppeks kavandatud kuus tundi. Pilliõppetunnid lõppevad kevadise kontsertesinemisega vanematele.
• „Muuseumide varasalvest tarkuseterasid otsimas“ koostöö muuseumitundide näol Tartu Linnamuuseum ja Tartu Kivilinna Kooli vahel. Kooli 1.-9. klasside õpilased osalevad muuseumide teemapäevadel: loovuspäev, ajaloopäev, eesti keele päev. 
• Tartu Kesklinna Kooli I kooliastme õpilaste koolipäev Tartu Mänguasjamuuseumis. Projekti põhieesmärgiks on toetada 1.-3. klassi õpilastele üldpädevuste kujunemist keskendudes Põhikooli riiklikus õppekavas väljatoodud järgnevale viiele üldpädevusele: ettevõtlikkus-, väärtus, -enesemääratlus-, sotsiaalne- ja matemaatikapädevus. 
• Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Mart Reiniku kooli kunstitunnid Tartu Lastekunstikoolis Pilootprojekti raames võimaldati 2017/2018. õa. Miina Härma Gümnaasiumi 8. klasside õpilastel osaleda 14 tunni ulatuses kunstiõppe tundides väljaspool tavapäraseid kooliruume Tartu Lastekunstikoolis. Projekt hõlmab kolme riiklikus õppekavas käsitletavat teemat: kõrgtrükk (trükitehnikad), natuurist joonistamine (kujutamise viisid, tehnikad), savist modelleerimine (skulptuur). Alates 2018/2019. õa sügisest saavad ka Tartu Mart Reiniku Kooli 8. klasside õpilased osaleda lastekunstikooli juhendajate poolt läbiviidavates kunstitundides Tartu Lastekunstikoolis.