Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
10°

Õppida saab kõikjal

Haridusosakond
Raekoja plats 12, 51004 Tartu
7361 445
 

Kirjeldus
Koostöövormid
Aktiivõppeprogrammid
Õppekava toetavad projektid
Toetatud sisuline koostöö

Kirjeldus

Programmi „Õppida saab kõikjal“ eesmärgiks on õppetöö mitmekesisemaks muutmine kaasates muuseumeid, huvikoole, kõrg- ja kutsekoole ning ettevõtteid üldhariduskoolide õppetöösse. Muutuv õpikäsitus (ka muutunud õpikäsitlus, nüüdisaegne õpikäsitus) rõhutab õpikeskkonna ja õppetöö paindlikkuse olulisust hariduses. Õppetöö võib toimuda lisaks tavapärastele klassiruumidele erinevates paikades  ka väljapool kooli. Õpikeskkond toetab kaasaegseid õppemetoodikaid ja vastupidi. 

Programm koosneb lühema- või pikemaajalistest õppetööd rikastavatest projektidest, kus on lõimunud formaalne ja mitteformaalne haridus. Tartu linna koolide koostöiseid tegevusi saab jagada kaheks: koolide koordineeritud koostöövormid ning haridusosakonna poolt koordineeritavad ja toetatavad tegevused või projektid (vt joonis ).

Suure osa Tartu linna koolide koostööprojektidest moodustavad koolide endi spetsiifilistest vajadustest alguse saanud projektid. Lisaks projektidele praktiseeritakse Tartu koolide poolt ühiselt korraldatud õpet, mis on õppeperioodide ülene ühise õppekava alusel toimuv koostöö.  Koolid on ka paindlikud õppekava täitmisel, arvestades õppetöö osana kooliväliseid tegevusi nt osalust huvikoolides, treeningutel, jne.

Haridusosakond  koordineerib koostööd kolmes erinevas vormis:

  • aktiivõppeprogrammid munitsipaalkoolidele loodusainetes, täppisteadustes ning ajaloo-ja kultuurivaldkonnas;
  • õppekava rakendamist toetavate projektide konkurss Tartu linnas asuvatele põhikoolidele ja lasteaedadele; 
  • toetatud sisulise koostöö projektid munitsipaalkoolides .

Alates 2017. a. toetatakse gümnaasiumide õppesuundi kujundavaid praktikume ja kursuseid ning 2018.a. Tartu Raatuse Kooli projektipäevi .

Koostöös Lõunakeskuse Liuväljaga saavad Tartu koolide õpilased käia uisutamas ning HITSA toel toimub pidev IT-valdkonna kaasajastamine koolides. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori eestvedamisel loodud Tartu Liikuma kutsuvate koolide võrgustikuga (VUNK) on 2018. a. seisuga liitunud 10 Tartu Kooli: Tartu Mart Reiniku Kool, Tartu Descartes’i Kool, Tartu Tamme Kool, Tartu Kivilinna Kool, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Karlova Kool, Tartu Veeriku Kool, Tartu Variku Kool, Tartu Forseliuse Kool, Tartu Erakool. Jätkuvad projekti "TULUKE"  järeltegevused.

Tutvu tervikdokumendiga siin: ÕSKprogramm.pdf

Loe lisaks

Seotud dokumendid

Viimati muudetud 02.08.2019

Koolide algatatud projektid

Suure osa Tartu linna koolide koostööprojektidest moodustavad koolide endi spetsiifilistest vajadustest alguse saanud ja nendi endi poolt korraldatud erinevad koostöised tegevused, mis on igapäevase õppetöö lahutamatuks osaks. Teisalt on koolid ka paindlikud õppekava täitmisel, arvestades õppetöö osana ka kooliväliseid tegevusi (nt osalus huvikoolides, treeningutel, jne), see mõte on sõnastatud ka Tartu linna põhikoolide kvaliteedikokkuleppes.

Kaardistades 2018. a. Tartu koolide poolt iseseisvalt koordineeritud koostööprojekte ja ettevõtmisi, selgines arusaam, et õppeprotsessi kaasatakse üha enam väga erinevaid asutusi väljastpoolt kooli. Tartu koolide seas on laialdaselt levinud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja PRIA projektides osalemine, samuti eksisteerib ka väikeste algatuste toetamine nt MTÜ Kookoni poolt loodud klassi sidususe metsamatkade projekt. Õppetööd viiakse läbi koostööpartnerite toel, kellest levinumate näidetena võib välja tuua Tartu Loodusmaja, Tartu Linnaraamatukogu haruraamatukogud, Tartu Ülikooli muuseumid, Riigimetsa majandamise keskus, Teater Vanemuine, Tartu Ülikool, Tartu linna muuseumid, jne.

Mänguline paus Tartu Descartes'i Koolis
Mänguline paus Tartu Descartes'i Koolis

Ühiselt korraldatud õpe

Koolide omaalgatuslike projektide puhul saab esile tõsta häid näiteid õppetöö korraldusest, kus koos partneriga on leitud võimalused õppetöö rikastamiseks koostööd teha õppeperioodide üleselt.

Näited

  • Koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega on Tartu Annelinna Gümnaasiumis kutseõppesuund abikoka erialal, mille käigus omandavad õpilased keskhariduse mittestatsionaarses õppes ja abikoka kutse.
  • Ahhaalik kool Tartu Forseliuse Koolis on alates 2017/2018. õa. rakendatav pilootprojekt, mille eesmärgiks on rakendada nüüdisaegset õpikäsitust põhikooli ainetundides. Keskendutakse loodus-, täpis- ja tehnoloogiavaldkondade lõimimisele kasutades uurimuslikku- ja probleemõpet. Kasutusele võetakse valikainetesüsteem ning rõhuasetus asetatakse õpetajate põhjalikule koolitamisele ning toetamisele; samuti kaasneb projektiga tihe koostöö AHHAA keskusega.
  • Alates 2017/2018. õa on Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Heino Elleri nimelise muusikakooli õpilastel võimalik õppida mõlemas koolis läbi ühiselt korraldatud õppetöö, mille eesmärgiks on anda õpilastele nii kvaliteetne gümnaasiumi kui ka kutseharidus. Vältimaks dubleerimist on õppeained kahe kooli vahel ära jagatud.
  • Tartu Kroonuaia Kooli toimetulekuõppe õpilaste tööpraktika Tammistu mõisas.

Viimati muudetud 02.08.2019

Aktiivõppeprogrammid

Arendamaks riiklikus õppekavas sätestatud üld- ja valdkonnapädevusi võimaldatakse alates 2013. aastast Tartu linna poolt keskselt korraldatud hanke korras munitsipaalkoolide õpilastel osa saada koolivälistest aktiivõppeprogrammidest. Koolidel on võimalik neile avatud tunnimahu alusel valida programmide nimekirjast programme erinevatele kooliastmetele. Esimesel kahel hankeperioodil pakuti tunde nii põhikooli kui gümnaasiumiastmele. Kolmandas hankeperioodis loobusid gümnaasiumid loodus ja täppisteaduste programmidest, soovides osa saada üksnes ajaloo- ja kultuuri programmidest.

Esimesel hankeperioodil 2013/2014.-2014/2015. õa pakuti Tartu munitsipaal-põhikoolidele ja gümnaasiumidele aktiivõppeprogramme loodusainetes. Hanke tulemusel sai Tartu koolide partneriks Sihtasutuse Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Tartu Ülikool ning koolidele pakuti programme 884 tunni ulatuses.

Teisel hankeperioodil 2015/2016.-2016/2017. õa hangiti aktiivõppe programme juba kahes valdkonnas - loodusained ja täppisteadused. Loodusained olid täppisteadustest eristatud seetõttu, et sel juhul oli võimalik erinevatel asutusel esitada erineva rõhuasetustega programme. Loodusainetes jätkus koostöö Sihtasutusega Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Tartu Ülikooliga. Täppisteadustes sai linna partneriks Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tartu Ülikool, SA Teaduskeskus Ahhaa ning Tartu Observatoorium.  Loodusainete aktiivõppe programme pakuti koolidele mõlemas valdkonnas 1386 tunni ulatuses.

Kolmas hankeperiood 2017/2018.-2018/2019.õa laienes lisaks loodus- ja täppisteadustele ka ajaloo-ja kultuurivaldkonna programmipakkujatele. Mahud tundides olid vastavalt 1392, 440, 818 tundi. Teenusepakkujateks täppisteadustes olid SA Teaduskeskus AHHAA koos Tartu Ülikooliga, loodusainete valdkonnas SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus koos Tartu Ülikooliga ning kultuuri ja ajaloo valdkonnas Eesti Rahva Muuseum koos Tartu Linnamuuseumi, Mänguasjamuuseumi ning Tartu Ülikooliga.

Koolidel on võimalik pakutavate aktiivõppeprogrammide nimekirjast valida omale sobivaid programme, mille teenusepakkujad koolile sobival ajal väljaspool kooli läbi viivad. Õpe toimub 24 õpilasega rühmades, erandjuhul 28 õpilasega rühmades. 

Tartu loodusmaja
Tartu loodusmaja

Programmid 2018/2019 õa

Viimati muudetud 25.04.2019

Õppekava rakendamist toetavad projektid

Projektide konkurss kutsuti Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna poolt ellu 2012. a. eesmärgiga rikastada õppeprotsessi nii Tartu lasteaedades kui koolides ja toetada (õpi)laste pädevuste kujundamist esmatähtsates teemavaldkondades. Viie-aastase konkursiperioodi tulemusena kujunesid gümnaasiumides välja õppesuundi toetavad praktikumid ja kursused, mille läbiviimist toetatakse alates 2017. a. sügisest õpilaste arvust lähtuvalt.

Heade näidetena võib välja tuua :

  • Hugo Treffneri Gümnaasiumi loodus-, reaal- ja humanitaarsuuna välipraktikumid koostöös Tartu Ülikooli ja ERMiga.
  • Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi kunstiõppe kursused koostöös Tartu Lastekunstikooli ja Kunstikooliga.
  • Tartu Annelinna Gümnaasiumi füüsikapraktikumid koostöös Eesti Maaülikooliga.
  • Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis moodulõppe näidetena võib välja tuua tervishoiu mooduli koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooliga või 3D-modelleerimise moodul koostöös Tartu Kõrgem Kunstikooliga.

 

Tervishoiu moodul Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis
Tervishoiu moodul Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis

Alates 2017. a. korraldatakse projektikonkurssi lasteaedadele ja põhikoolidele. Projektitoetuse taotleja võib olla Tartu linnas asuv lasteaed, põhikool (sh põhikooliosaga kool) üksi või koos projektipartneriga. Projektipartner võib olla kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline isik. Nõutav omafinantseering lasteaedade projektide puhul on 10% ja  koolideprojektide  puhul 20% projekti maksumusest ning projektiperiood lõpeb kokkuvõtva üritusega “Projektipraktikum”.

Väga kasulike ja innovaatiliste praktikate puhul võivad projektid muutuda ka püsivaks koostööks kooli ja partneri vahel (nt Tartu Raatuse Kooli projektipäevad). Samuti võivad projektikonkursi raames ellu kutsutud ühekordsed õpilasüritused muutuda traditsioonilisteks, olles edaspidi korraldatud aineühenduste kaudu (nt Muinasjutu vestmise päev, Kahoot, QWERTY, õpioskuste olümpiaad, jne)

Projektipäev Tartu Raatuse Koolis
Projektipäev Tartu Raatuse Koolis

2019/2020. õa projektikonkurss

Tartu linnavalitsuse haridusosakond kuulutab välja õppekava rakendamist toetavate projektide konkursi lasteaedadele ja põhikoolidele. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 30. juuni 2019.

Õppekava rakendamist toetav projekt peab olema suunatud laste/õpilaste pädevuste kujundamisele esmatähtsas valdkonnas.

2019/20. õppeaastal on esmatähtsad valdkonnad:

  • sotsiaalsed oskused (sh koostööoskus);
  • ettevõtlikkus (sh karjääriplaneerimine, koostöö ettevõtetega);
  • digikirjaoskus ( sh digiohutus, digikunst, digimeedia) ;
  • kehaline aktiivsus.

Projektitoetuse taotleja võib olla Tartu linnas asuv lasteaed,  põhikool (sh põhikooliosaga kool) üksi või koos projektipartneriga. Projektipartner võib olla kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riigiasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik või eraõiguslik juriidiline isik.

Projektitoetuse taotleja omarahastus ja projektipartneri kaasrahastus peab olema kokku lasteaedade  projektide puhul 10% ning koolide projektide puhul vähemalt 20% projekti kogumaksumusest.

Klaabu lasteaia lapsed projekti "Aasta täis liikumist ja loovust" matkapäeval Palalinnas Lähtel
Klaabu lasteaia lapsed projekti "Aasta täis liikumist ja loovust" matkapäeval Palalinnas Lähtel

Projektitoetuse taotluste esitamine

Projektitoetuse taotlus tuleb esitada Tartu Linnavalitsuse taotluste esitamise ja menetlemise infosüsteemis (https://tartu.ee/kotoetused/).
Enne esmakordset e-keskkonda sisenemist peab projektitoetuse taotleja saama õppeasutuse juhilt samas infosüsteemis  volituse. 

Tähtajaks saabunud ja nõuetele vastavad projektitoetuse taotlused vaadatakse läbi hiljemalt 31. augustiks 2019. 

Projektitoetuse taotluste hindamine

Projektitoetuse taotluste hindamiseks moodustab haridusosakonna juhataja käskkirjaga  kuni 7-liikmelise komisjoni. 

Hindamiskomisjon hindab projektitoetuse taotluses kirjeldatud projekte järgmistest kriteeriumitest lähtuvalt:
1) innovaatilisus– hinnatakse projekti idee ja läbiviimise meetodite uudsust;
2) tulemused prioriteetses valdkonnas – hinnatakse projekti kasulikkust prioriteetses valdkonnas laste/õpilaste pädevuste kujundamisel ja kasusaajate vastavust nõuetele,
3) teostatavus – hinnatakse projekti põhitegevuste sisulist sobivust kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve vastavust kavandatud tegevustele, taotleja ja partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti oma- või kaasrahastuse suurust,
4) partnerite olemasolu - hinnatakse koostööd põhitegevuste elluviimisel erinevate asutuste vahel.

Hindamiskomisjon teeb pingerea alusel haridusosakonna eelarves vastava sihtotstarbega ettenähtud summa piires iga taotluse kohta ühe otsuse:
1) rahuldada taotlus täielikult;
2) rahuldada taotlus osaliselt;
3) jätta taotlus rahuldamata.

Hindamiskomisjoni otsuste alusel võtab haridusosakonna juhataja vastu otsuse  projektitoetuste eraldamise  kohta, kus  on välja toodud  projektitoetuse saaja, projekti nimetus ja toetuse suurus.

Projekti elluviimine ja aruandlus

Eraldatud projektitoetus ei kanta toetuse saajale üle, vaid toetuse saaja esitab projekti elluviimiseks vajalikud nõuetele vastavad kuludokumendid (millel on märgitud maksjaks Tartu linnavalitsuse haridusosakond) haridusosakonnale. Haridusosakond hindab kuludokumentide nõuetele vastavust, viseerib need ja teeb ülekanded või tagastab kuludokumendid esitajale. Projektitoetuse saajal tuleb nõuetele vastavad kuludokumendid esitada haridusosakonda viis tööpäeva enne ülekande tegemise tähtpäeva. Kui kuludokumendi alusel jääb ülekande tegemiseks aega vähem kui viis tööpäeva, vastutab toetuse saaja tähtaegadest ja ajakavast kinnipidamise eest.

Haridusosakond teeb ülekandeid eraldatud projektitoetuse summa ulatuses. Projektitoetuse saaja katab summat ületavad kulud või otsustab kulud tegemata jätta.

Asja ostmisel või teenuse tellimisel tuleb projektitoetuse saajal järgida Tartu linnavalitsuse 15. augusti 2017. a määrust nr 12 „Tartu linna hankekord”.

Projektitoetuse arvelt rahastatakse (kantakse üle) ainult abikõlblikke kulusid. Abikõlblikud kulud ei ole projekti koostamise ja juhtimisega seotud kulud (kantselei-, side- ja transpordikulud, (töö)tasud ja maksud), täiskasvanute täiendkoolituskulud ning erisoodustusmaksuga maksustatavad kulud. Projekti tegevustega seotud transpordikulud on abikõlbulikud ainult omafinantseeringuna.

Projekt peab olema ellu viidud ja toetus kasutatud 31. maiks 2020.  

Projekti aruanne koostatakse ja esitatakse 20 päeva jooksul pärast projektiperioodi lõppu samas keskkonnas, kus projektitoetust taotleti. 

2018/2019. õa projekti aruande vormi leiad siit!

Lasteaed Ristikheina projekt "Õuesport teeb lapsed õnnelikuks"
Lasteaed Ristikheina projekt "Õuesport teeb lapsed õnnelikuks"

Projektitoetuse saanud lasteaedade projektid

Kabeturniir - Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu
Rahupesa -  Ilmatsalu Lasteaed Lepatriinu
Tartumaa lasteaedade VII liikumispidu - Tartu Lasteaed Helika 
Krips ja kraps olen Helika spordilaps! - Tartu Lasteaed Helika 
Nutikas Hellik - Tartu Lasteaed Hellik 
Kannikese väikesed robootikud -  Tartu Lasteaed Kannike 
Kus sa elad, sõna? -  Tartu Lasteaed Kelluke 
Karumõmmi muinasjutt - Tartu Lasteaed Kelluke 
Krõll kosmose fantaasiamaailmas - Tartu Lasteaed Krõll 
Ristikhein keskendub headele emotsioonidele - Tartu Lasteaed Ristikhein 
Väikesed digitargad - Tartu Lasteaed Rukkilill
Sass väärtustab eesti kultuuri - Tartu Lasteaed Sass 
Tripsik avastab digimaailma mängude ja keeleõppe kaudu - Tartu Lasteaed Sipsik
Veeohutusõppega tagurpidi triatlon - Tartu Lasteaed Triinu ja Taavi 
Lasteaedade orienteerumispäev Tähtvere pargis - Tartu Lasteaed Tähtvere 
Õueraamatukogu - Tartu Maarjamõisa Lasteaed 

Projektitoetuse saanud koolide projektid

Kolme kooli ühisprojekt "Kestlik Tartu?!" -  Miina Härma Gümnaasium
Elades hoolides, soovides aidata - Tartu Aleksander Puškini Kool
Aktiivses kehas ettevõtlik vaim -  Tartu Aleksander Puškini Kool
TDK kutsub liikuma - Tartu Descartes'i Kool
Sõber kutsub kooli uudistama  - Tartu Descartes'i Kool
Põgenemine põhikoolist - Tartu Forseliuse Kool
Loovalt hoolivaks - Tartu Forseliuse Kool
Tartu Forseliuse Kooli ülekooliline karjääripäev "Proffide päev" - Tartu Forseliuse Kool
Hansanädala töötoad - Tartu Hansa Kool
Euroopa keelte nädal Hansa koolis ehk Hansakad  Euroopas - Tartu Hansa Kool
Klassisidususe parandamise programm KLAPP - Tartu Hansa Kool
Annelinna tarkade klubi - Tartu Hansa Kool
Loovuspada - Tartu Hansa Kool
TaHK laagrid - Tartu Hansa Kool
Tartu Karlova Kooli Koorikooli lastekoori vormiseelikute kavandamine ja õmblemine - Tartu Karlova Kool
Suusatamise algõpetus Tartu Karlova Koolis - Tartu Karlova Kool
Programmeerimine on lahe - Tartu Kesklinna Kool
Ettevõtlik kodanik - Tartu Kesklinna Kool
Kivilinna Kooli LTT (loodus-, täppis- ja tehnikateaduste) õppepäevad III kooliastme teadushuvilistele noortele - Tartu Kivilinna Kool
Koosõppimine teeb rikkamaks! - Tartu Kivilinna Kool
Taimed kunstis - Tartu Kroonuaia Kool
Koolinoorte moekonkurss - Tartu Raatuse Kool
Lugemisõhtu: Loeme koos! - Tartu Raatuse Kool
Variku Miniolümpia 2020 - Tartu Variku Kool
DIGIkunst ja DIGIkunstnik - Tartu Variku Kool
Sina, mina, robot - üheskoos edukamaks! - Tartu Variku Kool
Matemaatika aktiivõppepäevad looduses Tartu Variku Kooli III kooliastme õpilastele - Tartu Variku Kool
Maailma rahvaste köök - Tartu Veeriku Kool
Kostüümidraama Briti kultuuriloost "Mina, kõrgeausus" - Tartu Veeriku Kool
Kes kellega manipuleerib? Andmed meiega või meie andmetega? - Tartu Veeriku Kool
Murdepunkt Tartu Veeriku Koolis - Tartu Veeriku Kool

Viimati muudetud 15.10.2019

Toetatud sisuline koostöö

2017.-2018. õppeaasta jooksul toimunud (õppekava rakendamist toetavate projektide) projektikonkursi kaudu kerkis esile valik projekte, mille puhul leiti, et koostöö kooli ja partneri vahel võiks muutuda iga-aastaseks („Pillipuudutus“,  „Muuseumi varasalvest tarkuseteri otsides“ ning Tartu Kesklinna Kooli I kooliastme õpilaste koolipäev Tartu Mänguasjamuuseumis). Esimesed toetatud sisulise koostöö projektid näitasid, et kool näeb partnerit kui võrdväärset sisuloojat, kellega koostöö võiks areneda mitmete aastate vältel, muutudes seeläbi orgaaniliselt loomulikus õppetöö osaks. Kooli ja partnerasutuse koostöö kaudu toetatakse eelkõige teemakohaste valdkonnapädevuste (kuid laiemalt ka üldpädevuste) kujundamist. Aineõpetaja poolt antud sisend, partneri poolt läbiviidavad tegevused ja õppesisu täiustavad teineteist ehk projektipartneri abil tagatakse õppekava täitmine ja ka rikastamine andes õpitule võimalikult eluline lisaväärtus. Üheks koostöö kasuteguriks on ka võimalus kasutada partneripoolseid ressursse veelgi efektiivsemalt nt rätsepatööna valminud tundide näol, või kui töövahendeid pakub partnerasutus, siis koolil ei ole analoogseid materjale tarvis muretseda.

Kui projekti esimestel aastal toetab koostööd kuni 80% ulatuses haridusosakond, siis tuleviku eesmärk on, et koolid hakkavad koostööd finantseerima ise, milleks eraldatakse neile vahendid rahastamismudeli kaudu.

Ülelinnaliseks sihiks on võetud, et igal Tartu linna põhikoolil oleks oma kindel/kindlad partnerasutused, kellega taolist sisulist koostööd pidevalt tehakse.

Kesklinna kooli õpilaste koolipäev mänguasjamuuseumis
Kesklinna kooli õpilaste koolipäev mänguasjamuuseumis

Sisulise koostöö põhimõtted:

  • Koostöö peab olema pikaajaline ja püsiv, st lisaväärtuse võimalus peab olema tagatud samale sihtgrupile igal järgneval aastal;
  • Koostöö peab hõlmama kindlat sihtgruppi või kindlaid klasse; 
  • Koostöö peab olema sisuline, st on konkreetselt ette nähtud, et osa kooli õppekavast viiakse läbi koostöös partneriga;
  • Linnapoolne toetus on ette nähtud eelkõige partnerile lisakulude katmiseks ja toetus ei saa talle olla kasumi teenimise vahendiks.
  • Koolipoolne omaosalus ja/või kaasfinantseering koostööprojektide puhul on vähemalt 20% projekti maksumusest.

 

Näited

  • „Pilli puudutus“ Koostöö Tartu Hansa Kooli, Tartu Descartes’i Kooli ja Tartu II Muusikakooli vahel. Alates 2017. aastast saavad Tartu Hansa Kooli ja Tartu Descartes’i Kooli 1. klasside õpilased osa esmasest pilliõppest. Iga laps saab tutvuda vähemalt kolme pilliga Tartu II Muusikakoolis. Instrumentideks on klaver, viiul, plokkflööt, akordion, ukulele, kitarr. Õpilaste grupile on iga instrumendi õppeks kavandatud kuus tundi. Pilliõppetunnid lõppevad kevadise kontsertesinemisega vanematele.
  • „Muuseumide varasalvest tarkuseterasid otsimas“ koostöö muuseumitundide näol Tartu Linnamuuseum ja Tartu Kivilinna Kooli vahel. Kooli 1.-9. klasside õpilased osalevad muuseumide teemapäevadel: loovuspäev, ajaloopäev, eesti keele päev. 
  • Tartu Kesklinna Kooli I kooliastme õpilaste koolipäev Tartu Mänguasjamuuseumis. Projekti põhieesmärgiks on toetada 1.-3. klassi õpilastele üldpädevuste kujunemist keskendudes Põhikooli riiklikus õppekavas väljatoodud järgnevale viiele üldpädevusele: ettevõtlikkus-, väärtus, -enesemääratlus-, sotsiaalne- ja matemaatikapädevus. 
  • Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Mart Reiniku kooli kunstitunnid Tartu Lastekunstikoolis Pilootprojekti raames võimaldati 2017/2018. õa. Miina Härma Gümnaasiumi 8. klasside õpilastel osaleda 14 tunni ulatuses kunstiõppe tundides väljaspool tavapäraseid kooliruume Tartu Lastekunstikoolis. Projekt hõlmab kolme riiklikus õppekavas käsitletavat teemat: kõrgtrükk (trükitehnikad), natuurist joonistamine (kujutamise viisid, tehnikad), savist modelleerimine (skulptuur). Alates 2018/2019. õa sügisest saavad ka Tartu Mart Reiniku Kooli 8. klasside õpilased osaleda lastekunstikooli juhendajate poolt läbiviidavatesd kunstitundides Tartu Lastekunstikoolis. 
  • Tartu Variku Kooli „Inseneeria praktikum“ Makerlabis alates 2019. a. kevadest. Koostööprojekti eesmärgiks on praktikumide kaudu kinnistada õpilaste seniseid teadmisi tehnoloogia, loodusõpetuse, matemaatika, füüsika ning ka kunsti valdkonnas. Praktikumide sihtgrupiks on Tartu Variku Kooli 4.- 9. klasside õpilased.
     
Miina Härma Gümnaasiumi 8. klassi õpilased kunstiõppe tunnis Tartu Lastekunstikoolis
Miina Härma Gümnaasiumi 8. klassi õpilased kunstiõppe tunnis Tartu Lastekunstikoolis

Viimati muudetud 25.04.2019