Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Maaküsimused

Maakorraldusteenistus

736 1189 (maakorraldus)
736 1257 (maamaks)
[email protected]

Raekoja plats 3, 51003 Tartu
Vastuvõtuajad: E 15–18, K 8–10

Maamaksu küsimused
Maamaksust vabastamine
Maade erastamine
Maade jagamine ja ühendamine
Maade mõõtmine

Maade maksustamisega seotud küsimused

Maamaksumäär

Vastavalt maamaksuseaduse § 5 võib kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestada maksumääraks 0,1 - 2,5% maa maksustamishinnast. Sama paragrahvi lõige 2 alusel võib kohaliku omavalitsuse volikogu maksumäära kehtestada ka diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes samas eelpool nimetatud vahemikus. Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a määrusega nr 117 kehtestati 2021. aastal ühtseks maamaksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast aastas ning haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks 2% maa maksustamishinnast aastas.

Näiteks kui  600 m² suurune individuaalkrunt maa sihtotstarbega elamumaa jääb 4. hinnatsooni (10,23 eurot/m²) on tema maksustamishinnaks 6140 eurot, millest krundi omanik või valdaja maksab maa maksu 2,5% ehk 153,50 eurot aastas .

Kuni 2000. aasta 1. detsembrini oli maa ostueesõigusega erastamisel müügihinnaks 1993. a maa maksustamishind.

Maamaksu tasumise tähtpäevad

Maamaksu tasumiseks on kaks tähtpäeva - 31. märts ja 1. oktoober.

  • Summaline piirmäär on 64 eurot, millest väiksema või võrdse summa peab ära maksma esimeseks tähtpäevaks (31. märtsiks).
  • Üle 64 eurose maksusumma puhul peab maksumaksja tasuma
    • 31. märtsiks vähemalt pool summast, kuid mitte vähem kui 64 eurot ning
    • 1. oktoobriks ülejäänud osa maamaksust 

Seega, kui aastane maksusumma ületab 128 eurot, tasutakse maks võrdsetes osades.

Maamaksu määramise alampiir

Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

Maamaksu maksukohustuse tekkimine

Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ning maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Vallasvara puhul arvestatakse hoone omandamist 1. jaanuari seisuga.

Viimati muudetud 09.12.2020

Maamaksust vabastamine

Maamaksust vabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale järgmiste andmetega:

  • inimese ees- ja perekonnanimi,
  • sünniaasta,
  • pensionitunnistuse või represseeritu tunnistuse number;
  • alalise elukoha aadress;
  • maksustatava krundi aadress.

Koduomanike maksuvabastus toimub alates 2013. aastast automaatselt, kui omaniku elukoht Rahvastikuregistri andmete järgi asub sellel maatükil, mis on tema omanduses. Selleks ei pea esitama avaldust . 

Avaldust võib esitada pensionär, osalise või puuduva töövõimega isik või represseeritu, kelle maksuvabastus koduomanikuna ei kata täielikult elamumaa maamaksu.

Pärast jooksva aasta 15. jaanuari maamaksu soodustuse avalduse esitanu saab soodustust alates järgnevast aastast. 

Pensionärid ja represseeritud, kes juba on varem maamaksu soodustuse avalduse esitanud, ei pea seda uuesti tegema.

Tartu Linnavolikogu 21.12.2017. a määrusega nr 5 (muudetud Tartu Linnavolikogu 04.12.2020.a määrusega nr 118) kehtestati pensioni saajatele, osalise või puuduva töövõimega isikule ja represseeritutele tema kasutuses olevalt elamumaalt maamaksust vabastamise summa suuruseks ühe maksuvabastuse saaja kohta kuni 200 m².

Vastavalt rahandusministeeriumi selgitustele on kohalikul omavalitsusel võimalik täiendavat maamaksuvabastust pensionisaajale, osalise või puuduva töövõimega isikule või represseeritutele kohaldada üksnes sellele kinnistule, millel asuvas hoones on maksuvabastuse saaja elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.  Tähendab kui taotlejal on mitu kinnistut, siis kohalik omavalitsus saab täiendavalt maksuvabastust anda ainult ühe kinnistu osas (kus on rahvastikuregistri andmetel isiku elukoht), teiste kinnistute eest tuleb maamaksu ikka tasuda.

Pensionäri ja represseeritu maamaksust vabastamise taotlus (pdf) (odt) (e-blankett)

Viimati muudetud 09.12.2020

Maade erastamine

Maade erastamise küsimuste korral helistada telefonil 736 1180. Vajadusel tulla kohale linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 307.

Viimati muudetud 07.12.2020

Maade jagamine ja ühendamine

Mitut kinnisasja võib ühendada üheks või ühte kinnisasja jagada mitmeks ainult omaniku soovil (asjaõigusseadus § 54 lõige 1).

Kinnistute jagamiseks, ühendamiseks ja piiride muutmiseks on vajalik esitada avaldus linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna maakorraldusteenistusele:
Raekoja plats 3, 51003, Tartu;
[email protected]

või tulla kohale:
Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond, maakorraldusteenistus
Raekoja plats 3, III korrus, tuba 307.
E 15–18
K 8–10

Maaomanik esitab avalduse koos uute piiride kulgemise ettepanekuga, et selgitada, kas ja kuidas saab katastriüksust jagada, ühendada või selle piire muuta ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendused (krundi suuruse piirang jne).
Kui kinnistute piire ei saa muuta ja kinnistuid jagada ilma detailplaneeringut koostamata, siis tuleb esitada linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonda detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus.

Viimati muudetud 08.12.2020

Maade mõõtmine

Maade jagamisel, ühendamisel ja kinnisasjade piiride muutmisel on vajalik tellida katastriüksuse moodustamise tööd maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt, kes mõõdistab katastri ning koostab katastrimõõdistamise toimikud.

Maamõõtja saab valida maakorraldustööde litsentsiomanike nimekirja failist, mille saab alla laadida Maa-ameti kodulehelt.

Maa-ametis valmis maaomanikele ülevaatlik juhend katastriüksusega seotud toimingute kohta. Juhend ehk „Maaomaniku meelespea” tutvustab toiminguid alates katastriüksuse moodustamisest kuni piirivaidluste lahendamiseni.

Viimati muudetud 07.12.2020