ClimaGen

Ühisnimetaja "Rohelisem Annelinn" all tegutseb mitu rahvusvahelist projekti, mis tegelevad Annelinna elukeskkonna paremaks muutmise nimel - ClimaGen, Rohering, Co-Sustain. Siinsel kodulehel tutvsutame tegevusi, mis on seotud ClimaGeni projektiga.

ClimaGeni projekt keskendub linnade kliimakohanemise võimekuse parandamisele. Projektis osaleb üheksa Euroopa linna (Belgrad, Gdańsk, Tartu, Torino, Trondheim, Cluj-Napoca, Eindhoven, Gernika ja Thessaloníki). Projekt aitab kaasa linnade kliimakohanemisele, et toime tulla ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud tagajärgedega ja viib linnu väiksemate süsinikuheitmete ja ühtsemate piirkondade poole.

Projekti üheks oluliseks väljundiks on rohealade kvaliteedi ja funktsionaalsuse tõstmine sellisel viisil, mis ühelt poolt muudab piirkonna kliimamuutustele vastupidavamaks ning teisalt loob uusi võimalusi kogukonnaliikmetele kodulähedaste rohealade kasutamiseks ja nautimiseks.

Ideed projekti tegevusteks sünnivad koosloomes piirkonna elanike, asutuste ja ekspertidega. Ka ideede elluviimisel ja püsimisel on oluline roll kohalikul kogukonnal. Projekti teise olulise tulemusena tõuseb naabruskonna elanike rahulolu kodulähedaste rohealadega ning võimalustega nende kasutamiseks.

Projekti käigus töötatakse välja praktikad ja lahendused, mida saavad kasutada sarnased naabruskonnad ka teistes Euroopa linnades.

Projekt kestab 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2028.

Uudiskirjad

15. oktoober 2025
3. detsember 2025
16. veebruar 2026

Kui soovid olla kursis ClimaGeni projekti tegevustega, liitu uudiskirjaga.

Tänavaintervjuud

Aprilli lõpus ja mai alguses veetis ClimaGen projektimeeskond kolm päeva Annelinnas, küsitledes lühikeste tänavaintervjuude käigus annelinlasi. Eesmärk oli mõista, kuidas on annelinlased rahul oma linnaosa rohelusega, kuidas nad hetkel väliruumi kasutavad või soovivad kasutada ning kuidas on seni toime tulnud ekstreemsete ilmastikuoludega nagu valingvihmad või kuumalained.

Intervjuude käigus selgus, et Annelinna rohelus on kõrgelt hinnatud, kuid osad elanikud soovivad võimalusi seda mitmekülgsemalt kasutada, näiteks tunnetatakse vajadust privaatsete kogunemiskohtade, igale vanusele sobivate mänguväljakute ja iluaedade järele. Suvist kuumust aitavad trotsida varju pakuvad puud, kuid ka pingid, kus saab vajadusel puhata.

Tänavaintervjuud aitasid projektimeeskonnal mõista, mida annelinlased peavad oluliseks ja mis on nende vajadused seoses väliruumiga.

Koostöö algus

ClimaGen projektimeeskond on alustanud koostööd mitme kohaliku Annelinna organisatsiooniga.

10. juunil 2025 toimus Annelinna noortekeskuses ClimaGen projekti esimene koosloomeseminar, millest võtsid osa Tartu Linnaraamatukogu Annelinna harukogu ja Anne noortekeskuse inimesed ning projekti poolt Tartu linna, Balti Uuringute Instituudi ja TalTechi esindajad.

Kohtumise eesmärk oli kuulata kohalikelt asutustelt, kuidas nemad Annelinna tegevusi eest veavad ja millest linnaosas kõige rohkem puudust tuntakse. Peamiste murekohtadena jäid kõlama: teismelistele sobivate tegevuste puudumine, kuumaprobleem suviste kuumalainete ajal, tuulekoridori teke rattaga sõitmisel, istumisalade nappus, ürituste vähesus Annelinnas (toimuvad peamiselt kesklinnas).

18. juunil 2025 kohtuti Annelinna seltsi esindajatega, et arutada seltsi senist tegevust linnaosas ja võimalikke koostöökohti tulevikus.

Küsitlus Annelinna laste ja noorte hulgas

2025. aasta suvel viidi Annelinna laste ja noorte hulgas läbi küsitlus vaba aja veetmise võimaluste kohta Annelinnas. Küsitlus viidi läbi Anne noortekeskuses ja tänavanoorsootöötajate abiga ning sellele vastas suve jooksul veidi enam kui poolsada noort vanuses 5–17 (keskmine vanus 12 aastat). 80 protsenti vastajatest elab Annelinna ja 65 protsenti käib Annelinnas koolis.

Küsitluse tulemused näitasid, et Annelinna lapsed veedavad palju aega õues, kuid võimalusi huvitavaks ajaveetmiseks nende hinnangul napib, kuna olemasolevad mänguväljakud ja spordiplatsid on juba tihedas kasutuses ning erinevaid atraktsioone võiks rohkem olla.

Selgus, et väiksemad lapsed ootavad rohkem atraktsioone – batuute, kiikesid, ronimisvõimalusi, seiklusradu, basseine. Mõned lapsed, eriti väiksemad, soovisid ka karusselli. Noored soovivad pigem kohti sportimiseks (korvpalli- ja jalgpalliplatsid, jõusaalid, skatepark) ja sõpradega ajaveetmiseks.

Lisaks mängu- ja sportimisvõimalustele pidasid noored oluliseks puhkealasid, joogiveekraane, varju pakkuvaid puid, korrastatud hoove ja nutiseadmete laadimisvõimalusi. Mitmed vastajad soovisid ka rohkem lillepõõsaid, purskkaeve ja linnakeskkonna puhtust.

Annelinna raamatukogu pere- ja kogukonnapäev

Climageni projekt oli esmakordselt laiema avalikkuse ees 20. septembril 2025 toimuval Annelinna raamatukogu kogukonnapäeval, avades raamatukogu õues kolahoovi ja arutledes kliimamuutuste mõjude üle.

Projekti toel raamatukogu hoovis avatud kolahoov on mänguline ja kogukondlik ajaveetmiskoht, kus lapsed saavad mänguruumi ise luua ja otsustada, mida seal teha. Kohaletulnud said aidata kolahoovi ehitada: meisterdada, proovida oma kätega ehitusmaterjalist midagi luua ja koos uusi mõtteid välja pakkuda.

Vaata videot kogukonnapäevast.
Vaata fotosid kogukonnapäevast.

Linnalooduse retked Vabaduse puiestikus

Septembrikuu jooksul pakkusime Annelinna lasteaedadele võimalust osaleda Vabaduse puiestikus linnalooduse retkel. Retkede eesmärk oli inspireerida lapsi ja julgustada õpetajaid loodust mänguruumina nägema ja kasutama. Ühiselt uuriti, millised loomad linnas koos meiega elavad, kas neil on siin hea elada ning mida inimesed saaksid teha, et nende elu veelgi paremaks muuta. Retk koosnes kahest osast: ühine uurimisretk Vabaduse puiestikus ning vabamäng elustikutüvede ja okstega, kus lapsed said loodusmaterjalidega tegutseda. Jätkuna retkedele viime lastega läbi töötoa teemal „Unistuste mänguväljak“, mille tulemus on üheks lähtekohaks projektialale planeeritava mänguala kujundamisele.

Vaata fotosid linnalooduse retkedest.

Unistuste mänguväljakud

27. oktoobril 2025 toimus Annelinnas Poku lasteaias põnev töötuba „Unistuste mänguväljak“, kus lapsed said arutleda, milliseid mänge nad linnas kõige rohkem mängida soovivad ja millised paigad neile enim mängurõõmu pakuvad. Pärast ühist arutelu asusid lapsed tööle loovalt ja käed-külge meetodil: taaskasutatud puidu, kanga, papi ja nööri abil valmisid vahvad maketid nende unistuste mänguväljakutest. Töötoa käigus sündisid ronimisväljakud, veemängualad, onnid ja palju muud põnevat. Mitmed lapsed tõid välja, et eriti tore oleks mänguväljak, kus saab ise midagi ehitada ja kujundada. Laste ideed ja maketid annavad projektile väärtuslikku sisendit tulevaste mänguväljakute kavandamisel.

Vaata fotosid unistuste mänguväljakute meisterdamisest

Kogukonnapäev Annelinna raamatukogus

13. detsembril 2025 toimus Annelinna raamatukogus jõulueelne kogukonnapäev, kus sai teha vanapaberist jõuluehteid, rinnamärke, lindude seemnepalle, kuulata luulet ja sõita hobuvankriga.

Vaata fotosid kogukonnapäevast

Annelinna rohehäkaton

Annelinna rohehäkaton praktiline programm, kus noored saavad oma idee päriselt idanema panna. Häkaton keskendub Annelinna rohelisemaks, kliimakindlamaks ja kogukonnakesksemaks muutmisele, kasutades looduspõhiseid lahendusi. Häkatoni avaüritus toimus 30.-31. jaanuaril 2026, jätkub mitmete koolituspäevadega ja lõpeb aprillis, kui žürii valib välja parimad tiimid.

Täpsem info
Vaata videot rohehäkatoni avaüritusest
Vaata pilte avaüritusest

Töötuba Annelinna elanikega

7. märtsil 2026 toimus töötuba, kuhu kutsusime Annelinna elanikke arutlema, kuidas muuta linnaosa veelgi mõnusamaks ja rohelisemaks paigaks. Ühine arutelu näitas, et annelinlastel on selge nägemus oma kodukandi tulevikust ja tahe selle arengus kaasa rääkida. Kõige enam teeb rõõmu, et tervelt 94% osalenutest andis tagasisidet, et nad said piisavalt sõna sekka öelda ja oma mõtteid päriselt jagada. Pea kolmandik osalenutest olid sellisel avalikul arutelul esimest korda, mis näitab, et huvi linnaosa edendamise vastu kasvab ja ulatub üha rohkemate inimesteni. Koguni 83% vastanutest on valmis ka tulevikus sarnastel aruteludel osalema ning enamik neist julgustaks ka oma naabreid ja sõpru kampa lööma. Saime kinnitust teadmisele, et annelinlased ei taha olla lihtsalt kõrvaltvaatajad, vaid aktiivsed osapooled. Just sellise ühise mõttetöö abil sünnivad lahendused, mis vastavad inimeste tegelikele soovidele ja vajadustele.

Arutelu tulemused

Töötoas arutleti laudkondades kolme erineva ala üle – kolmnurkne muruga kaetud plats kergliikluskiire ääres, Annelinna raamatukogu esine kõrghaljastatud park ja Kaunase pst äärne ala (Tartu II Muusikakooli ja Kalda Päevakeskuse tänavalõigu haljasalad.) Kolmes laudkonnas töötati iga piirkonnaga eraldi, otsides sinna lahendusi, mis sobiksid nii nende kogukondliku väärtuse kui looduspõhisuse poolest. Lõpuks valiti välja need lahendused, mis on kõige olulisemad.

Esimesele alale kergliikluskiire ääres sooviti linnubasseini ja haljastust nii elurikkuse suurendamiseks kui ka viljapuid ja -põõsaid kogukondlikuks tegevuseks. Osalejatele oli väga oluline ka istumiskohtade rajamine – lisaks harilikele pinkidele sooviti ka võrkkiikesid, lugemisalasid ja eraldatumaid kogunemiskohti, kus saaks sõpradega aega veeta. Kuivõrd alale jäi ka parkla, siis tekkis mõte parkla-ala vähendada ning anda sellele senisest suurem funktsioon kogukondlikeks tegevusteks, näiteks rajades sinna mõnusaks ajaveetmiseks hooajalise kohviku.

Teise alaga tegelenud laudkond leidis, et Annelinna raamatukogu ees olevasse kõrghaljastatud parki võiks kavandada tegevusi elurikkuse suurendamiseks – nt veesilm, lindudele pesakastid ja talvised toidulauad ning suvine joogikoht; kogukonnaaia edasiarendus ka õuesõppe klassiks; varjualused taimedega ning lava või platvorm rahulikuks pikutamiseks, lugemiseks või joonistamiseks. Kõige suurem vajadus on seal aga pinkide ja seljatoega istumiskohtade järele. Mõned neist võiksid paikneda ringselt, et olla mõnusaks koosviibimise ja vestlemise kohaks ka eakatele. Eraldi leidis mainimist ka vertikaalhaljastus, mida võiks kavandada raamatukogu aia külge.

Kolmandale alale ehk muusikakooli-esisele haljasalale soovitakse veesilma ja söödava linna põhimõtete rakendamist – kavandada vahva liikumisteekond lastele läbi toidusalu (magesõstar, kuldsõstar, kultuurpihlakad, viljapuude püramiidvormid ja/või liigid, mille võrad puutuvad kokku, et pakkuda varju). Selleks tuleks eemaldada piirdeaed ja läbi mõelda, kuidas vältida isetekkelisi radasid - või kas peaks neil hoopis laskmagi omasoodu tekkida? Lisaks võiks kavandada elustikutara ning Kalda päevakeskuse ees võiks kaaluda asfalti vähendamist või asendamist murukiviga.

Kõik kaardistatud ja osalejate poolt prioriseeritud lahendused antakse üle projekteerijale, kes kogu arutluse all olnud ala tervikuna lahendama asub. Eelprojekt peab valmima juuli alguseks.

Vaata pilte Annelinna arutelust

Alade kaart

Tartus on pilootpiirkonnaks Annelinnas Kalda tee ja Kaunase pst vaheline ala kogu pindalaga umbes 40 hektarit.

Tartu eesmärk on kogukonnaga koosloomes tõsta piirkonna vastupidavust kliimamuustustega kaasnevatele mõjudele nagu suvised kuumalained või sagenevad intensiivsed äkksajud. Kliimamuutustega kohanemiseks korterelamute piirkonnas tuleb leida võimalusi looduslähedaste lahenduste rajamiseks nii temperatuuri- kui ka niiskusrežiimide ühtlustamiseks.

Projekti tulemusena parandatakse majadevahelisel umbes kümne hektari suurusel alal rohealade kvaliteeti ja funktsionaalsust.

ClimaGen projekti rahastatakse Euroopa Liidu programmi Horisont Euroopa raames, innovatsioonitegevuste meetmest, toetuslepingu nr 101139637 alusel. Avaldatud seisukohad ja arvamused kajastavad autorite seisukohti ega pruugi esindada Euroopa Liidu seisukohti.

Projektijuht: Tartu linnavalitsuse kliimaspetsialist Maris Pever, [email protected], tel 5555 6029