Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-4°

2013. aastal esitatud ideed

Tartu soovib kaasava eelarvega parandada linlaste arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahendus mõnele valupunktile linnas või viia ellu uusi ideid.

Avalike suhete osakond

736 1212
lilian.lukka@raad.tartu.ee

Jaani 7, 51007 Tartu


Ujuvsild

Esitatud: 21.08.2013

Sõudeklubide sildade juures on sildid, mis keelavad inimesi sillale minemast. Ometigi on sillad kogu aeg rahvast täis ja ma ei saa kodanikuna ning Ülejõe linnaosa elanikuna seda pahaks panna. Miks ei võiks olla üks suurem "linna paadisild" või kasvõi suurem ujuvsild samas piirkonnas, nt lodjakoja ja linna sõudeklubi vahel. See oleks väga mõnus ka kalameestele, kuna Emajõel kaldalt püüda on üsna kehv (kalda ääres oleva veetaimestiku tõttu, mis püüab nii lante kui vahest ka tonkasid).


paadisadam/rand/võrguväljak Ihastesse

Esitatud: 21.08.2013

Kuna ka paadiomanike on väga palju juurde tulnud, siis võiks vahepeatusena olla Ihastes korralik paadisadam, piisavalt kauge ennem linna ja piisavalt lähedal ka linnainimestele, kes sooviksid seda kasutada ujumirannana. Vaade linnatuledele on imeilus (ratsabaasi all).


koolid

Esitatud: 21.08.2013

Palun parandage koolide spordi võimalusi


Mänguväljak Raadile

Esitatud: 21.08.2013

See ei käi küll päris sellise idee alla, mida te hetkel ootate, aga Raadi linnaosa vajab mänguväljakut. Olen kaksikute ema ja no ei ole kohta, kuhu lastega kodu lähedal minna. Lisaks on viimasel ajal suureks probleemiks Raadil ratastega ringi liikuv noortekamp, kellel ma vaatan pole samuti midagi teha. Kui aga oleks olemas selline suurem väljak, kus oleks igas vanuses lastel midagi teha, siis saaks äkki edaspidi hoida ära ka raadil surnuaedade rüüstamised ja üleüldse noorte inimeste kogunemised surnuaias.


Lihtne täiendus spordivõimalustele (Emajõe kaldapealne)

Esitatud: 21.08.2013

Emajõe kallasrada (Võidu sillast Ihaste suunas) on üsna heasse korda tehtud, kuid pisikese lisana võiks olla raja alguses asuvate 'venitusplatside' juures olla ka mõni lõuatõste kang, rippredel vms. Kindlasti oleks see hea investeering tartlaste tervisesse.


Tartu Kunstigümnaasiumile uued rõivistud

Esitatud: 21.08.2013

Tartu Kunstigümnaasiumi rõivistud on olnud samasuguses seisukorras vähemalt viimased 20 aastat. Täpselt samasugused logisevad ja lapitud uksed kahes hämaras koridorireas, põrandatelt osa plaate puudu, radikad kümne värvikihi all (kas sealt sooja veel läbigi tuleb?) - kõik on nii, nagu see paljudel selle kooli endistel õpilastel veel 90. algusest meeles on. See kool on teiste koolide kõrval kuidagi vaeslapse ossa jäänud. Rõivistud on koht, kust algab iga koolilapse koolipäev. Värske ilmega ja parema valgustusega riidehoiust jõuavad koolipinki ehk reipamad ja rõõmsamad lapsed. See kool on ära teeninud iga väiksemagi muutuse ja uuenduskuuri.


Jõele ligipääsud

Esitatud: 21.08.2013

Natuke kordan juba öeldut, aga ehk veidi terviklikumana: rajada nii palju kui vahendid lubavad (täna, homme, kaugemas tulevikus - järjepidevalt) erinevaid platvorme, paadisildu, slippe ja muud, mis võimaldavad inimestel TEGELIKULT jõe juurde jõuda. Täiesti normaalne oleks selline tulevik, kus iga paarisaja meetri järel jõe mõlemal kaldal oleks linna piires kohad, kus saab varba või paadi vette pista, kala püüda, päikest võtta ja muidu oleskleda. KÕIK sellised kohad, mis juba rajatud, on väga populaarsed, aga neid on liiga vähe.


Harrastusteatrite Teatrimaja

Esitatud: 21.08.2013

Juba aastaid on Tartu harrastusteatrid (umbes 12 erinevat kollektiivi) lootnud leida endale kodu, kus proove teha ja etendusi anda. Siiani on läbi aetud keldrite, koolivõimalute või parimal juhul mõne saaliga noortekeskustes.

Üks ühine maja mida koos hea majandada ja kuhu publikut kutsuda kuluks ära nii Tartu teatripublikule kui ka harrastusteatritele.


Väike linnapark

Esitatud: 21.08.2013

Vana aed Uus ja Pärna tn ristmikul (KÜ 79514:025:0035) saab muuta väikeseks linnapargiks nagu Parisis. Võib-olla linnas on teised kohad, kus kohalikud inimesed vajavad sarnased pargid.

Sellise eelarvega saaks kuni 15 parki rajada.


pensionäride päevakeskus Annelinna

Esitatud: 21.08.2013

Võiks ära kasutada mingid vanad ruumid ja teha vanadele kooskäimise-ruumid,kus oleks hea neil ajalehti lugeda ja jutustada oma minevikust,nii nagu seda on nende päevakodus Veski tänaval võimalik teha.


Endise Tartu tapamaja värava, aia ja sissesõidutee restaureerimine

Esitatud: 21.08.2013

Tegemist on ehitismälestisega. 20. saj. algul ehitatud endine Tartu tapamaja värav ja sissesõidutee on iseloomulik näide historitsistlikus stiilis tööstushoone kompleksi kuuluvast rajatisest, millede hetkeolukord on väga kehv. Värav on peaaegu eest kukkumas ning ohtlik ka inimestele. Samuti rikub Võru tänava poolne aed linnapilti. Mõlemad väravatiivad on alumiselt hingelt maas. Väravapostide krohvipindadel on praod ja krohvitükke maha kukkunud. Väravate metallipinnad on roostega kaetud. Munakividest sissesõidutee on värava poolses osas arvatavasti pinnasesse vajunud. Sõidutee keskosa on paremini säilinud, kuid tee ääred on madalamaks vajunud ja arvatavasti on kivid ka siin pinnase all või puuduvad osaliselt üldse.

Värava, aia ning sissesõidutee võiks ära restaureerida.


Tartust Toskaana päikese alla
Esitatud: 21.08.2013

Tartus on loodud head võimalused lennukiga reisimiseks, kuid kahjuks on hetkel aken maailma ainult Helsingi kaudu. Siinkohal oleks paslik suunata pilk tsarterlendudele. Väikse lennujaama eelis on see, et suure pagasiga reisijad ei pea regulaarlendude reisijatega koos turvakontrollis seisma või kasvõi lendu väravas ootama, kus istekohti niigi napib. Tartu lennujaama puhul on ka parkimisprobleem peaaegu olematu. Erinevalt Tallinnast on logistiliselt Tartu suhteliselt Eesti keskmes.


Kõnniteed kõigile kasutatavaks
Esitatud: 22.08.2013

Arvestatav osa linna kergliiklusest käib veerevate vahenditega - jalgrattad, lapsevankrid, ratastoolid, ratastel reisikohvrid jne. Kõnniteed on üldjuhul korras, aga põhiprobleemiks on ristumised tänavatega - ettepanek on võtta süsteemselt ette, olulisematest vähemtähtsateni, KÕIK ristmikud ja teha nii, et seal oleks mugavad, st 0-kõrguseni alla lastud äärekivid (mitte 5, ka mitte 2 cm, vaid 0 cm, nagu praegusel ajal uusi asju rajades ka tehakse). Sel juhul ei ole vajadust nt eraldi rattateid rajada - linnas asju ajav rattur, invaliid, lapsevanem, turist soovib lihtsalt seda, et oleks võimalik liigelda ennast vaevamata, mitte seda, et oleks pidulik eritähistusega ja eraldi väljaehitatud kergliiklustee. Oluliselt odavam ja teostatav lahendus, mis avardaks kergliiklejate võimalusi ja liikluskvaliteeti tohutult.


Emajõe puhastus
Esitatud: 22.08.2013

On suur privileeg elada suures linnas ja sealsamas võimalus kala püüda.Kahjuks on Kroonuaia silla ja Turu silla vaheline jõgi erakordselt kõikvõimalikku prahti täis.Ühe kalastustarvete müüja sõnul on jões kordi rohkem tarvikuid kui tal poes.Konksud jäävad lihtviisiliselt kinni.Jõgi tuleks puhastada ja olen veendunud,et iga harrastaja oleks nõus maksma lisa euro(lisaks ametlikule loale),et kodulähedal kala püüda saaks.Usun,et samuti oleks võimalik teostada õngede ja spinningute renti linna külalistele.Puhastusele lisaks on vaja jõkke lasta uusi maime.Kui röövpüüki ei toimu ja kõigi silme all seda vaevalt teha saab,siis mõne aasta pärast on kesklinna jõgikond kalarohke ajaveetmis koht.Puhastus:maimud on rahalises vahekorras 6:1


Koerte jalutusaedikute ehitamine
Esitatud: 23.08.2013

Ehitada igasse linnaossa koerte mängimise ja jooksmise aedikud. Nt Tallinnas on selliseid üle 10 ja need on väga populaarsed, Tartus mitte ühtegi. Anne kanali ääres olev piirkond ei ole tõsiseltvõetav, kuna esiteks on see igapäevaseks jalutamiseks paljudele liiga kaugel ja teiseks käivad seal kalastamas/alkot pruukimas ka mitte-koeraomanikud, kes on ala üsna ära reostanud, pealegi pole ala aiaga piiratud.

Kõige positiivsem on, et selliste aedikute ehituskulud peaks olema üsna väikesed: aed + prügikast + mõned kaldpinnad + valgustus vms.

Pakun kohe välja ka mõned konkreetsed kohad:
1) Vaksali tänava ja raudtee vaheline tühermaa Vanemuise tänava lõpus.
2) Mõni toomemäe nurk
3) Hurda park
jne

Lisatud ligikaudne 5 aediku maksumus http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinn-lahutab-suured-koer… alusel.


Graafikud
Esitatud: 23.08.2013

Minu mõte ja idee on see, et tartus mitte ei võiks, vaid lausa peab bussi liiklus korda saadama, sest
mina ei ole enam rahul nii hõretate bussi sõidu
plaanidega need tuelb teha tihedamaks sest see ei
ole enam normaalne,et me peame suvel 20-25 minutit bussi ootama ja ka sügisel ja talvel peab
olema samuti sõiduplaanid tihedama sest mina ise
ei ole enam küll selliste bussi sõiduplanidega
rahul ja see asi peab muutuma sest nii moodi ei
saa enam edasi ja bussid peavad hakkama käima iga
8-10 järel seda ka nädalavahetusel.


lasteaednikud
Esitatud: 23.08.2013

Arvan,et õpetajad võiksid saada palgatõusu või hambaravi kompensatsiooni. Nii tahaks, et ka õpetajate lapsed saaksid endale miskit lubada. Ja õpetajad olla eeskujuks.


Teha juurde mängu platse/-aedikuid
Esitatud: 23.08.2013

See idee on muidugi juba erinevates vormides siin kõlanud. Ma võiks sellest kirjutada terve essee.
... jätame esse ära

Ennekõike mänguväljakuna lastele: kiigud ja liumäed ei ole piisav, oleks vaja ronida ja turnida. Paar jabura kuju ja veidra asetusega redelit ei tee kindlasti paha. Kui muu on madal, siis mõni kõrgem toru ja paar rööbaspuud, igaksjuhuks - saavad lapsed mängitud ning mehepojad ja -tütred treenitud.

http://www.fitting-it-all-in.com/wp-content/uploads/2012/04/2896fcde7ff…

Hea:
*Vanemad
*Lapsed
*Natuke vanemad lapsed
*Sportlased (ehk veel vanemad lapsed)
*Pole ajutine lahendus, kui hästi tehtud kestab kaua
*Ei sõltu järgnevatest: vanus, sugu, pikkus, kaal, haridustase, keel, päritolu, sissetulek, rahvus, ideoloogia, religioon.

Halb:
*Teised projektid peavad aasta veel ootama

Natuke kahe otsaga asi: väiksed lapsed vs testosterooni täis mehemürakad. Samas, parem kui eeskujuks on sportlane mänguplatsil kui kes. iganes. muu. (va. muusikud, nad on lahedad)

P.P.S Ma tean, et väga paljusi inimesi häirib, seega ma palun Nendelt väga vabandust oma halva õigekirja pärast.


Hipodroomi-Kasesalu tänava kergliiklustee
Esitatud: 24.08.2013

Rajada Hipodroomi ja Kasesalu tänavate äärde kergliiklustee pikkusega 3,3km, mis ühendaks Ihaste tee ääres oleva kergliikustee Wiiralti tänava alguses oleva Maanteeameti kergliikusteega. Selliselt tekiks Annelinnast ca 10 ring, kus rulluiskudega või rattaga sõita või niisama jalutada. Samuti muutuks paljudel Ihaste elanikel liikumine ohutumaks. Teises lõigus võib kaaluda kulude jagamist Luunja vallaga.


Teabe tahvel
Esitatud: 25.08.2013

Käidavates kohtades elektroonilised teabe tahvlid.Kas bussi peatustes, suurte poodide juures või käidavamatel kõnnitee äärtes.Puutetundlik ekraan (vandalismi kindel)...saab vaadata kas linna ajalugu (turistidele eriti)...linna üldinfot lugeda vms, teenus oleks ise tasuta, võivad ka firmad sinna oma reklaame panna (tasulised) siis teenib midagi tagasi ka.


Rannad kasutuskõlblikuks
Esitatud: 25.08.2013

Anne kanali äärde võiks paigaldada automaatse puhastusega avaliku tualeti mooduli (nt. Shippax.fi), rannadushi ja joogifontääni (nt. Frostline.dk).
Kestma loodud rajatis teenib kasutajaid vähemalt aastakümneid.


Kõnnitee Oa tänavale
Esitatud: 25.08.2013

Keset linna sattunud sildade juurdepääsutee vajab vastu rajatisi parkivate autode tõttu, ohutuks liiklemiseks kõnniteed (või õueala märki). Hetkel on sõiduteele sunnitud (LV.poolik lahendus) jalakäija õnnetuse korral ise süüdi.


Betoonist rulapark kesklinna
Esitatud: 25.08.2013

Tartu äärealadel eksisteerib kaks rulaparki - üks päevinäinud ning teine väga väikene. Kuna tavaline linlane aga üldjuhul neist mööda käima ei satu, võiks vaatemängulise ekstreemspordi tuua linna südamesse ning seda just betoonpargi vormis. Betooni eeliseks on parem vastupidavus ilmastikule ning vandalismile, lisaks annab betoonist objekte paremini muu ümbrusega kokku sulatada ning ka müra tekib vähem (võrreldes puidust pargiga). Eakaaslaste sõitmist nähes tekiks igavlevate noorte seast palju uusi harrastajaid, lisaks oleks võistlustel kordades rohkem publikut (juhuslikud möödakäijad), mis innustaks noori aina tõsisemalt harjutama.


Sepa Staadioni parandamine
Esitatud: 25.08.2013

Sepa staadion asub Ropka elamurajoonis elumajade keskel ja lasteaja kõrval. Parandatuna oleks see suurepäraseks kohaks lastele ja spordihuvilistele vaba aja veetmiseks ja harrastusspordiga tegelemiseks. Kahjuks hetkeseisuga on staadion sellises olukorras, et jooksmine seal on raskendatud. Seal on hea muruplats jalgpallihuvilistele, aga staadioni potentsiaal pole sellega kaugeltki kasutatud. Ruumi oleks veel harrastusjooksjate, korvpallimängijate ja lasteväljaku jaoks.
Selle objekti potentsiaalile kui see oleks kordatehtud on ka varem tähelepanu pööratud. Raul Kallaste juhtis sellele tähelepanu enda artiklis, mis ilmus Tartu Postimehes 03.06.2013 (http://www.tartupostimees.ee/1256686/raul-kallaste-poorame-pilgu-keskli…)


Sportimisvõimaluste parandamine
Esitatud: 26.08.2013

Kindlasti võiks leida võimaluse antud eelarvega parandada noorte jalgpalli treenimisvõimalusi. Hetkel Tartu linnas tegutsevad mitmed jalgpalliklubid , kus osaleb väga palju noor sportlasi, kuid võimalused nende treenimiseks puuduvad, kõige suurem probleem on just talvisel ajal. Seega Tartu linn vajab Annelinna kunstmuruväljaku uuendamist, kooli staadionide kordategemist,kunstmuruväljakute renoveerimist, võimalusel talviseks perioodiks kunstmurudele täispuhutavad katted peale.


Tartu Kommertsgümnaasiumi ja Tartu Descartes`i Lütseumi vaheline park korda
Esitatud: 26.08.2013

Tartu Kommertsgümnaasiumi ja Tartu Descates`i Lüteseumi vaheline ala, kus asub tiik ja jalgrajad vajaks korrastamist. Vanad betooile paigaldatud pingid tuleks asendada kaasaaegsetega, kõnniteed uuendada, taastada võiks tiigil purskkaevu. Kui eelarve võimadldab, võiks värskendada koolimajade tiigipoolseid otsaseinu mingi analoogse seinamaaliga nagu kunstikooli tudengid tegid Vallikraavi tänavale. Tulemus värskendaks linnarummi, mida igapäevaselt kasutavad palju annelinlased.


Lennukas vertikaalaianduslik idee
Esitatud: 27.08.2013

Kas ei peaks nende koolide otsaseintesse rajama hoopiski vertikaalaiandid-katselaborid? Sellised nagu on kirjeldatud selles artiklis - karkassid-rõdud-redelid-sõrestikud http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-861/Vertikaalne-aiand…
Need rohelised vaibad näeksid efektsed välja, pakuksid õpilastele ammendamatul hulgal uurimisteemasid (erinevate kultuuride saagikuse võrdlused, vertikaalpõllunduse võimalikkusest meie laiuskraadil jne-jne), propageeriks noorte hulgas rohelist mõtteviisi ning võimaldaks kasvatada tervislikku toitu.
Selliseid vertikaalaiandeid võiks rajada muidugi ka mujale Annelinna, kus leidub plasse lõunasse avanevaid otsaseinu.


Rattateed
Esitatud: 27.08.2013

Asendada sõiduteedel asuvad rattatee värvimärgistus betoonpiirdega, et välistada kokkupõrkeoht autodega(nt. sildadel). Et vältida jalakäijate ja ratturite kokkupõrkeohtu tuleks sama teha kõnniteedel olevate rattateedega(valikuliselt, tuginedes statistikale ja nn. pudelikaelades; nt. Riia tn. raudteesilla all ja kus ratturid arendavad suuremat kiirust), kus neid eraldav piire oleks just nii kõrge, et selle ületamine oleks ebamugav, kuid võimalik.


Sepa staadioni renoveerimine
Esitatud: 27.08.2013

Täna puudub üha populaarsust koguval spordialal rulluisutamises hea ja turvaline koht treenimiseks. Seetõttu on Tartus hetkel ka pärsitud lastele ja noortele rulluisutreeninggruppide moodustamine. Kergliiklusteed oma tänasel kujul ei soosi rulluisutajaid oma ristumistega sõiduteedega. Samuti kasutatakse kergliiklusteid jalakäiate poolt ja nii muututakse üksteisele ohtlikeks. Ainus arvestatav ja turvaline rulluisu treeningpaik asub täna Eestis Adavares, kus on olemas 250 meetrine ovaal. Sepa staadionil on täna jalgpalliväljaku ümber asfaldeerimata ovaal, mille asfaldeerimine annaks rulluisuhuvilistele väga hea ja turvalise sõidupaiga. Lisades asfaldovaalile vee äravoolusüsteemi ja kummasegi otsa prozektori oleks ovaal kasutatav ka talvel jääuisutamiseks. Samuti saaksid toimud keskel jalgpallitreeningud ja hilisema projekti käigus oleks võimalik Sepa tn poolsesse otsa rajada väiksem parkla koos olmehoonega, kus tegutseks uisulaenutus vms. Selline uisuovaal elavdaks tunduvalt Tartu sporielu, annaks võimaluse tegelda laste ja noortega ning võimaldaks tuua Tartusse ka rahvusvahelist mõõtu võistlusi.


Pingid Karlovasse
Esitatud: 27.08.2013

Karlovas võiks olla rohkem pinke - füüsikahoone ümbruses ja Päeva-Pargi tn pargis pole näiteks praegu ühtegi. Ka füüsikahoone taha ja Salme tn staadionile võiks neid tekitada. Nõudlust on.


mänguväljak
Esitatud: 27.08.2013

Raadi linnaosas ei oleks vaja mänguväljakut, eriti suurematele st teismelistele, neil ei ole siin linnaosas kuskil koos käia ja midagi koos teha. Täpset asukohta ma välja pakkuda ei oska, sest ei tea, kus asuvad siin konkreetselt linnale kuuluvad maad


Meie Emajõgi
Esitatud: 27.08.2013

Tere.
Minul on juba mõnda aega selline idee, et meie linn, st Tartu kasutab väga vähe ära, linna läbivat ainulaadset jõge- Emajõge.
Ettepanek oleks, et jõel, ehk siis kalda ääres jõel võiks olla mõni kohvik- söögikoht.
Suvel oleks nii kena minna sinna ja oleks vaadet Emajõele jne.
Loodan, et see idee meeldib paljudele tartlastele.


KÕNNITEED
Esitatud: 28.08.2013

KÕNNITEED KORDA! SEE OLEKS OTSENE HOOLIMINE LINNAKODANIKUST.


FI linnaosa kõnnitee 100m
Esitatud: 28.08.2013

üle 2000 elanikuga FI linnaosas puudub valgustatud kõnnitee Lõunakeskuse suunas, mida inimesed seoses uute kaubanduskeskuste tekkimisega hädasti vajavad. Vajalik rajada ca 100-200m asfalteeritud jalgteed Aardla tänavale FI bussipeatusest kuni Riia tn ristmikuni, kust algab Lõunakeskusse viiv kergliiklustee. Praegu lõpeb Riia tn külgnev kergliiklustee FI poolsel küljel Aardla tn ristmikul ja edasi peavad inimesed liikuma oma linnaosani suure liiklusega sõiduteel. Varasemad pöördumised linnavalitsusse pole andnud tulemusi, on soovitatud liikuda Füüsikainstituudi peahoone tee kaudu!!!!!!


Remontida juugendstiilis Saksa Kultuuri Instituut
Esitatud: 28.08.2013

Ilus maja vajab väga remonti. Katuse, uste ja ahjude parandamisel saab jätkata seal väga põneva kultuurprogrammiga. Sealne saal on kammermuusikaks ja klaverikontserti jaoks esmaklassiline. Teatri jaoks on ka maja väga hea. https://www.facebook.com/saksa.kultuuriinstituut?ref=tn_tnmnka
dki@dki.ee ja facebook:


Infopunkti remont
Esitatud: 28.08.2013

Tartu linna piiril, Raadi mõisa väravavahimajas, asub ERM-ile kuuluv infopunkt. Hoone on ehitatud 1991.aastal Poola firma "Budimex"i poolt.Hoone on ERMi rahadega seespoolt renoveeritud. Sinna on ehitatud ühte tuppa letiga baar-müügilett, kus müüakse teed kohvi, mahlu, snäkse.Välisremondiks
raha ei ole siiamaani leida õnnestunud.
Infopunkt on kevadest sügiseni aktiisvses kasutuses. Väljastatakse infot, sealhulgas Tartu linna turismivõimalusi ja ajaloolisi väärtusi tutvustavaid brosüüre ja kaarte. Infopunkti kasutavad ka paljud välismaalasi ja teised info vajajad.


Raadi parki mänguväljaku rajamine
Esitatud: 28.08.2013

Raadi parki oli 3 aastat aasta tagasi planeeritud laste mänguväljak. Siis jäi see ära põhjendusega, et siin käib vähe lapsi. Panin kirja paljud lasteaiad ja koolid, keda pargis kohtasin 2012.aastal. Need on Sassi lasteaed,Käopesa lasteaed, Vahi päevakeskus, Midrimaa lasteaed, Meelespea lasteaed,Katoliku kooli I klass, Decartese I klass jne. Paljud lasteaiad teevad oma üritusi õhtuti kui mind ei ole. Kõik ütlevad nagu ühest suust -vaja mänguväljakut.


Täringukividest plats Narva mnt 177 infopunkti ette
Esitatud: 28.08.2013

Raadi mõisakeskuses on infopunkt, mida külastavad ka turistid ja välismaalased. Väljaspool maja kuuluv maa kuulub Tartu linnale. Sinna oleks vaja paigaldada täringukivid Raadi värava ette. Eesti Rahva Muuseumi poolne väravaesine plats on juba täringukividega kaetud 2004.aastal.Väljaspoole raha ei jätkunud.


Annelinna tervisespordisõpradele
Esitatud: 28.08.2013

Annelinna oleks tervisespordi sõpradele võimalik Anne 89 eest algava Kaunase puiesteeni mineva jalakäijate kiire äärde (või kanali äärde) paigaldada treenimisvahendeid. Soovitan vahetada kogemusi Ventspilsi linnaga, sealt saab rohkelt näiteid ja kogemusi.


Raadi mõisapargi laste mänguväljak
Esitatud: 28.08.2013

Külastan tihti lastelastega Raadi mõisaparki, mis meeldib meile väga, aga puudub võimalus lastel isaseisvalt mängida. Vaja oleks parki rajada mänguväljak.


Purskkaev Raadi järve keskele
Esitatud: 28.08.2013

Paigaldada Raadi järve keskele ujuv purskkaev, mis paiskab veejoa 16 meetri kõrgusele. Raadi järv on koht Meltsiveski veehaardes,kust sufesiooni teel tuleb ligi 50% Tartu linna joogiveest.
Pursklaev oleks kena vaadata. Praktiliselt aga suurendaks purskkaevuga ülespaisatud vesi umbjärve vee hapnikusisaldust ja aitaks kaasa järve kalade arengule. Tartus ei ole siiamaani ühtegi korraliku purskkaevu.


laste mänguväljak
Esitatud: 28.08.2013

Tere!Olen 7aastase tütre ema ja 9 kuuse lapselapse vanaema,elame Raadi linnaosas,Kruusamäe tänavas,siin kandis on väga palju lapsi,kahjuks aga pole nel ühtegi mänguväljakut,kus mängimas käia,kogu linnaosa peale on vaid üls roostes vana kiik ja liivakast,palume väga siia ühte kasvõi väikest mängukat,kus oleks kiigud,liumägi ja ilus liivakast ja mõned ronimisatribuudid.
Usun,et kõik lapsed ja ka nende vanemad on selle üle väga õnnelikud;o)


Vanemuise pargi korrastamine
Esitatud: 29.08.2013

Vanemuise park Tartus on oma olemuselt linlaste ja üliõpilaste kogunemiskoht nii suvisel kui talvisel ajal. Siia kogunetakse õppima, jalutama kui lihtsalt sõprade tuttavatega suhtlema. Tänu asukohale kesklinna piirimail on park küllaltki rahulik ja peamiselt tartlaste pärusmaa. Vahetus läheduses on nii traditsioonilised ülikooli õppehooned, ühiselamud kui ka mõlemad Vanemuised! Sealt saab alguse näiteks ka tudengite traditsiooniline volbriöö rongkäik. Lillede istutamine, muru niitmine ja regulaarne lehekoristus on ühed vähesed tegevused mida pargiga tegelikult üldse tehtud on. Samas on pargi seisukord püsinud suhteliselt hea isegi vaatamata silma riivavatele mudastele jalgteedele. Hädasti oleks aga vaja uuendada jalgteid ning aastate viisi lihtsalt lombina seisev purskkaev on linlastele nörritav. Suhteliselt väikese (ärgem unustagem - nende samade linlaste maksurahal põhineva) investeeringuga saaks korrastada hubase ja kõigile käeulatuses oleva pargi.


Koerte jalutusaed
Esitatud: 29.08.2013

Pakun ehitada väheamalt ühte kohta kus saavad jalutada koerad ja nende omanikud. See koht kindlasti peab olema aiaga, et saaks koera ilma rihmata lasta jalutada. See ei pea olema väga suur ja avar, kuid peavad olema mõmed treppid, barjäärid jne ning prügikast. See koht ei pea kindlasti olla kesklinnas, see võib olla ka äärelinnas, nt nõlvaku, mõisavahe lähedal või EMU lähedal, kus on head pargid. Koerte omanikuid on väga palju ning neil on väga suur soov selle peale.


Suveks Anne kanal kasutuskõlblikuks
Esitatud: 29.08.2013

Paluks paljude tartlaste ainuke puhuse koht teha kasutuskõlblikuks. Paigaldada tuleks kindlasti tualetid ja kui võimalik, ka joogiautomaadid. See, mis praegu toimus on häbiplekk Tartu LV-le.


laste mänguväljak
Esitatud: 29.08.2013

Tooge palun Anne 83,85,87,89 siseõue tagasi mahalõigatud laste liumägi ja turnimispuu, väljavahetamist vajab üks istumispink (alles betoonipuru).Nüüd tahavad lapsed turnida pesukuivatuspuudel. Ühistud on oma kirjadega remontinud 2 pinki ja liivakasti,värvinud turnimispuud ja hoolitsenud liiva eest. See maa kuulub linnale.


tasuta wifi
Esitatud: 29.08.2013

Heade mõtete linnas peab olema hea võimalus oma mõtteid jagada ning selleks sobivaim võimalus on kasutada internetti. Oleks tore kui linna kataks kiire ja tasuta wifi leviala kõigile soovijatele. On olemas Linnawifi projekt kuid seda võiks laiendada.


Mänguväljak Papli tänavale
Esitatud: 30.08.2013

Papli tn. tuleks likvideerida väga näotud ja vähe kasutatavad lagunevad plekkgaraažid ja korralstatud alale ehitada laste mänguväljak. Lisaks korrastada Anne tänavani s Papli tänav ja ehitada kõnnitee. Mööda Papli tänavat läheb hulga laste koolitee, praegu on koht joodikute kogunemiskohaks.


Lisada linna lauatennise laudu
Esitatud: 30.08.2013

Lisada sobivatesse kohtadesse juurde mõned vandaalikindlad lauatennise lauad.

Idee on juba ennast tõestanud. Raske on suvalisel päeval leida Tartus vaba lauda, kus mängida.

Sobivaid parke ja tänavaid ikka jätkub. Kui idee kindlamaks formeerub, saab vast paari kriteeriumi alusel selgitada ka sobivad asukohad:

- mõnus asukoht
- valgustus
- mitte asumine elumajade vahetus läheduses, kuna rõõmu ja pettumuse hüüded mängu ajal võivad segada kodanike öörahu hilistel õhtutundidel
- muusika

Kohtadest sobiks kõige paremini ehk Aura keskuse ja AHHAA vaheline ala, kus võiksidki olemasoleva lauaga sarnaselt peenarde vahedes paikneda veel mõned lauad. Seal on ka kõik eelnimetatud kriteeriumid täidetud.

Idee elluviimise teeb lihtsaks asjaolu, et laudade ostmise ja paigaldamisega on linnavalitsus juba varem tegelenud. Niisiis oleks ainukeseks takistuseks sobivate asukohtade leidmine.

Lisana võiks laudade juurde panna veebikaamerad. Linna kodulehel võiks olla ka lihtne kaart asukohtadega. Saaks ühest ja samast kohast vaadata, kus lauad on ja kas nad on vabad.

Idee on ka lihtsasti skaleeritav. Saab soetada nii palju laudu, kui teistest parematest ideedest raha üle jääb.


Mänguväljak Treffneri parki
Esitatud: 31.08.2013

Ma kahjuks ei teagi, mis on selle pargi nimi kus asub Treffneri kuju ja mida hetkel korrastatakse. Ja ma ei tea ka seda, kas sinna on planeeritud mänguväljak.

Siin ülejõe linnaosas pole peaaegu ühtegi mänguväljakut lastele. Treffneri pargis oleks see väga mõnus, sest seal on ruumi, nii et ohtlikuks ei muutu ei jõgi ega ka autotee.


Statsionaarne jalgrattapump
Esitatud: 31.08.2013

Tartu kesklinnas võiksid olla mõned ilmastikukindlad maa külge kinnitatud jalgratta rehvi pumpamise jaamad, koos jalgratta parandamise tööriistadega trossi küljes :). Nagu mõnel pool Skandinaavias on. Kui paigutada mõne kaamera nähtavusalasse jääb ehk puutumata või mõne hoone fuajeesse. Kaubamaja mänguväljaku läheduses näiteks võiks olla üks koht saaks ka lastekärudel kummid täis.


Katusealune riietumiseks/riiete hoidmiseks
Esitatud: 31.08.2013

Emajõe vabaujulas on hulk inimesi,kes käivad ujumas aprillist oktoobrini ning igasuguse ilmaga.Leidsime,et märja ilmaga oleks tore vahetusriideid hoida vihma eest kaitstud ,kuid jõe poolt nähtavas varjualuses.Ning üks riietuskabiin võiks olla ka ülalt suletud.


paadilaenutus
Esitatud: 01.09.2013

Emajõele paadilaenutus.Näiteks saaks ühest kohast paadi, sõita läbi linna allavoolu ja seal paat ära anda.


Avalik telefonide laadimispunkt kesklinna
Esitatud: 01.09.2013

Näiteks Küüni tänaval võiks olla katusealune, mille all on suur ümmargune laud mobiililaadijatega. Päikeseenergiat koguv katusealune peaks olema varustatud üldtuntud MicroUSB ning Apple'i laadijatega, lisaks võiksid olla Qi standardiga juhtmevabad laadijad. Katusealused võiksid ühtaegu olla ka infopunktid turistidele, kes saaksid sealsetelt infoekraanidelt linna sündmusi ja atraktsioone avastada. Peale selle võiks see sama infopunkt edastada ülikiiret WiFi signaali, et linnakodanikud ning turistid saaksid oma muljeid seal jagada. Laadimispunkti saaks varustada ka NFC siltidega, kust kiiresti möödujad saaksid alati kõige olulisemad linna teavitused. Suuremasse laadimispunkti saaks paigutada ka istmed, mille peal saab istuda, kui seadmed laevad.


Trenažöörid Karu parki
Esitatud: 01.09.2013

Oleks tore kui sportimisvõimalused Tartus laieneksid ja seda just välise jõusaali näol. Kindlasti oleks inimesi, kes sellist võimalust meelsasti kasutaksid - õues on hea ja see oleks ka odavam ja kättesaadavam võimalus kui spordiklubid. Kuna Karu parki on hiljuti rajatud mänguväljak, saaksid emad-isad ja õed-vennad samal ajal sportida ja väiksed lapsed mängida.


Loodushariduslike väikeprojektide konkurss
Esitatud: 02.09.2013

Laste loodushariduse väikeprojektide konkurss, mille eesmärgiks on elavdada laste ja noorte loodushariduslikku tegevust ja mh aidata koolidel läbi viia õuesõppe programme. Toetatakse väljasõite ja külalisloengute ning –ürituste läbiviimist koolides, mille sisuks on loodushariduslik tegevus. Konkursi sihtrühmaks on alg- ja põhikooli õpilased, maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 500 EURi (ettepanek toetada aastas 60 projekti kogumaksumuses 30 000 EURi, lisaks hindamiskomisjoni tegevuse kulud ekspertide palkada näol hinnanguliselt 2000 EURi).
Vajadust vastava toetuse järele on seotud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse maakondliku programmi kadumisega, misläbi on vähenenud koolidel võimalus vastava rahastuse hankimiseks.
Projektide konkurss toimuks 2 korda aastas, hindamisrühma võiksid kuuluda erinevate haridusasutuste eksperdid (sh, Tartu Keskkonnahariduskeskus, Tartu Ülikool). Ühtlasi aitab see kaardistada koolide ootusi loodusharidusliku tegevuse suhtes.


Elektritaksondus
Esitatud: 02.09.2013

Vabastada taksoveoloa ja sõidkukikaardi taotlemisel riigilõivust (vastavalt 63,91 eur ja 19,17 EURi) elekrtiautodega veoteenuse pakkujad. Aitab kaasa linna õhukvaliteedi paranemisele ja vähendab mürareostust. Tegemist on kaudse investeeringuga Tartut vähem saastavasse transporti. Kaaluda võib ka elektritakside kasutuse soosimiseks nende liitmist näit. Harjumaa ja Tallinna ühistranspordi kaardi maksesüsteemiga ja vastava teavituse läbiviimist Tartut Harjumaaga ühendavas ühistranspordis.


Kodanikud lilleaias
Esitatud: 02.09.2013

Tartu haljasalad, tänavate lillevanikud ja -potid mitmekesistavad linnaelu. Tõenäoliselt on tegemist ka olulise kuluartikliga linna eelarves, kuid ehk on võimalik selle kulu jagamine veelgi suurema mitmekesisuse saavutamiseks ja rohkemate linnaaedade rajamiseks, hõivates avalike aedade haldusesse otseselt linnakodanikke – näiteks kaasates nende hooldusse pensionipõlve pidavaid linnakodanikke. Omakorda annaks see võimaluse olla linnakodanikel rohkem seotud linna tegevusega, selle hea- ja ilukorraga.
Ettepanek kuulutada konkurss avalike (sh ka korrusmajade ümber asuvatel eramaadel) linnaaedade hoolduseks ja uute rajamiseks. Projektide hindamisel kui ka elluviimise järgimisse võiksid olla kaasatud kohalikud seltsingud. Tegijatele hüvitatakse otsesed kulud, mis on seotud hoolduseks vajaminevate tarvikutega, samuti seemnete ja taimede maksumus.
Pilootprojekti maksumuseks 2014.a 10 000 EURi.


Koerte jalutusväljakud
Esitatud: 02.09.2013

eeskuju võtta Tallinnalt, kus on 14?!
Koerte jalutusväljakut!!! http://www.tallinn.ee/Teenus-Koerte-jalutusvaljakud
kindlasti karuparki, tähtvere parki ja jõeäärde saaks mõlemale poole neid küllaga! teisalt peaksid olema kilekotid paremini kättesaadavad, sest selline lahendus on väga-väga halb!maksumuse aluseks võiks olla Tallinna kulutused, kus ühe hinnaks on umbes 12000-20000€, Tartus u15 linnaosa ja ehk mõnes kohas saab odavamalt hakkama seega kogusumma paigutatud! http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pealinna-penid-saavad-suplu…


Tasuta parkimise võimaluste säilitamine kesklinna piirkonnas.
Esitatud: 02.09.2013

Arvestades asjaolu, et lähemal ajal plaanib linnavalitsus likvideerida nii Raatuse ja Põik tänavate nurgal paiknev tasuta parkla kui ka Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelise tasulise parkla, teen ettepaneku rajada kesklinna lähipiirkonda juurde uus tasuta parkla. Raatuse tänava parklas seisab praegu igal tööpäeval umbes 200 autot ning vabad kohad puuduvad täielikult. Magisti tänava parklas lisaks umbes 100 autot. Kuna parklate täituvus on 100%, tekib sellest lisakoormus kesklinna tasulise parkimise ala ümbritsevatele tänavatele ning ebamugavused sealsetel elanikel.

Arvestades nende asjaoludega ning ka edasise arenguperspektiiviga, võiks rajatava parkla mahutavuseks olla vähemalt 500 autot.

Võimalikest asukohtadest võiksid olla sobivad näiteks Atlantise ja Võidu silla vaheline haljasala, Atlantisest Kaarsilla poole jääv ala või Kaarsillast Vabaduse silla poole jääva ala Narva mnt. poolne osa.

Kui antud projektile eraldatud rahast ei jätku, tuleks leida lisaraha või teostada parkla ehitus osaliselt. Nt. rajada ainult killustikuga kaetud väljak mille asfaldiga katmine oleks võimalik hiljem.

Parkimisprobleemide lahendamata jätmisel on tulemuseks suurematele linnadele sarnane olukord, kus kesklinna on küll koondatud palju erinevaid asutusi, kuid inimestel on ikkagi mugavam, kiirem ja odavam külastada sarnaseid asutusi mõnes kesklinnas kaugemal asuvas piirkonnas.


korras korvpalliplats
Esitatud: 02.09.2013

Tartus võiks olla vähemalt üks korras korvpalliplats (korvirõngas on õigel kõrgusel jne), mida noored saavad kasutada. Selle kasutamiseks võiks saada eelnevalt internetis registreeruda. Praegu on küll palju platse, kuid mängida seal ei saa


Sportimisvõimalused Forseliuse parki
Esitatud: 02.09.2013

Forseliuse parki on rajatud laste mänguväljak, kahjuks pole aga mõeldud lastega koos viibivatele vanematele ja vanavanematele, ehk saaks sinna paigaldada ka mõned täiskasvanutele sportimisvõimalust pakkuvad trenazöörid vms?


Linnapea kuju
Esitatud: 02.09.2013

Tartu väärib linnajuhi kuju, mis innustaks tartlasi paremale elule ja töövõitudele. Et selle mõju oleks suurem, peaks see kindlasti paiknema Raekoja platsil ja ulatuma kõrgemale ümberkaudsete majade katustest. Esteetilise väärtuse maksimeerimiseks tuleks kuju katta kullaga ja see peaks asuma päripäeva pöörleval platvormil. Turismiatraktsioonina tooks linnapea naeratav kuju Tartusse tuhandeid turiste, parandaks Tartu majanduse olukorda, looks uusi töökohti ning mitmekordistaks linna kajastust maailma meedias. Samuti hakkaksid tartlased tegema rohkem ja paremat tööd ning elama puhtamat, rõõmsamat elu. On päevselge, et see oleks mitte üksnes ilus ja praktiline, vaid ka majanduslikult tasuv.

Linnapea kuju alusena saaks tarvitada raudbetoonist karkassi ja selle kõrgus võiks ulatuda kuni 20-25 meetrini. Sellise kõrguse juures tuleks pöörleva platvormi, kandekonstruktsioonide, kullast kattekihi ja ehitustööde kogumaksumuseks just umbkaudu 140 000 eurot või veidi vähem, kui kulla hind oluliselt ei tõuse. Parim asupaik oleks praegusest purskkaevust veidi jõe poole, nii et kuju paikneks just Raekoja Rüütli ja Küüni tänavate sihis ning oleks võimalikult nähtav. Kuju valgustuseks saab kohandada olemasolevat Raekoja platsi valgustust, nii et lisakulusid ei kaasne.


Sport Karu parki
Esitatud: 03.09.2013

Karu park on Vaksali linnaosas põhi pargiks, seal veedab aega üsna palju inimesi, nii nooremaid kui vanemaid. Just hiljutine mänguväljaku loomine ja lauatennise laudade lisamine parki on suurendanud pargi kasutamist. Samuti on parki hiljuti pandud ka uued pingid. Siiski võiks üks asi veel olla. Pargis võiks olla ka välijõusaal, mille hulgas lõuatõmbe kangid, rööbaspuud jne. Midagi sellist lihtsat, mis on näiteks Tähtvere spordipargis. Usun, et välijõusaal Karu pargis annaks seale piirkonna noortele juurde olulise sportimise võimaluse, samuti lastevanematele, kes lastega mänguväljakule lähevad hea tervisliku tegevuse enda lapsi jälgides.


Paviljon Emajõe äärde
Esitatud: 03.09.2013

Ujumishooaja pikendamiseks tervisesportlastele on vaja rajada kergpaviljonid Emajõe äärde, kuhu ujuma minnes vihma- ja lume saju korral oma riided ja jalatsid jätta ja hiljem mugavalt katuse all riideid vahetada. Võimalikult kergehitis ja paigaldatud vaid sajuhooajaks. Alustada Lauluväljaku taga olevast ujulast. Kasu linnale: tervete inimest arvu kasv.


Kõrgete äärekivide likvideerimine ülekäigukohtades
Esitatud: 03.09.2013

Terves Tartu linnas tuleks kõnni- ja kergliiklusteedele jäävates ülekäigukohtades likvideerida (langetada 0 tasandile)igasuguse kõrgusega äärekivid. Need on nuhtluseks eelkõige jalgrattaga liklejatele, rulluisutajatele- ja suusatajatele. Linnarattaga (peenema rattakummiga) sõites peksavad ka paarisentimeetrised äärekivid ülekäigukohtades õhukummid katki. Mägirattaga sõites pole madalad äärekivid probleem, aga mägiratas pole mugav linnas liikumiseks, sellel puuduvad linnarattale vajalikud lisatarvikud nagu ketikaitse, korralikud porilauad, pakiraam, esi- ja tagatuled, tugijalg ja statsionaarne lukusüsteem. Peale kergliiklusvahenditega liiklejate häirivad äärekivid ka ratastooliga ja lapsevankriga liiklejaid ning ka jalakäijaid, eriti vanemaid inimesi.Kui on vaja jätta äärekivid alles ülekäigurajale, siis peab langetama need vähemalt tasapinnas sõiduteega (0 kõrgusele), kuid odavam on äärekivid ülekäigurajalt üldse üles võtta ja ülekäigukoht katta asfaldiga. Edaspidi kergliiklusteid projekteerides pole sõiduteega ristumiskohtadele mõtet äärekivisid paigaldada (tuleb odavam)nii nagu ei kohanud ma tõelisel rattamaal, Hollandis, ühtegi takistavat äärekivi ülekäigukohtades. Meil viimasel ajal ehitatud kergliiklusteedel (Nõlvaku maantee ääres, eriti Narva mnt ääres, Ihaste teel ja ka Võru mnt)häirivad oluliselt ülekäiguradade ees paiknevad äärekivid linna- ja maanterattaga liiklejaid.


Päikesekell Toomemäele
Esitatud: 03.09.2013

Päikesekell ehk Gnoomon on lihtne ühekordne ja energiat mittevajav investeering. Hea tõmbepunkt turistidele ja loodushariduslik õppevahend lastele.


Rattaparklad suurte korterelamute juurde
Esitatud: 04.09.2013

Tartu linn on järjest enam mõtlemas rohelisemate ja jätkusuutlikumate liikumisviisidele, et teha linna meeldivamaks elamise kohaks. Kindlasti sobilikuimaks mooduseks jala käimise kõrval on jalgrataste kasutuse osakaalu suurendamine. Tartus elab suurem osa inimesi korterelamutes, millede puhul on teravaks probleemiks jalgrataste turvaline ja mugav parkimine kodudes. Tartu suured kortermajade piirkonnad vajavad hädasti jalgrataste hoidmise võimalusi, et suurendada jalgrataste kasutust ja aidates sellega kaasa Tartu linna arengule.

Ideeks on korraldada konkurss jalgrataste parkimismaja tüüpprojekti loomiseks ja seejärel korraldada hange ehitamaks suurte korterelamute piirkondade juurde parkimismaju.

Võimaldamaks ehitada piiratud eelarve juures rohkem parkimismaju, on vaja koostööd korteriühistutega ja nende panust, mis võiks jääda 30%-ni ehitusmaksumusest (korterühistud võivad eelistatult ka koos vastava summa välja käia). Eesmärgiks on kaasata laia hulka korteriühistuid osalema ja hiljem kasutama jalgrattaparklat.

Projekti ja ehitiste kriteeriumiteks oleks sobilikkus linnapilti, kohandatavus oludele, vastupidavus, rataste turvaline ja mugav paigutatavus.


Kõnni- ja jalgrattateed liiklejasõbralikuks
Esitatud: 04.09.2013

Tartu kõnniteed on hullus olukorras, auklikud ja kõrgete äärekividega ristmikel. Pärast seda, kui jalgratturid lubati kõnniteele, sest nad kardavad sõiduteel sõita, on tekkinud olukord, kus jalakäijad kardavad kõnniteel kõndida. Teatavasti on juba juhtunud raskeid õnnetusi jalgratturi ning jalakäija kokkupõrkel.
Ehkki lugesin arvamusavaldust, et kaht teed eraldavaid jooni enam maha ei tõmmata, liiklejad peavad õppima koos eksisteerima, teen siiski ettepaneku korrastada kõnniteed ning märkida maha sellel asuv jalgrattatee. Paljudes kohtades saaks jalgrattatee olla ka sõiduteel, kui on maha joonitud.
Selle juurde kuuluks lahutamatult linnakodanike harimine teede sihipärase kasutuse ning parempoolse liikluse asjus.


Koolid korda, lasteaiakohti juurde
Esitatud: 04.09.2013

Jätkuvalt karjuvad paljud Tartu koolid nii seest kui väljast remondi järgi ning lasteaiakohti napib pidevalt. lapsed on meie tulevik ja tulevasi maksumaksjaid on meil ju hädasti juurde vaja. Kuid kui nende kasvatamise tingimused on kehvad siis neid ka juurde ei tule.


Tasuta turvalised Bikeep Jalgrattaparklad Tartus
Esitatud: 04.09.2013

Idee on 2014 aasta kevadeks paigaldada Tartusse viisteist 10-kohalist turvalist Bikeep jalgrattaparklat, mis on parkijatele tasuta.
Projektist tingitud rattasõbralik keskkond vähendab linna mürataset, saastet ja liiklusummikuid, mis omakorda vähendab liiklusõnnetusi. Pakkudes ratturitele turvalist parkimisvõimalust ning kutsudes üha rohkem inimesi igapäevatranspordivahendina jalgratast kasutama, tõstab projekt üldist rahva tervislikku eluviisi.
Statistika näitab, et linnaelanikud hakkavad jalgratast kasutama vaid siis, kui see on parim viis liiklemiseks ning viimane eeldab turvalist parkimisvõimalust.
Rattaid valvab alarmsüsteem, kaamera ning turvaettevõte. Projekt võimaldab ratturitel parkida muretult oma liiklusvahend igas linna osas. Eesti noorte loodud ettevõtte Bikeep tänased 5 parklat Tallinnas ja Pärnus on tõestanud, et parkla on turvaline ning toob üha rohkem inimesi jalgrattaid kasutama.
Eeldades, et keskmise jalgratta väärtus on ~300€, näitab statistika, et hoides aasta jooksul ära 100 vargust (2011 varastati Tartust 215 ratast, mille sees ei ole registreerimata varguseid), on juba puhtalt selle tõttu projekt ennast 4-5 aastaga 100% ära tasunud. Sinna lisanduvad eelpool toodud lisandväärtused, mis parklate paigaldusega kaasnevad.
Olles küsinud ettevõttelt Bikeep OÜ hinnapakkumist, lisan projekti kulud ideekirjeldusega kaasa. Projekti maksumusse mahub lisaks paigaldusele ka aasta tasuta hooldus- ja haldusteenust.


lumekoristamine
Esitatud: 04.09.2013

Novembrist märtsini korraldada kõnniteede lahtilükkamine (+ vajadusel lume äravedu) ja libedatõrje -- see võimaldaks oluliselt sujuvamalt liikuda (eriti näiteks lapsekäruga)


avatud mänguväljakud
Esitatud: 04.09.2013

Avada linna lasteaedade mänguväljakud nädalavahetustel päevasel ajal (nt 10-16) kõigile soovijatele kasutamiseks. Kulu tooks kaasa valvuri palkamine ning mõnevõrra tõusvad hoolduskulud. Alternatiiv -- lahtioleku korraldavad hoolekogud või linnaosaseltsid, kuid siis täiendatakse sama raha ulatuses mänguväljakuid uute vahenditega.


Koolide staadionid korda!
Esitatud: 05.09.2013

Raha võiks suunata Tartu koolide staadionitele. Maksumus sõltub palju teha. Vaja ei ole kõikjale panna uut muru ja tippmaterjalist jooksuradasid. Algatuseks korras väravad, siis korvpalli platsidele rõngaste ümber võrgud ka. Seejärel asfaldit parandada(paljude koolide juures jooksevad õpilased asfaldil, lihtsalt pole ruumi)

Oluline ongi mõista, et kui palju on soovi staadionidele investeerida. Tegu on kindlasti ideega, millest lõikavad kasu väga- väga paljud inimesed. Ja kohe kindlasti mitte ainult õpilased. Peale koolitunde täituvad staadionid enamus staadione teist noortega. Investeerides staadionidesse saame me ka hoida noori eemal "pahast teest" ehk me anname talle tegevust juurde ja ta ei satu nii kergelt narkomaanide ja muude sellistega kokku.

Väikesed asjad, mis saaks ära teha, aga olukord paraneks tunduvalt. Teeme ära! Miks mitte?


Lasteaia mänguväljakud
Esitatud: 05.09.2013

Tervisliku eluviisi väärtustamine ja edendamine on saanud prioriteediks paljudele lasteaedadele. Lasteaedades käib üle 5600 lapse, kes tahavad igapäevaselt aktiivselt tegutseda, sest nad tunnevad liikumisest rõõmu. Oma lastele järele tulles kasutavad õueatraktsioone ka perede teised lapsed. Õueatraktsioonide kalliduse tõttu on lasteaiad neid soetanud vähe, kuigi vajadust oleks rohkem. Teeme ettepaneku korraldada ühishange, siis saaksime õuevahendid odavamalt, kui seda teeksid lasteaiad ühekaupa. Asutused saavad vastavalt ostetud vahendi hinnale lisada oma eelarvest vajaliku summa.


Vanemuise pargi korrastamine.
Esitatud: 05.09.2013

Vanemuise park asub paljude elumajade ja avaliku funktsiooniga hoonete keskel.Tegemist on Tartu ühe kõige vanema pargiga.Pargis asub rahvusliku liikumise suurkuju Jakob Hurda mälestusmärk.Väga piinlik on vaadata mudaseid ja lagunevaid kõnniteid.Suur häbiplekk on kunagine kaunis purskaev,mis on nüüd muutunud haisvaks tiigiks.Kõnniteed korda ja puud kärpida.Purskaevu asemele võiks tulla madala põhjaga tiik,kus saaks kuumal suvel ennast värskendada ja millele saaks talvel rajada uisuväljaku.Seda oleks siis ka lihtsam hooldada.Perekonnaseisuameti ette olevale platsile võiks rajada lasetele mänguväljaku.


Pingid Raadi parki
Esitatud: 05.09.2013

Raadi mõisakeskuse juurde on Eesti Rahva Muuseum paigutanud 10 pinki. Neist on vähe. Looduskaunitesse kohtadesse allee juurde, järve kaldale ja kõnniteede äärde võiks paigutada veel kümme pinki, kus pargikülastajatel oleks mugav istuda.


Purskkaevud Raadi parki
Esitatud: 05.09.2013

Raadi parki on Kersti Lootuse pargiprojekti järgi ette nähtud 4 purskkaevu. Osaliselt on nende ehitust alustatud. Paigaldatud on elektijuhtmed, mille otstel turritavad aastaid põhi ülespoole plastmass lillepotid. Rajatud ka kanalisatsioon. Rohkemaks raha ei jätkunud.
Teen ettepaneku need purskkaevud Raadile välja ehitada. See kaunistaks Raadi parki ja tooks siia neid vaatama turiste.


Bikeepi jalgrattaparklad ülikooli hoonete juurde
Esitatud: 05.09.2013

Praeguseks on parklad olemas vaid Tallinnas valdavalt kaubanduskeskuste juures.
Pean oluliseks rajada Bikeepi rattaparklad ka Tartusse ning eelkõige alma matera hoonete juurde, kus vajadus turvalise rattaparkla järele on suur.
Üha enam on neid tartlasi,kes sõidavad jalgrattaga ka tööle ning Ülikooli õppehooned paiknevad mugavalt üle terve linna,mis võimaldab kõigil ratta omanikel turvaliselt ja mugavlt oma ratas nö. hoiule anda.
Üliõpilastel, kes moodustavad õppeperioodil suure osa Tartu elanikkonnast, oleks muretum loengutes käia ning leides loengult tulles oma ratta õigest kohast, tekib ka üliõpilastel suurem usaldustunne Tartu kui mõnusat elukeskonda propageeriva linna vastu.


Senffi trepp korda
Esitatud: 05.09.2013

Paljukasutatav vanalinnas asuv objekt.
Taastada tuleks trepiäärne haljastus koos kaarjate pergolatega, remontida trepiastmed ja käsipuud. Sõjaeelsestolukorrast on fotosid.
Treppi kasutavad igapäevaselt väga paljud tartlased, üliõpilased ja linna külalised.
Vallikraavi tänava majaomanikud on viimastel aastatel palju panustanud hoonete korrastamisse,
oleks kena, kui ka linn panustaks selle linnasüdames asuva ala korrastamisse.


Kõnnitee Lõunakeskusest Viljandi mnt. ringini
Esitatud: 06.09.2013

Ringtee ääres Lõunakeskusest kuni Viljandi mnt. ringini on kõnni- ja rattateed hädasti vaja.


Õuesõppeklass Anne kanali ja Emajõe vahelisele alale
Esitatud: 06.09.2013

Anne kanali ja Emajõe vaheline ala on kenasti korrastatud ja sinna on juba paigaldatud ka loodusinfot sisaldavad infotahvlid. Seda piirkonda tuleb aga kindlasti puhkamis- ja kodanike harimisvõimaluste edendamise eesmärgiga edasi arendada.
Pakume, et sellele alale sobib ideaalselt õuesõppeklass, kus on vähemalt statsionaarsed istepingid, kriiditahvel ja tahvel kaasavõetud materjalide presenteerimiseks. Klassiruum võib olla (aga ei pea) eraldatud kas aia või hekiga ning seal võib olla varikatus. Jõele ulatuvalt platvormilt oleks hea uurida vee-elustikku.
Klassi saaksid kasutada koolid, lasteaiad, loodusringid jm kollektiivid õppetöö läbiviimise eesmärgil. Selle loomiseks on võimalik küsida toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.


Rendirataste süsteemi rajamine
Esitatud: 06.09.2013

Mitme laenutuspunktiga soodsa hinnaga rendirataste süsteem. Rataste rendipunktid avalikesse kohtadesse kesklinnas ja eri linnaosade keskustes k.a. aedlinnas. Tunnirendi ja päevarendi võimalus. Toimivaks eeskujuks näiteks on London. Rataste rendivõrku on võimalik arendada mitmes etapis.


Kesklinna poolne Emajõe kallas korda
Esitatud: 06.09.2013

Me elame Emajõe linnas Tartus, võiksime oma linna kaunist jõekallast kasutada võimalikult palju. Emajõe äärne kallas on Annelinna poolt kenasti korda tehtud, seal on hea kergliiklustee, pingid, lauad. Väga populaarne koht, kus on palju rattureid,jooksjaid, rulluisutajaid, -suusatajaid, aga ka kaunis ajaveetmispaik lihtsalt lõõgastumiseks. Vahel on seal isegi liiga palju rahvast, mis muudab sportimise natuke ebamugavaks, teised kergliiklusteed on aga paljude jaoks liiga kaugel.

Seega pakun välja idee teha korda ka Emajõe kesklinna poolne kallas. Sinna võiks rajada kergliiklustee kesklinnast kuni Ropka alguseni, samuti võiksid seal olla mõned pingid, lauad ja miks mitte ka näiteks lauatennise lauad. Usun, et koht oleks väga populaarne, kuna kesklinnas, Karlovas ja ka Ropka läheduses pole väga häid kohti vabas õhus spordiga tegelemiseks.

Kergliiklustee on väga hea võimalus suurendada jalgrattaga sõitjate arvu, sest mida paremad sõiduolud, seda suurem tõenäosus, et inimesed sõidavad rattaga. Idee võiks kunagi tulevikus laieneda nii, et peaaegu kõik linnaosad oleks läbi kesklinna kergliiklusteetega ühendatud.


Raadi linnaosa tänavate asfalteerimine
Esitatud: 08.09.2013

Ilus on vaadata Vahi tänavast põhja poole jääva uusasunduse tänavaid, hästi valgustatud ja enamasti kergliiklusteedega. Raadi enda sees on aga mitu asfalteerimata tänavat ja kõnniteedega on väga kehvasti. Kõva kattega kaetud tänavad peaks olema iga endast lugu linna osa, liiatigi ei ole ju tegu ülipikkade või värskelt kaevatud tänavatega.


Jänese raja kordategemine
Esitatud: 08.09.2013

Jänese rada on tartlase üks põhilisi terviseradasid. Algselt oli raja pikkus 5km, kuid poole peal on rada suure kraaviga poolitatud. Rada vajab uusi sildasid, pinnastäidet, puhkepeatuste korrastamist jne.


Jõetramm
Esitatud: 08.09.2013

Reklaamklipis räägitakse jõetrammist. Ma arvan, et see on väga hea idee. Veetransport on ühistranspordina olemas näiteks Karlstadis ja Oslos. Turismiatraktsioonina Valmieras. Ma arvan, et ka Tartu puhul oleksid sellel hästi rakendatavad mõlemad funktsioonid: linnaelanike transport ja ega turist ei jätaks paadisõidu võimalust kasutamata.
Raha kulutada tuleks maabumiskohtade loomisele ja väikelaeva ostule (või linna poolt veidi toetada laeva rentimist). Projekti eelarvet mõjutab kindlasti rajatavate maabumiskohtade arv. Alustada saaks kesklinnast - Supilinnast 3 - 4 maabumiskohaga. Hiljem võiks liin kulgeda näiteks Kvissentalist Ihastesse.


Sportimisvõimalused Dendroparki
Esitatud: 08.09.2013

Natuke raha kuluks linnavalitsuse ekskursioonile Mäetaguse valda sealseid välisportimisvõimalusi (valgustatud 4 m laiad suusarajad, rullirada) vaatama ja siis proovida midagi sellist rajada ka Dendroparki- korralikud suusaraja põhjad, mida lumevabal ajal saab kasutada jooksmiseks- rattasõiduks (vähemalt 4-5 km pikk ring), 2-3 km pikk tõusu ja laskumisega asfalteeritud rullirada, kunstlume tootmise võimalus. Korraliku pehmel pinnasel jookuvõimalust oleks Tartusse hädasti tarvis.


Kergliiklustee Aruküla teelt Lodjakojani
Esitatud: 08.09.2013

Puuduv jupp kergliiklusteed võimaldaks siduda ühtseks tervikuks olemasolevad kergliiklusteed Jõgeva maanteelt Maramaalt mööda Emajõe kallast kuni Ihasteni. Kokku ligikaudu 11 km. Vajalik kergliiklustee osa läheks Vana-Peetri surnuaia nõlva alt mööda Ujula tänava serva Lodjakojani. See lõik võimaldaks ratturitel ja teistel sportijatel vältida erakordselt kõrgeks renoveeritud äärekive ja ohtlikult kitsast kõnniteed surnuaia juures Puiestee tänaval. Samuti väärtustaks see Tartule ainuomast jõekallast vabaaja veetmiseks.


uue liuvälja-jäähalli ehitamine
Esitatud: 08.09.2013

Jäähoki ning iluusutamine on Tartus vägagi populaarsed spordialad, kuna lõunaeestis jäähalle enam polegi, siis Tartus käivad trenni tegemas inimesed teistest linnadest. Oleasolevast liuväljast Lõunakeskuses on vähe, võiks ehitada uue jäähalli, mis oleks mõeldud just trennide ning võistluste läbiviimiseks. Minuteada paljud sponsorid oleks nõus linna toetama, et ehitada ka kallima jäähalli.


Näituse tänava raudtee ülesõit korda
Esitatud: 09.09.2013

Näituse tänava ja ka teised raudtee ülesõidud sellisesse korda, et ka lapsevankri, jalgratta ja ratastooliga oleks neid võimalik valutult ületada. Raudtee ületamise kord selliseks, et kahe rongi vahel saaksid autod üle raudtee liikuda. Praegu peab teinekord kolm rongi ja nende vahelised pikad tühimikud mõttetult ootama. Rongid võiksid ülesõitu ka korraga ületada.


Varjualusega jalgrattaparkald koolide juurde
Esitatud: 09.09.2013

Väga paljud koolid on mures jalgrataste parkimisega, sest rattaid ei ole kooli juures kusagile lukustada. Varjualune on vajalik selleks, et jalgratas kuivana püsiks ja ilmast hoolimata oleks mugavam jalgratast kasutada. Eelkõige on lapsed järjest rohkem koolis käimiseks jalgratast hakanud kasutama, kuid paljude koolide juures pole isegi lihtsamaid jalgratta hoiuraame.


JAAMAMÕISA PUHKEPARK
Esitatud: 09.09.2013

Sobiv koht pargi jaoks oleks Põhja pst.31 ees olev ala,kus juba kasvab puid.Kõrval asub ka Ida tn.8 lasteaed Lotte.Mõnus koht puhkamiseks oleks nii lastele kui ka täiskasvanutele, kuna see asub eemal sõiduteedest.Kuidas parki kujundada, jäägu see spetsialistide hooleks.Kena oleks muidugi näha seal lillepeenraid,isegi purskkaevu ja kindlasti puhkepinke(neid napib igas linnaosas)


Jalgrattaparklad dendropargi ja Emajõe ranna parkimiskohtadesse
Esitatud: 09.09.2013

Dendroparki ja Emajõe randa tullakse sageli jalgratastega, aga neid pole kuhugi panna. Lähim jalgrattaparkla laululaval mahutab kümmekond ratast, on ehk veidi kaugel ja ka sageli juba täis.
Dendropargis võiks olla ka üks tühjendatav wc ja mõned prügikastid.


Herne-Tuglase tn kergliiklustee
Esitatud: 09.09.2013

Laululava läbival Herne tn puudub kõnnitee ja samuti on keeruline pääseda lapsekäruga või rullidega üles Tuglase tn treppidest. Sellel teelõigul võiks olla kergliiklustee, mis võiks olla ühenduses tulevase Kreutzwaldi tn kergliiklusteega ja spordipargi rullirajaga.


Laste mänguväljak Raadi mõisaparki
Esitatud: 09.09.2013

Ühineme lapsevanematega, kes selle ettepaneku juba varem tegid (28. 08., 27.08.)- Raadi mõisaparki on väga vaja laste mänguväljakut, mida tegelikult napib terves linnaosas.Parki külastab üha rohkem peresid - siin toimuvad suurüritused, peetakse pulmi ning piknikke.Täiskasvanutel on siin iga päev tegevusi - õuemale ja - kabe, näitused tec. Lastele on võimalik atraktsioonid kohale tellida ainult suuremate projektide raames. Ootame abi!


Uisuväljak Vanemuise parki
Esitatud: 09.09.2013

Ühinen 05.09.2013 esitatud ideega korrastada Vanemuise park. Taastada võiks kaunid lillepeenrad, teha korda teerajad. Lastele võiks olla mänguväljak. Tuleks paigaldada tualetid. Nii suvel kui talvel võiks töötada väike kiosk, kust saab osta mittealkohoolseid külmi ja sooje jooke ning pisut pirukaid/saiakesi. Talvel võiks tiigil olla uisuväljak, millel oleks hea valgustus ning mängiks vaikne meeleolukas muusika.


Haridus- ja Teadusministeeriumi esine park korda!
Esitatud: 09.09.2013

Paar sammu kesklinnast vanalinna muinsuskaitsealal uhkes ajaloolises kontekstis asub hooldamata ja räämas park, mis linlastes ja linna külalistes võõristust tekitab.Et siis kontekstist: 1.1930ndate aastate keskpaigas Arnold Matteuse projekteeritud esindushoone( Munga 18), mille fassaadi ehivad sama nimekate kunstnike skulptuurid ja reljeefid.
2.Pargi kõrval üle tee asub Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud mälestusmärk - Amandus Adamsoni algse Kalevipoja kuju (originaal hävitatud) koopia. Kuju juurde kogunetakse riigi ja rahva elus olulistel tähtpäevadel ning siin peatuvad ka vastabiellunud.
3.Kõrval asub suure külastatavusega Tartu Linna Keskraamatukogu, mille külastajad (näiteks pered) pargis meelsasti jalgu puhkaksid.
4. Siin kõrval peatuvad Tartut külastavad turistibussid, ligidal on hotell....
Loetelu võiks jätkata, sest siin on liiga palju olulisi asju LIGIDAL (ka meie armas Emajõgi) ja need asjad peaksid oma olulisust vastastikku toetama.


Piknikukoht.
Esitatud: 09.09.2013

Emajõe äärde linnainimeste piknikukohad,kus oleks võimalik ka tuld teha.Tellistest laotud tulekolded, kus on metallrest peal.Bensiinijaamast saab puud osta...Nägin selliseid kohti Soomes, toimisid väga hästi.Seal olid puud ka kolde kõrval. Kohaks sobivaid paiku ikka leiaks,näit.Tigutorni juures.


Peeter Põllu park korda
Esitatud: 09.09.2013

Munga 18 hoones asub Haridus- ja Teadusministeerium. Väärikas hoones käib palju külalisi nii Eestist kui mujalt. Maja esine park (seal paikneb ka Eesti esimese haridusministri, eestikeelse ülikooli rajaja ning kauaaegse Tartu linnavolikogu juhataja Peeter Põllu monument)oleks vaja korrastada, et see ei riivaks silma (muruplatsid on lohku vajunud, puud ja põõsad vajavad lõikust, jne). Kindlasti tuleks kiviparketiga katta kõnniteed, sest kevadel ja sügisel muutuvad need nii poriseks,et seal ei ole võimalik kõndida. Valitsusasutuse esine ja linna üldilmet rikastav park peaks olema parimas korras.


Sildid Raadi parki
Esitatud: 09.09.2013

Raadi pargis (ERM ja linn) on istutatud erinevaid puid erinevate inimeste poolt. Puude juures võiks olla mingi selgitav sildike. Ja mõne hoone juures võiks ka olla tahvel, et mis hoone on.


Peeter Põllu park korda
Esitatud: 09.09.2013

Tegemist on Eesti haridusloos väga tähtsa persooniga rääkimata pargist ja Munga 18 majas ajaoolisest väärtusest. Park on räämas, muru ümbritsev hekk on kole, porisel ajal on kõnniteed läbimatud.


Staadioni tn kõnnitee
Esitatud: 09.09.2013

Staadioni tn jõepoolne kõnnitee on väga kehvas seisukorras.


TVL ujula renoveerimine
Esitatud: 09.09.2013

Teeme ettepaneku renoveerida Tartu Vene Lütseumi ujula. Ujula on nõutud ja pidevalt kasutuses, kuid on amortiseerunud. Tartu Vene Lütseumi ujulas õpivad ujuma ja lihvivad oma ujumisoskust Vene Lütseumi ja Emajõe Kooli õpilased, Tartu ujumisklubi kasvandikud ning Tartu linna täiskasvanud elenikud. Aasta jooksul kasutab basseini ca 700 inimest ning bassein on kasutusel igal tööpäeval hommikust õhtuni.
Ujumistreeningud arendavad ujumisoskust, aitavad karastada, tugevdavad kogu organismi ning seetõttu Tartu Vene Lütseumi basseini renoveerimine on väga hea investeering Tartu linna laste arendamisesse ja terveks kasvamisesse.


1. TEED KORDA.
Esitatud: 09.09.2013

Sõiduteed sõidetavateks ja kõnniteed käidavateks - Supilinnas, Karlovas, Ülejõe piirkonnas... isegi Annelinnas (Uus 67 sissesõit). Pole mõtet unistada kõrgetest ja kaunitest kunstidest kui igapäevane elukeskkond isegi "normaalsele" tasemele ei küüni.


2. KOOLID KORDA!
Esitatud: 09.09.2013

Ka haridusasutused tuleb kaasajastada. Paljud hoohed pole üldse remonti näinudki ja vaaatavad vastu kui möödunud sajandi monumendid


Ropka puhkepargi disc golf
Esitatud: 09.09.2013

Tähtvere Dendropargi disc golfi pargi kasutamise aktiivsuse põhjal võib väita, et Tartu vajab ala harrastamiseks lisavõimalusi. Ropka puhkepark on sobilik 9 korviga disc golfi pargi rajamiseks. Disc golf ei ei sega muid alal toimuvaid tegevusi. Disc golfist lähemalt: http://et.wikipedia.org/wiki/Disc_golf


Tähtvere spordipargi asfaltkattega raja renoveerimine
Esitatud: 09.09.2013

Tähtvere spordipargi asfaltkattega spordirada on juba mitmeid aastaid olnud avatud kõigile spordihuvilistele inimestele. See on osutunud harrastajate hulgas üllatavalt populaarseks ning on kasutuses aastaringselt. Suure kasutuskoormusega asfaltkate on paraku jubaküllaltki amortiseerunud. Külmakergetest tulenenud teravad kõrgemad kohad on ohtlikud, tekkinud on praod, lõhed ja ebatasasused, mis on ohuteguriks näiteks rullsuuskadega/uiskudega kukkumiseks või spordivarustuse lõhkumisel. Nimetatud tervisespordi rada...


Mänguväljakud
Esitatud: 09.09.2013

Laste mänguväljakute rajamine ja uuendamine korterelamute hoovidesse. Antud idee võiks toimida koostöös korteriühistustega, samamoodi nagu jäätmemajade projekt, mis eeldab majaelanike soovi ja omafinantseeringut.


Tartu Anne kanal ja Emajõe linnaujula korda.
Esitatud: 09.09.2013

Tänavune olukord, kus ainuke ujumise ja päevitamise koht oli reostunud, on lihtsalt lubamatu. Seal on liiga vähe tualette väga pikkade vahedega, inimesed ei jõua käia, eriti lastega, mänguväljak ja kioskid on ainult kanali otsas, kuid suvel on kogu kanali äär murdu rahvast täis. On inimesi, kellele on see ainus puhkuseveetmise koht, selleks tuleks mõlemasse ujumiskohta luua normaalne puhkeala mänguväljakute, söögikohtade, tualettide ja riietusruumidega.
Toetan ka laste mänguväljakute rajamist parkidesse ja linnaosadesse.


Dendropargi varjualune-rattaparkla
Esitatud: 09.09.2013

Dendropargi disc golfi park on toonud sinna piirkonda palju uusi inimesi - nii rattaga kui rattata. Rattaga inimesed vajavad kohta, kuhu oma sõiduvahend turvaliselt kinnitada ja rattata inimesed vajaksid kohta, kus saab natuke istuda ja vahel ka vihma eest varju leida. Paha ei teeks ka wc võimalus.


Vanemuine kandlega Taaramäe...
Esitatud: 09.09.2013

"Laena mulle kannelt,Vanemuine!Kaunis lugu mõlgub meeles,Muistse põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada..."-nii algab eesti rahva eepos "Kalevipoeg".
"Vanemuine kandlega" monument (A.L.Weizenbergi
1879.a. valminud) asub KUMU hoidlas...
Idee:Valmistada kõrge (4-6 meetrit) pronkskoopia ja paigaldada see Taaralinna Taaramäe nõlvale Laulupeomuuseumi parki.
Tulevikus võiksid seda monumenti ümbritseda ikõik "Emajõeööbikud": lauljad,dirigendid,luuletajad,tantsumeisrtid ja ajast-aega lauloukoorid, seda nii monumentaalkujudena kui ka audio-,videoinstallatsioonidena,millede helid ning vaated oleksid suunatud üle Emajõe Vanemuise teatrihoone ja Toomemäe nõlvade poole...


Loomemajanduskeskuse ja Loodusmaja pargis oleva purskkaevu taastamine ja ümbruse korrastamine
Esitatud: 10.09.2013

2013 a kevadel toimus rahvahääletus purskkaevule uue arhitektuurse lahenduse leidmiseks. Tartlaste südamed võitis siiliskulptuuriga ideekavand.

Siil on mingis mõttes ühenduslüli Loomemajanduskeskuse ja Loodusmaja vahel. Eesti rahvapärimusest on siil tuntud kui nõuandja. Siili nõu kulub Loomemajanduskeskuse inkubantidele kindlasti marjaks ära. Siili olemasolu pargis näitab aga keskkonna piisavat looduslikkust ja puutumatust.

Rekonstrueeritava purskkaevu betoonist basseiniosa järgib kunagise purskkaevu suurust ja kuju. Kesksel silinderjal postamendil hakkabki seisma nõuandja siil. Pronsist skulptuuri ümber on ebakorrapäraselt asetatud veedüüsid, kus kolmel eri kõrgusel purskavad vahused veejoad.

Purskkaevu ümbrus on plaanis korrastada – rajada teerajad, korrastada olemasolevad trepid, parandada vaegliiklejate ja puuetega inimeste liikumis- ja juurdepääsuvõimalusi; luua puhke- ja istumiskohti; teostada uusistutused nii nõlvade erosioonikaitseks kui ka niisama pargiala ilmestamiseks; lahendada pargiala valgustatus.

Kui selle projekti elluviimine leiab toetamist, siis olete teinud toreda kingituse kõikidele linnaelanikele!


Parkimine Tamme staadioni ümbruses.
Esitatud: 10.09.2013

Tamme staadion on renoveeritud suurepäraseks ja seda kasutavate (tervise)sportlaste hulk on oluliselt tõusnud. Samas, parkimisvõimalused on suhteliselt olematud. Kaks väikest platsi raudtee ja staadioni vahele on küll tekkinud, kuid need leiavad tunduvalt vähem kasutust kui tänavad staadioni ümbruses, eriti Tamme puiestee. Kuna neil tänavatel pole liiklusmärkidega parkimist täpsemalt reguleeritud, siis sageli pargitakse Kungla tn ja Tamme puiestee ristmikule autosid liikluseeskirjade vastaselt ja tekitatakse ohtlik piirkond nii läbisõitvatele autojuhtidele kui jalakäijatele. Seega, parklakohtade lisamine raudtee äärde ja/või parkimise reguleerimine staadioni ümbruse tänavatel (ja mitte ainult suurürituste ajal) oleks väga vajalik.


Varikatuse ja kaameravalvega jalgrattaparklad
Esitatud: 10.09.2013

Jalgratta kinnitamise kohti tehakse Tartus järjest juurde ja see on ju iseenesest tänuväärne. Siiski ei kasutata paljusid neid kohti eriti, kuna peetakse ebaturvaliseks. Teine probleem rataste kasutamisega Tartus on, et olemasolevad parklad ei kaitse ratast ilmastiku eest - otse pealesadav vihm ei tee ühe sõidu jooksul väga palju kurja, aga kui tööl või koolis olemise ajal liguneb ratas päevade kaupa vihma käes, siis see on kokkuvõttes märgatav kulu.

Tuleks toetada valvega rattavarjualuste rajamist kindlasti kesklinna ja miks mitte ka magalapiirkondadesse, kus on rataste hoiustamisvõimalustega iseäranis kitsas. Projektidele eraldatav 140000 ei pea olema ainus selleks tarbeks kasutatav raha - seda saab teha ka koostöös korteriühistute ja ettevõtetega, kelle rattaparklate täiendamisele linn omalt poolt õla alla paneb.


Sõpruse silla jalgrattatee sõidutee tasandist kõrgemale
Esitatud: 10.09.2013

Kes Sõpruse silda rattaga ületanud, see teab, mis autodevool seal pidevalt mööda vuhiseb. Lisaks ka paremat kätt jääv üle poole meetri kõrgune "sein" kõnnitee poole. Tarvidusel pole põgeneda kuhugi..
Jalgratas on küll seaduse silmis autoga enam-vähem võrdsustatud liiklusvahend, aga sellegipoolest on säärane liiklusolukord ohtlik ja tee valdaja poolt hoolimatu.
Vaja on jalgrattatee-osa tõsta vähemalt poolele kõrgusele, kui mitte samale, mis kõnnitee. Äärekivi või mingi tõkend peaks kahevahel kindlasti olema, et inimesed rattateele kõndima ei läheks. Aga sillal kimavatest autodest tuleks rattureid siiski pisut säästa-päästa.


Emajõele rohkem slippe ja paadisadamaid
Esitatud: 10.09.2013

Paadiomanikel on hetkel suhteliselt nutune olukord, kus paadi veeskamiseks ja kuivale sikutamiseks on linna piires paar üksikut kohta ja need on kogu aeg umbes. Samuti on kitsas käes normaalsete ja taskukohaste paadisadamakohtadega.
Pikas perspektiivis mõeldes on jõe kõrval olemas nt tagumine kanal, mis on juba praegu kraavi kaudu jõega ühenduses. Kraavi laiendada-süvendada ning kanalist saaks ideaalne paadisadama ja slipikoht. Lisaks muutuks Eeden laevatatavaks kaubanduskeskuseks.
Ja iseenesest on neid kohti, kuhu paadisadamat või slippi rajada, veel.
Omalgi on kiusatus paati hankida - vaade vee pealt on hoopis teistsugune, kui kaldalt. Ja tihtipeale imeilus. Aga hetkel on sellega liiga palju probleeme seotud, mistõttu ei ole ette võtnud..


Bussiliikluse idee
Esitatud: 10.09.2013

Pakun, et Tartu linnaliini bussid võiksid ka lähivaldade asulasse käia: ülenurme, tõrvandi, haage, jpt. Huvitav, miks peab nt Tõrvandist tartusse ühe otsa peal 1€ maksma mingile Tarbus'i lähiliinile, kui võiks olla märgatavalt odavam kuupileti variant? See võiks toimuda hilisõhtuni, et nt kontserdilt/peolt koju sõitmise jaoks on midagi olemas.


Tartu ratas/Tartu bike
Esitatud: 10.09.2013

Algatada ratta laenutus sarnaselt teiste Euroopa linnade vastavate projektidega (CityBike, Bicike jt, samuti kattub idee osaliselt osaluseelarve kasutuseks eelnevalt esitatud ideedega) eesmärgiga suurendada rataste osakaalu Tartu (ühis)transpordis, parandada linlaste ja linna külastajate võimalusi Tartus liiklemisel, edendada tervislikku liikumist ja vähendada fossiilkütuste kasutusest tulenevat õhu reostust. Ühtlasi aitaks see Tartut hõlpsamini avastada turistidel ja vähendada linnaelanike jalavaeva ning kaasata ka need rattaomanikud, kes ei kasuta ratast kartusest nende varguste tõttu ratta parkimisel avalikes kohtades.
Eeldatav maksumus ligi 30 rattajaama rajamisse on Ljubljana vastavate andmete põhjal 1,8 mln EURi, ühe rattajaama korrashoiuks 8500 EURi a. Samas on Saku valda rajatud esimene 3-kohaline nn nutiparkla Bikeep OÜ poolt, hind ligikaudu 3500 EURi. Ettevõttel on plaanimisel ka Bike-Share süsteemi arendamine, mis aitaks kokku hoida rataste investeeringukulusid ja suurendada laenutatavate rataste kogust.
Ettepanek esimeses faasis rajada 10 rattalaenutuspunkti, soetada 70 laenuratast ja tagada laenupunktide ning rataste aastaringne hooldus. Ettepanek kuulutada süsteemi rajamiseks ja rataste soetuseks välja vastavad riigihanked (hinnanguline rattaparklate maksumus 40 000 EURi, 70 ratta soetus 70 000 EURi, laenutuseks vajalike IT süsteemide kulu koos vastavate seadmetega 30 000 EURi, kokku eelarve 2014. a 140 000 EURi), rataste hoolduse osas algatada läbirääkimised rattapoodidega (võimalikud hoolduskulud saaks osaliselt katta ehk ka reklaamituludest, kui pakkuda laenutuspunktides rattafirmadele reklaamivõimalust). Lisaks võimalikele reklaamituludele katab teatud osa süsteemi tegevuskuludest laenutustest laekuv rahastus, ettepanek määrata rattakasutuse ühekordseks hinnaks kuni 50% bussipileti maksumusest kuni 30 min rattakasutuse korral.
Kohtade valik ühes linnaelanike jt huviliste hääletusega, samuti eraettevõtjate koostööna (näit Kaubamaja, Lõunakeskus, Tasku jt). Viimane aitaks optimeerida ka avaliku sektori kulutusi ja kaasata erasektori finatseerimine. Võimalik laenutuspunktide nimekiri: bussijaam, rongijaam, Tartu kaubamaja, Raekoja pl, Supilinn, Annelinn (2-3 jaama), Hiinalinn, Tammelinn, Karlova, Lõunakeskus, FI, Raadi, Veeriku, Tähtvere, Maarjamõisa, Ihaste. Vahemaa jaamade vahel 10-20 min rattasõitu.
Eeskuju ja kogemusi saab Ljubljanast, kus on rataste kasutamise süsteem edukalt rakendatud, vt http://www.ljubljana.si/en/green-capital/green-merits/20-sustainable-pr…
Ehkki Ljubljana näol on tegemist Tartust üle 2,5 korda suurema linnaga, samuti on sealne rattakasutus hõlpsam aastaringselt, ei pruugi see vähendada üürirataste kasutust kevadest sügiseni.
Üheks oluliseks kitsaskohaks on Tartu rattateede olukord ja jää ning lumepuhastus, kuid kindlasti see on paranemas. Samuti ettepanek kaaluda ratta rentimise süsteemi liitmist ühistranspordi kaardi süsteemiga, mis ehk aitaks juurde tuua süsteemi kasutajaid Harjumaalt (Tallinna ja Harjumaa Ühiskaardi kasuatjad), eelkõige sealt pärit üliõpilaste näol. Rataste väljalaenamine eeldab isikustatud kiipkaartide vm seadmete kasutamist, mis minimeeriks ka varastamisohtu.


Vaesus ja sellega seotud probleemide lahendamine
Esitatud: 10.09.2013

Statistikaameti andmete põhjal on laste olukord viimastel aastatel halvenenud ning pea iga viies laps elab vaesuses. Sealjuures on laste olukord võrreldes elanikkonna keskmise vaesuse tasemega keerulisem ning viimastel aastatel halvenenud. Lisades absoluutses vaesuses elavate laste vaesuse määrale veel ka vaesusriskis elavad lapsed, tuleb 2010. aasta kohta tõdeda, et iga neljas Eesti laps elab vaesuses või on vaesusest ohustatud. (väljavõte Õiguskantsleri aruandest „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes“ http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/ylevaade_vaesus_ja_sellega_… )
Eeldatavasti on sarnane olukord ka Tartus, vt tabel. Statisika põhiselt võib olla vastava probleemiga seotud ligikaudu 4000 last.
Ettepanek suurendada Tartu linna panust vaesuses või vaesusest ohustatud laste olukorra parandamisel ja Õiguskantsleri aruandes toodud ettepanekute rakendamine, sh. lastele ja lastega peredele suunatud kompetentsikeskuse loomine. Eeldab koostööd riiklike organisatsioonide kui ka ülikoolidega, näit saab kasutada praktikabaasina Tartu Ülikooli vastava eriala üliõpilastele. Samuti on oluline koostöö vasdtava valdkonna kolmanda sektori organisatsioonidega. Vastav kompetentsikeskus oleks teerajajaks ka teistele Eesti linnadele ja piirkondadele. Kompetentsikeskuse esmasteks ülesanneteks oleks analüüsida järgnevate ettepanekute ellu viimise rakendatavust ja mõju vaesuse vähendamiselt ning vastavalt teha ettepanekud nende elluviimiseks.
Eeldatav maksumus 140 000 EURi, mis sisaldab eriala ekspertide palgakulude katmist ja konkreetsete projektide algatamist või ka rakendamist.


Ühendustee rajamine Tartu Spordipargi ja Eesti Maaülikooli spordihoone vahele (ca 450-500 m)
Esitatud: 10.09.2013

Eesmärk: ühendada kahe aktiivse sportimiskoha olemasolev infrastruktuur ja rajatised, s.o. Spordipargi asfaltkattega ovaalring (ca 900m.) ja EMÜ spordihoone.
Kirjeldus:kahesuunaliseks aktiivseks liikumiseks ja sportimiseks mõeldud 5-6m. laiune asfaltkattega kergliiklustee.
Tulemus: tekib ligi 2 km. pikkune, vahelduva kerge reljeefiga ja ohutu kergliiklustee looduslikult Tartu kõige potensiaalsemasse (Emajõe kallasrada, Spordipark ja Dendropark) ja väljaarendatumasse sportimispiirkonda.
Leevendab oluliselt Tartu Spordipargi ülekoormust. Kõrge kasutusaktiivsuse tõttu ei ole Spordipargi ovaalringil rulluisutamine, rullsuusatamine ja talvisel ajal suusatamine enam ohutu.
Parklad, riietumisvõimalused, varustuse rent jms. kõik juba olemas.
Lisaväärtus: Talvisel ajal kasutatav kunstlumest suusaraja põhjana kus saab kunstlumeraja rajada juba esimeste külmadega.


Kergliiklussild üle raudtee
Esitatud: 10.09.2013

Eskiisprojekt raudsilla kasutuseks, et võimaldada jalakäijatel, jalgratturitel, suusatajatel, rullusitajatel kulgeda üle raudtee Riia tänava piirkonnas (praegune viadukt on selleks üsnagi ebamugav). Vastav lahendus eeldab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist viadukti piirkonnas (ja kindlasti ka mujal linnnas). Võimalik on ka vastava konkursi korraldamine parima lahenduse väljatöötamiseks.
Raudsild eemaldati 2007. aastal seoses uue silla ehitusega ja ladustati Emajõe kaldale Supilinna piirkonnas. Eemaldatud sild kaalus 92 tonni, selle pikkus oli 86,3 meetrit ja laius 5,5 meetrit. (Allikas Wikipedia). Aeg oleks selle taaskasutuseks.


Uus Tartu Kultuuriaken ning 2 Kultuuriakna puutetundlikku ekraani kesklinna
Esitatud: 10.09.2013

Esitatud idee koosneb kahest omavahel integreeritud osast.

a) Täiesti uus Tartu Kultuuriaken oleks loogiline ja hädavajalik jätk mitmetele juba välja arendatud Tartu e- ja m-teenustele. Lisaks kalendripõhisele kultuuri-/spordisündmuste/koolituste andmebaasile võiks uus keskkond olla veelgi multifunktsionaalsem ja interaktiivsem - loovisikute/kollektiivide andmebaas, kunstioksjonid, otseülekanded suursündmustest (koostöös), foorum, sündmuste soovitamine kasutajale vastavalt tema pidevalt täienevale profiilile/külastustele jpm.

b) 2 Kultuuriakna puutetundlikku ekraani. Üks võiks asuda Kultuurilaevas ning teine Raekoja platsil. Sündmuste info tuleb Kultuuriaknast ning vajadusel on võimalik administraatoril saata sinna muid sõnumeid (üleskutsed, erinevad publikuküsitlused mainesündmuste ajal, muud küsitlused jne).

Ekraanilt on võimalik saada operatiivset/turismi- infot linnas toimuvast ning linna meelelahutus-, toitlustus-, ööbimis-, meditsiini- ja ametiasutuste kohta, vaadata bussigraafikuid, kasutada kaardirakendust, tutvuda linna ajalooga, teatada heakorra rikkumistest ning kaotatud ja leitud esemetest. Ühtlasi võiks kasutajatel olla võimalik ootamatuste korral kasutada turvalist internetti (piiratud aeg/teenused, eelkõige emaili ja Skype´i).

võiks juba hetkel Tartu linna kodulehel (nt "kasulikku" sektsioon) olevad teenused tuua inimestele lähemale ehk tänavale ning muuta need veelgi lihtsamini kasutatavaks. Nõnda ei ole vaja kõigil ilmtingimata omada nutitelefoni või sülearvutit ning kindlasti kasvab seeläbi praktilise info sisestamise ja välja saatmise hulk.

Ekraanid kuvavad osaliselt/maitsekalt ka ka kommertsreklaami, millest teenitud tulu aitab kanda ekraanide hoolduse ning süsteemi haldamisega/arendamisega tekkivaid kulusid.


Vanemuise pargi kõnnitee korrastamine
Esitatud: 10.09.2013

Muidu on ilus tiik, kuigi vesi kole, must, vesiroosid õitsevad. Teater kena, taastatud. Zooloogiamuuseumit renoveeritakse, aga palju inimesi jalutab läbi pargi, mõned neist kukuvad. Äkki oleks võimalik leida raha, et panna teele uus kate, teha need korda.


Kaldapromenaad Võidu sillast Sadamateatrini või Turusillani
Esitatud: 10.09.2013

Tartu linnas Dorpati hotellis peatuvate turistide akendest Emajõe poole avanev vaade on üks koledamaid ja räpasemaid Tartu kesklinnas ja täielik Tartu häbiplekk. Räpasus ja hais on juba Võidu silla all ning see jätkub kõnniteel, mis suundub Sadamateatri poole. Mitte kusagil kesklinnas pole näha nii palju maas vedelevaid konisid ja süljelärakaid, paberirämpsu ja kiletükke, riisumata lehti ja lindude väljaheiteid, kui sellel kallasraja osal. See on tõeline Tartu linna visiitkaart, sest on otse hotellikülastajate silma all.

Tartus valitsevat seadusetust ja korruptsiooni väljendab ka kallasraja sulgemine linlastele Sadamateatri juures raudväravatega ja paatide sildumisrajatiste juures rohelise traatvõrguga.Kõik see annab Tartusse saabuvatele turistidele signaali, et nad pole siin oodatud.

Selle kaldaääre kordategemine ja sellel puhtuse tagamine peaks olema uue linnavalitsuse esmane prioriteet. See ei saa olla võimalik, et sellist peldikut peetakse otse väliskülaliste ukse all!

Sellepärast teen ettepaneku alustada viivitamatult selle Emajõe kallasraja osa korrastamisega pikendades juba olemasolevat kaldapromenaadi, mis on Kaarsilla ja Võidu silla vahel, Võidu sillast edasi allavoolu nii kaugele, kui linna rahalised võimalused lubavad. Alguses kasvõi Sadamateatrini, kuid hiljem Turusillani.

Kujundus võiks olla samasugune, nagu Kaarsilla ja Võidu silla vahelisel promenaadil, erivärviliste tänavakividega jalakäijatele ja jalgratturitele, samuti valgustuse ja lilleamplitega. Istepinke ja prügikaste aga peaks olema rohkem, sest avaturu külastajad samuti kasutaksid intensiivselt seda promenaadiosa.

Tagada tuleks ka see, et seda promenaadi osa saaks pesta tänavapesumasinatega, et tagada sellel kaldaosal täielik puhtus. Tööle võiks võtta ka selle promenaadi puhtuse valvuri, kes trahviks isikuid, kes sinna prügi maha viskavad või seda muul viisil reostavad.


Osalusdemokraatia portaal
Esitatud: 10.09.2013

Hetkel on Tartu avalikud IT-lahendused amortiseerumas ning ei võimalda kodanikul saada jooksvalt vajalikku infot kultuuriürituste, planeeringute ja Linnavalitsuses ning -volikogus arutlusel olevate teemade kohta.

Kaasava eelarve rakendamine on üks samm linnakodanike ja võimu lähendamiseks. Sedamööda, kuidas Tartu laiendab osalusdemokraatia põhimõtete rakendamist linnaelu kujundamisel, muutub järjest vajalikumaks seda toetav IT-lahendus.

Ettepanek on investeerida kaasava eelarve raames piisav summa, et luua kodaikuportaal, mis võimaldaks muuhulgas:
- saada jooksvat infot planeeringute, liikluspiirangute ja muude oluliste sündmuste kohta mingis piirkonnas. Siin võiks kasutada mh. tänapäevaseid GIS lahendusi, näit. valik "500 meetrit koduümbrusest", "minu kodutänaval" jne
- näha ja kommenteerida kõiki LV menetluses olevaid avalikke või kodanikuga seotud dokumente. Sealhulgas peab olema näha, milline ametnik dokumenti menetleb, mis eesmärgil, mis tähtajaga jne.
- esitada ettepanekuid kaasavasse eelarvesse, algatada petitsioone, määruste eelnõusid ja kasutada muid osalusdemokraatia instrumente, mida linn tulevikus kasutada võiks.
- suhelda kõigi linna allasutuste ja ametitega ühtses keskkonnas (avaldused, taotlused, trahvid ja kõik muu selline)
- saada infot jooskavet sündmuste, sh kulturisündmuste kohta


Kultuuritehas
Esitatud: 10.09.2013

Kultuuritehas on hoone või hoonetekompleks, kus pakutakse kunsti, kultuuri, vaba aja ja noorsootööga seotud organisatsioonidele ruumi, tehnikat ja administratiivset nõustamist soodustingimustel. Tegevuste eesmärk on anda tartlastele, ennekõike noortele kultuurikorraldajatele, reaalsed võimalused ürituste korraldamiseks, seminari- ja kontoriruumideks, proovisaalideks jne.

Kultuuritehase olemuse puhul võib tõmmata teatud paralleeli Loomemajanduskeskusega, kuid eristada selgelt eesmärki: kui LMK puhul on selleks loomeettevõtluse otsene arendamine, siis Kultuuritehase eesmärk on tartlaste eneseväljendus ja kultuuritegevuses osalemise võimaluste areng. Läbi selle tekib kahtlemata ka uusi loomeettevõtteid.

Kultuuritehas paikneb soovitatavalt endises tööstushoones ning ei vaja mingil juhul nn euroremonti. Kaasava eelarve raames on võimalik selgitada sobiv linnale kuuluv hoone (näit laokompleks Puiestee 114) ning teostada seal esmane vajalik remont ja vastavusse viimine Päästeameti nõuetega.

Esialgse stardisüsti järel peab Kultuuritehas analoogselt LMKle olema isemajandav ning saama toetust ainult avalikkusele suunatud täiendava kultuuriprogrammi elluviimiseks või suure lisaväärtusega välisprojektide omaosaluse katmiseks.


Emajõgi kui Tartu ehe
Esitatud: 10.09.2013

Emajõgi on Tartu ehe. Tõeliselt kaunis ehe vajab pidevat hoolt, seda vajab ka Emajõgi.
1. Oleks hadavajalik puhastada Emajõe säng rämpsust ja Kivisilla kividest. Kivisilla kivid kui kui silla taastamise ehitusmaterjal tulks ladustada.
2. Jätkata Emajõe kallaste kindlustamist ja paadisadamate ehitamist.
3. Paigutada Emajõe kallastele istepinke, et seal oleks võimalik kodanikel puhata ja end kosutada.
4. Laevade ja jõetrammide liiklus elavdaks Emajõge. Mootorpaatidega kihutamine tuleks keelata.
5. Emajõeäärsetes parkides võiks olla paar platvormi klassikalise muusika esitamiseks väikestele muusikakollektiividele või ka instrumntaalsolistidele sumedatel suveõhtutel.
6. Emajõe ehe on Kivisild. See ei ole aga taastatav nii väikse rahaga. Kuid ka tahutud graniitplokkide jõepõhjast välja toomine oleks
vajalik ettevalmistus silla taastamiseks.


Koerte jalutusplats
Esitatud: 10.09.2013

Piiratud haljasala, kus koeraomanikud saavad oma lemmikud rihma otsast lahti lasta ja koertel on voli koos joosta ja mängida või neid treenida. Asukoha ettepanekud: Ülejõe park, Vaksali park, Forseliuse park või miks mitte muu kasutuseta maa-ala.


Tähe tn ühesuunaliseks
Esitatud: 10.09.2013

Teen ettepaneku Tähe tn tagasi muuta ühesuunaliseks ja tekitada tänava äärde juurde parkimisvõimalusi. Parkimiskohad võiks rajada nn kalasabamustriga (tänava laius paistab olevat sobilik ning ühesuunalise tänavale sobib ka selline parkimiskorraldus), nii tekib juurde palju rohkem parkimiskohti ning selliselt säilib rohkem ka Karlova miljööd (ei sõideta ära teeäärseid haljasalasid, kruntide hoovides väheneb parkimisvajadus ja jäävad alles haljasalad)


Antoniuse kultuuriõu avatuks kõikidele ja iga ilmaga
Esitatud: 10.09.2013

Antoniuse õu asub Tartu kesklinnas ja on üks armsamaid ning erilisemaid kohti, kuhu tulla lastega mängima, perega kohvikusse või kallimaga õhtusele kontserdile. Antoniuse õuekontsertide sari ja vaba raamatukogu suvel ning jõuluprogramm talvel meelitavad kohale suurel arvul linlaseid ja külalisi.
Ilusa ilmaga on see parim koht vaba aja veertmiseks. Probleem on aga selles, et vihmase ilma korral on väga raske üritusi korraldada, sest pole vihma eest kaitsvad katust.
Ometi on lihtsate vahenditega ja mitte eriti kallilt võimalik ehitada eemaldatava tekstiilist katuse, mis kaitseks vaatajaid halva ilma korral. Katusesüsteem, mille nimi on päikesepuri, on siinidel, seda saab kergesti eemaldada ja see sobib keskkonda.
Päikesepuri on kasutatav mitmeid aastaid ja see annab võimaluse nautida Antoniuse Õues toimuvat iga ilmaga ning tuua sellesse toredasse keskkonda veelgi rohkem linnarahvale suunatud üritusi.


Tänavad korda
Esitatud: 10.09.2013

Kui tänaval liikudes võib murda jalaluu, on igasugune uus idee kasutu. Oleks vaja natukegi sellest rahast kulutada tänavate korrastamisele. Näiteks on väga raske jalgsi liikuda Pikal tänaval Fortuuna tänavast kuni tänava alguseni (Pikk 2 majani).
Annelinna on vaja istumiseks pinke. Jalakäijate kiire ääres istuvad vanemad inimesed majade keldriakende äärtel. Kiir Kalda teelt kuni uue Prismani on vist peaaegu ühe kilomeetri pikkune, kuid mõned pingid on ainult uuel osal Nõlvaku tänava läheduses. Ka oleks vaja ära kaotada need mõttetud "jalakäijate ringteed" sellel "kiirel".
Linn peaks hakkama kontrollima, et tegevuse lõpetanud/lõpetavad ettevõtted eemaldaksid enne tegevuspaigast lahkumist oma reklaamid, sildid, lahtioleku kellaajad. Näiteks Riia mäel ilutseb suur kiri "Hiina keskus", Munga tänaval on kole lagunevas majas kodanike registreerimise või lubade osakond või midagi sinnapoole. Ei mäleta enam sellist asutustki.


Ihaste kogukonnakeskus
Esitatud: 10.09.2013

Ihaste linnaossa kogukonnakeskus-kohvik oleks mõnus kooskäimiskoht Ihaste ja ka Annelinna rahvale, sest selles piirkonnas ei ole ühtegi poodi, kohvikut ega muud seltskondlikku koosolemise kohta.

Kogukonnakeskuse kohvikus ja poes müüakse nii kohapeal valmistatud kui ümbruskonna teistelt tegijatelt tellitud mahetoitu ja küpsetisi. Hooajal valmistatakse kohapeal koduseid hoidiseid, mida samas poes ka müüakse.

Maja ümbruses oleks kevadest sügiseni nädalalõppudel avatud roheline turg, kus Vana-Ihaste rahvas (ja ümbruskonna talunikud) võiks müüa omakasvatatud aiasaadusi ja Uus-Ihaste ning Annelinna inimesed, kes enamasti ise aiapidamisega ei tegele, saaksid osta värsket omakasvatatud kraami.

Kogukonnamaja ruumides saab korraldada erinevaid õpitubasid, koolitusi ja nõustamist erinevate huvidega inimestele (nt toidu-, aiandus- ja taaskasutusalased, mööbli restaureerimise, sisekujunduse algtõdedest – kõigest, mis võiks inimestele huvi pakkuda.)

Taaskasutuse edendamiseks pakutakse elanikele võimalust müüa-osta väiksemaid kasutatud mööbliesemeid jm sisustuskaupu, mida vajadusel kohapeal uuendatakse või disainitakse.

Õues võiks olla väike lava, kus suviti korraldada väiksemaid vabaõhukontserte.


"Koorinagi" Vanemuise alumisesse parklasse
Esitatud: 10.09.2013

Vanemuise alumine parkla on legendaarne kooride, kunstikollektiivide ja ekskursioonide väljumiskoht. Vaja oleks riputusraami, kuhu koorilauljad saavad reisibussi oodates või reisilt saabudes oma koorivormi vms riputada (ja kohvreid jm kuivale pinnale asetada). Lisatud joonis ja kirjeldus.


Taliteed Tartusse
Esitatud: 10.09.2013

Tartu võiks esimese linnana Eestis rajada lisaks rattateedele ka talvel kasutamist leidvad taliteed, mida mööda linnakodanikud saaksid mõnusasti suuskade, kelkude, tõukekelkude jms liigelda.

Peamised talitee trassid võiks kulgeda läbi linna kahel pool Emajõge ja olla ühenduses Supilinna suusapargiga. Selliselt kulgev liikumistrass aitaks vältida ristumisi suurte teedega, samuti saaks suur osa trassist kulgeda mööda haljasalasid ja talvel mittehooldatavaid kõnniteid.
Kindlasti võiks üks talitee harudest kulgeda mööda sadamarautee serva rongijaamast jõeni
Peatrassist hargneksid edasi talitee kõrvaharud, mis võiksid viia koolide ja lasteaedadeni. Siis oleks võimalik lapsed hommikul ohutult suuskade (tõuke)kelkudega lasteaeda viia ka ilma talispordivarustust lõhkumata ja mootorikütust raiskamata.

Teehooldajatega võiks kokku leppida, et sellistes kohtades, kus talitee läheb mööda kõnnitee serva jäetaks teele lumi alles ja liiv ja sool panemata.
Sarnaselt Soomega praktikaga võiks kõnniteed vajadusel karedaks freesida mitte kasutada soola-liiva.

Trassi propageerimiseks saaks korraldada mõne toreda suusa- või tõukekelguvõistluse, panna taliteele liikuma saaniga hobuse. Võimalik oleks ka näiteks tõukekelgulaenutusvõimaluse loomine, tõukekelgu- ja hobusaaniekskursioonide tegemine Tartu Linnas

Suuri tehnilisi takistusi selle idee elluviimiseks ei tohiks olla.
Vajalik oleks lintide, lumesaha ja rajafreesiga ATV või väiketraktori soetamine, Tartu taliteede kaardi ja tähistuse valmistamine. Taliteede hoolduseks vajaliku kütuse- palgakulu saaks katta peamiselt kokkuhoitud teehooldusteenuse arvelt

Puhastatava ja liivatatava kõnnitee pinna vähenemine võiks olla meelepärane talitee ääres asuvate kinnistute omanikele.


Laste mänguväljakud igasse linnaossa, noorte rulapark Holmile (Atlantise ja Võidu silla vahele), vähemalt 1 koerteväljak
Esitatud: 10.09.2013

Igas linnaosas ja suuremas asumis võiks olla vähemalt üks avalik laste mänguväljak. Üks suurem ülelinnaline laste mänguväljak võiks asuda Ülejõe pargis (Treffneri ja Tuglase mälestussammaste vahelisel alal). Atlantise taga Holmil võiks asuda ülelinnaline noorte rulapark jm tegevusala. Kuskil sobivas kohas koeraomanike soovitusel võiks asuda piiritletud


Koerteväljak.
Esitatud: 10.09.2013

Ajalooline Mathieseni park Maarjamõisa linnaosas väärib kindlasti praegusest paremat olukorda. Nimetatud pargi korrastamise ja uuendamise vajadust on tunnistanud ka Tartu linnavalitsus ning esimesed sammud selles osas on astutud – vastavalt linna poolt kehtestatud projekteerimistingimustele on eelmisel aastal Tinter-Projekt OÜ poolt valminud pargiala projekt. Seega on suur osa tööd juba tehtud ning kaasava eelarve summa on piisav, et võtte ette Mathieseni pargi ümberehitus vastavalt uuele planeeringule. Kasutagem seda raha juba ühe alustatud projekti lõpule viimiseks!


Rajada Tartusse munitsipaalomandisse kuuluvad tenniseväljakud
Esitatud: 10.09.2013

Viimase 10 aasta jooksul on tennise kui spordiala areng teinud Tartus märkimisväärse hüppe. Oma panuse järelkasvu koolitamisel on andnud Tartu tennisekool, samas on aasta-aastalt kasvanud selle ala populaarsus täiskasvanute ka seas. Harrastajaid oleks kindlasti rohkemgi, kui oleks paremad võimalused mängida.
Tartu võiks järgida paljude linnade head tava ja rajada munitsipaalomandisse kuuluvad tenniseväljakud. Küllap saaks selles tegevuses abiks olla nii mõnegi Tartu sõpruslinna kogemus ja praktika. Asukohtadena julgeksin välja pakkuda näiteks ala Toomemäel, laste mänguväljaku lähistel, samuti Riia tänaval, Ekraani kõrval (nn kurikuulus plangutagune plats, mis sel aastal sai korda), piirkond Visa halli lähedal jne. Talveperioodil võiks samad kohad olla kasutusel uisu- ja jäähokiväljakutena.


Metallist linnamakett südalinna - käega katsutav linn
Esitatud: 10.09.2013

Tartu südalinnas (raekoja kõrval, Pirogovi platsil vm) võiks asuda metallist tasapinnaline (kesk-)linna kaart, millel oleks täpsed tänavate ja hoonete mudelkoopiad, sh jõgi. Selle abil saaks turistidele ja linlastele linna tutvustada. Paberkaart ei ole nii atraktiine kui "käegakatsutav linnakaart".


Uue vaksali kesklinna rajamise võimaluse-mõttekuse hindamine
Esitatud: 10.09.2013

Tartus on otsitud võimalust, kuidas viia bussijaam vaksalile lähemale. Samas on jäetud tähelepanuta asjaolu, et juba 1928. aastast tuleb raudtee Tartu kesklinna. Kunagi suursaavutusena rajatud sadamaraudtee ei leia praegu väga aktiivset kasutust, kuid on kuni keskkatlamajani enam-vähem alles. See on ainuke raudteeharu Eestis, mis loob ühenduse sisevee-laevateede ja raudtee vahel.
Tartu linna planeeringud näevad ette tavalise tänava rajamist sadamaraudtee asemele.
See kava tasuks ehk üle vaadata ja vaagida uue vaksali rajamist kesklinna, kuna kõnealuse raudteelõigu säilitamisel on tänaseks mitemid olulisi plusse:
- keskkatlamaja ei tööta enam, on müügis ja see sobiks pärast väikest kõpitsemist hästi uueks vaksaliks.
- Keskkatlamaja-vaksal võiks olla kas Tartusse saabuvate rongide lõpp-peatuseks või siis võiks vana vaksali ja kesklinna vahel liikuda eraldi rong-tramm (ümberistumisega variant ei oleks muidugi kõige mugavam).
- uus vaksal ühendaks paremini Tartu kesklinna ja rahvarohke Annelinna Tallinna kesklinnaga. Tallinna kooliõpilastel ja turismigruppidel tekiks mugav võimalus külastada rongiga AHHAAd ja jalutuskäigu kaugusele jääks ka ERM.
- sellise lahenduse puhul paikneksid lähestikku vaksal, bussijaam ja ehitatav reisisadam. Võib-olla oleks riigi seisukohast tark säilitada siseveeteede ja raudtee ainuke ühenduskoht. Hetkel seda küll väga vaja ei ole, aga järgmise 10-20 a perspektiivis võib reisilaevandus Peipsil sh üle järve Venemaale muutuda oluliselt aktiivsemaks.


Supilinna pinnasevee uuring
Esitatud: 10.09.2013

Tartu Veevärk on algatanud Supilinna liigvee ärajuhtimise torustiku projekteerimise ning on valmis lähiajal alustama selle väljaehitamist, kuid ei ole teinud ega kavatse teha eelnevat uuringut pinnasevee seisundi kohta Supilinnas. Kvaliteetse tulemuse saamiseks on vaja teada vee taset pinnases ning olemasolevate ajalooliste hoonete vundamentide sügavust. Kui torustik paigaldatakse liiga sügavale võib tekkida tõsised kahjustused vundamentidele seoses sellega, et vundamendid jäävad kuivale ja hakkavad mädanema. Kui torustik paigaldatakse liiga kõrgele, jääb selle efektiivsus liiga väikeseks. Uuringu tulemusi saaks hiljem kasutada ka uushoonete projekteerimisel krundi kõrguste määramisel, see oleks abiks ka teede ja parklate optimaalse kõrguse määramisel ja ka juba olemas olevate hoonete torustiku paigaldamisel. Uuringu käigus oleks võimalik saada ka usaldusväärset teavet selle kohta, kus Supilinnas on kõige suurem probleem veest küllastunud pinnasega, mis toob kaasa viljapuude kuivamine aedades ning vee tungimise Supilinna majade keldritesse. See info on oluline edaspidise projekteerimis- ning ehitustegevuse planeerimisel.


Investeering kaasavasse elukorraldusse
Esitatud: 10.09.2013

Ideekirjeldus failina.


Noorte jõehuntide akadeemia
Esitatud: 10.09.2013

Emajõgi on Tartu linna arengus väga olulist rolli mänginud ja Tartu on Eesti põlisemaid sadamalinnu. Vahepeal kadus jõelaevanduse traditsioon pea sootuks, kuid on nüüd vaikselt uuele elule ärkamas. Pingutatakse, et elu jõel üha hoogsamalt pulbitsema hakkaks.
Kõige kindlam viis Tartu elanikest jõe- (ja ühtlasi Tartu) fänne kasvatada on näidata neile juba varases nooruses, kui lahe ja eripärane linn on Tartu, kuna siit voolab läbi ainuke täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis - Emajõgi, mis viib Euroopa ühele suurimale järvele Peipsile ning et siit hargnevad veeteed jõgedele-järvedele ühtekokku 600 km ulatuses.
Igal aastal võiksid kõik Tartu linna 5. klassid (ca 60 tk) läbida linna poolt toetatud ja osalejatele tasuta või soodushinnaga õppepäeva „Noorte jõehuntide akadeemia“. Õppepäeva raames saaksid lapsed ise paate meisterdada, Emajõel laevatada ja juhendajate abiga kodujõe loodust ning ajalugu tundma õppida. Programmi läbimine annab Tartus elavale lapsele parema teadmise Emajõe loodusest ja jõe rollist Tartu linna kujunemisel, ülevaate veesõidukite ehitusest ja nende ajaloost, algteadmised paadisõidust ning teadmised veeohutusest. Kuid mis peamine, tekitab huvi jõe-elu vastu.
Vooluveekogude tundmaõppimine sh oma koduveekogu uurimine kuulub 5. klassi loodusõpetuse programmi, samuti näeb uus õppekava ette õppeainete lõimimist (antud juhul loodusõpetus, ajalugu, tehnoloogiaõpetus, käsitöö) ja õppetööd väljaspool klassiruumi.
Õppepäeva lõpus tuleb läbida noore jõehundi katsed ja kui need õnnestuvad, tunnistatakse osaleja ametlikult nooreks jõehundiks.
Tartu oleks võib-olla esimene omavalitsus Eestis, kes tutvustaks kooliprogrammi lõimituna oma unikaalseid tahke põhikoolilastele ja ütleks neile ühtlasi, et Tartu on lahe linn, siin juba tasub elada!


TeKu (I etapp)
Esitatud: 10.09.2013

TeKU ehk siis Tervise- ja Kultuuripark Emajõe ja Anne kanali vahelisele haljasalale. Rajada interaktiivne park linnarahvale ja külalistele. Haljasalale luuakse erinevad vabaajaveetmis võimalused, koos kultuuri- ja spordiprogrammiga. Koostatakse kultuuri- ja tervisekalender. Täpsem tegevuste loetelu on lisana kaasas.


Laavaklaasi1300kraadi vormimine vabalt vormita
Esitatud: 10.09.2013

Tartus tööle panna klaasisulatus töö õpituba, kuhu pääsevad kõik huvilised vastavalt kasutusajale kulude maksmisel.teretulnud on koolide rühmad jne.Kes kord muudab sulaklaasi oma nägemuse järgi taieseks.see enam enese oskuste täiendamist ei lõpeta st.ELUKESTEV ÕPE.On videoklipp sulatusahju nuputamisest ja käivitamisest.Vajan toetust projekti paari kuu käivituskuludeks elekter,ruumi rent.


Võru/vaba/kastani ohutussaare muutmine urbanistlikuks näitusekohaks
Esitatud: 10.09.2013

Kuna elan võru tänaval ning jalakäiate liiklus on seal päris suur, siis on juba pikalt jäänud silma antud ristmiku ohutussaare ebaatraktiivsus. Sinna võiks minu pilgu läbi ehitada ühelt poolt väikse kogunemisekoha, koos istumisega ning teisalt väikse näitusepaiga, kuhu saavad lähedal asuva tartu kõrgema kunstikooli skulptuuritudengid enda installatsioone üles panna. Nähtav on see paljudele, kuna inimesed kes autodega foori taga istuvad näevad seda samuti. Ikka parem kui mannetu, tühi ja kasutamata ruum.


Emajõe linnaujula rannahoone-talisupluspaviljon
Esitatud: 10.09.2013

Suvel ranna nautijaile kohvik, terrass, olmehoone, külmadel aastaaegadel talisuplejate varjualune. Seega võiks vähemalt rannahooajal olla avatud suurem osa majast, mis võimaldaks suvitajatel käia korralikus kempsus, istuda vihma korral kohvikus või vabaajaruumis lehte lugeda jms. Külmemal perioodil võib kohvik jääda avatuks, ent kindalasti peaks looma talisuplejatele võimaluse katusealuseks riietevahetuseks ja lühiajaliseks soojendamiseks - nii, et supleja saaks otse katuse alt vette ja tagasi. Ilmselt lisanduvad sellises vabas kasutuses varjualuse hoolduskulud. Koha on talisupeljad juba aastaid leidnud - linnaujula lõpus, ülesvoolu. Ettepanek on sarnane varemesitatud ideega "Paviljon Emajõe äärde", ent see ei keskendu talisuplejaile ega linnaujulale.


Lepiku tänava väljaehitamine
Esitatud: 10.09.2013

Lepiku tänav oma rohkete ehitismälestistega on väga hästi säilinud näide 100 aasta tagusest ehitusstiilist Tartus. Lepiku tänava uuendamist on kavandatud üle kümne aasta, kuid seni on selle teokstegemine jäänud rahapuuduse taha. Lepiku tänava elanikud on korduvalt mitmetes läbi viidud küsitlustes avaldanud toetust tänava keskkonda väärtustavaks väljaehitamiseks. Lisaks kohaliku elukeskkonna parandamisele suurendaks Lepiku tänava kui ainulaadse miljööga kesklinnalähedase ala väljaehitamine oluliselt ka Tartu kui turismilinna potentsiaali. Lepiku tänavas tuleks keskkonda väärtustavalt uuendada sõidutee ja kõnnitee katted ning tänavavalgustus.


Lastel kohad lasteaias
Esitatud: 10.09.2013

Kui 2014. a eelarve siiski ei taga võimalusi vajalike lasteaia kohtade tekitamiseks, siis ettepanek investeerida 140 000 lasteaedasesse.

Ülevaate olukorrast aasta alguses annab artikkel http://www.tartupostimees.ee/1096454/lasteaiakohti-napib-ikka-veel-mitm…


Toomemäe seljatoega pargipinkide puiduosa uuendamine
Esitatud: 10.09.2013

Toomemäe park ja ka Pirogovi plats vajavad rekonstrueerimist. Tartu linna esindusparkide kujunduslik uuendamine võiks olla linna maastikuarhitekti esimene töö. Seni kuni ei ole uute projektlahenduste osas üksmeelele jõutud on olemasolevate vähegi väärtuslike pinkide kordategemine vähim, mida teha saab. Kaarja seljatoega nõukaaegsed Toomemäe pargipingid on suhteliselt sobilikud ajaloolisse parki ja mugavad istuda. Paraku on nende puiduosa vana ja amortiseerunud. Pinke on hädapäraselt parandatud ja igaaastaselt üle värvitud. Välitingimustes vastupidava lehisepuidust isteosaga uuendatud pargipingid oleksid piisavalt esteetilised, et sobida parki veel aastateks.


Säästva renoveerimise infokeskuse hoone renoveerimine
Esitatud: 10.09.2013

Tahame korda teha säästva renoveerimise infokeskuse hoone (Aleksandri tn 41) ja pakkuda seal praktilisi koolitusi, töökoja kasutamise võimalust, nõustamist ja mitmekülgset abi Tartu vanade majade elanikele.

Infokeskuse rajamise põhjus:

Pea viiendik Tartu linna territooriumist on miljööväärtusena kaitse all (enam kui 2000 elamut ja kõrvalhoonet). Tartule iseloomuliku näo andvate miljööväärtuslike alade hoonete seisukord on halvenemas.

Terviklike ajalooliste linnaosade ajastutruu säilitamine on Tartu elanikele ja linna mainele oluline, kuid kahjuks näeme sageli kultuuriväärtuste seisukorra halvenemist. Probleemiks on algsete detailide kadumine ja ajalooliste ehitustraditsioonidega vastuolus olevate ehitus- ja viimistlusviiside kasutamine paljudes väärtuslikes asumites, samuti ebapiisav infovahetus linna, selle kodanike aga ka restaureerimise valdkonnas tegutsevate ettevõtete vahel. Säästev renoveerimine on sobiv ehitusviis ajalooliste hoonete korrastamiseks, kuna see võtab arvesse hoone ehitamisel kasutatud tehnikaid ja materjale ning on keskkonnasõbralik, kasutades traditsioonilisi, looduslikke materjale. Paljudel kohalikel elanikel on tahe oma kodu miljöösõbralikult korrastada küll olemas, kuid puudub vajalik info, oskused ja kontaktid (vt lisa „Ülevaade SRIK-i senisest tegevusest“).

SRIK-i maja kirjeldus:

Tulevane SRIK-i maja, lihtne, samas ilmekas 19. sajandi lõpu puitelamu Tartus Aleksandri tänaval numbrimärgiga 41 on väärika ajalooga ja seal on säilinud palju kultuuriväärtuslikke detaile (vt täpsemalt lisa „SRIK-i maja väärtustest“). Maja seisab juba aastaid tühjana ning on hakanud hooldamatuse tõttu lagunema. Aleksandri 41 asub Aleksandri tänava miljööväärtuslikus piirkonnas ning on lähedal Tartu kesklinnale.

Omanikud ja restaureerimishuvilised saavad keskusesse pöörduda konsultatsiooni saamiseks restaureerimisspetsialistilt, arhitektilt või insenerilt ja vanade hoonete korrastamiseks vajalike töövõtete omandamiseks. Infokeskuses hakkavad toimuma loengud ja töötoad, samuti seatakse sisse avatud töökoda, kus inimesed saavad meistri juhendamisel ise oma puitdetaili (akna, ukse, piirdeliistu vms) korda teha.
Keskusesse on oodatud Tartut külastavad turistid ja tartlased siinse ajaloolise puitarhitektuuriga tutvumiseks erinevate infomaterjalide, eksponaatide, traditsiooniliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide näidiste ning raamatukogu abil. Samuti mahub majja väike poeruum restaureerimistööriistade ja –vahendite ostmiseks.

Kokkuvõttes võidavad:
1) Tartu linna miljööalade elanikud ja omanikud – elanikud on paremini informeeritud ja oskavad kaasa aidata miljööväärtuslike alade hoonestuse säilimisele. Elanikel on võimalus osaleda üritustel ja praktilistel koolitustel, kasutada töökoda, küsida nõu, tutvuda ekspositsioonidega. Avaneb võimalus saada vajadusel konsultatsioone restaureerimise valdkonna spetsialistidelt ja tekib sarnase mõttelaadi ning tegevushuvidega inimestele kokkusaamispaik. Nende piirkondade maine kasvab elanike ja teiste linnakodanike silmis, elanikud väärtustavad oma elukeskkonda rohkem.
2) Tartu linn ja linna miljööalad - paraneb linna miljööväärtuslike hoonestusalade ehituslik seisund ja maine turismi sihtkohana ning täisväärtusliku elukeskkonnana. Tartu linnavalitsuse jaoks tekib pädev koostööpartner, kelle keskusesse võib praktiliste restaureerimisküsimustega linnakodaniku alati suunata nõu saamiseks.
3) SRIK Tartu Ühendus – tänu keskuse loomisele saab ühendus senisest efektiivsemalt ellu viia oma eesmärke inimeste teavitamisel ja nõustamisel.
4) Miljööväärtuste kaitsega seotud organisatsioonid ning miljööaladel tegutsevad (väike)ettevõtted, nt linnaosaseltsid (Karlova Selts, Supilinna Selts), Eesti Konservaatorite Ühing, muuseumid, ehitusfirmad, restaureerimiskaupu tootvad ja vahendavad ettevõtted – inimeste teadlikkus vanade majade säästva renoveerimise vallas tõuseb ja restaureerimise valdkond omandab laiema kõlapinna ja populaarsuse.

Eelneva seitsme aasta jooksul oleme taotlenud toetust erinevatest fondidest talguteks ja väikesteks koolitusteks (vt lisa „Aleksandri tänaval tehtud tööd“). Selle käigus oleme teinud hoone juures avariitöid, et hoida ära hoone edasine lagunemine. Väga palju on ära tehtud ka vabatahtliku tööna (siinjuures suur tänu kõikidele abilistele!) Suuremahulise renoveerimistöö jaoks aga sobivat fondi ehk rahastamisallikat seni leitud ei ole.

Seega tahame käesoleva kaasava eelarve toetuse raames korda teha Aleksandri 41 hoone vundamendi, seinad ja katuse ehk kõige olulisemad konstruktsioonid (vt lisa „Renoveerimistööde eelarve“). Sealt edasi on võimalik hoone renoveerimisega hakkama saada juba väiksemate projektitoetuste abil. Infokeskuse hoone valmib 2016. aastal.


Platvormid Toomemäel
Esitatud: 10.09.2013

Olles ise üheks autoritest Emajõe äärde tehtud platvormidele, siis tuli idee sama platvormide mõtet laiendada ka Toomemäe nõlvadele. Miks ? Toomemägi on populaarne olemise koht inimeste seas ja hetkel on Toomemäe nõlvad põhimõtteliselt kasutuseta, kui mitte arvestada erinevaid sportlasi, kes neid kasutavad aga veidi rahulikumad linnakodanikud, neil viibida ei saa.Ideeks on lisada viibimisfunktsioon Toomemäe nõlvadele.


Korrastada Emajõe kallas Sõpruse sillast Rebase tänavani
Esitatud: 10.09.2013

Emajõe kallas lõigul Sõpruse sild- Rebase tänav on praegu täiesti hooldamata. Seal on küll olemas mingi tee, aga isegi päise päeva ajal on seal kõhe liikuda, ometi on see nii linnalähedane koht. Teen ettepaneku rajada sinna kergliiklustee ja puhastada jõe äär võsast. Kergliiklustee võiks olla ühendatud Siili tänavast jõe poole jääva teerajaga, siis saaks kokku juba päris arvestatava pikkusega rada. Sellest saaks tore paik, kus lastega rattaga sõita, tervisesporti teha, kala püüda või koera jalutada. Samuti saaks sinna Rebase tänava jõepoolsesse otsa väga ägeda kelgumäe (seal on juba mingi ilmselt teetöödest jäänud pinnase kuhi olemas). Siis ei peaks selle kandi lapsed enam Sõpruse silla pealt käima liugu laskmas.


Kaldapromenaadid paadikohvikutega
Esitatud: 10.09.2013

Eestimaa ilusaima linna Tartu imago loovad Emajõe mõlemal kaldal nauditavas kujunduses õdusad kaldapromenaadid, mis algavad Lodjakoja juurest, samuti vastaskaldast, kõrge kaarega Promenaadiväravatest ning ulatuvad, läbides linna, teisele poole Tartu piirini, kus teed lõppevad samuti Promenaadiväravatega. Kaldapromenaadi ääres on korrastatud, uhkete, stiilsete varikatustega turvaliselt toimivad paadisadamad koos hästi planeeritud parklatega ühel pool sadamat ning paadikohvikutega teisel pool sadamat. Kohvikuid kaldapromenaadi peal on kõige erinevamaid nii õhustiku, imago, identiteedi, atmosfääri, kui ka eridisain lahenduse ning planeeringu järgi. Mõlemad õdusad kaldapromenaadid on valgustatud kõige erinevamate lahendustega, mis õhtuses ja öises tuledepeegelduses, kaasa mängivalt, kokku sulavad sillerdavas Emajõe peegelduses. Nii leiab omale sobiva paadikohviku iga üliõpilane, noor, igas vanuses laps, iga perekond, iga üksik uitaja, armunud paar või sõpruskond. Kõiki kohvikuid aga ühendab Tartu Muusikalinna võluv õhustik ja Tartu Üliõpilaslinna ergas vaimsus. Kõrgetasemelise haljastuse keskel Tartu kaldakohvikute rajamiseks on Peipsi, Võrtsjärve ja teiste järvede äärest kokku ostetud sadu vanasid paate, mis nüüd kõige erinevama disainiga ilmestavad Emajõe kalda pealseid paadikohvikuid, mis oma huvitavas miljöös ning elavas muusikas harivalt meelde jäävad igale linna juhtunud turistile, rääkimata tartlastest, kelle südameharjumuseks kaldapromenaadi paadikohvikud kujunevad igapäevasteks kokkusaamiskohtadeks oma parimate sõpradega. Kaldapealsel alal on vanu paate kasutatud nii pinkide asemel, kui ka mugavateks istumispaikadeks, laudu paatidesse modelleerides. Promenaadi äärde jäävad ka talvised internetikohvikud. Samas on üliõpilaste e-õppe kohvikud. Promenaadi kõrval on ka tervisesportlaste söögikohad ning õige planeeringu korral on need nii talviste , kui suviste ujumiskohtade vahetus läheduses koos mõnusate riietusruumidega. Mõlemat kaldapromenaadi ilmestavad sajad vanad paadid. Kõikjale kuhu silm ulatab ja on olnud sobilik tasapind, sinna on paigutatud vanad paadid, mille sisse on disainitud mugavad olemise ja istumiskohad. Osa paate on varjualustes paikades, mis eraldi valgustatud ja disainitud kõige erinevamate istmete ja kohvikulaudadega suuremate paatide sees. Paadikohvikute tsentrumrestoran on Emajõe ja Annekanali vahelisel haljastusalal. Sealne kuival maal, suure paatidest mänguväljaku kõrval, paatide restoran on varustatud lavaga, kus esinevad kuulsuste kõrval Elleri Muusikokooli noored muusikud ning varikatuse all võib näha ka valgustatud vahelduvekspositsiooni, kus kuulsate maalide kõrval on Tartu enda noorte kunstnike tööd. Kaldapromenaadide ääres on ronimis ja mängimisväljakud, kus eridisainobjektidena samuti on kasutatud huvitavaid paate, mis noortele kaptenitele ja madrustele annab fantaasiavõimalusi mängu läbi kasvada tarkuselinnas Tartus.


Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse
Esitatud: 10.09.2013

Laia ja Magasini tänava ristis asub isetekkeline kultuurikvartal, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Tartu Uus Teater, Tartu Elektriteater, Genialistide Klubi, Uus Õu ja Müürileht.
Idee on teha investeering kogu kvartali kultuuriasutustele – eesmärgiga soetada kultuurikvartalisse kaasaegne heli-, valgus- ja videotehnika. See võimaldaks kahes saalis (Lai 37 ja Magasini 5) ning kahel välialal (Botaanikaaed ja Uus Õu) ja kogu Tartus (välikomplekt) korraldada kultuurisündmusi ja -festivale ning kasutada kõiki ruume üheaegselt (kogu kultuurikvartalit hõlmavad festivalid).
Investeering annab sündivatele kultuurialgatustele ning Tartu linnas toimuvatele kultuurisündmustele hoogu juurde, sest praegu läheb suuremVÕI SUUR? osa festivalide korralduskuludest tehnika ja tehniliste lahenduste rentimiseks. Toetuse eest ostetavat tehnikat kohustume välja rentima Tartu kultuurisündmustele väljaspool kvartalit sõbra- ehk hooldushinnaga. Kvartalisiseselt tõuseb tehnikakomplekti soetamisega teatri-, kino- ja kontserdikorralduse tase hüppeliselt. Tartu ja tartlased näevad esinemas seninägematud artiste nii Eestist kui välisriikidest, teatri- ja muusikavallast, kes varasemalt just vastava tehnikapargiga toimumispaiga puudumise tõttu pole saanud Tartus esineda.
Investeeringud:
1. Helitehnika a) Lai 37 saali, b) Magasini 5 saali ja c) Uude Õue d) välikomplekt, mida saab kasutada nii õues kui toas. Neli komplekti on erinevad, sõltuvalt kasutusalast ja kasutuskohast. Vajadusel saab neid kasutada koos ühe suurema sündmuse helilahenduste tegemiseks.
2. Kinoprojektor, suure valgusvõimsusega projektor mida saab kasutada ka välitingimustes ning mis võimaldab näidata kvaliteetset kino väljas ka suvel mil õhtud on valged..
3. Kinoekraan õues kasutamiseks
4. Valgustehnika a) Lai 37 saali, b) Magasini 5 saali ja c) Uude Õue d) lisakomplekt, mida saab kasutada nii õues kui toas. Neli komplekti on erinevad, sõltuvalt kasutusalast ja kasutuskohast. Vajadusel saab neid kasutada koos ühe suurema sündmuse valguslahenduste tegemiseks.
5. Teisaldatav tantsupõrand, mida saavad kasutada Tartus esinevad tantsuteatrid erinevates saalides.
Valguse ja heli lisakomplektid on mõeldud kasutamiseks Tartu linna kultuurikorraldajate ja seltside kultuuriüritustel. Näiteks Tiigi Seltsimaja korraldatavad mainesündmused, linna muuseumide korraldatavad sündmused, kogukonnaseltsid oma sündmustega (Karlova selts ja Karlova päevad, Supilinna Selts ja Supilinna päevad) jne.


Toomemägi ja Tartu Rippuvad aiad
Esitatud: 10.09.2013

Eestimaa ilusaima linna Tartu imago loovad Toomemäele rajatud fantaasiaküllased Rippuvad aiad, mille ilu, erakordne haljastus- ja valguslahendus muudab Toomemäe linna meelispaigaks mitte ainult armunutele ja igale tartlasele, vaid ka igale turistile, kes meie linna tee leiab…Toomemäe Toomkiriku Lõuna –ja Põhjatorn on avatud ööpäevaringselt ning sinna on varikatuste alla paigaldatud ülimugavad diivanid kõrgemal platvormil, kust saab vaadelda nii päikesetõusu, kui ka päikeseloojangut. Mõlemas tornis saab vaadata ka katusekino ning soojal perioodil on avatud välikohvik. Lõunatornis on avatud siis lastekohvik, mis on eridisain õuesõppe korraldamiseks, igati turvaline ning võimaldab kõikvõimalike tarkuse omandamise meetodite juures ka pikksilma abil uurida tarkuselinna Tartut.


Mälestusmärk suurele vene kirjanikule Aleksandr Solženitsõnile
Esitatud: 10.09.2013

Oma peateose -GULAAGI ARHIPELAAG-kirjutas kirjanik Tartu lähedal Vasulas ,kus tema vanglakaaslase Arnold Susi pere kaasabil osutus võimalikuks suurtööd KGB eest varjata ja käsikiri lõpetada ja eestlaste kaasabil toimetada Pariisi,kus ilmus a.1973-75.Teos annab ülevaate stalinlike repressioonide olemusest ja ulatusest,muutes maailmapilti.Tartus peatus A.Solženitsõn Park-hotellis,mälestuskivi asukohaks sobiks hotelli park.Kivile tuleksid bareljeef(pronks) ja nimi eludaatumitega.Hotelli vestibüüli ülevaade elust ja loomingust.Suure kirjaniku ja tema seotuse Tartuga jäädvustamine teeks au mie linnale .


Investeering Kultuurikvartali esitustehnikasse
Esitatud: 10.09.2013

Ideekirjeldus
Laia ja Magasini tänava ristis asub isetekkeline kultuurikvartal, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Tartu Uus Teater, Tartu Elektriteater, Genialistide Klubi, Uus Õu ja Müürileht.
Idee on teha investeering kogu kvartali kultuuriasutustele – eesmärgiga soetada kultuurikvartalisse kaasaegne heli-, valgus- ja videotehnika. See võimaldaks kahes saalis (Lai 37 ja Magasini 5) ning kahel välialal (Botaanikaaed ja Uus Õu) ja kogu Tartus (välikomplekt) korraldada kultuurisündmusi ja -festivale ning kasutada kõiki ruume üheaegselt (kogu kultuurikvartalit hõlmavad festivalid).
Investeering annab sündivatele kultuurialgatustele ning Tartu linnas toimuvatele kultuurisündmustele hoogu juurde, sest praegu läheb suuremVÕI SUUR? osa festivalide korralduskuludest tehnika ja tehniliste lahenduste rentimiseks. Toetuse eest ostetavat tehnikat kohustume välja rentima Tartu kultuurisündmustele väljaspool kvartalit sõbra- ehk hooldushinnaga. Kvartalisiseselt tõuseb tehnikakomplekti soetamisega teatri-, kino- ja kontserdikorralduse tase hüppeliselt. Tartu ja tartlased näevad esinemas seninägematud artiste nii Eestist kui välisriikidest, teatri- ja muusikavallast, kes varasemalt just vastava tehnikapargiga toimumispaiga puudumise tõttu pole saanud Tartus esineda.
Investeeringud:
1. Helitehnika a) Lai 37 saali, b) Magasini 5 saali ja c) Uude Õue d) välikomplekt, mida saab kasutada nii õues kui toas. Neli komplekti on erinevad, sõltuvalt kasutusalast ja kasutuskohast. Vajadusel saab neid kasutada koos ühe suurema sündmuse helilahenduste tegemiseks.
2. Kinoprojektor, suure valgusvõimsusega projektor mida saab kasutada ka välitingimustes ning mis võimaldab näidata kvaliteetset kino väljas ka suvel mil õhtud on valged..
3. Kinoekraan õues kasutamiseks
4. Valgustehnika a) Lai 37 saali, b) Magasini 5 saali ja c) Uude Õue d) lisakomplekt, mida saab kasutada nii õues kui toas. Neli komplekti on erinevad, sõltuvalt kasutusalast ja kasutuskohast. Vajadusel saab neid kasutada koos ühe suurema sündmuse valguslahenduste tegemiseks.
5. Teisaldatav tantsupõrand, mida saavad kasutada Tartus esinevad tantsuteatrid erinevates saalides.
Valguse ja heli lisakomplektid on mõeldud kasutamiseks Tartu linna kultuurikorraldajate ja seltside kultuuriüritustel. Näiteks Tiigi Seltsimaja korraldatavad mainesündmused, linna muuseumide korraldatavad sündmused, kogukonnaseltsid oma sündmustega (Karlova selts ja Karlova päevad, Supilinna Selts ja Supilinna päevad) jne.


Sadeveekanalisatsiooni kaasajastamine Kivi tänaval
Esitatud: 11.09.2013

Kaasajastada Kivi tänava sadeveekanalisatsioon, eelkõige paigaldada suurema läbimõõduga torud, mis suudaksid vastu võtta ümbruskonna tänavate ja maa-alade vee vihmasadude ajal ja lõpetaksid uputused. Probleemi on mitmel korral tõstatatud, lahendamise vajalikkusest Linnavalitsuses ja Veevärgis aru saadud. Kanalisatsiooni kaasajastamine on senini edasi lükkunud rahapuudusel. Nüüd aga on hea võimalus probleem linnaosas lahendada.

Viimati muudetud 06.02.2017