Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Idaringtee

Tartu linna idapoolne ringtee

Ülevaade

Idaringtee ehk Tartu linna idapoolne ringtee on umbes 11,8 kilomeetri pikkune magistraaltänav, mis tulevikus ühendab omavahel Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteed ja Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Idaringtee eesmärk on suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda, millega väheneb kesklinna liikluskoormus. Linlastele on oluline ka, et märgatavalt lüheneb Annelinna piirkonna ja Ropka tööstuspiirkonna vaheline teekond.

Aastatel 2012−2015 rajatud umbes 5 kilomeetri pikkune Idaringtee lõik viib Võru ja Ringtee tänava ristmikult (Postimaja juurest) Lammi tänavale.  Selle lõigu rajamiseks korraldati kaks projekteerimise ja ehituse riigihanget: I ehitusala moodustab Ringtee tänav Postimaja juurest kuni Tartu vanglani ja II ehitusala on täiesti uus tänav vangla juurest üle Suure Emajõe kuni Lammi tänavani.

Idaringtee esimese kahe ehitusala maksumus kokku oli 45 miljonit eurot, millest 85 protsenti saadi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt, ülejäänud raha tuli Tartu linna eelarvest.

Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti  koostas konsortsium Ramboll Eesti AS ja Ramboll Finland OY Tartu linnavalitsuse ja Tartu vallavalitsuse tellimusel. Eelprojekti kogumaksumus oli 973 000 eurot.
 

Foto: Jaak Nilson
Foto: Jaak Nilson

Esimene ehitusala

Võru-Ringtee ristmikust (Postimaja liiklussõlm) viib tee Turu tänaval asuva vanglahoone tagumise müürini

Selle lõigu pikkus on 2,1 kilomeetrit. Esimeses ehitusalas on välja ehitatud Võru tänava eritasandiline liiklussõlm, mis koosneb ühest viaduktist, neljast rambist, kahest liiklusringist ja kogujateedest. Põhiosas on tee neljarealine (2+2 sõidurada). Välja ehitati  uued fooriristmikud Jalaka ja Tähe ristmikel.  Peaaegu kogu tee ulatuses rajati mõlemal pool kergliiklusteed, ainult Turu ja Ringtee liiklusringist Ihaste poole hakkab kergliiklustee kulgema ühel pool teed.

Ehitaja: Riigihankel tunnistati edukaks ühispakkumus, mille esitasid AS Nordecon, AS Järva teed ja AS EA Reng.

Omaniku järelevalve: AS Taalri Varahaldus. Idaringtee esimene ehitusala avati pidulikult 22. novembril 2013 kell 12. Lõplik valmimistähtaeg oli 2014. aasta jaanuari lõpp.

Fotosid esimese ehitusala ehitamisest
Fotosid esimese ehitusala avamisest

Teine ehitusala

Turu tänava vangla juurest kulgeb tee täiesti uuel teetrassil, ületab Emajõe, Ihaste luha ja Ihaste tee ning jõuab välja Lammi tänavani

Selle teelõigu pikkus on 2,9 kilomeetrit.

Teises ehitusalas on sõidutee valdavalt kaherealine (1+1 sõidurada), üle Suure Emajõe ehitati uus 400-meetrine sild.
Ihaste teele ehitati riste, millelt mahapöördeid ei ole. Ihaste tee piirneb vahetult Ihaste luhal oleva Natura looduskaitsealaga ja pöörete lubamisel suurenenud liiklus oleks  kahjustanud väljakujunenud looduskeskkonda.

Lammi tänav ja Idaringtee on ühendatud ringristmikuga, millega on kavas ühendada ka Idaringtee kolmas etapp, mis viib liiklejad juba Tartu-Räpina maanteeni.
Kuna II ehitusalas teelt mahapöördeid pole ning Ihaste tee ületatakse teisel tasandil, siis on sellel lõigul lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis. Luhta ületavas osas ja elamute läheduses on kahel pool teed vahetult sõidutee servas betoonist müratõkendid ning Varsa ja Salutähe elamute läheduses täiendav pinnasevall, mis leevendab müra ning pakub kaitset üleujutuste eest.

Sellel lõigul kulgeb ühepoolne 4 meetri laiune kergliiklustee põhiteest veidi eemal, ainult Emajõe sillal tuleb kergliiklustee sõidutee serva.

Ringtee silla (vt silla eskiisi vaateid) pikkus on 400 meetrit. Otse Emajõe kohale jääb sellest 90 meetrit, ülejäänud sillaosa kulgeb üle soise pinnase. Sillal on 1+1 sõidurada ja nelja meetri laiune kergliiklustee. Kergliiklusteele on ehitatud kaks vaateplatvormi.

Ehitaja: Riigihankel tunnistati edukaks ühispakkumus, mille esitasid  AS TREF, Teede REV-2 AS, Lemminkäinen Eesti AS, AS K-MOST, Toner-Projekt OÜ, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ. Omaniku järelevalve: AS Teede Tehnokeskus.

Ihaste sild ja kogu Idaringtee teine ehitusala avati liikluseks 2. veebruaril 2015. Tartlased valisid Ihaste silla ja Idaringtee teise etapi ehitamise Tartu aasta teoks 2015.

Fotosid Idaringtee teise ehitusala ehitamisest
Fotosid Ihaste silla ja Idaringtee teise ehitusala avamisest
 

Kolmas ehitusala

1,5 km pikkune teelõik, mis ühendab Lammi tänava liiklusringi Räpina maanteega

Kolmanda ehitusala skeem

Kolmas ehitusala tuleb sarnane eelneva ringtee lõiguga – kaherealine sõidutee ja eraldiasetsev kergliiklustee. Luunja valda suunduvale Soojuse teele rajatakse omaette eritasandiline liiklussõlm, kus ehitatav ringtee läheb viaduktiga üle Soojuse tee. Lisaks rajatakse veel kaks kergliikluse viadukti, mis võimaldavad kergliiklejatel eritasapinnas ohutult ringteed ületada.

Tee asetseb suures osas Tartu linnas ja osaliselt ka Luunja vallas. Tartu linn andis teeehituseks ehitusloa 10 jaanuaril 2017 ja Luunja vald 11. jaanuaril 2017.

Tartu idapoolse ümbersõidu 3. ehitusala projekteerimise ja ehitushanke kogumaksumuseks kujunes hangete läbiviimise järel 7,5 miljonit eurot.  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaetakse sellest 85%,  Tartu linna omafinantseering on 15% ehk 1,1 miljonit eurot.

Ehitaja: Projekteerimise ja ehitushanke võitsid ühispakkumisena AS TREF ja AS Baumost.
Omaniku järelevalve: AS Taalri Varahaldus. Kolmanda ehitusala valmimise lõpptähtaeg on 19. juuli 2018.

Neljanda ehitusala, mis looks ühenduse Jõhvi-Tartu-Valga maanteega, ehituse aeg ei ole teada. See lõik ei asu enam Tartu linnas ning riiklikus teehoiutööde kavas, mis on koostatud kuni aastani 2023, seda objekti ei ole.

Fotosid Idaringtee kolmanda ehitusala ehitusest

Viimati muudetud 11.10.2018