15.–16. mai 2019
Kolmapäev, 15. mai
Kell 14
Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva konverents Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis
Konverentsi avab ja seda juhatab Andro Roos
Tiit Rosenberg „Eestlaste rahvusliku liikumise eeldused“
Malle Salupere „J. V. Jannseni päritolu ja perekond“
Valter Haamer „Vanemuise Seltsi asutamine ja selle tähendus“
Kohvipaus
Alo Põldmäe „I üldlaulupidu - J.V. Jannseni muusikalise tegevuse kroonijuveel“
Roosmarii Kurvits „J. V. Jannsen ja ajakirjandusuuendus“
Rein Veidemann „J. V. Jannseni evangeelium“
Arutelu
Neljapäev, 16. mai
Kell 8
Äratusmäng Tartu Maarja kirikus
Esinevad Väägvere pasunakoori ansambel (dirigent Priit Sonn) ja Miina Härma Gümnaasiumi mudilaskoor (dirigent Külli Karask)
Tartu praost Ants Tooming loeb hommikupalve
Hommikutervitus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuhilt Sten Weidebaumilt
Korraldatud bussitransport Maarja kiriku juurest J. V. Jannseni tamme istutamisele Tartu lauluväljakule
Kell 9
Johann Voldemar Jannseni tamme istutamine Tartu lauluväljakule
Tervitussõnad Vanemuise Seltsi liikmelt Valter Haamerilt
Kell 12
Eesti Vabariigi hümni ühislaulmine ja ühismängimine Tartu Raekoja platsil
Puhkpilliorkester Tartu – dirigent Margus Kasemaa
Esineb Vanemuise teatri segakoor - dirigent Valter Soosalu
Tartu linnapea Urmas Klaasi kõne
Oodatud on kõik Tartu koorid ja koorilauljad lippude ja lahke lauluga!
Puhkpilliorkester Tartu kontsert
Kell 12.30
Tseremoonia Jannseni ja Koidula mälestusväljakul
Postimehe peatoimetaja Peeter Helme kõne
Esineb Vanemuise teatri segakoor - dirigent Valter Soosalu
Kell 13.30
Raadil, Peetri kalmistul mälestustseremoonia Johann Voldemar Jannseni hauamonumendi juures
Mälestuspalve – EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets
Hauaplatsi taaspühitsemine
XXVII Eesti laulu- ja tantsupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnavõtt
Esineb meeskoor Gaudeamus - dirigent Lauri Breede
Hauaplatsi restaureerijate tänamine
Kell 16.30
Sünniaastapäevapidu laulupeomuuseumi õues
Tutvustatakse Tartu Laulupeomuuseumit
Päevatervitused - Malle Salupere ja Vanemuise Seltsi esimees Andro Roos
Esineb Laulupeomuuseumi segakoor. Muuseum on avatud
Põltsamaa supp ja pidupäevatort
Kell 19
Etendus „Jannseni juubel ehk August Wiera tuleb Tartusse“ Maarja kirikus
Autor Loone Ots
Etenduse organiseerija on Maarjateater
Kogu tulu annetatakse Maarja kiriku taastamiseks
Piletid on müügil Piletilevis, kogudusemajas Õpetaja 5 ja tund enne algust kohapeal. Pileteid müüb ka Maarjateater
Raekoja kellamäng mängib rahvuslikke viise
Kell 9, 15, 18, 21 – raekoja kellamäng esitab „Jannseni viise“
Kellamängu seadete autor Merle Kollom
Jannseni dirigendikepp Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel
ERMis on alates 16. mais võimalik näha püsinäitusel „Kohtumised“ Johann Voldemar Jannseni hõbedast taktikeppi, mida ta kasutas 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ning Jakob Hurda kõne teksti laulupeolistele ja trükist „Programm piddo-lauljatele ja Eesti surel rõmolaulopiddul Tartus, 17.–21. Junil 1869“, noodiraamatut ning unikaalset kollektsiooni kõigist Eesti laulu-ja tantsupeomärkidest läbi aegade.
ERMis on võimalik tellida ka giidituuri laulupeo radadel.
Korraldusinfo:
Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets
506 3076
[email protected]
Johann Voldemar Jannsen
16. V 1819 – 13. VII 1890
Ajakirjanik ja kirjanik J. V. Jannsen sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana. Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, töötas kutsarina, seejärel Vändras 1838-st kantori ja kooliõpetaja abina, 1842-st köstri ja kihelkonnakooliõpetajana, 1850–1863 oli algkooliõpetaja Pärnus. 1857 hakkas seal välja andma ajalehte „Perno Postimees ehk Näddalileht“. 1863 asus Tartusse, kus temast sai ajalehe „Eesti Postimees“ ja selle lisalehtede toimetajana (1864–1880) esimene eesti kutseline ajakirjanik. Tema algatusel asutati 1865 Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“, mida ta juhtis kuni 1879, ta organiseerisI (1869) ja II (1879) üldlaulupeo, asutas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi. Viimast korda säras Jannseni kui avaliku tegelase täht tema organiseeritud teisel üldlaulupeol Tartus 1879. aastal. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit rabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi Gustav Hirschi ravi tulemusel sai Jannsen kõnevõime teatud määral tagasi, ei taastunud ta töötervis enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosenthali juures Tallinnas, viimased eluaastad aga Tartus. Suri 13. juulil 1890 Tartus, on maetud Tartu-Maarja kalmistule. Kirjanduse ja ajakirjanduse alal tegutsesid ka Jannseni poeg Harry ja tütar Lydia.
Eesti kultuurilukku on Jannsen läinud pideva eesti ajakirjanduse rajajana, eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.
Kirjanduslikku tegevust alustas Jannsen vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde, soravas tõlkes „Sioni-Laulo-Kannel“ I–III (1845–1860) levis tuhandetes eksemplarides. Hiljem andis ta välja mahuka laulutekstide valimiku „Eesti Laulik“ (1860, ilmus mitmes kordustrükis; viisiraamat lisandus 1862), mis pakkus laulukooridele ilmalikku repertuaari. Ta on loonud ka Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ teksti. Jannsen oli ka menukas proosakirjanik. Temalt on teada 224 teost, nende hulgas on ülekaalus külajutud ja jutustused ajaloolistest isikutest, enamuses mugandused, aga on ka algupärandeid. Jutte avaldas ta ilukirjanduslikus aastaraamatus „Sannumetoja“ I–VII (1848–1860), kalendrites, mõlemas ajalehes ja nende lisades, eri raamatuna („Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale“ (1854). „Vanemuise“ seltsis etendamiseks on kirjutanud ka kolm naljamängu. Jannseni lopsakas rahvalikus keeles jutud olid rahva hulgas väga populaarsed, tema teostel oli suur tähtsus rahva lugemisharjumuse, aga ka eesti proosastiili kujundamisel.
Allikas. Eesti Kirjandusmuuseum, Kristi Metste
