Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Jannsen 200

Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva tähistamine Tartus

15.–16. mai 2019

 

Kolmapäev, 15. mai

 

Kell 14

Johann Voldemar Jannseni 200. sünniaastapäeva konverents Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis

Konverentsi avab ja seda juhatab Andro Roos

 

Tiit Rosenberg „Eestlaste rahvusliku liikumise eeldused“

Malle Salupere „J. V.  Jannseni päritolu ja perekond“

Valter Haamer „Vanemuise Seltsi asutamine ja selle tähendus“

Kohvipaus

Alo Põldmäe „I üldlaulupidu  -  J.V.  Jannseni muusikalise tegevuse kroonijuveel“

Roosmarii Kurvits „J. V.  Jannsen ja ajakirjandusuuendus“

Rein Veidemann „J. V.  Jannseni evangeelium“

Arutelu

 

Neljapäev, 16. mai

 

Kell 8

Äratusmäng Tartu Maarja kirikus

Esinevad Väägvere pasunakoori ansambel (dirigent Priit Sonn) ja Miina Härma Gümnaasiumi mudilaskoor (dirigent Külli Karask)

Tartu praost Ants Tooming loeb hommikupalve

Hommikutervitus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuhilt Sten Weidebaumilt

Korraldatud bussitransport Maarja kiriku juurest J. V. Jannseni tamme istutamisele Tartu lauluväljakule


Kell 9

Johann Voldemar Jannseni tamme istutamine Tartu lauluväljakule

Tervitussõnad Vanemuise Seltsi liikmelt Valter Haamerilt


Kell 12

Eesti Vabariigi hümni ühislaulmine ja ühismängimine Tartu Raekoja platsil

Puhkpilliorkester Tartu – dirigent Margus Kasemaa

Esineb Vanemuise teatri segakoor - dirigent Valter Soosalu

Tartu linnapea Urmas Klaasi kõne

Oodatud on kõik Tartu koorid ja koorilauljad lippude ja lahke lauluga!

Puhkpilliorkester Tartu kontsert

                       

Kell 12.30

Tseremoonia Jannseni ja Koidula mälestusväljakul

Postimehe peatoimetaja Peeter Helme kõne

Esineb Vanemuise teatri segakoor - dirigent Valter Soosalu

                       

Kell 13.30

Raadil, Peetri kalmistul mälestustseremoonia Johann Voldemar Jannseni hauamonumendi juures

Mälestuspalve – EELK Lõuna piirkonna piiskop Joel Luhamets

Hauaplatsi taaspühitsemine

XXVII Eesti laulu- ja tantsupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnavõtt

Esineb meeskoor Gaudeamus - dirigent Lauri Breede

Hauaplatsi restaureerijate tänamine

 

 

Kell 16.30

Sünniaastapäevapidu laulupeomuuseumi õues

Tutvustatakse Tartu Laulupeomuuseumit

Päevatervitused - Malle Salupere ja Vanemuise Seltsi esimees Andro Roos

Esineb Laulupeomuuseumi segakoor. Muuseum on avatud

Põltsamaa supp ja pidupäevatort


Kell 19

Etendus „Jannseni juubel ehk August Wiera tuleb Tartusse“ Maarja kirikus

Autor Loone Ots

Etenduse organiseerija on Maarjateater

Kogu tulu annetatakse Maarja kiriku taastamiseks

Piletid on müügil Piletilevis, kogudusemajas Õpetaja 5 ja tund enne algust kohapeal. Pileteid müüb ka Maarjateater


Raekoja kellamäng mängib rahvuslikke viise

Kell 9, 15, 18, 21 – raekoja kellamäng esitab „Jannseni viise“

Kellamängu seadete autor Merle Kollom

 

Jannseni dirigendikepp Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel

ERMis on alates 16. mais võimalik näha püsinäitusel „Kohtumised“ Johann Voldemar Jannseni hõbedast taktikeppi, mida ta kasutas 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ning Jakob Hurda kõne teksti laulupeolistele ja trükist „Programm piddo-lauljatele ja Eesti surel rõmolaulopiddul Tartus, 17.–21. Junil 1869“, noodiraamatut ning unikaalset kollektsiooni kõigist Eesti laulu-ja tantsupeomärkidest läbi aegade.

ERMis on võimalik tellida ka giidituuri laulupeo radadel.

 

Korraldusinfo:
Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets
506 3076
indrek.mustimets@raad.tartu.ee

Jannseni büst restaureerimisel. Foto: Ove Maidla
Jannseni büst restaureerimisel. Foto: Ove Maidla
Jannseni hauamonumendi korrastamine. Foto: Ove Maidla
Jannseni hauamonumendi korrastamine. Foto: Ove Maidla

Johann Voldemar Jannsen

16. V 1819 – 13. VII 1890

Ajakirjanik ja kirjanik J. V. Jannsen sündis 16. mail 1819 Pärnumaal Vändras möldri ning kõrtsimehe pojana. Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, töötas kutsarina, seejärel Vändras 1838-st kantori ja kooliõpetaja abina, 1842-st köstri ja kihelkonnakooliõpetajana, 1850–1863 oli algkooliõpetaja Pärnus. 1857 hakkas seal välja andma ajalehte „Perno Postimees ehk Näddalileht“. 1863 asus Tartusse, kus temast sai ajalehe „Eesti Postimees“ ja selle lisalehtede toimetajana (1864–1880) esimene eesti kutseline ajakirjanik. Tema algatusel asutati 1865 Tartus laulu- ja mänguselts „Vanemuine“, mida ta juhtis kuni 1879, ta organiseerisI (1869) ja II (1879) üldlaulupeo, asutas Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi. Viimast korda säras Jannseni kui avaliku tegelase täht tema organiseeritud teisel üldlaulupeol Tartus 1879. aastal. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit rabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi Gustav Hirschi ravi tulemusel sai Jannsen kõnevõime teatud määral tagasi, ei taastunud ta töötervis enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosenthali juures Tallinnas, viimased eluaastad aga Tartus. Suri 13. juulil 1890 Tartus, on maetud Tartu-Maarja kalmistule. Kirjanduse ja ajakirjanduse alal tegutsesid ka Jannseni poeg Harry ja tütar Lydia

Eesti kultuurilukku on Jannsen läinud pideva eesti ajakirjanduse rajajana, eesti rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele. 

Kirjanduslikku tegevust alustas Jannsen vaimulike laulude tõlkimisega eesti keelde, soravas tõlkes „Sioni-Laulo-Kannel“ I–III (1845–1860) levis tuhandetes eksemplarides. Hiljem andis ta välja mahuka laulutekstide valimiku „Eesti Laulik“ (1860, ilmus mitmes kordustrükis; viisiraamat lisandus 1862), mis pakkus laulukooridele ilmalikku repertuaari. Ta on loonud ka Eesti hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ teksti. Jannsen oli ka menukas proosakirjanik. Temalt on teada 224 teost, nende hulgas on ülekaalus külajutud ja jutustused ajaloolistest isikutest, enamuses mugandused, aga on ka algupärandeid. Jutte avaldas ta ilukirjanduslikus aastaraamatus „Sannumetoja“ I–VII (1848–1860), kalendrites, mõlemas ajalehes ja nende lisades, eri raamatuna („Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale“ (1854). „Vanemuise“ seltsis etendamiseks on kirjutanud ka kolm naljamängu. Jannseni lopsakas rahvalikus keeles jutud olid rahva hulgas väga populaarsed, tema teostel oli suur tähtsus rahva lugemisharjumuse, aga ka eesti proosastiili kujundamisel.

Allikas. Eesti Kirjandusmuuseum, Kristi Metste

Viimati muudetud 11.05.2019