Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Kaasava eelarve ideed 2013

Tartu soovib kaasava eelarvega parandada linlaste arusaama linnaeelarvest ja selle kujunemisest, soodustada kogukondadevahelist koostööd ning leida lahendus mõnele valupunktile linnas või viia ellu uusi ideid.

Avalike suhete osakond

736 1212
lilian.lukka@raad.tartu.ee

Jaani 7, 51007 Tartu

Hääletusele mittepääsenud ideed

Idee

Ideekirjeldus

Ekspertide põhjendus hääletuselt väljajäämise kohta

1.       Jaamamõisa puhkepark

Sobiv koht pargi jaoks oleks Põhja pst 31 ees olev ala, kus juba kasvab puid. Kõrval asub ka Ida tn 8 lasteaed Lotte. Mõnus koht puhkamiseks oleks nii lastele kui ka täiskasvanutele, kuna see asub eemal sõiduteedest. Kena oleks näha seal lillepeenraid, isegi purskkaevu ja kindlasti puhkepinke (neid napib igas linnaosas).

Kehtiv detailplaneering ei  võimalda pakutud kohta pargi rajamist.  Vajaks Jaamamõisa elurajooni detailplaneeringu muutumist, aga see oleks pikemaajalisem projekt (ei ole võimalik 2014. aasta jooksul ellu viia).

2.       Mänguväljak Papli tänavale

Papli tn tuleks likvideerida väga näotud ja vähekasutatavad lagunevad plekkgaraažid ja korrastatud alale ehitada laste mänguväljak. Lisaks korrastada Anne tänavani Papli tänav ja ehitada kõnnitee. Mööda Papli tänavat läheb hulga laste koolitee, praegu on koht joodikute kogunemiskohaks.

Idee on hea, kuid tegemist on pikemaajalise ja keeruka projektiga. Nimetatud garaažid on eraomandis.

3.       Mänguväljakud korterelamute hoovides

Laste mänguväljakute rajamine ja uuendamine korterelamute hoovidesse. Antud idee võiks toimida koostöös korteriühistutega, samamoodi nagu jäätmemajade projekt, mis eeldab majaelanike soovi ja omafinantseeringut.

Idee on hea, aga tuleks alustada süsteemi väljatöötamisest. Hetkel on idee liiga üldine ja ei ole võimalik 2014. aasta jooksul ellu viia.

4.       Teha juurde mängu platse/-aedikuid

Ennekõike mänguväljakuna lastele: kiiged ja liumäed ei ole piisav, oleks vaja ronida ja turnida. Paar jabura kuju ja veidra asetusega redelit ei tee kindlasti paha. Kui muu on madal, siis mõni kõrgem toru ja paar rööbaspuud, igaks juhuks - saavad lapsed mängitud ning mehepojad ja -tütred treenitud.

Idee on liiga üldine. Samas läheb hääletamisele mitu konkreetse asukohaga mänguväljakut.

5.       Avatud mänguväljakud

Avada linna lasteaedade mänguväljakud nädalavahetustel päevasel ajal (nt kell 10–16) kõigile soovijatele kasutamiseks. Kulu tooks kaasa valvuri palkamine ning mõnevõrra tõusvad hoolduskulud. Alternatiiv - lahtioleku korraldavad hoolekogud või linnaosaseltsid, kuid siis täiendatakse sama raha ulatuses mänguväljakuid uute vahenditega.

Ei ole investeering ja ei ole seega lahendatav kaasava eelarve protsessi raames.

6.       Linnapea kullast kuju

Tartu väärib linnajuhi kuju, mis innustaks tartlasi paremale elule ja töövõitudele. Et selle mõju oleks suurem, peaks see kindlasti paiknema Raekoja platsil ja ulatuma kõrgemale ümberkaudsete majade katustest. Esteetilise väärtuse maksimeerimiseks tuleks kuju katta kullaga ja see peaks asuma päripäeva pöörleval platvormil. Turismiatraktsioonina tooks linnapea naeratav kuju Tartusse tuhandeid turiste, parandaks Tartu majanduse olukorda, looks uusi töökohti ning mitmekordistaks linna kajastust maailma meedias. Samuti hakkaksid tartlased tegema rohkem ja paremat tööd ning elama puhtamat, rõõmsamat elu. On päevselge, et see oleks mitte üksnes ilus ja praktiline, vaid ka majanduslikult tasuv. Linnapea kuju alusena saaks tarvitada raudbetoonist karkassi ja selle kõrgus võiks ulatuda kuni 20–25 meetrini. Sellise kõrguse juures tuleks pöörleva platvormi, kandekonstruktsioonide, kullast kattekihi ja ehitustööde kogumaksumuseks just umbkaudu 140 000 eurot või veidi vähem, kui kulla hind oluliselt ei tõuse. Parim asupaik oleks praegusest purskkaevust veidi jõe poole, nii et kuju paikneks just Raekoja Rüütli ja Küüni tänavate sihis ning oleks võimalikult nähtav. Kuju valgustuseks saab kohandada olemasolevat Raekoja platsi valgustust, nii et lisakulusid ei kaasne.

Ei mahu eelarvesse, samuti ei ole võimalik ümbritsevate majade katustest kõrgemat kunstiobjekti rajada muinsuskaitselistel kaalutlustel.

7.       Platvormid Toomemäel

Olles ise üheks Emajõe äärde tehtud platvormide autoritest, siis tuli idee sama platvormide mõtet laiendada ka Toomemäe nõlvadele. Miks? Toomemägi on populaarne olemise koht inimeste seas ja hetkel on Toomemäe nõlvad põhimõtteliselt kasutuseta, kui mitte arvestada erinevaid sportlasi, kes neid kasutavad, aga veidi rahulikumad linnakodanikud neil viibida ei saa. Ideeks on lisada viibimisfunktsioon Toomemäe nõlvadele.

Idee on väga hea, aga ei ole teostatav 2014. aasta jooksul. Vajab eelnevalt projekteerimist, mis on pikem protsess.

8.       Toomemägi ja Tartu rippuvad aiad

Eestimaa ilusaima linna Tartu imago loovad Toomemäele rajatud fantaasiaküllased rippuvad aiad, mille ilu, erakordne haljastus- ja valguslahendus muudab Toomemäe linna meelispaigaks mitte ainult armunutele ja igale tartlasele, vaid ka igale turistile, kes meie linna tee leiab. Toomemäe Toomkiriku lõuna- ja põhjatorn on avatud ööpäevaringselt ning sinna on varikatuste alla paigaldatud ülimugavad diivanid kõrgemal platvormil, kust saab vaadelda nii päikesetõusu, kui ka päikeseloojangut. Mõlemas tornis saab vaadata ka katusekino ning soojal perioodil on avatud välikohvik. Lõunatornis on avatud siis lastekohvik, mis on eridisain õuesõppe korraldamiseks, igati turvaline ning võimaldab kõikvõimalike tarkuse omandamise meetodite juures ka pikksilma abil uurida tarkuselinna Tartut.

Idee ei ole teostatav 2014. aasta jooksul ega ka olemasoleva eelarvega.  

9.       TeKu (I etapp)

TeKU ehk siis Tervise- ja Kultuuripark Emajõe ja Anne kanali vahelisele haljasalale. Rajada interaktiivne park linnarahvale ja külalistele. Haljasalale luuakse erinevad vaba aja veetmise võimalused, koos kultuuri- ja spordiprogrammiga. Koostatakse kultuuri- ja tervisekalender. Täpsem tegevuste loetelu on lisana kaasas (I etapp: multifunktsionaalsed spordiväljakud, jooksurajad, suusarajad, joogaala, rühmatreeninguala, kontserdipaik, „Killuke vanaaegset Tartut), mänguväljak, koerte kuulekuse- ja agilitiplats; II etapp: veepark, vee ekstreem- ja tuubipark, veeseikluspark)

Hea idee, aga ei ole teostatav 140 000 euroga ja 2014. aasta jooksul, kuna esmalt tuleks alustada projekteerimisega, mis on pikem protsess. 

10.   Noorte jõehuntide akadeemia

Emajõgi on Tartu linna arengus väga olulist rolli mänginud ja Tartu on Eesti põlisemaid sadamalinnu. Vahepeal kadus jõelaevanduse traditsioon pea sootuks, kuid on nüüd vaikselt uuele elule ärkamas. Pingutatakse, et elu jõel üha hoogsamalt pulbitsema hakkaks.  Kõige kindlam viis Tartu elanikest jõe- (ja ühtlasi Tartu) fänne kasvatada on näidata neile juba varases nooruses, kui lahe ja eripärane linn on Tartu, kuna siit voolab läbi ainuke täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis – Emajõgi, mis viib Euroopa ühele suurimale järvele Peipsile ning et siit hargnevad veeteed jõgedele-järvedele ühtekokku 600 km ulatuses. Igal aastal võiksid kõik Tartu linna 5. klassid (ca 60 tk) läbida linna poolt toetatud ja osalejatele tasuta või soodushinnaga õppepäeva „Noorte jõehuntide akadeemia“. Õppepäeva raames saaksid lapsed ise paate meisterdada, Emajõel laevatada ja juhendajate abiga kodujõe loodust ning ajalugu tundma õppida. Programmi läbimine annab Tartus elavale lapsele parema teadmise Emajõe loodusest ja jõe rollist Tartu linna kujunemisel, ülevaate veesõidukite ehitusest ja nende ajaloost, algteadmised paadisõidust ning teadmised veeohutusest. Kuid mis peamine, tekitab huvi jõe-elu vastu. Vooluveekogude tundmaõppimine sh oma koduveekogu uurimine kuulub 5. klassi loodusõpetuse programmi, samuti näeb uus õppekava ette õppeainete lõimimist (antud juhul loodusõpetus, ajalugu, tehnoloogiaõpetus, käsitöö) ja õppetööd väljaspool klassiruumi. Õppepäeva lõpus tuleb läbida noore jõehundi katsed ja kui need õnnestuvad, tunnistatakse osaleja ametlikult nooreks jõehundiks.

Ei ole investeering.

11.   Paadilaenutus Emajõele

Emajõele paadilaenutus. Näiteks saaks ühest kohast paadi, sõita läbi linna allavoolu ja seal paat ära anda.

 

Vajalik ettevõtmine, aga seda peaks korraldama erasektor. Linn saaks aidata investeeringu tegemisega, aga mitte korraldada teenust. Idee on ka liiga üldine. Täpsustamist vajaks, milliste paatide laenutust mõeldakse: aerupaatide jaoks ei ole Emajõgi sobiv, sobiksid mootorpaadid.

12.   Jõetramm

Reklaamklipis räägitakse jõetrammist. Ma arvan, et see on väga hea idee. Veetransport on ühistranspordina olemas näiteks Karlstadis ja Oslos. Turismiatraktsioonina Valmieras. Ka Tartu puhul oleksid hästi rakendatavad mõlemad funktsioonid: linnaelanike transport ja ega turist ei jätaks paadisõidu võimalust kasutamata. Raha tuleks kulutada maabumiskohtade loomisele ja väikelaeva ostule (või linna poolt veidi toetada laeva rentimist). Projekti eelarvet mõjutab kindlasti rajatavate maabumiskohtade arv. Alustada saaks kesklinnast - Supilinnast 3–4 maabumiskohaga. Hiljem võiks liin kulgeda näiteks Kvissentalist Ihastesse.

Ei ole teostatav ühe aasta jooksul ega ka rahaliselt. Analüüs on näidanud, et jõetramm iseseisvana ei tasu ära, eeldaks toetust linnaeelarvest.

13.   Paadisadam/rand/võrguväljak Ihastesse

Kuna ka paadiomanike on väga palju juurde tulnud, siis võiks vahepeatusena olla Ihastes korralik paadisadam, piisavalt kauge ennem linna ja piisavalt lähedal ka linnainimestele, kes sooviksid seda kasutada ujumirannana. Vaade linnatuledele on imeilus (ratsabaasi all).

Idee ei ole teostatav 140 000 euroga. Lisaks ei ole selleks sobiv ja detailplaneeringuga kaetud kinnistu (Raeremmelga 7)  linna omanduses.

14.   Emajõgi kui Tartu ehe

Emajõgi on Tartu ehe. Tõeliselt kaunis ehe vajab pidevat hoolt, seda vajab ka Emajõgi.
1. Oleks hädavajalik puhastada Emajõe säng rämpsust ja Kivisilla kividest. Kivisilla kivid kui silla taastamise ehitusmaterjal tuleks ladustada.
2. Jätkata Emajõe kallaste kindlustamist ja paadisadamate ehitamist.
3. Paigutada Emajõe kallastele istepinke, et seal oleks võimalik kodanikel puhata ja end kosutada.
4. Laevade ja jõetrammide liiklus elavdaks Emajõge. Mootorpaatidega kihutamine tuleks keelata.
5. Emajõeäärsetes parkides võiks olla paar platvormi klassikalise muusika esitamiseks väikestele muusikakollektiividele või ka instrumentaalsolistidele sumedatel suveõhtutel.
6. Emajõe ehe on Kivisild. See ei ole aga taastatav nii väikse rahaga. Kuid ka tahutud graniitplokkide jõepõhjast välja toomine oleks vajalik ettevalmistus silla taastamiseks.

Tervikuna ei ole selle raha ja ajaga teostatav, kuid osaliselt kajastub teistes hääletusele minevates ettepanekutes (paadisadamad, Emajõe kallaste korrastamine jm).

15.   Emajõe puhastus

On suur privileeg elada suures linnas ja sealsamas võimalus kala püüda. Kahjuks on Kroonuaia silla ja Turu silla vaheline jõgi erakordselt kõikvõimalikku prahti täis. Ühe kalastustarvete müüja sõnul on jões kordi rohkem tarvikuid kui tal poes. Konksud jäävad lihtviisiliselt kinni. Jõgi tuleks puhastada ja olen veendunud, et iga harrastaja oleks nõus maksma lisa euro (lisaks ametlikule loale), et kodulähedal kala püüda saaks. Usun, et samuti oleks võimalik teostada õngede ja spinningute renti linna külalistele. Puhastusele lisaks on vaja jõkke lasta uusi maime. Kui röövpüüki ei toimu ja kõigi silme all seda vaevalt teha saab, siis mõne aasta pärast on kesklinna jõgikond kalarohke ajaveetmiskoht. Puhastus: maimud on rahalises vahekorras 6:1

Ei ole investeering.

16.   Kaldapromenaad Võidu sillast Sadamateatrini või Turusillani

Tartu linnas Dorpati hotellis peatuvate turistide akendest Emajõe poole avanev vaade on üks koledamaid ja räpasemaid Tartu kesklinnas ja täielik Tartu häbiplekk. Räpasus ja hais on juba Võidu silla all ning see jätkub kõnniteel, mis suundub Sadamateatri poole. Mitte kusagil kesklinnas pole näha nii palju maas vedelevaid konisid ja süljelärakaid, paberirämpsu ja kiletükke, riisumata lehti ja lindude väljaheiteid, kui sellel kallasraja osal. See on tõeline Tartu linna visiitkaart, sest on otse hotellikülastajate silma all.
Tartus valitsevat seadusetust ja korruptsiooni väljendab ka kallasraja sulgemine linlastele Sadamateatri juures raudväravatega ja paatide sildumisrajatiste juures rohelise traatvõrguga. Kõik see annab Tartusse saabuvatele turistidele signaali, et nad pole siin oodatud. Selle kaldaääre kordategemine ja sellel puhtuse tagamine peaks olema uue linnavalitsuse esmane prioriteet. See ei saa olla võimalik, et sellist peldikut peetakse otse väliskülaliste ukse all! Sellepärast teen ettepaneku alustada viivitamatult selle Emajõe kallasraja osa korrastamisega pikendades juba olemasolevat kaldapromenaadi, mis on Kaarsilla ja Võidu silla vahel, Võidu sillast edasi allavoolu nii kaugele, kui linna rahalised võimalused lubavad. Alguses kasvõi Sadamateatrini, kuid hiljem Turusillani. Kujundus võiks olla samasugune, nagu Kaarsilla ja Võidu silla vahelisel promenaadil, erivärviliste tänavakividega jalakäijatele ja jalgratturitele, samuti valgustuse ja lilleamplitega. Istepinke ja prügikaste aga peaks olema rohkem, sest avaturu külastajad samuti kasutaksid intensiivselt seda promenaadiosa.
Tagada tuleks ka see, et seda promenaadi osa saaks pesta tänavapesumasinatega, et tagada sellel kaldaosal täielik puhtus. Tööle võiks võtta ka selle promenaadi puhtuse valvuri, kes trahviks isikuid, kes sinna prügi maha viskavad või seda muul viisil reostavad.

Ei ole 2014. aastal ega ka kaasava eelarve summa eest tehtav. Näiteks maksis Võidu silla ja Turusilla  vahelisel vasakkaldal kaldakindlustuse korrastamine 591 000 eurot.

17.   Kaldapromenaadid paadikohvikutega

Eestimaa ilusaima linna Tartu imago loovad Emajõe mõlemal kaldal nauditavas kujunduses õdusad kaldapromenaadid, mis algavad Lodjakoja juurest, samuti vastaskaldast, kõrge kaarega Promenaadiväravatest ning ulatuvad, läbides linna, teisele poole Tartu piirini, kus teed lõppevad samuti Promenaadiväravatega. Kaldapromenaadi ääres on korrastatud, uhkete, stiilsete varikatustega turvaliselt toimivad paadisadamad koos hästi planeeritud parklatega ühel pool sadamat ning paadikohvikutega teisel pool sadamat. Kohvikuid kaldapromenaadi peal on kõige erinevamaid nii õhustiku, imago, identiteedi, atmosfääri, kui ka eridisain lahenduse ning planeeringu järgi. Mõlemad õdusad kaldapromenaadid on valgustatud kõige erinevamate lahendustega, mis õhtuses ja öises tuledepeegelduses, kaasa mängivalt, kokku sulavad sillerdavas Emajõe peegelduses. Nii leiab omale sobiva paadikohviku iga üliõpilane, noor, igas vanuses laps, iga perekond, iga üksik uitaja, armunud paar või sõpruskond. Kõiki kohvikuid aga ühendab Tartu Muusikalinna võluv õhustik ja Tartu Üliõpilaslinna ergas vaimsus. Kõrgetasemelise haljastuse keskel Tartu kaldakohvikute rajamiseks on Peipsi, Võrtsjärve ja teiste järvede äärest kokku ostetud sadu vanasid paate, mis nüüd kõige erinevama disainiga ilmestavad Emajõe kalda pealseid paadikohvikuid, mis oma huvitavas miljöös ning elavas muusikas harivalt meelde jäävad igale linna juhtunud turistile, rääkimata tartlastest, kelle südameharjumuseks kaldapromenaadi paadikohvikud kujunevad igapäevasteks kokkusaamiskohtadeks oma parimate sõpradega. Kaldapealsel alal on vanu paate kasutatud nii pinkide asemel, kui ka mugavateks istumispaikadeks, laudu paatidesse modelleerides. Promenaadi äärde jäävad ka talvised internetikohvikud. Samas on üliõpilaste e-õppe kohvikud. Promenaadi kõrval on ka tervisesportlaste söögikohad ning õige planeeringu korral on need nii talviste , kui suviste ujumiskohtade vahetus läheduses koos mõnusate riietusruumidega. Mõlemat kaldapromenaadi ilmestavad sajad vanad paadid. Kõikjale kuhu silm ulatab ja on olnud sobilik tasapind, sinna on paigutatud vanad paadid, mille sisse on disainitud mugavad olemise ja istumiskohad. Osa paate on varjualustes paikades, mis eraldi valgustatud ja disainitud kõige erinevamate istmete ja kohvikulaudadega suuremate paatide sees. Paadikohvikute tsentrumrestoran on Emajõe ja Annekanali vahelisel haljastusalal. Sealne kuival maal, suure paatidest mänguväljaku kõrval, paatide restoran on varustatud lavaga, kus esinevad kuulsuste kõrval Elleri Muusikakooli noored muusikud ning varikatuse all võib näha ka valgustatud vahelduvekspositsiooni, kus kuulsate maalide kõrval on Tartu enda noorte kunstnike tööd. Kaldapromenaadide ääres on ronimis- ja mängimisväljakud, kus eridisainobjektidena samuti on kasutatud huvitavaid paate, mis noortele kaptenitele ja madrustele annab fantaasiavõimalusi mängu läbi kasvada tarkuselinnas Tartus.

Ei ole teostatav ei 140 000 euroga ega 2014. aasta jooksul

18.   Kõnnitee Oa tänavale

Keset linna sattunud sildade juurdepääsutee vajab vastu rajatisi parkivate autode tõttu, ohutuks liiklemiseks kõnniteed (või õueala märki). Hetkel on sõiduteele sunnitud (LV poolik lahendus) jalakäija õnnetuse korral ise süüdi.

Ei mahu eelarvesse. Vajalik on kogu tänava  väljaehitamine.

19.   Kõnnitee Lõunakeskusest Viljandi mnt ringini

Ringtee ääres Lõunakeskusest kuni Viljandi mnt ringini on kõnni- ja rattateed hädasti vaja.

Ei ole Tartu linna territoorium

20.   Sõpruse silla jalgrattatee sõidutee tasandist kõrgemale

Kes Sõpruse silda rattaga ületanud, see teab, mis autodevool seal pidevalt mööda vuhiseb. Lisaks ka paremat kätt jääv üle poole meetri kõrgune "sein" kõnnitee poole. Tarvidusel pole põgeneda kuhugi. Jalgratas on küll seaduse silmis autoga enam-vähem võrdsustatud liiklusvahend, aga sellegipoolest on säärane liiklusolukord ohtlik ja tee valdaja poolt hoolimatu. Vaja on jalgrattateeosa tõsta vähemalt poolele kõrgusele, kui mitte samale, mis kõnnitee. Äärekivi või mingi tõkend peaks kahevahel kindlasti olema, et inimesed rattateele kõndima ei läheks. Aga sillal kimavatest autodest tuleks rattureid siiski pisut säästa-päästa.

Ei ole tehtav 140 000 euroga ja vajab terviklikku lahendust.

21.   Kergliiklustee Aruküla teelt Lodjakojani

Puuduv jupp kergliiklusteed võimaldaks siduda ühtseks tervikuks olemasolevad kergliiklusteed Jõgeva maanteelt Maramaalt mööda Emajõe kallast kuni Ihasteni. Kokku ligikaudu 11 km. Vajalik kergliiklustee osa läheks Vana-Peetri surnuaia nõlva alt mööda Ujula tänava serva Lodjakojani. See lõik võimaldaks ratturitel ja teistel sportijatel vältida erakordselt kõrgeks renoveeritud äärekive ja ohtlikult kitsast kõnniteed surnuaia juures Puiestee tänaval. Samuti väärtustaks see Tartule ainuomast jõekallast vabaaja veetmiseks

Vajalik, aga ei ole teostatav ühe aastaga. Osaliselt eramaal.

22.   Rattateed

Asendada sõiduteedel asuvad rattatee värvimärgistus betoonpiirdega, et välistada kokkupõrkeoht autodega (nt sildadel). Et vältida jalakäijate ja ratturite kokkupõrkeohtu, tuleks sama teha kõnniteedel olevate rattateedega (valikuliselt, tuginedes statistikale ja nn pudelikaelades; nt Riia tn raudteesilla all ja kus ratturid arendavad suuremat kiirust), kus neid eraldav piire oleks just nii kõrge, et selle ületamine oleks ebamugav, kuid võimalik.

Ei ole ohutu. Samuti probleemiks talihooldus.

23.   Kergliiklussild üle raudtee

Eskiisprojekt raudsilla kasutuseks, et võimaldada jalakäijatel, jalgratturitel, suusatajatel, rulluisutajatel kulgeda üle raudtee Riia tänava piirkonnas (praegune viadukt on selleks üsnagi ebamugav). Vastav lahendus eeldab ka kergliiklusteede võrgustiku arendamist viadukti piirkonnas (ja kindlasti ka mujal linnas). Võimalik on ka vastava konkursi korraldamine parima lahenduse väljatöötamiseks.  Raudsild eemaldati 2007. aastal seoses uue silla ehitusega ja ladustati Emajõe kaldale Supilinna piirkonnas. Eemaldatud sild kaalus 92 tonni, selle pikkus oli 86,3 meetrit ja laius 5,5 meetrit. (Allikas Wikipedia). Aeg oleks selle taaskasutuseks.

Ei mahu selle summa (140 000 eurot) sisse ja ei ole teostatav ka aastaga. Raudsild ei sobi ka mõõtudelt ega oma spetsiifika poolest (liiga raske). 

 

2014. aasta linnaeelarve eelnõus on raudtee kergliiklussilla tasuvusanalüüs.

24.   Jänese raja kordategemine

Jänese rada on tartlase üks põhilisi terviseradasid. Algselt oli raja pikkus 5 km, kuid poole peal on rada suure kraaviga poolitatud. Rada vajab uusi sildasid, pinnastäidet, puhkepeatuste korrastamist jne.

 

Vajab terviklahendust koostöös vallaga. Ei ole aastaga teostatav.

25.   Lepiku tänava väljaehitamine

Lepiku tänav oma rohkete ehitismälestistega on väga hästi säilinud näide 100 aasta tagusest ehitusstiilist Tartus. Lepiku tänava uuendamist on kavandatud üle kümne aasta, kuid seni on selle teokstegemine jäänud rahapuuduse taha. Lepiku tänava elanikud on korduvalt mitmetes läbi viidud küsitlustes avaldanud toetust tänava keskkonda väärtustavaks väljaehitamiseks. Lisaks kohaliku elukeskkonna parandamisele suurendaks Lepiku tänava kui ainulaadse miljööga kesklinnalähedase ala väljaehitamine oluliselt ka Tartu kui turismilinna potentsiaali. Lepiku tänavas tuleks keskkonda väärtustavalt uuendada sõidutee ja kõnnitee katted ning tänavavalgustus.

Lepiku tänaval ei ole korrektne sademevee kanalisatsioonisüsteemi eesvool välja ehitatud.  

26.   Raadi linnaosa tänavate asfalteerimine

Ilus on vaadata Vahi tänavast põhja poole jääva uusasunduse tänavaid, hästi valgustatud ja enamasti kergliiklusteedega. Raadi enda sees on aga mitu asfalteerimata tänavat ja kõnniteedega on väga kehvasti.

Asfalteerimist vajaksid eelkõige Künni, Adra ja Vao tänavad, samuti ehitamist Nurme tänava kõnnitee. 2014. aastal ei saa neid siiski teha, kuna puudub sademeveetorustik. Selle ehitamine liigub igal aastal järk-järgult nimetatud tänavate suunas, kuid järgmisel aastal veel sinna ei jõua.

27.   Taliteed Tartusse

Tartu võiks esimese linnana Eestis rajada lisaks rattateedele ka talvel kasutamist leidvad taliteed, mida mööda linnakodanikud saaksid mõnusasti suuskade, kelkude, tõukekelkude jms liigelda. Peamised talitee trassid võiks kulgeda läbi linna kahel pool Emajõge ja olla ühenduses Supilinna suusapargiga. Selliselt kulgev liikumistrass aitaks vältida ristumisi suurte teedega, samuti saaks suur osa trassist kulgeda mööda haljasalasid ja talvel mittehooldatavaid kõnniteid. Kindlasti võiks üks talitee harudest kulgeda mööda sadamaraudtee serva rongijaamast jõeni. Peatrassist hargneksid edasi talitee kõrvaharud, mis võiksid viia koolide ja lasteaedadeni. Siis oleks võimalik lapsed hommikul ohutult suuskade (tõuke)kelkudega lasteaeda viia ka ilma talispordivarustust lõhkumata ja mootorikütust raiskamata.

Teehooldajatega võiks kokku leppida, et sellistes kohtades, kus talitee läheb mööda kõnnitee serva jäetaks teele lumi alles ja liiv ja sool panemata. Sarnaselt Soomega praktikaga võiks kõnniteed vajadusel karedaks freesida mitte kasutada soola-liiva. Trassi propageerimiseks saaks korraldada mõne toreda suusa- või tõukekelguvõistluse, panna taliteele liikuma saaniga hobuse. Võimalik oleks ka näiteks tõukekelgu laenutusvõimaluse loomine, tõukekelgu- ja hobusaaniekskursioonide tegemine Tartu linnas
Suuri tehnilisi takistusi selle idee elluviimiseks ei tohiks olla. Vajalik oleks lintide, lumesaha ja rajafreesiga ATV või väiketraktori soetamine, Tartu taliteede kaardi ja tähistuse valmistamine. Taliteede hoolduseks vajaliku kütuse-palgakulu saaks katta peamiselt kokkuhoitud teehooldusteenuse arvelt . Puhastatava ja liivatatava kõnnitee pinna vähenemine võiks olla meelepärane talitee ääres asuvate kinnistute omanikele.

Taliteed ei ole teostatavad läbi linna kahel pool Emajõge - ristumistel sildadele pealesõitudega tuleb ületada alasid, mis ei ole lumised, vaid soolased-liivased. Kesklinna tänavate ja sildade struktuur ilma ümberehitusteta taliteede rajamist ei võimalda.

Samuti on idee elluviimine suuresti seotud talihooldusega, mis ei ole investeering.

Ei pruugi olla ka lumerohket talve, mistõttu ei ole otstarbekas kaasava eelarve raha sellele tegevusele planeerida.

28.   Tähe tn ühesuunaliseks

Teen ettepaneku Tähe tn tagasi muuta ühesuunaliseks ja tekitada tänava äärde juurde parkimisvõimalusi. Parkimiskohad võiks rajada nn kalasabamustriga (tänava laius paistab olevat sobilik ning ühesuunalise tänavale sobib ka selline parkimiskorraldus), nii tekib juurde palju rohkem parkimiskohti ning selliselt säilib rohkem ka Karlova miljööd (ei sõideta ära teeäärseid haljasalasid, kruntide hoovides väheneb parkimisvajadus ja jäävad alles haljasalad)

Karlova seltsi ettepanekul alles muudeti kahesuunaliseks, ei ole mõistlik juba tagasi muuta.

29.   Tasuta parkimise võimaluste säilitamine kesklinna piirkonnas

Arvestades asjaolu, et lähemal ajal plaanib linnavalitsus likvideerida nii Raatuse ja Põik tänavate nurgal paiknev tasuta parkla kui ka Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelise tasulise parkla, teen ettepaneku rajada kesklinna lähipiirkonda juurde uus tasuta parkla. Raatuse tänava parklas seisab praegu igal tööpäeval umbes 200 autot ning vabad kohad puuduvad täielikult. Magistri tänava parklas lisaks umbes 100 autot. Kuna parklate täituvus on 100%, tekib sellest lisakoormus kesklinna tasulise parkimise ala ümbritsevatele tänavatele ning ebamugavused sealsetel elanikel.
Arvestades nende asjaoludega ning ka edasise arenguperspektiiviga, võiks rajatava parkla mahutavuseks olla vähemalt 500 autot.
Võimalikest asukohtadest võiksid olla sobivad näiteks Atlantise ja Võidu silla vaheline haljasala, Atlantisest Kaarsilla poole jääv ala või Kaarsillast Vabaduse silla poole jääva ala Narva mnt. poolne osa.
Kui antud projektile eraldatud rahast ei jätku, tuleks leida lisaraha või teostada parkla ehitus osaliselt. Nt. rajada ainult killustikuga kaetud väljak mille asfaldiga katmine oleks võimalik hiljem. Parkimisprobleemide lahendamata jätmisel on tulemuseks suurematele linnadele sarnane olukord, kus kesklinna on küll koondatud palju erinevaid asutusi, kuid inimestel on ikkagi mugavam, kiirem ja odavam külastada sarnaseid asutusi mõnes kesklinnas kaugemal asuvas piirkonnas.

Kehtivad planeeringud ei toeta ideed.

 

Kesklinna üldplaneering toetab pigem parkimismajade rajamist.

30.   Uue liuvälja-jäähalli ehitamine

Jäähoki ning iluusutamine on Tartus vägagi populaarsed spordialad, kuna Lõuna-Eestis jäähalle enam polegi, siis Tartus käivad trenni tegemas inimesed teistest linnadest. Olemasolevast liuväljast Lõunakeskuses on vähe, võiks ehitada uue jäähalli, mis oleks mõeldud just trennide ning võistluste läbiviimiseks. Minu teada paljud sponsorid oleks nõus linna toetama, et ehitada ka kallim jäähall.

Ei ole teostatav ei 140 000 euroga ega ka 2014. aasta jooksul.

31.   Sepa Staadioni parandamine

Sepa staadion asub Ropka elamurajoonis elumajade keskel ja lasteaja kõrval. Parandatuna oleks see suurepäraseks kohaks lastele ja spordihuvilistele vaba aja veetmiseks ja harrastusspordiga tegelemiseks. Kahjuks hetkeseisuga on staadion sellises olukorras, et jooksmine seal on raskendatud. Seal on hea muruplats jalgpallihuvilistele, aga staadioni potentsiaal pole sellega kaugeltki kasutatud. Ruumi oleks veel harrastusjooksjate, korvpallimängijate ja lasteväljaku jaoks.
Selle objekti potentsiaalile kui see oleks kordatehtud on ka varem tähelepanu pööratud. Raul Kallaste juhtis sellele tähelepanu enda artiklis, mis ilmus Tartu Postimehes 03.06.2013 (http://www.tartupostimees.ee/1256686/raul-kallaste-poorame-pilgu-kesklinnast-kaugemale

Staadion antakse erasektorile korrastamiseks  (JK Tammeka).

Ei mahu ka eelarvesse, laias laastus läheks staadioni täielik renoveerimine maksma umbes 2 milj eurot.

32.   Sepa staadioni renoveerimine

Täna puudub üha populaarsust koguval spordialal, rulluisutamises hea ja turvaline koht treenimiseks. Seetõttu on Tartus hetkel ka pärsitud lastele ja noortele rulluisutreeninggruppide moodustamine. Kergliiklusteed oma tänasel kujul ei soosi rulluisutajaid oma ristumistega sõiduteedega. Samuti kasutatakse kergliiklusteid jalakäikate poolt ja nii muututakse üksteisele ohtlikeks. Ainus arvestatav ja turvaline rulluisu treeningpaik asub täna Eestis Adavares, kus on olemas 250 meetrine ovaal. Sepa staadionil on täna jalgpalliväljaku ümber asfalteerimata ovaal, mille asfalteerimine annaks rulluisuhuvilistele väga hea ja turvalise sõidupaiga. Lisades asfalt-ovaalile vee äravoolusüsteemi ja kummassegi otsa prožektori, oleks ovaal kasutatav ka talvel jääuisutamiseks. Samuti saaksid toimud keskel jalgpallitreeningud ja hilisema projekti käigus oleks võimalik Sepa tn poolsesse otsa rajada väiksem parkla koos olmehoonega, kus tegutseks uisulaenutus vms. Selline uisuovaal elavdaks tunduvalt Tartu spordielu, annaks võimaluse tegelda laste ja noortega ning võimaldaks tuua Tartusse ka rahvusvahelist mõõtu võistlusi.

Sama, mis eelmine

33.   Tartu Vene Lütseumi ujula renoveerimine

Teeme ettepaneku renoveerida Tartu Vene Lütseumi ujula. Ujula on nõutud ja pidevalt kasutuses, kuid on amortiseerunud. Tartu Vene Lütseumi ujulas õpivad ujuma ja lihvivad oma ujumisoskust Vene Lütseumi ja Emajõe Kooli õpilased, Tartu ujumisklubi kasvandikud ning Tartu linna täiskasvanud elanikud. Aasta jooksul kasutab basseini ca 700 inimest ning bassein on kasutusel igal tööpäeval hommikust õhtuni.
Ujumistreeningud arendavad ujumisoskust, aitavad karastada, tugevdavad kogu organismi ning seetõttu Tartu Vene Lütseumi basseini renoveerimine on väga hea investeering Tartu linna laste arendamisesse ja terveks kasvamisesse.

Ei ole teostatav 140 000 euro eest

34.   ERMi infopunkti remont

Tartu linna piiril, Raadi mõisa väravavahimajas, asub ERM-ile kuuluv infopunkt. Hoone on ehitatud 1991.aastal Poola firma "Budimex"i poolt. Hoone on ERMi rahadega seestpoolt renoveeritud. Sinna on ehitatud ühte tuppa letiga baar-müügilett, kus müüakse teed kohvi, mahlu, snäkse. Välisremondiks raha ei ole siiamaani leida õnnestunud. Infopunkt on kevadest sügiseni aktiivses kasutuses. Väljastatakse infot, sealhulgas Tartu linna turismivõimalusi ja ajaloolisi väärtusi tutvustavaid brošüüre ja kaarte. Infopunkti kasutavad ka paljud välismaalasi ja teised info vajajad.

Ei kuulu linnale

 

 

35.   Kultuuritehas

Kultuuritehas on hoone või hoonetekompleks, kus pakutakse kunsti, kultuuri, vaba aja ja noorsootööga seotud organisatsioonidele ruumi, tehnikat ja administratiivset nõustamist soodustingimustel. Tegevuste eesmärk on anda tartlastele, ennekõike noortele kultuurikorraldajatele, reaalsed võimalused ürituste korraldamiseks, seminari- ja kontoriruumideks, proovisaalideks jne. Kultuuritehase olemuse puhul võib tõmmata teatud paralleeli Loomemajanduskeskusega, kuid eristada selgelt eesmärki: kui LMK puhul on selleks loomeettevõtluse otsene arendamine, siis Kultuuritehase eesmärk on tartlaste eneseväljendus ja kultuuritegevuses osalemise võimaluste areng. Läbi selle tekib kahtlemata ka uusi loomeettevõtteid. Kultuuritehas paikneb soovitatavalt endises tööstushoones ning ei vaja mingil juhul nn euroremonti. Kaasava eelarve raames on võimalik selgitada sobiv linnale kuuluv hoone (näit laokompleks Puiestee 114) ning teostada seal esmane vajalik remont ja vastavusse viimine Päästeameti nõuetega. Esialgse stardisüsti järel peab Kultuuritehas analoogselt LMKle olema isemajandav ning saama toetust ainult avalikkusele suunatud täiendava kultuuriprogrammi elluviimiseks või suure lisaväärtusega välisprojektide omaosaluse katmiseks.

Ei ole 2014. aasta jooksul tehtav (vaja leida täpne asukoht, projekteerida, teha riigihange, remontida/ehitada, leida haldaja jne).

 

 

36.   Harrastusteatrite Teatrimaja

Juba aastaid on Tartu harrastusteatrid (umbes 12 erinevat kollektiivi) lootnud leida endale kodu, kus proove teha ja etendusi anda. Siiani on läbi aetud keldrite, koolivõimaluste või parimal juhul mõne saaliga noortekeskustes. Üks ühine maja, mida koos hea majandada ja kuhu publikut kutsuda, kuluks ära nii Tartu teatripublikule kui ka harrastusteatritele.

Ei ole sellist hoonet ja 140 000 euroga ei ole võimalik ka osta.

37.   Ihaste kogukonnakeskus

Ihaste linnaossa kogukonnakeskus-kohvik oleks mõnus kooskäimiskoht Ihaste ja ka Annelinna rahvale, sest selles piirkonnas ei ole ühtegi poodi, kohvikut ega muud seltskondlikku koosolemise kohta. Kogukonnakeskuse kohvikus ja poes müüakse nii kohapeal valmistatud kui ümbruskonna teistelt tegijatelt tellitud mahetoitu ja küpsetisi. Hooajal valmistatakse kohapeal koduseid hoidiseid, mida samas poes ka müüakse.  Maja ümbruses oleks kevadest sügiseni nädalalõppudel avatud roheline turg, kus Vana-Ihaste rahvas (ja ümbruskonna talunikud) võiks müüa omakasvatatud aiasaadusi ja Uus-Ihaste ning Annelinna inimesed, kes enamasti ise aiapidamisega ei tegele, saaksid osta värsket omakasvatatud kraami.  Kogukonnamaja ruumides saab korraldada erinevaid õpitubasid, koolitusi ja nõustamist erinevate huvidega inimestele (nt toidu-, aiandus- ja taaskasutusalased, mööbli restaureerimise, sisekujunduse algtõdedest – kõigest, mis võiks inimestele huvi pakkuda.)

Taaskasutuse edendamiseks pakutakse elanikele võimalust müüa-osta väiksemaid kasutatud mööbliesemeid jm sisustuskaupu, mida vajadusel kohapeal uuendatakse või disainitakse.  Õues võiks olla väike lava, kus suviti korraldada väiksemaid vabaõhukontserte.

Asukoht: Lammi tee ääres Tartu tammiku läheduses. Ilus looduslik ümbrus ja hea ligipääsetavus nii Uus- kui Vana-Ihaste ning Annelinna inimestele (lisaks sõiduteele on olemas ka kergliiklustee, bussipeatused ja parkimisplats). Tammiku vahetus naabruses asub kogukonnakeskusele sobiv linnale kuuluv krunt. Asukoha asjus on konsulteeritud linnavalitsuse planeeringuteenistusega.

Raha: põhiosa rahast kuluks hoone püstitamisele ja sisustamisele. On välja vaadatud sobilik  moodulmaja üldpinnaga 130 ruutmeetrit, mille paigaldamishind on moodulmajade müüja pakkumuse kohaselt koos vundamendi ja siseviimistlusega orienteeruvalt 110 000 eurot. Hoone kuuluks linnale, kogukonnakeskus oleks hoone kasutaja.

Ülejäänud raha (30 000) kuluks köögiseadmetele, maja sisustamisele, krundi korrastamisele jmt.

MTÜ luuakse, kui projekt saab rahalist toetust.

Ei ole võimalik 2014. aasta jooksul teostada.

38.   Pensionäride päevakeskus Annelinna

Võiks ära kasutada mingid vanad ruumid ja teha vanadele kooskäimise ruumid, kus oleks hea neil ajalehti lugeda ja jutustada oma minevikust, nii nagu seda on nende päevakodus Veski tänaval võimalik teha.

Ei mahu antud eelarvesse, samas on olemas pensionäride päevakeskus Annelinnas (Kaunase pst 22).

39.   Tasuta wifi

Heade mõtete linnas peab olema hea võimalus oma mõtteid jagada ning selleks sobivaim võimalus on kasutada internetti. Oleks tore kui linna kataks kiire ja tasuta wifi leviala kõigile soovijatele. On olemas Linnawifi projekt, kuid seda võiks laiendada.

Linnawifi projekti laiendamine on 2014. aastal  plaanis. Kogu linna katva projekti puhul kaasneksid kohustused võrgu hooldusele ja seda ei ole võimalik antud eelarve raames korraldada.

40.   Supilinna pinnasevee uuring

Tartu Veevärk on algatanud Supilinna liigvee ärajuhtimise torustiku projekteerimise ning on valmis lähiajal alustama selle väljaehitamist, kuid ei ole teinud ega kavatse teha eelnevat uuringut pinnasevee seisundi kohta Supilinnas. Kvaliteetse tulemuse saamiseks on vaja teada vee taset pinnases ning olemasolevate ajalooliste hoonete vundamentide sügavust. Kui torustik paigaldatakse liiga sügavale võib tekkida tõsised kahjustused vundamentidele seoses sellega, et vundamendid jäävad kuivale ja hakkavad mädanema. Kui torustik paigaldatakse liiga kõrgele, jääb selle efektiivsus liiga väikeseks. Uuringu tulemusi saaks hiljem kasutada ka uushoonete projekteerimisel krundi kõrguste määramisel, see oleks abiks ka teede ja parklate optimaalse kõrguse määramisel ja ka juba olemas olevate hoonete torustiku paigaldamisel. Uuringu käigus oleks võimalik saada ka usaldusväärset teavet selle kohta, kus Supilinnas on kõige suurem probleem veest küllastunud pinnasega, mis toob kaasa viljapuude kuivamine aedades ning vee tungimise Supilinna majade keldritesse. See info on oluline edaspidise projekteerimis- ning ehitustegevuse planeerimisel.

Uuring ei ole investeering (ei sobitu kaasava eelarve põhimõtetega)

41.   Uue vaksali kesklinna rajamise võimaluse-mõttekuse hindamine

Tartus on otsitud võimalust, kuidas viia bussijaam vaksalile lähemale. Samas on jäetud tähelepanuta asjaolu, et juba 1928. aastast tuleb raudtee Tartu kesklinna. Kunagi suursaavutusena rajatud sadamaraudtee ei leia praegu väga aktiivset kasutust, kuid on kuni keskkatlamajani enam-vähem alles. See on ainuke raudteeharu Eestis, mis loob ühenduse sisevee-laevateede ja raudtee vahel.
Tartu linna planeeringud näevad ette tavalise tänava rajamist sadamaraudtee asemele.
See kava tasuks ehk üle vaadata ja vaagida uue vaksali rajamist kesklinna, kuna kõnealuse raudteelõigu säilitamisel on tänaseks mitmeid olulisi plusse:
- keskkatlamaja ei tööta enam, on müügis ja see sobiks pärast väikest kõpitsemist hästi uueks vaksaliks.
- Keskkatlamaja-vaksal võiks olla kas Tartusse saabuvate rongide lõpp-peatuseks või siis võiks vana vaksali ja kesklinna vahel liikuda eraldi rong-tramm (ümberistumisega variant ei oleks muidugi kõige mugavam).
- uus vaksal ühendaks paremini Tartu kesklinna ja rahvarohke Annelinna Tallinna kesklinnaga. Tallinna kooliõpilastel ja turismigruppidel tekiks mugav võimalus külastada rongiga AHHAAd ja jalutuskäigu kaugusele jääks ka ERM.
- sellise lahenduse puhul paikneksid lähestikku vaksal, bussijaam ja ehitatav reisisadam. Võib-olla oleks riigi seisukohast tark säilitada siseveeteede ja raudtee ainuke ühenduskoht. Hetkel seda küll väga vaja ei ole, aga järgmise 10-20 a perspektiivis võib reisilaevandus Peipsil sh üle järve Venemaale muutuda oluliselt aktiivsemaks

Uuring ei ole investeering (ei sobitu kaasava eelarve põhimõtetega)

42.   Laavaklaasi 1300kraadi vormimine vabalt vormita

Tartus tööle panna klaasisulatus töö õpituba, kuhu pääsevad kõik huvilised vastavalt kasutusajale kulude maksmisel. teretulnud on koolide rühmad jne. Kes kord muudab sulaklaasi oma nägemuse järgi taieseks. see enam enese oskuste täiendamist ei lõpeta st. ELUKESTEV ÕPE. On videoklipp sulatusahju nuputamisest ja käivitamisest. Vajan toetust projekti paari kuu käivituskuludeks elekter, ruumi rent.

Ei ole investeering

43.   Kodanikud lilleaias

Tartu haljasalad, tänavate lillevanikud ja -potid mitmekesistavad linnaelu. Tõenäoliselt on tegemist ka olulise kuluartikliga linna eelarves, kuid ehk on võimalik selle kulu jagamine veelgi suurema mitmekesisuse saavutamiseks ja rohkemate linnaaedade rajamiseks, hõivates avalike aedade haldusesse otseselt linnakodanikke – näiteks kaasates nende hooldusse pensionipõlve pidavaid linnakodanikke. Omakorda annaks see võimaluse olla linnakodanikel rohkem seotud linna tegevusega, selle hea- ja ilukorraga.
Ettepanek kuulutada konkurss avalike (sh ka korrusmajade ümber asuvatel eramaadel) linnaaedade hoolduseks ja uute rajamiseks. Projektide hindamisel kui ka elluviimise järgimisse võiksid olla kaasatud kohalikud seltsingud. Tegijatele hüvitatakse otsesed kulud, mis on seotud hoolduseks vajaminevate tarvikutega, samuti seemnete ja taimede maksumus.
Pilootprojekti maksumuseks 2014.a 10 000 EURi.

Ei ole investeering ja ei saa ka 2014. aasta jooksul valmis

44.   Loodushariduslike väikeprojektide konkurss

Laste loodushariduse väikeprojektide konkurss, mille eesmärgiks on elavdada laste ja noorte loodushariduslikku tegevust ja mh aidata koolidel läbi viia õuesõppe programme. Toetatakse väljasõite ja külalisloengute ning –ürituste läbiviimist koolides, mille sisuks on loodushariduslik tegevus. Konkursi sihtrühmaks on alg- ja põhikooli õpilased, maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on 500 EURi (ettepanek toetada aastas 60 projekti kogumaksumuses 30 000 EURi, lisaks hindamiskomisjoni tegevuse kulud ekspertide palkade näol hinnanguliselt 2000 EURi).
Vajadust vastava toetuse järele on seotud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse maakondliku programmi kadumisega, misläbi on vähenenud koolidel võimalus vastava rahastuse hankimiseks.
Projektide konkurss toimuks 2 korda aastas, hindamisrühma võiksid kuuluda erinevate haridusasutuste eksperdid (sh, Tartu Keskkonnahariduskeskus, Tartu Ülikool). Ühtlasi aitab see kaardistada koolide ootusi loodusharidusliku tegevuse suhtes.

Ei ole investeering

45.   Lumekoristamine

Novembrist märtsini korraldada kõnniteede lahtilükkamine (+ vajadusel lume äravedu) ja libedatõrje - see võimaldaks oluliselt sujuvamalt liikuda (eriti näiteks lapsekäruga).

Ei ole investeering

46.   Investeering kaasavasse elukorraldusse

Kuna idee, kaasav eelarve, on idanema pandud, siis oleks patt hakata raha raiskama nn betooni valamisega. Ideele peab jääma kasvu ja arengu võimalus; see ei tohi jääda nn ühepäevaliblikaks.

Seega, tuleb luua "kodu" (nimetame seda siis nii, see on ilus), kus hakkavad arenema mõtted, kus mõtted kasvavad ideedeks, kus ideed arenevad teoks.

Kuna praegusega on "kaasav eelarve" raamistatud investeerimistegevusega; järelikult saame esimeses etapis rääkida "kodu" kui sellise loomise ja sisustamisega vajalike seadmetega.

Kesklinna üldplaneeringu arutelul kostus läbi, et linnal on vabu ruume küll, mida saaks pakkuda (arutelul peeti küll silmas nn riigiettevõtetele pakutavaid ruume). Miks ei võiks linn omalt poolt osaleda ruumidega "kodu" loomisel. Ruumid/hoone peaks asuma ajaloolises keskkonnas. Sest! Määratleme endid kui tartlasi juba I aastatuhandest m.a.j. Parim valik oleks Toome piirkond. Tähtis on, et "kodul" oleks ka aed, kus võimalusel saaks mõttetalguid korraldada suuremas ringis, vabas õhus.

Vajalikud investeeringud (eelarve põhimõttest lähtuvalt saab linn investeerida vaid enda varasse ning lugeda linna omandiks):

  • ruumide/hoone muutmine "koduks
  • seadmed, millised võimaldavad head/väga head ühenduse pidamist maailmaga [loengud, konverentsid (näiteks TEDx jms)] ja sellega seonduv
  • seadmed paljunduste ja trükiste valmistamiseks/tootmiseks  
  • muu vajalik inventar lisaks vabatahtlikule annetusele
  • "kodu" juurde elektrisõiduki laadimiskohad
  • võimalusel ka elektrisõiduk/id (sõiduk ei ole ainult auto)
  • "kodu" juurde kuuluvad jalgratta pesad
  • jne

 

Kuigi hetkel räägime üksnes investeeringust, on oluline märkida, et toimetamine "kodus" toimub rahalist tasu saamata ning on vaba poliitikast ja poliitikutest. Küll aga saab “kodu” partneriks linnale, kaasaval elukorraldusel. Vara kui selline jääb linna omandisse

Ei ole investeering

47.   Bussiliikluse idee

Pakun, et Tartu linnaliinibussid võiksid ka lähivaldade asulasse käia: Ülenurme, Tõrvandi, Haage jpt. Huvitav, miks peab nt Tõrvandist Tartusse ühe otsa peal 1€ maksma mingile Tarbusi lähiliinile, kui võiks olla märgatavalt odavam kuupileti variant? See võiks toimuda hilisõhtuni, et nt kontserdilt/peolt koju sõitmise jaoks on midagi olemas.

Ei ole investeering.

48.   Elektritaksondus

Vabastada taksoveoloa ja sõidukikaardi taotlemisel riigilõivust (vastavalt 63,91 eurot ja 19,17 eurot) elektriautodega veoteenuse pakkujad. Aitab kaasa linna õhukvaliteedi paranemisele ja vähendab mürareostust. Tegemist on kaudse investeeringuga Tartut vähem saastavasse transporti. Kaaluda võib ka elektritakside kasutuse soosimiseks nende liitmist näit. Harjumaa ja Tallinna ühistranspordi kaardi maksesüsteemiga ja vastava teavituse läbiviimist Tartut Harjumaaga ühendavas ühistranspordis.

Ei ole investeering

49.   Graafikud

Minu mõte ja idee on see, et Tartus mitte ei võiks,
vaid lausa peab bussiliiklus korda saadama, sest
mina ei ole enam rahul nii hõredate bussisõiduplaanidega. Need tuleb teha tihedamaks, sest see ei ole enam normaalne, et me peame suvel 20-25 minutit bussi ootama ja ka sügisel ja talvel peab olema samuti sõiduplaanid tihedama, sest mina ise ei ole enam küll selliste bussi sõiduplaanidega rahul ja see asi peab muutuma sest nii moodi ei saa enam edasi ja bussid peavad hakkama käima iga 8-10 järel, seda ka nädalavahetusel.

Ei ole investeering

50.   Tartust Toskaana päikese alla

Tartus on loodud head võimalused lennukiga reisimiseks, kuid kahjuks on hetkel aken maailma ainult Helsingi kaudu. Siinkohal oleks paslik suunata pilk tšarterlendudele. Väikse lennujaama eelis on see, et suure pagasiga reisijad ei pea regulaarlendude reisijatega koos turvakontrollis seisma või kasvõi lendu väravas ootama, kus istekohti niigi napib. Tartu lennujaama puhul on ka parkimisprobleem peaaegu olematu. Erinevalt Tallinnast on logistiliselt Tartu suhteliselt Eesti keskmes.

Tšarterlendude korraldamine ei ole investeering.

51.   Vaesus ja sellega seotud probleemide lahendamine

Statistikaameti andmete põhjal on laste olukord viimastel aastatel halvenenud ning pea iga viies laps elab vaesuses. Sealjuures on laste olukord võrreldes elanikkonna keskmise vaesuse tasemega keerulisem ning viimastel aastatel halvenenud. Lisades absoluutses vaesuses elavate laste vaesuse määrale veel ka vaesusriskis elavad lapsed, tuleb 2010. aasta kohta tõdeda, et iga neljas Eesti laps elab vaesuses või on vaesusest ohustatud. (väljavõte Õiguskantsleri aruandest „Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes“ http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/ylevaade_vaesus_ja_sellega_seotud_probleemid_lastega_peredes.pdf )
Eeldatavasti on sarnane olukord ka Tartus, vt tabel. Statistika põhiselt võib olla vastava probleemiga seotud ligikaudu 4000 last.
Ettepanek suurendada Tartu linna panust vaesuses või vaesusest ohustatud laste olukorra parandamisel ja Õiguskantsleri aruandes toodud ettepanekute rakendamine, sh. lastele ja lastega peredele suunatud kompetentsikeskuse loomine. Eeldab koostööd riiklike organisatsioonide kui ka ülikoolidega, näit saab kasutada praktikabaasina Tartu Ülikooli vastava eriala üliõpilastele. Samuti on oluline koostöö vastava valdkonna kolmanda sektori organisatsioonidega. Vastav kompetentsikeskus oleks teerajajaks ka teistele Eesti linnadele ja piirkondadele. Kompetentsikeskuse esmasteks ülesanneteks oleks analüüsida järgnevate ettepanekute ellu viimise rakendatavust ja mõju vaesuse vähendamiselt ning vastavalt teha ettepanekud nende elluviimiseks.
Eeldatav maksumus 140 000 EURi, mis sisaldab eriala ekspertide palgakulude katmist ja konkreetsete projektide algatamist või ka rakendamist.

Ei ole investeering, linn tegeleb probleemiga.

52.   Lasteaednikud

Arvan, et õpetajad võiksid saada palgatõusu või hambaravi kompensatsiooni. Nii tahaks, et ka õpetajate lapsed saaksid endale miskit lubada. Ja õpetajad olla eeskujuks.

Ei ole investeering.

53.   Lastel kohad lasteaias

Kui 2014. a eelarve siiski ei taga võimalusi vajalike lasteaia kohtade tekitamiseks, siis ettepanek investeerida 140 000 lasteaedadesse. Ülevaate olukorrast aasta alguses annab artikkel http://www.tartupostimees.ee/1096454/lasteaiakohti-napib-ikka-veel-mitmes-vallas-ja-linnas

140 000 euro eest ei ole võimalik teha juurdeehitust.

Teemaga tegeleb linn jätkuvalt.

54.   Koolid korda, lasteaiakohti juurde

Jätkuvalt karjuvad paljud Tartu koolid nii seest kui väljast remondi järgi ning lasteaiakohti napib pidevalt. lapsed on meie tulevik ja tulevasi maksumaksjaid on meil ju hädasti juurde vaja. Kuid kui nende kasvatamise tingimused on kehvad siis neid ka juurde ei tule.

Teemaga tegeleb linn jätkuvalt. Otseselt ei ole võimalik ühtegi 140 000 euro piiresse mahtuvad projekti hääletusele panna.

Koolide osas: mitmed koolidega seotud investeeringud on ka kaasava eelarve hääletuses sees

55.   Koolid korda

Ka haridusasutused tuleb kaasajastada. Paljud hooned pole üldse remonti näinudki ja vaatavad vastu kui möödunud sajandi monumendid.

Liiga üldine. Mitmed koolidega seotud investeeringud on ka kaasava eelarve hääletuses sees. Soovitus edaspidiseks: ettepank võiks olla konkreetsem, nt mõne kooli tööõpetuse-, keemia-, arvuti- vms klassi sisustamine  vms.

56.   Koolid

Palun parandage koolide spordivõimalusi

Koolistaadionite ettepanek on hääletusel.

57.   Kõnniteed

KÕNNITEED KORDA! SEE OLEKS OTSENE HOOLIMINE LINNAKODANIKUST.

Kergliiklusteede ja mitme kõnnitee tegemine on hääletusel. Antud ettepanek liiga üldine.

58.   Teed korda

Sõiduteed sõidetavateks ja kõnniteed käidavateks - Supilinnas, Karlovas, Ülejõe piirkonnas... isegi Annelinnas (Uus 67 sissesõit). Pole mõtet unistada kõrgetest ja kaunitest kunstidest kui igapäevane elukeskkond isegi "normaalsele" tasemele ei küüni.

Kergliiklusteede ja mitme kõnnitee tegemine on hääletusel. Antud ettepanek liiga üldine.

59.   Sportimisvõimaluste parandamine

Kindlasti võiks leida võimaluse antud eelarvega parandada noorte jalgpalli treenimisvõimalusi. Hetkel Tartu linnas tegutsevad mitmed jalgpalliklubid , kus osaleb väga palju noor sportlasi, kuid võimalused nende treenimiseks puuduvad, kõige suurem probleem on just talvisel ajal. Seega Tartu linn vajab Annelinna kunstmuruväljaku uuendamist, kooli staadionide kordategemist, kunstmuruväljakute renoveerimist, võimalusel talviseks perioodiks kunstmurudele täispuhutavad katted peale.

Idee teostamine ei mahu eelarvesse.

 

Kooli staadionitega on seotud aga teine ettepanek, kus oli öeldud üldisemalt, et tehtagu koolistaadionid korda ja see läks hääletusele. Idee võidu korral läheb raha kõigi koolide vahel jagamiseks.

 

Viimati muudetud 06.02.2017