Kaasava eelarve ideed 2026

Idee: Gustav Ivask

Ajaloolises Tartu linnaujulas Emajõe ääres avati juba 1928. aastal 12-meetrine vettehüpetorn, kuid täna puudub Tartus igasugune võimalus vettehüppeid ohutult harrastada. Lähimad vettehüppetornid asuvad Luunjas, Elvas, Käärikul, Viljandis ja Tõrvas.

Ujumine ja vettehüpped on mitmekülgsed ja tervislikud spordialad, mis arendavad nii kehalisi oskusi kui pakuvad ka rõõmu ja põnevust. Erineva kõrgusega platvormid annaksid võimaluse kõigile – alates väikestest lastest ja algajatest kuni kogenumate ja kõige julgemate harrastajateni.

Anne kanalile rajatav vettehüpetorn looks kaasaegse ja turvalise võimaluse harrastada vettehüppeid, mida tartlased on oodanud aastaid. Hoolikalt läbimõeldud arhitektuur ja efektne valgustus võiksid muuta selle mitte ainult spordirajatiseks, vaid ka Tartu uueks maamärgiks, mida teatakse nii Eestis kui ka kaugemal.

Anne kanali vettehüppetorn looks linnaruumi juurde sportlikku energiat, põnevust ja liikumisrõõmu.

On aeg, et Tartul oleks taas oma vettehüpetorn!

Idee: Külli Hansen

Antoniuse õu uueneb, et pakkuda paremaid külastuselamusi.

Tartu Loomemajanduskeskuse hallatav Antoniuse õu on mõnus siseõu Tartu vanalinnas, kus paljud tartlased on kuulanud kontserte, vaadanud etendusi või osalenud loomelaatadel. Samas on seal mitmeid puuduseid, mis takistavad korraldajatel teha suuremaid sündmuseid, et pakkuda tartlastele senisest paremaid elamusi. Muusikud ei mahu lavale, etenduste ajal kaovad näitlejad pimedusse ja vihma korral pole vaatajatel kusagile varjuda.

Soovime ehitada lavaala suuremaks, luua juurde katusealust pinda ja lisada õuele moodulitega kujundatavaid alasid, kus saab kiikuda või näituseid korraldada. Kujundamisel on õue valguslahendus, mis loob hubasema õhkkonna ning toob esile õue krooniva vahtrapuu ja kaunid taimeseaded.

Uuendatud Antoniuse õu pakub mõnusamat külastuselamust ka peredele, kes veedavad vaba aega lastega. Arendame loovat ala lastele ja toome õuealale taaskasutus- ja disainiturge. Paranevad võimalused korraldada kontserte, teatrietendusi, lasteüritusi, ajutisi näitusi ja palju muud. Õuele on teretulnud ka rahvakultuuriseltsid, kultuurivähemused, heategevus- ja kogukonnaüritused. Samuti saavad aktiivse eluviisi eestvedajad korraldada siin joogahommikuid või ka kogupere tantsuõhtuid.

Loome Antoniuse õuest paiga, kus igal tartlasel on midagi teha!

Idee: Eesti Ornitoloogiaühing

Tartu bussiootepaviljonide läbipaistvad klaasseinad on lindudele ohtlikud, sest linnud ei pruugi neid märgata ning võivad kokkupõrkel vigastada saada või hukkuda. Keskmiselt põrkab ühe klaasist ootepaviljoni vastu üks-kaks lindu aastas. Klaasseinte katmine kleebiste või maalingutega aitab linde kaitsta ning muudab ootepaviljonid linnaruumis silmapaistvamaks ja omanäolisemaks.

Paviljonide kujunduses võiksid kajastuda kohalik loodus, rahvarõivamustrid või muud Tartuga seotud motiivid. Näiteks võiks Tartu tunnuslausest “Heade mõtete linn” inspireerituna kanda igale paviljonile ühe hea mõtte. Kujundused võiks leida avaliku konkursiga. Lindude ohutuse tagamiseks peab muster olema piisavalt tihe, et klaaspinnale ei jääks suuri katmata alasid.

Projekti raames saab uue ilme umbes 80 bussiootepaviljoni. Eesti Ornitoloogiaühing on juba kaardistanud lindudele kõige ohtlikumad paviljonid. Lisaks neile võiks uue ilme anda enim kasutatavate peatuste paviljonidele, et kujundused jõuaksid võimalikult paljude tartlasteni ja linna külalisteni.

Idee: LL

Ihaste linnaosa mänguväljak (Pallase pst 43) vajab uuendamist, et pakkuda kaasaegseid, turvalisi ja mitmekesiseid tegevusvõimalusi nii väiksematele kui ka suurematele lastele.

Olemasolevale mänguväljakule on kavas lisada uusi atraktsioone ja selliseid lahendusi, mis toetavad laste füüsilist aktiivsust, loovust ja sotsiaalset suhtlust. Eesmärk on kujundada mänguväljakust kaasaegne kogukonna kohtumispaik, kus saavad aega veeta nii lapsed, noored kui ka lapsevanemad. Mänguväljaku uuendamine puudutab paljusid, kuna selles piirkonnas elab palju peresid.

Planeeritavad uuendused:
• uued ja turvalised atraktsioonid (ronimisalad, kiiged, liumäed);
• madalseiklusrada või tasakaalurajad;
• väikelastele eraldi mänguala;
• istumis- ja puhkealad (pingid, varjualune);
• haljastuse täiendamine;
• võimalusel valgustus- ja turvalahendused.

Idee: Marti Viilu

Ihaste spordipark (E. Wiiralti tn 2) asub rohelises looduskeskkonnas, kus juba aastaid on harrastajate käsutuses jooksurada, liikumisväljakud ja treeningplatsid. Nüüd on vaja sellele olulist lisa: reguleeritavate raskustega välijõusaali, petangiväljakut ja madalseiklusrada.

Uuendatud spordipark pakub võimalusi nii rahulikuks liikumiseks kui ka aktiivseks treeninguks.

Uued välijõuseadmed võimaldavad teha mitmekülgseid treeninguid värskes õhus, toetades nii noorte kui täiskasvanute igapäevast liikumisharjumust.

Petangiväljak loob mõnusa ja sotsiaalse ajaveetmise võimaluse, tuues kokku erinevad põlvkonnad. See on koht, kus saab sõpradega aega veeta, suhelda ja mängida ilma kiirustamata.

Jalgpalliplatsi ümbrusesse rajatav madalseiklusrada aitab arendada tasakaalu ja koordinatsiooni ning annab rõõmu värskes õhus viibimisest.

Ihaste spordipark on kogukonna kohtumispaik, kus tekivad uued harjumused, sõprussuhted ja traditsioonid. See täiendab olemasolevaid liikumisvõimalusi ning loob keskkonna, mis innustab inimesi rohkem õues liikuma ja koos aega veetma.

Idee: Ivo

Ilmatsalu tee ja selle kõrval oleva kergliiklustee vahel on praegu valdavalt hooldatud, kuid üksluine muruala, mida saaks meeldivamaks muuta mitmekesise haljastusega.

Istutame kergliiklustee ja sõidutee vahele kohalikele tingimustele sobivaid puu- ja põõsaliike, et
• parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumiskeskkonda;
• vähendada liiklusmüra ja -tolmu mõju;
• suurendada bioloogilist mitmekesisust linnalähedases piirkonnas;
• muuta linnast väljuv tee esteetiliselt meeldivamaks ja rohelisemaks;
• luua varju ja parandada kuumaperioodidel mikrokliimat.

Haljastuse lisamisel tuleb arvestada maa-aluste kommunikatsioonidega, mida sellel teelõigul on üsna palju, kuid rohelust on sinna juurde luua võimalik.

Idee: Indrek Nägelik

Jaamamõisa on kiiresti kasvav linnaosa, kus elab palju peresid, kuid puudub korralik avalik kohtumisruum. Linnaosas on kaks mänguväljakut, kuid need ei täida kogukondliku ruumi rolli.

Rajame Jaamamõisa oja äärde (Lääne tn 30j) kogukonnapargi – mõnusa ja mitmekesise koha puhkamiseks, liikumiseks ning looduses aja veetmiseks.

Kogukonnapark kasutab ära olemasoleva loodusliku keskkonna. Sinna tulevad erinevad looduslähedased mängu- ja ronimisvõimalused suurtel kividel ja puutüvedel ning hubased varjualused koos istumiskohtadega, kus saab puhata, piknikku pidada või lihtsalt loodust nautida.

Haljastuses on nii hooldatud murualasid piknikeks, mängimiseks ja kogukonnaürituste korraldamiseks kui ka looduslikumaid niidualasid.

Endiste aiamaade piirkonda istutatakse viljapuid ja marjapõõsaid, mis annavad alale omanäolise ja kogukondliku iseloomu.

Jaamamõisa oja kogukonnapark on mõnus roheala, kus saab jalutada, mängida, sportida või lihtsalt aega veeta. Tulemuseks on Jaamamõisa esimene päriselt kõigile suunatud avalik ruum, jalutuskäigu kaugusel tuhandetele elanikele, ja mitte ainult Jaamamõisast.

Idee: Heikki Junninen

Soovime rajada sülekoerte jalutusväljaku kesklinna Lillemäe Riia tänava poolsesse ossa.

Tartu südames puudub võimalus sülekoeri turvaliselt rihmata jooksutada. Lähimad koerteväljakud asuvad väikeste lemmikute jaoks liiga kaugel: Anne kanali ääres ja Tähtveres. Edasi tagasi jalutuskäik on väikese koera jaoks liiga pikk. Koeraparkide kaugus sunnib omanikke kas autot kasutama või rikkuma reegleid tavalistes parkides, mis häirib teisi linnakodanikke ja ei ole turvaline ka neljajalgsetele sõpradele endile.

Lillemäel asuv park ei ole oma reljeefi ja liiklusmüra tõttu tavapäraseks vaba aja veetmiseks kõige sobivam, kuid sülekoertele mõeldud väikesemõõdulise jooksuala rajamiseks on see hea asukoht. Neljajalgsed saavad oma liikumisvajaduse rahuldatud ka liiklusmüras ning nende haukumine ei tõsta mürataset piirkonnas. Väikesekasvulistele koertele mõeldud koertepark ei vaja palju ruumi, aga annaks kõrghaljastusega rohealale vajaliku otstarbe. Koerapark on piiratud ala koos pingi, prügikasti ja valgustusega.

Koertepark annab võimaluse koertel sotsialiseeruda ja end „tühjaks” joosta, vähendab stressi ja haukumist kortermajades.

Idee: Alar Mumm

Koeraomanik, vaeseke, peab käed rüpes tegevusetult pealt vaatama, kuidas lemmik teiste omalaadsetega võidu kihutab ja teda ignoreerib. Siinkohal tulebki mängu idee paigaldada koerteväljakutele välitreeningseadmeid, et pakkuda midagigi ka loomaomanikule.

Idee mõte seisneb selles, et ka naabri-Linda või naabri-Ants saaks oma Pitsut jalutades teha natuke lihastoonust tõstvaid liigutusi. Muidu tuleb toaseinte vahel ahastus peale, sest jõusaali ei ole mahti minna ja ka see diivan on paganama mugav. Siis saab aga need kaks tegu ühendada ühte tegevusse.

Tartus on viis koerte jalutusväljakut: Tähtveres Laulupeo puiesteel, Eedeni juures väikese Anne kanali ääres, Ujula tänava lõpus, Ränilinnas Laseri tänaval ja Annelinnas Idaringtee kõrval.

Neil väljakutel saab linnakoer rihmata ringi joosta, teiste koertega nuuskimismänge mängida, harjutusi ja trikke teha.

Pakume ka koeraomanikele võimaluse saada tugevamaks koos lemmikuga aega veetes!

Idee: Ivo Kedus

Rajame Supilinna spordiparki juba eelmisel sajandil ennast igati ära õigustanud uue saepurust suusaraja, et saaks treenida ja suusatada kaasaegses suusavarustuses ka lumevabal ajal.

Saepurust suusarada võiks olla mitme korraliku tõusu ja langusega ning piisava laiusega, et kiiremad saaksid aeglasematest suusatajatest vajadusel kõrvalt mööduda. Veelgi täiuslikum oleks kaks paralleelselt kõrvuti jooksvat suusarada, mida saaks kohe edasi kasutada juba lume saabumisel, või siis jälle vastupidiselt – ilma lumeta terve kalendriaasta vältel.

2026. aasta kevadel taaselustati Supilinna spordipargis 45 meetri pikkuse näidislõiguna suusatreenerite Herbert ja Erna Abeli rajatud saepurusuusarada, millel eelmisel sajandil treenisid ka Eesti tippsportlased. Nüüd võiks rajada korraliku ja püsiva saepurusuusaraja.

Idee: MTÜ Jalgpallikool Tammeka

Tartlaste seas populaarse Coop staadioni suur kitsaskoht on külastajatele mõeldud tänapäevaste wc-de puudumine. Ettepanek on rajada tualetihoone, kus oleksid vajalikud tingimused meestele, naistele, lastele, ratastoolikasutajatele ja väikelastega peredele.

Coop staadion (endise nimega Sepa jalgpallikeskus) on üks Tartu populaarsemaid jalgpallikeskusi, mida külastavad igal aastal lisaks treenijatele ja võistlejatele tuhanded jalgpallihuvilised üle Eesti.

See on avatud staadion - kui peaväljakul treeninguid ei toimu, saab siin tasuta sportida ehk hoovijalkat mängida. Seda võimalust kasutavad nii kohalikud lapsed kui ka jalgpallisõbrad üle Tartu. Staadioni kõrval on suur mänguväljak, mida kasutavad lapsed ja vanemad vajaksid samuti avalikku tualetti.

Praegune olukord, kus külastajad saavad kasutada pimedat ja külma välikäimlat, ei meeldi kellelegi ning näeb halb välja.

Soovime rajada tualetihoone, kus on nelja boksiga naiste-wc, kahe boksi ja pissuaarirenniga meeste-wc ning invatualett, kus on ka mähkimislaud jm vajalik laste jaoks. Tualetihoone juurde kuuluvad ka varjualune ja staadioni sissepääsudeni viivad kõigile ligipääsetavad juurdepääsuteed.

Coop staadionit kasutavad jalgpallihuvilised kõigist Tartu jalgpalliklubidest. Staadioni külastajatele mõeldud ligipääsetavast tuletihoonest võidame kõik.

Idee: Ave Pošlin

Rajame Ülejõe parki madalseiklusraja, kus saavad ennast proovile panna nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud.

Tartus on palju kortermajade piirkondi, kus napib kodu lähedal tasuta ja turvalisi võimalusi aktiivseks ajaveetmiseks. Ronimine, tasakaaluharjutused ja takistuste läbimine arendavad osavust, koordinatsiooni ja julgust ning pakuvad head vaheldust ekraaniajale.

Rada looks võimaluse koos aega veeta nii peredel kui ka sõpruskondadel. Seda saaksid kasutada ka koolid ja lasteaiad õppe- ning liikumistegevusteks. Erineva raskusastmega elemendid võimaldaksid rajal tegutseda eri vanuses ja võimekusega inimestel.

Ülejõe park on asukohana hästi ligipääsetav jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga. Pargi suured puud pakuvad suvel varju ning loovad mõnusa keskkonna liikumiseks ja avastamiseks. Hästi kavandatud rada võiks olla põnev sihtkoht ka Tartu külalistele.

Madalseiklusrada rikastaks Ülejõe avalikku ruumi ja looks sinna koha, kus saab liikuda, mängida, proovida uusi oskusi ning veeta aega koos teistega.

Idee: Karmen Villemson

Mathieseni park paikneb strateegiliselt olulises ja tihedalt kasutatavas asukohas – Maarjamõisa haiglakompleksi, lasteaia ja elamupiirkonna vahetus läheduses. Praegusel kujul on tegemist alakasutatud rohealaga, mille tegelik potentsiaal jääb suuresti realiseerimata. Pargi suurus, mitmekülgne taimestik ning meeldiv looduskeskkond pakuvad aga suurepäraseid võimalusi pargi arendamiseks, säilitades samal ajal ala rahuliku ja looduslähedase iseloomu.

Ettepanek on arendada Mathieseni park terviklikuks, aktiivset liikumist ja loodusharidust pakkuvaks avalikuks ruumiks, kus säilib olemasolev väärtuslik kõrghaljastus, kuid lisanduvad erinevad parki rikastavad rajatised ja tegevusalad:
• valgustusega ilmastikukindlad rajad;
• pargi väärikat ajalugu ning mitmekülgset taimestikku tutvustavad teabetahvlid;
• metsaklass istepakkudega;
• looduslikest materjalidest mänguala.

Selline lahendus muudaks Mathieseni pargi turvaliseks, mitmekülgseks ja eri vanuserühmade vajadusi arvestavaks rohealaks, mis toetab kohalike elanike liikumisharjumusi, igapäevast heaolu ning pakub väärtuslikku keskkonda loodushariduseks.

Idee: Kärt Sitska

Variku linnaosas puudub väikelastele mõeldud mänguväljak. Kaheaastase lapsega pole seal peale jalutamise eriti midagi teha.

Timuti tn 7 asub väljak, kus on mõned spordivahendid: korvpallilaud, tasakaalupoom ja ronimisredelid. Kuid need on mõeldud pigem noortele.

Lisame sellele väljakule väikelastele sobivaid mänguvahendeid, mis pakuvad rõõmu Variku piirkonna mudilastele.

Idee: Eesti Looduskaitse Seltsi Tartu osakond

Loome uudse koha Annelinna peredele, kus lapsed saavad liikumise, kogemise ja mängu kaudu õppida ning täiskasvanud lastega koosolemist nautida. Loodusrajal saab korraldada õuesõppetunde, perepäevi ja ühiseid loodustegevusi.

Õpperada sobib suurepäraselt siiani kasutamata Mõisavahe tn 69 looduslikule maa-alale, mis sobib nii aastaringseks kasutamiseks kogukonnale kui ka kaugemalt tulijatele (siin lähedal peatuvad ka linnaliinibussid).

1,5 km pikkusele turvalisele ja hästi tähistatud õpperajale minnes satutakse otse lehtpuude varju ning põõsaste ja heintaimede rüppe. Siin saab uurida ja avastada loodust köitvate infotahvlite ning atraktsioonide abil, siin saab piisavalt füüsilist koormust ja kuhjaga emotsioone, ületades tasakaalupakke, läbides takistusi ja kiikedel kiikudes.

Raja loomisega suureneb ka ala ökoloogiline väärtus, sest sinna paigaldatakse linnumaju ja putukahotelle, rajatakse tiik väikeloomade ja lindude joogikohana, istutatakse tolmeldajate toidulauda rikastavaid õistaimi.

Rajatava tiigi ääres asub mõnus päikesepaisteline puhkekoht – õuesõppe lõpp-punkt, mida täiendatakse laste endi poolt ehitatud oksaonnide ja -skulptuuridega.

Idee: Olav Kersen

Ilmatsalu on kiiresti arenev piirkond, kus tegutsevad kool ja lasteaed. Üldplaneeringuga on piirkonda kavandatud uusi elukohti, mis tähendab, et lähiaastatel kasvab nii elanike arv kui ka vajadus kvaliteetsete vaba aja veetmise võimaluste järele.

Tartu olemasolevate pumptrack’ide aktiivne kasutus näitab, et huvi selliste liikumis- ja sportimisvõimaluste vastu on suur. Tähtvere ja Veeriku pumptrack’id on leidnud aktiivse kasutajaskonna, kuid Tartu maapiirkonnas sarnane võimalus puudub. Ilmatsalu pumptrack aitaks seda puudujääki vähendada ning looks juurde kvaliteetse ja tasuta sportimisvõimaluse.

Ilmatsalu on pumptrack’ile sobiv asupaik. Piirkonda ühendab Tartuga kergliiklustee ning sinna saab ka ühistranspordi või autoga. Lisaks noorte- ja kogukonnakeskusele asuvad läheduses matkarajad, järv ja jõgi ning raamatukogu. Rajamisel on seiklusrada ning pikniku- ja grilliala.

Pumptrack’ile on olemas sobiv asukoht Ilmatsalu noorte- ja kogukonnakeskuse territooriumil. Keskuse vahetusse lähedusse rajatav pumptrack seoks omavahel liikumise, noorsootöö ja kogukonnategevused ning looks juurde võimalusi, mis on avatud kõigile Tartu elanikele ja külastajatele.

Idee: Taisto Piir

Muudame Raja tn kergliiklustee Elva tn ja Tamme pst vahelisel lõigul tolmuvabaks ja aastaringselt kasutatavaks ning eraldame selle paremini sõiduteest.

Raja tänav on aktiivses kasutuses ja piirkond on viimastel aastatel jõudsalt arenemas, kuid kergliiklustee on kruusakattega, ebatasane ja kohati raskesti kasutatav. Seetõttu liiguvad inimesed sageli hoopis autoteel, mis tekitab ohtlikke olukordi. Eriti murettekitav on see laste puhul, sest ka nemad liiguvad praegu sageli sõidutee servas, kuna olemasolev kergliiklustee ei ole mugav ega turvaline.

Probleem puudutab ka lapsevankritega liiklejaid, rattureid, tõukerattaga sõitjaid, rulluisutajaid ning liikumisraskustega inimesi. Talvisel ajal on olukord veel keerulisem, sest kõnnitee ei ole sageli kasutatav ning inimesed on veelgi enam sunnitud liikuma sõiduteel.

See ei oleks ainult kohalike elanike mugavuse küsimus, vaid otsene panus turvalisemasse ja paremini toimivasse linnaruumi.

Kvaliteetne ja turvaline kergliiklustee parandaks märkimisväärselt piirkonna elanike igapäevast liikumisvõimalust, suurendaks turvalisust ning soodustaks tervislikke liikumisviise.

Idee: Marje Maltsev

Teeme Ropka ja Ropka tööstuse linnaosade piirile (Sepikoja tn 21) koerte jalutusväljaku.

Lähimates linnaosades on palju koeri, kuid ei ole kohta, kus koerad saaksid ilma rihmata ringi joosta, teiste koertega sotsialiseeruda ja ennast välja elada.
Igal loomaomanikul võiks olla oma elukohast mõistliku jalutuskäigu kaugusel mõni koertepark. Sepikoja tänaval on linnal koerte jalutusväljak planeeritud ja projekt ka olemas, kuid siiani ei ole jätkunud raha selle ehitamiseks.

Koerteparki tuleksid nii suurte kui ka väikeste koerte aedikud ning erinevad atraktsioonid, millel treenides on pere lemmikutel võimalik toredalt aega veeta.

Idee: Mario Luik

Tartu on tuntud oma kireva ja mitmekülgse kultuurielu poolest, mida rikastavad teiste seas tänavamuusikud. Nende esinemised on aga otseselt sõltuvad ilmast ja asukohtadest ning seetõttu üsna juhuslikud.

Loome linnaruumi esimese unikaalse ja ilmastikukindla „muusikapesa“, kus tänavamuusikud saavad esineda. Võimalik asukoht esimesele muusikapesale on Fortuuna ja Pika tänava ristmiku ning Emajõe vahelisel haljasalal.

Kuidas muusikapesa toimib? Kasutatakse online-broneerimissüsteemi, kus muusikud saavad end tuvastada ja esinemise aegu broneerida. See tagab korra ja vastutuse. Pesas on nähtavad QR-koodid, mille kaudu saab esinejat mugavalt ja ka sularahavabalt toetada. Talvisel perioodil toimib muusikapesa valguskunsti objektina ja puhkepaigana, täiustades seeläbi Tartu pimedat aega.

Idee elluviimine toetab kohalikke loomeinimesi ja aitab nende loomingut inimestele lähemale tuua. See elavdab turismi ja tõstab Tartu mainet innovaatilise ja inimsõbralike lahendustega linnana.

Hiljem saab soovi korral püstitada uusi muusikapesasid ja luua uusi atraktiivseid kogunemiskohti, et tekiks ülelinnaline terviklik Tartu muusikarada.

Hääleta Tartu nutikalt kõlama!

Idee: Rene Kolsar, Roman Gnibida, Ron Türnpu, Ravens Futsal

Toome Puiestee tänava koolimaja hoovi (Puiestee tn 62) kõigile avatud tänavaspordiväljaku, kuhu on oodatud nii koolilapsed, noored, pered kui ka harrastajad. Rajatav 40 × 20 meetri suurune kõvakattega plats on täismõõdus spordiväljak korralike joonte, väravate, korvpallikorvide ja valgustusega.

Ühel platsil saab mängida tänavajalgpalli, tänavakorvpalli ning tänavahokit ja -käsipalli. Esindatud on mitu ala ja kõik vanuserühmad. Päeval saab väljakut kasutada kool kehalise kasvatuse tundideks ja vahetundideks, õhtul ja nädalavahetusel on see kõigile tasuta avatud. Nii võidavad väljakust korraga sadade õpilaste kõrval ka ümbruskonna elanikud ja kohalikud tänavapallurid-tänavasportlased.

Väljak on tänavalt hästi nähtav: võrkpiire, värviline kate ja õhtune valgustus muudavad selle kutsuvaks ja turvaliseks paigaks, mis elavdab linnaruumi ka pimedal ajal. Sarnased multispordiväljakud on end juba tõestanud nii Eestis (näiteks Narvas ja Sillamäel) kui ka laiemalt Euroopas.

Spordiväljak kasutab ära olemasoleva õueala ega too suuri ülalpidamiskulusid. Tulemuseks on aastaringne kohtumispaik liikumispaik, mis toob liikumise kogu linnajaole koju kätte.

Idee: Katarin Jantson, Jekaterina Balicka, Anne Vingisar

Ohvitseride park (ajaloolise nimega Taara aed) on väärikas ja looduskaunis roheala Jaama, Roosi ja Puiestee tänava hoonete vahel. Praegu on park aga unarusse jäänud – unustatud ja alakasutatud. Samas on sellel suur potentsiaal kujuneda elujõuliseks kogukonnapargiks, mis pakub võimalusi mänguks, liikumiseks ja koosviibimiseks. See on eriti oluline Ülejõe piirkonnas, kus napib avalikke mänguväljakuid ja kvaliteetseid ajaveetmiskohti.

Eesmärk on taaselustada Ohvitseride park turvalise, looduslähedase ja aktiivselt kasutatava puhkealana ning muuta praegune läbikäigukoht mitmekülgseks linnapargiks. Sinna kavandatakse mõnusamaid puhkekohti, jalutusradasid, elurikkust toetavat haljastust ja loodusmänguvõimalusi. Kujundamisel arvestatakse kohalike inimeste eelistuste ja vajadustega ning pargi rahuliku, eraldatud ja loodusliku olemusega.

Esimese sammuna luuakse looduslähedane mänguala, mida piirkonnas on väga vaja. Mänguala sobib eri vanuses lastele, kasutab naturaalseid materjale ning toetab liikumist, ronimist, avastamist ja kujutlusvõimet. See arvestab pargi reljeefi ja olemasolevate kelgumägedega.

Idee: Tõnu Lukmann

Tartu linnas on palju reguleerimata ja reguleeritud ülekäiguradu, mis on valgustatud ainult üldvalgustusega. Kahjuks on olnud ka liiklusõnnetusi, kus pimeda ajal on sõiduteed ületav jalakäija saanud viga või hukkunud.

Näiteks hukkus 12. detsembril 2015. aastal öösel Turu-Soola tn ristmikul reguleerimata ülekäigurajal tee ületamisel jalakäija või 1. novembril 2015. aastal sõitis öösel alarmsõitu teinud politseibuss Riiamäe ülekäigurajal otsa jalakäijale, kes hukkus sündmuskohal.

Liiklusseaduse järgi on pime aeg ehast koiduni, kui loodusliku valguse vähesuse tõttu on nähtavus alla 300 meetri. Pimeda ajal on ülekäiguradasid ületavad jalakäijad ja ratturid sõidukijuhtidele halvasti nähtavad ja võivad sõiduteed ületades sattuda liiklusõnnetusse.

Selleks et muuta sõidutee ületamine pimeda ajal ohutumaks, tuleb ülekäiguradade üldvalgustusele lisada erivalgustus, mis muudab sõiduteed ületava jalakäija ja ratturi sõidukijuhtidele nähtavaks. Spetsiaalne ülekäiguraja valgustus juhib sõidukijuhi tähelepanu ülekäiguraja olemasolule ning teeb kergliiklejad hästi nähtavaks kogu ülekäigupiirkonnas.