Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Üldhariduskoolid

Haridusosakond
Raekoja plats 12, 51004 Tartu
7361 445
 

Koolide hoolekogud

Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõige 1).

Hoolekogus on lapsevanemad enamuses. Kooli jaoks on lapsevanemad üheks olulisemaks huvigrupiks ja partneriks. Õpilaste huvides on, et kool ja kodu teeksid koostööd. Koostöö edendamine ongi hoolekogu üks olulisem ülesanne.  

Hoolekogus esindavad huvigruppe nende esindajad. Hoolekogu peab taotlema, et kõik huvigrupid teadvustaksid ühtemoodi ja adekvaatselt kooli seisundit, tugevusi ja nõrkuseid, väliseid ohte ja võimalusi. Samuti peab hoolekogu sõnastama huvigruppide huvide ühisosa ja osapoolte edasise tegevuse kokkulepped (mida teeb kooli pidaja, õpetajad, lapsevanemad jne). Kokkulepped vormistatakse arengukava, eelarve jm vormis. Kooli töötajad (üks huvigrupp) osutavad tehnilist abi (andmete kogumine, trükkimine, paljundamine, teavitamine jne), kuid ei tegutse hoolekogu asemel huvigruppide seostamisel. (Jüri Ginter)

Milliseid õigusakte peab hoolekogu liige tundma?

Hoolekogu liige peaks olema tutvunud järgmiste õigusaktide ja kooli dokumentidega:

  • põhikooli- ja gümnaasiumiseadus Vt siit!
  • hoolekogude moodustamise ja tegutsemise korda Tartu linna munitsipaalkoolides ja
  • -lasteaedades reguleerib Tartu linnavolikogu 10. veebruari 2011. a määrus nr 31.
  • tervisekaitsenõuded koolidele Vt siit!
  • tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis Vt siit!
  • igal koolil on põhimäärus, mille on kehtestanud Tartu linnavolikogu oma määrusega Vt siit!
  • koolielu reguleerivad dokumendid on veel kooli arengukava, kooli kodukord, üldtööplaan ja õppekava. Need dokumendid leiab kooli kodulehelt.

Millega hoolekogu tegeleb?

Hoolekogu ülesanded on loetletud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja täpsemalt Tartu linnavolikogu 10. veebruari 2011. a määruses nr 31.

Kui direktor esitab arutamiseks mingi küsimuse, annab hoolekogu direktorile nõu. Eelduseks on see, et hoolekogule antakse käsitletavast valdkonnast ülevaade enne sisulise arutelu toimumist.

Hoolekogu esimees koostab direktori ja liikmete ettepanekul hoolekogu tööplaani ja istungi päevakorra ning hoolekogu kinnitab need.

Direktor annab kord aastas hoolekogule tervikliku ülevaate kooli arengust viimase aasta jooksul ja edasise tegevuse kavadest.

Liikmed saavad osaleda põhimääruse, arengukava, õppekava jt dokumentide koostamisel ning nõustada direktorit ja kooli ka individuaalselt.

Hoolekogu annab arvamusi järgmiste kooli dokumentide kohta:

  • kooli õppekava eelnõu,

  • arengukava eelnõu,

  • põhimääruse eelnõu,
  • kooli vastuvõtu kord ja tingimuste eelnõu,
  • kooli kodukorra eelnõu,
  • arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra eelnõu,
  • kooli eelarve projekt,
  • kooli sisehindamise aruanne,
  • palgakorralduse põhimõtted.

Direktor esitab hoolekogule dokumendid, mille kohta ta arvamusi soovib. Hoolekogu arvamus pole direktorile siduv.

Hoolekogu esitab direktorile ja kooli pidajale ettepanekuid kooli töö tõhustamiseks.

Hoolekogu annab nõusoleku erandjuhul suurendada põhikooli õpilaste arvu klassis üle riiklikult sätestatud ülemise piirnormi (24 õpilast). Selle otsuse tegemisel on oluline kaaluda õpperuumide vastavust tervisekaitsenõuetes kehtestatud normidele, laste ja kooli huve. Klassitäituvuse piirnormi suurendamise otsustamisel on abi Tartu linnavolikogu 19. detsembri 2013. a määruse nr 4 „Tartu linna munitsipaalpõhikooli ja -gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord” § 3 sätetest. Kui tervisekaitsenõuete normid on täidetud, võib hoolekogu anda nõusoleku suurendada õpilaste arvu klassis kuni 26 õpilaseni ja vaid põhjendatud erijuhtudel kuni 28 õpilaseni. Eespool nimetatud määruses on ka võimalus, et hoolekogu saab põhjendatud vajaduse korral anda nõusoleku seaduses ette nähtud klassitäitumuse ülemise piirnormi vähendamiseks.

Hoolekogu annab nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegade muutmiseks.

Hoolekogu ettepanekul peab kool koostöös kooli pidajaga moodustama pikapäevarühma. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest.

Hoolekogu kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatustöötajate ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi korra.
Koolis tasuta või tasu eest pakutav toiduvalik peab soodustama tervislikku toitumist ning valiku tegemisel arvestatakse kooli hoolekogu, tervisekaitseametnike ning õpilasomavalitsuse ettepanekuid.

Hoolekogu täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle määratud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud probleemide paremaks lahendamiseks.
Õpilasel ja vanemal on õigus õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu poole. Lapsevanema või õpilase kaebuse läbivaatamiseks on mõistlik kaasata spetsialiste.

Lapsevanematest hoolekogu liikmed peaksid erilise tähelepanuga tegema kindlaks, mida teised vanemad koolilt ootavad, kas nad on rahul lapse arenguga ja kooli tegevusega ning mida vanemad arvavad õpetamise ja õppimise tasemest.

Millega hoolekogu ei pea tegelema?

Hoolekogu ei ole alaealiste komisjoni eelkomisjon – hoolekogus ei arutata mõne õpilase käitumist. Kui varem oli hoolekogu üks ülesanne tugi- ja mõjutusmeetmena arutada õpilasega tema käitumist, siis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisega 2013. aastal seda ülesannet enam ei ole.
 
Hoolekogu ei tegele ka kooli lepingute läbivaatamisega, direktori umbusaldamisega, raha hankimisega, personali otsimisega ega töötajale töökoha ülesütlemisega.

Õpetajad ei esita hoolekogule aruandeid.

Hoolekogu ei külasta tunde. Lahtiste uste päevadel ja ka muul ajal külastavad kokkuleppel tunde lapsevanemad.

Kuidas hoolekogu töötab?

Hoolekogu peamine töövorm on koosolek. Kooli hoolekogu koosolek peab toimuma vähemalt üks kord nelja kuu jooksul. Hoolekogu tegevust juhib selle esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord teatatakse liikmetele vähemalt seitse kalendripäeva enne toimumist. Hoolekogu peab korralise koosoleku toimumise ajast ning kavandatud päevakorrast teavitama ka neid vanemaid, kes hoolekogusse ei kuulu. Teavitama peab vähemalt kolm kalendripäeva enne koosoleku toimumist. Hoolekogu võib vajadusel oma töösse kaasata spetsialiste, moodustada töörühmi. Samuti võib koosolekule kutsuda isikuid, kes ei ole hoolekogu liikmed, et päevakorras olevatel teemadel nõu või selgitust saada. Koosolekutest võtab osa kooli direktor.

Hoolekogu võib kiiret otsustamist vajavas küsimuses otsuse vastu võtta ka infotehnoloogilisi vahendeid kasutades ja koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab esimees liikmetele otsuse eelnõu ja otsustamiseks vajaliku info, materjalid, selgituse. Vastamiseks määratakse tähtaeg, mis on vähemalt kaks tööpäeva. Hääletustulemused protokollib ja protokolli allkirjastab esimees.

Koosolekute kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastab hoolekogu esimees ja protokollija. Protokollija edastab protokolli kooli asjaajamise eest vastutavale töötajale kolme tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest.

Protokollis peaksid olema kirjas:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosoleku algus- ja lõpuaeg;
3) koosoleku juhataja ees- ja perekonnanimi;
4) koosolekust osavõtnud ning koosolekult puudunud hoolekogu liikmete ees- ja perekonnanimed;
5) koosolekule kutsutud isikute ees- ja perekonnanimed ning nende ametinimetused ning kes nendest koosolekul osalesid;
6) kinnitatud päevakord;
7) vastuvõetud otsused;
8) protokollija ees- ja perekonnanimi;
9) hoolekogu esimehe, tema äraolekul esimehe asetäitja ja protokollija allkirjad.

Tähelepanu peaks pöörama otsuste sõnastamisele. Kui hoolekogu pädevuses on arvamust anda, siis ei saa kooskõlastada, kinnitada või tagasi lükata. Kui pädevuses on ära kuulata, siis saab ka otsustada, et kuulati ära. Seega peaks otsuste sõnastamisel jälgima hoolekogu pädevust antud küsimuses.

Hoolekogu otsused on soovitav avalikustada või muul moel lapsevanematele kättesaadavaks teha. Tavaliselt on selleks koolide kodulehtedel olemas hoolekogu link. Koolides on kasutatud ka teisi võimalusi, nt on vastuvõetud otsused saadetud lapsevanemate listidesse. Kindlasti tuleb jälgida, et ei avalikustata isikuandmeid sisaldavat osa.

Kui hoolekogu otsusega ei olda nõus, saab huvitatud isik pöörduda kooli üle järelevalvet tegeva asutuse poole 30 päeva jooksul päevast, mil isik vaidlustatavast otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama.

Hoolekogus töötades võib liikmetele teatavaks saada kas õpilast, kooli töötajat või lapsevanemat puudutavad (delikaatsed) isikuandmed. Sellisel juhul peab iga liige need saladuses hoidma. Ta ei tohi seda infot kõrvaliste isikutega jagada. See nõue jääb kehtima ka pärast seda, kui lapsevanem pole enam hoolekogu liige.

Viimati muudetud 11.10.2018