Planeeringust
Uueturu 1 krundi (varem Vanemuise tn 1 krundi) ja lähiala detailplaneeringu algatas Tartu linnavolikogu 8. detsembril 2022 ning võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule 19. detsembril 2024.
Planeeritav ala asub kesklinnas, piirnedes Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine Uueturu tn 1 krundile kultuurikeskuse Siuru rajamiseks ning kogu planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks muutmine.
Detailplaneering on koostatud vastavalt Tartu linna üldplaneeringule, muinsuskaitse eritingimustele ja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööle „Paabel“ (autorid 3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).
Detailplaneeringu avalik väljapanek
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 3. jaanuarist 3. veebruarini 2025. aastal.
Avaliku väljapaneku eesmärk on kaasata avalikkust planeeringu koostamise protsessi, et selgitada välja kõikide huvitatud isikute seisukohad ja tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine.
KÜSIMUSED
- Infotund planeeringulahenduse tutvustamiseks ja küsimustele vastamiseks
20. jaanuaril 2025 kell 17.30 toimub Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5, IV korrus) infotund, kus tutvustatakse detailplaneeringu lahendust ning vastatakse tekkinud küsimustele. Kõik huvilised on oodatud.
- Vaata korduma kippuvaid küsimusi ja küsi lisaks!
Oleme koondanud kokku küsimused, mida on Siuru detailplaneeringu protsessis korduvalt esitatud. Nende küsimuste ja vastuste abil aitame Siuru detailplaneeringu teemasid paremini mõista. Küsimusi saab kuni 3. veebruarini ka lisaks küsida ja vastame neile jooksvalt.
ETTEPANEKUTE JA ARVAMUSTE ESITAMINE
Detailplaneeringu kohta on avaliku väljapaneku ajal võimalik esitada arvamusi järgmistel viisidel:
- veebikeskkonnas
- e-postiga aadressol [email protected]
- tavapostiga (Tartu linnavalitsuse ruumiloome osakond, Küüni 3, 51004 Tartu)
AVALIK ARUTELU
Avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekuid ja linna seisukohti tutvustatakse avalikul arutelul märtsi alguses (täpne aeg selgub hiljem).
Detailplaneeringu KKK
Oleme koondanud kokku küsimused, mida on Siuru detailplaneeringu protsessis korduvalt esitatud. Nende küsimuste ja vastuste abil aitame Siuru detailplaneeringu teemasid paremini mõista. Küsimusi saab kuni 3. veebruarini ka lisaks küsida ja vastame neile jooksvalt.
Detailplaneeringu sisukokkuvõte
Ehitusõigus
Uueturu tn 1 krundile ehitusõiguse määramisel on lähtutud arhitektuurivõistluse võidutööst. Planeeritud on nii maapealne kui ka maa-alune hoonestusala. Vabaduse puiestee pool on hoone suurim lubatud kõrgus määratud Riia tn 1 krundil asuva kaubamaja kõrguse järgi (absoluutkõrgus 58,14 m) ning Küüni tänava pool Küüni tn 5b asuva hoone kõrguse järgi (absoluutkõrgus 55,60 m). Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 10 666 m2. Maa-alune hoonestusala võimaldab kuni kahe maa-aluse korruse ehitamist.
Emajõe-äärsele alale, Vabaduse pst 1c krundile on tulenevalt maapinna kõrguste erinevusest planeeritud kahe erineva kõrgusega hoonestusala teenindus- ja toitlustushoonete ehitamiseks. Ehitusõiguse määramisel on arvestatud nii olemasolevate kohvikute säilimise kui ka ala täiendava hoonestamise võimalusega, suurim lubatud ehitisealune pind on 500 m².
Turuhoone-esisele alale, Vabaduse pst 1a krundile on antud täiendav võimalus erinevate välitegevuste kavandamiseks, sh ajutiste välimüügikioskite ja -lettide paigaldamiseks. Planeering annab võimaluse ka maa-aluse parkla rajamiseks. Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind on 300 m², maa-alune 2039 m².
Emajõe kaldaalal on antud võimalus veepiirini langeva astmelise kaldakindlustuse rajamiseks, samas on võimalik ka praeguse kaldakindlustuse säilimine. Turuhoone-poolse astmestiku kavandamisel tuleb tagada veesõiduki sildumiseks ja kinnitamiseks mõeldud rajatise toimimine.
Haljastus
Planeeringuga on tagatud, et vähemalt pool Uueturu tn 1 krundist säilib rohealana. Ajalooline Kauba tänav markeeritakse ja lahendatakse mängualana, seejuures tagatakse jalakäijate liikumine. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.
Säilitatakse puud, mis ei jää planeeritud hoonete ja rajatiste alale. Planeeringuala välisruum, sh haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada terviklikult maastikuarhitektuuriprojektiga.
Liikumisvõimalused
Jalakäijatele on kavandatud Küüni tänavat ja Emajõge ühendavad kaks telge – üks kultuurikeskuse põhjaküljel, teine Uueturu tänaval.
Vabaduse puiestee on kavandatud planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Sõiduradade arvu vähendamine võimaldab parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi ning muuta ruum jalakäijasõbralikumaks. Ristumine Vabaduse puiesteega on planeeritud Uueturu tänava sihis foorjuhitavana, kultuurikeskuse ees jalakäija eelistusega jagatud ruumina.
Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, seejuures on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele.
Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala. Samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja Tartu Kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud. Lisaks on planeeritud ramp, mis tagab kultuurikeskuse teenindamise ja võimaldab soovi korral täiendava sissepääsu kaubamajale.
Parkimine
Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Pargialal ja mujal lahendatakse rataste parkimine vajaduspõhiselt.
Autode parkimine on kavandatud Uueturu tn 1 krundile planeeritud hoone maa-alusele korrusele (kuni 219 parkimiskohta).
Turuhoone-esisel alal, Vabaduse pst 1a krundil parkimine säilib, kuid parkimislahendus muutub, kuna luuakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõeni.
Eeldatavad mõjud
Planeeringu elluviimise laiem mõju linnaruumile on positiivne. Planeeritud kultuurikeskus uue funktsionaalse ja arhitektuurilise sihtkohana tugevdab Tartu kesklinna toimimist – tekib uus oluline kultuuriline maamärk linnasüdames. Paranevad jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalused. Tõuseb olemasoleva roheala kvaliteet ning maastik muutub atraktiivsemaks, samuti muutuvad paremaks lastele suunatud puhkealad. Planeeringus on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemustega. Pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega ala vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamisega ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel.
Kultuurikeskus Siuru toob kindlasti kasu ka naabruses asuvatele ettevõtjatele (rohkem külastajaid südalinna). Uue tõmbekeskuse lisandumine kesklinna suurendab ka teistesse ettevõtetesse jõudvate klientide arvu ning elavdab majanduskeskkonda.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine
Keskkonnamõju strateegiline hindamine on tööriist planeeringuprotsessis, abivahend paremate otsuste langetamiseks. See aitab arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel, et tagada kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju hindamise aruandes esitatakse ettepanekud ja soovitused, mis aitavad minimeerida planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnahäiringuid ning võimendada positiivseid mõjusid linnakeskkonnas, mida silmas pidada tegevuste edasistes etappides.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus on välja toodud, et planeeringu elluviimise mõju linnaruumile on positiivne. Kultuurikeskuse näol tekib uus oluline kultuuriline maamärk linnasüdames, mis tasakaalustab linna äärealadele liikunud funktsioone ning toob kesklinna taas fookusesse. Kultuurikeskus toetab Küüni tänava kui jalakäijate peatänava toimimist, lisades sinna uusi funktsioone. Tõuseb Emajõe-äärse ala atraktiivsus ja kavandatud liikumisteljed seovad selle ala paremini südalinnaga. Väheneb turuhoone isoleeritus.
Roheala kvaliteet paraneb ja maastik muutub atraktiivsemaks, samuti muutuvad paremaks lastele suunatud puhkealad.
Liikluse seisukohast muutub planeeringuala inimmõõtmelisemaks: Vabaduse puiestee muutub rahustatud liiklusega tänavaks. Eeldatavalt väheneb automüra Vabaduse puiesteel, lisaks tõkestab kultuurikeskuse hoone Uueturu tänava liiklusmüra levikut, mis olemasoleva olukorraga võrreldes vähendab müra pargis. Parkimine lahendatakse maa-alusena ja väheneb tänavaäärne parkimine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamisega tehakse ettepanekud, et pargi pindala vähenemist tuleb kompenseerida olemasoleva kõvakattega alade vähendamisega piirkonnas, pargi kui ökosüsteemi toimimise olulise parandamise ning ka mitmesuguste rohelahenduste kasutamisega hoone projekteerimisel.
Arhitektuurilahendus peab leidma võimaluse pargi mürakoormuse oluliseks vähendamiseks, rakendama säästvamaid valguslahendusi ning looma võimalused kuumasaarte tekke ja mõjude kahandamiseks. Tähelepanu tuleb pöörata nii täiendavale haljastusele kui ka tänavamööblile ja muudele ruumilahendustele Vabaduse puiesteel, mis muudavad ruumi jalakäijasõbralikumaks ja inimmõõtmelisemaks.
Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelud
Detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 21. märtsist 22. aprillini 2024, mil sai mõlema eelnõuga tutvuda nii Tartu kodulehel kui ka raekoja infokeskuses. Detailplaneeringu eskiislahendus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
Ettepanekuid sai teha e-postiga ([email protected]), tavakirjaga või planeeringute süsteemis. Avaliku väljapaneku jooksul esitas 15 eraisikut või organisatsiooni ligi 60 arvamust või ettepanekut. Kõige rohkem esitati ettepanekuid liikluskorralduse ja parkimise kohta, samuti pargipuude ja mänguväljaku säilimise kohta. Tehti ettepanekud kavandada hoonesse varjend, eksponeerida pargialal arheoloogilisi kihistusi või rajada sinna skulptuuride park ja ekstreemspordi harrastamise võimalused.
Ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad (Kinnitatud Tartu linnavalitsuse 20. mai 2024 korraldusega nr 431)
Täiendavad ettepanekud ja linnavalitsuse seisukohad (Kinnitatud Tartu linnavalitsuse 23. mai 2024 korraldusega nr 446)
23. mail kell 17 toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus) avalik arutelu, kus linnavalitsus tutvustas avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusi ja oma seisukohti ning põhjendas planeeringu koostamisel valitud lahendusi.
11. juunil kell 17 toimus Tartu Linnaraamatukogu saalis (IV korrus) veel üks avalik arutelu, kus tutvustati täiendavaid ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti.
