Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
17°

Liinivõrgu analüüs

Tartu linna ühistranspordi liinivõrgu analüüs

Ühistranspordi arendamine on Tartu linna üks peamisi prioriteete, mis on ajendanud linnavalitsust koostöös Targa linna klastriga Tartu ja lähipiirkonna liinivõrku analüüsima ning uuendusplaane koostama. Mugavama ja reaalsel vajadusel põhineva ühistranspordi liinivõrgu loomiseks on Targa linna klastri tellimusel WSP Finland OY ja Positiumi ühistööna valmimas ühistranspordi liinivõrgu modelleerimise töö. Loodav metoodika kirjeldab raamistiku ühistranspordi ümberkujundamiseks Tartu-sarnastes linnades ning võimaldab linnadel planeerida ja ajakohastada ühistranspordi liinivõrke nii Eestis kui mujal maailmas. Töö hõlmab ka lihtsama modelleerimise, milles kasutatakse lisaks traditsioonilisele andmestikule linlaste sisendit, uusimat liikumisandmestikku ja muid olulisi materjale, mis on vajalikud parima võimaliku liinivõrgu kavandamiseks.

Tartu linn soovib pakkuda linlastele kvaliteetset ühistransporditeenust, mis aitaks tõsta ühistranspordi kasutatavust igapäevastel kodu ja töökoha vahelistel liikumistel võrreldes autoga. Liinivõrgu planeerimisel arvestatakse ka loodava rattaringluse süsteemiga, mis integreeritakse ühistranspordi liinivõrguga. See loob olukorra, kus hästi toimiv ühistransport nii busside kui ka rattaringluse näol aitab vähendada autode kasutamist kesklinna piirkonnas, hõrendada autoliiklust tipptundidel ja lahendada kesklinna piirkonnas esinevaid parkimisprobleeme.

Tänane ühistranspordi olukord Tartus

Tartu linn on ühistransporditeenuse kaasajastamisse ja arendamisse panustanud juba aastaid ning tänu sellele suudetakse täna pakkuda kvaliteetset teenust: bussipeatused on kaasaegsed, kasutajatel on ligipääs reaalajainfole nii veebis kui mobiilis, sõidugraafikud on saadaval elektrooniliselt ning paberkujul bussipeatustes ja infovoldikutes. Busside väljumissagedus linna olulisemates sõlmpunktides on tihe, bussid on ilusad ja puhtad ning madalapõhjalised, mis teeb ühistranspordi kasutamise mugavaks nii lapsevankri kui ratastooliga. Need aspektid on linlaste poolt kõrgelt hinnatud ja uue liinivõrgu ettepaneku koostamisel lubatakse tänast teenuse kvaliteeti veelgi parandada.

Lisaks välja toodud tugevustele seisab Tartu ühistransporditeenus siiski silmitsi erinevate väljakutsetega, mis lahendamist vajavad, näiteks põhineb olemasolev liinivõrk suuresti üheksakümnendate aastate alguses tehtud ümberkorraldustel ja ei arvesta seega piisavalt tänaste vajadustega. Eelmiste laiapõhjaliste muudatuste rakendamisest möödunud ajaga pole muutunud mitte ainult liikumisvajadused ja linnaelanike ning nende töökohtade paiknemine linnaruumis, vaid linlased on ka ise muutunud teadlikumaks ja on aina enam valmis kasutama kvaliteetset ühistransporti. Just veelgi kvaliteetsema ja linlaste vajadustele vastava ühistransporditeenuse tagamine pakub Tartu linnale mitmeid väljakutseid.

Liinivõrgu analüüsi raames kogutud linlaste tagasisidest tuleb selgelt välja, et üheks suurimaks probleemiks tänase liinivõrgu juures on erinevate graafikute kehv ühildumine, mis tekitab olukorra, kus korraga saabub bussipeatusesse mitu bussi, mis teenindavad samu põhimarsruute. Ühel ajal peatusesse jõudnud bussidest maha jäädes tuleb aga järgmist sobivat väljumist oodata üsna pikalt, sest busside väljumisaegade vahed on ebaühtlased. Teise olulise puudujäägina nimetavad linlased kehva ühendust linna erinevate piirkondade ja raudteejaama vahel ning seda, et rongi- ja bussigraafikute sõiduplaanid ei ole omavahel sünkroniseeritud. Kolmanda peamise miinusena on tänase süsteemi puhul välja toodud, et mitmete bussiliinide marsruut on ebamõistlikult pikk ja aeglane ning bussid teevad arusaamatuid "jõnkse”, mitte ei kulge oluliste sõlmpunktide vahel mööda peamisi tänavaid, muutes seega ajakulu autosõiduga võrreldes võrdlemisi suureks. See loob olukorra, kus võimalusel eelistatakse mugavust ja ajavõitu silmas pidades ühistranspordile täna isikliku auto kasutamist.

Liinivõrgu andmeanalüüsi senised tulemused

Liinivõrgu analüüsi olulisimaks lähteülesandeks oli analüüsida hetkel pakutava teenuse vastavust linnaelanike liikumisvajadusele, milleks kombineeriti erinevaid andmestikke. Bussikaardi valideerimisandmete põhjal hinnati reaalset bussiliinide kasutatavust ja seda, kuidas praegused bussiühendused katavad hetkevajadust. Linnakodanikelt fookusgrupiaruteludes kogutud sisendi põhjal kaardistati ühistransporditeenuse tänased peamised tugevused ja parendamist vajavad aspektid.

Mobiilpositsioneerimise andmetel hinnati Tartu ja lähipiirkonna elukohtade ja töökohtade paiknemist (joonised 1 ja 2).

Mobiilpositsioneerimise andmeid võrreldi ka rahvastikuregistri andmetega ning tulemused näitavad, et umbes kolmandik inimestest ei ela enda registripõhises kodus – näiteks on olulisteks kodudeks ühiselamud, kuhu end tavaliselt sisse ei kirjutata. Mobiiliandmetel hinnati täpsemalt elanike paiknemist nii linnas, linna äärealadel kui ka piiri taga, kuhu on viimase kümne aasta jooksul kolinud elama palju noori, kelle liikumisvajadus kasvab – lapsed kasvavad ja vajavad iseseisvat võimalust liiklemiseks, töökohad paiknevad linnaruumis ümber. Selline analüüs andis selgema pildi tänastest reaalsetest liikumisvajadustest, mida on võimalik uutesse mudelitesse sobitada.

Töö senised tulemused näitavad muuhulgas, et 99,6% tartlastest elab kuni 500 meetri kaugusel lähimast bussipeatusest (joonis 3) ning 88,2% vähem kui 300 meetri kaugusel lähimast peatusest. See tähendab, et Tartu on tegelikult bussipeatustega väga hästi kaetud ning parema kvaliteedi tagamiseks on eelkõige oluline kujundada tulevane liinivõrk nii, et neist peatustest oleks võimalik maksimaalselt ühe ümberistumisega jõuda kõikidesse võimalikesse sihtkohtadesse, optimeerides nii erinevate sihtpunktide vahel liikumisele kuluvat aega.

Joonis 1. Tartu linna elanike reaalsete elukohtade paiknemine aprillis 2016.
Joonis 1. Tartu linna elanike reaalsete elukohtade paiknemine aprillis 2016.
Joonis 2. Tartu linna elanike töökohtade paiknemine aprillis 2016.
Joonis 2. Tartu linna elanike töökohtade paiknemine aprillis 2016.

Uue liinivõrgu modelleerimise üldpõhimõtted ja tulevikuvisioon

Kirjeldatud optimaalseima tulemuse saavutamiseks on plaanis kasutada järgmisi liinivõrgu modelleerimise põhimõtteid:

  • Väiksem liinide koguarv, kuid see-eest otsemad, omavahel paremini ühendatud ja sagedasema intervalliga liinid. See tähendab, et mõnes kohas võib jalgsikäiguvahemaa lähimasse peatusse küll minimaalselt pikeneda, kuid tänu kiirematele ühendustele on ajaline võit siiski märkimisväärne.
  • Ühtlase teenindussagedusega sõiduplaanid tagavad selle, et sarnaseid põhimarsruute teenindavad bussid ei saabu peatusesse samaaegselt. See võimaldab pakkuda lühemaid intervalle ja loob olukorra, kus busside väljumisplaanide üksikasjalik jälgimine ei ole vajalik, sest peatused on teenindatud tänasest mõistlikuma sagedusega.
  • Ringliinide arvu vähendamine ja vahetamine pendelliinide vastu loob lihtsama liinivõrgu. Liinid kulgevad mõlemas suunas samal marsruudil ning on seeläbi kasutajatele arusaadavamad.

Tartu linn vaatab ühistranspordi liinivõrgu muudatusi planeerides selgelt ka tulevikku. Mais ja juunis koguti erinevatelt huvigruppidelt fookusgrupiintervjuudes ning küsitlusuuringutes sisendit Tartu ühistranspordi visiooni loomiseks aastani 2030. Visioon ja tegevused peavad silmas nii parema kvaliteedi tagamist läbi lihtsate ja loogiliste ühenduste, arenevate linna äärealade võimalikku kaasamist ühistranspordi liinivõrku, kui ka muudatusi tuleviku transpordivahendites. Näiteks on analüüsitud isejuhtivate sõidukite kasutuselevõttu ja uusi mobiilsuse kui teenuse (MaaSi) lahendusi. Sellised lahendused võimaldavad pakkuda paremat teenust hõredamini asustatud piirkondades ja väiksema nõudlusega ajal, näiteks öösiti ja nädalavahetustel.

Tulevikuvisioonis tuuakse lisaks liinivõrgu modelleerimise põhimõtetele välja erinevaid tegevusi, mis aitavad kaasa liinivõrgu üldise kvaliteedi parandamisele:

  • Ühistranspordi atraktiivsem kuvand linnakodanikele hõlmab nii kogu ühistranspordi ökosüsteemile laiendatud ühtset visuaalset identiteeti kui ka sellega kooskõlas olevat selget kommunikatsiooni.
  • Ühtne nutikas ühistranspordisüsteem, mis saavutatakse läbi erinevate ühistranspordiliikide integreerimise – rongi- ja bussiajad peavad olema paremini sünkroniseeritud ning planeeritav rattaringlus peab olema loogiliselt ühendatud laiemasse ühistranspordisüsteemi.
  • Ühistranspordi kasutamine on lihtne ja loogiline, sest sõitude planeerimine, info saamine reaalajas ja pileti ostmine on muudetud kasutajale võimalikult mugavaks.
  • Sujuvad ja kiired ühendused on tagatud vähemate, kuid sirgemate ja kiiremate liinide kasutuselevõtmisega ning marsruutide parema planeerimisega, mis loob võimalused lühemate intervallide pakkumiseks.
  • Ühistransporditeenus on võrreldes autoga eelistatud ja selle kasutamine jätkusuutlik, sest ühistranspordi kasutamisel on selged eelised isikliku auto kasutamise ees nii mugavuse, säästlikkuse kui keskkonnahoidlikkuse seisukohalt.
  • Ühistransporditeenuse kasutamine on taskukohane, sest uute tõhusate tehnoloogiate rakendamine ja efektiivsem planeerimine võimaldavad hoida ühistranspordi piletihinnad taskukohased ja isikliku auto kasutamise kuludega võrreldes konkurentsivõimelised.
Joonis 3. Agregeeritud bussipeatuste tagamaad 500 meetrise raadiusega.
Joonis 3. Agregeeritud bussipeatuste tagamaad 500 meetrise raadiusega.

Edasised sammud

Liinivõrgu analüüs ja ettepanekud uueks liinivõrguks valmivad 2018. aasta suvel. Alates 21. augustist 2018 toimuvad  Tartu ühistranspordi korralduse avalikud arutelud, mis jätavad linnakodanikele piisavalt aega ning annavad võimaluse planeeritavate muudatuste osas kaasa rääkida ja liinivõrgu ettepanekule tagasisidet anda. 2018. aasta lõpus viiakse linnakodanike ettepanekute ja tagasiside põhjal kavandatavasse liinivõrgu plaani sisse vajalikud muudatused. Võimalik uue liinivõrgu rakendamine võib alata 2019. aasta suvest.

Liinivõrgu analüüsi töö teostajad on Soome ettevõte WSP Finland ja Tartu ettevõte Positium. Tööde kogumaksumuseks on 126 480 eurot, mida osaliselt rahastatakse Targa linna klastri vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tagasiside

Tagasisidet liinivõrgu modelleerimise üldpõhimõtetele võib edastada siia.

Viimati muudetud 06.07.2018