Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Parkimisuuring

Uuringust strateegiaks

Tartu linnavalitsus tellis uuringu, mille alusel hakatakse koostama parkimisstrateegiat ja vaadatakse üle liikuvuse planeerimine.  

Tartu parkimispoliitika alusanalüüs annab ülevaate parkimise hetkeolukorrast, võimalikest arengusuundadest ja tegevustest. Spinunit OÜ koostatud analüüs uurib nii parkimiskohtade all olevat ruumi, selle täituvust kui inimeste parkimiskäitumist. Satelliidipiltide abil võrreldi linnas kõvakatte all olevat maa-ala ning puude all olevat ruumi.  

Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et parkimisuuringu tulemused annavad tugeva andmepõhise tausta, millele toetudes saab hakata kujundama linnaruumi ja liikuvust. “Oleme Tartus mitmes kohas juba vähendanud parkimiskohtade arvu ja kasutanud vabanenud ruumi jalakäijatele ning ratturitele paremate võimaluste loomiseks. Praegune analüüs näitab, et liigume õiges suunas ja tulevikus saame läbi parkimispoliitika targemalt kujundada nii liikuvust, haljastust kui ka elukeskkonda laiemalt. Sõidukite liikumisele ja parkimisele pühendatud maa saab targemalt ning inim- ja loodussõbralikumalt kasutusele võtta,“ ütles Kiivet. 

Parkimisanalüüs toob välja parkimiskohtade alakasutuse ning ebavajalikult suure parkimiskohtade all oleva pindala. Seega on linnal võimalik läbi parkimispoliitika hästi mõjutada linna arengut, liikumisviise ja rohelust. Liikuvuskeskuste ja rattateede võrgu välja ehitamine, autojagamise ja ühistranspordi arendamine ning nutika tehnoloogia kasutamine annab analüüsi kohaselt hea aluse autokasutuse vähendamiseks ning meeldivama linnaruumi loomiseks.

Muutuste elluviimiseks püstitavad analüüsi autorid kolm eesmärki: esiteks vähendada sõidukite arvu ühe inimese kohta, teiseks vähendada sõidukite sissevoolu naaberomavalitsustest ja kolmandaks minimeerida parkimiskohtade arvu, mis on vajalik ühe auto kohta päevas.   

Parkimisuuringu tulemused on kooskõlas Tartu eesmärgiga sõidukite arvu linnas vähendada ning liikuda üha inimsõbralikuma linnaruumi poole. Uuringus esitatud tulemused ja strateegiad ei viita aga veel konkreetsetele muutustele parkimispoliitikas. Analüüsi najal hakkab linn alles koostama pikaajalist strateegiat liikuvuse arendamiseks ning autostumise peatamiseks.

Parkimisuuringuga saab tutvuda siin:

Parkimisuuring

Foto: Ragnar Vutt
Foto: Ragnar Vutt
Analüüsi aluseks olevad strateegilised eesmärgid
Analüüsi aluseks olevad strateegilised eesmärgid

Parkimiskohad on alatäitunud

2021. ja 2023. aastal kaardistati kõigi Tartu tasuliste parkimisalade täituvust ning selgus, et kesklinna parkimiskohtade keskmine täituvus on 50%. Täituvus varieerub sõltuvalt teenuste ja ühistranspordi, eelkõige Tartu raudteejaama lähedusest. Mida lähemal on parkimisala nendele kohtadele, seda kõrgem on parkimiskohtade täituvus. Kesklinnas on näiteks madala täituvusega Vabaduse puiestee äärsed parkimiskohad ja kõrge täituvusega raekoja tagune parkla.  

Uuringu autorid viitavad, et optimaalne parkimiskohtade täituvus võiks kesklinnas olla 80% ja lisavad, et tasulise parkimise alal ei saa täheldada parkimiskohtade puudust. Tööpäevadel leiavad kõrgemat kasutust kesklinna lähedal asuvad tasuta või ajalise piiranguga parkimisalad. Nädalavahetustel tõuseb kesklinna parkimiskohtade täituvus ja ka parkimise pikkus.

Parkimiskohtade täituvus Tartus
Parkimiskohtade täituvus Tartus

Parkimiskorraldus ei ole linnale kulutõhus

Parkimistulu on sõiduki tegeliku parkimise aja ja parkimise eest makstud tasu suhe. Kuna linna ülesanne on ehitada, hooldada, ajakohastada ja kontrollida parkimiskohti, peaksid parkimistasud majanduslikust vaatenurgast lähtudes minimaalselt katma nendega kaasnevad kulud. Parkimisautomaatide andmetest selgub, et tasulistes piirkondades pargitakse tööpäevadel peamiselt lühiajaliselt ja parkimistasu makstakse vaid 25% pargitud ajast. See tähendab, et parkimisautomaatide andmete kohaselt maksab linn kesklinna tasulistes tsoonides inimeste parkimistasud ligi 75% ulatuses kinni.

Kuigi tsoon A on kõige kallim tasulise parkimise tsoon linnas, on see kehv tulu teenija.
Kuigi tsoon A on kõige kallim tasulise parkimise tsoon linnas, on see kehv tulu teenija.

Parkimiskohtadeks on liialt ruumi

Satelliidifotode põhjalikul analüüsil selgus, et kogu linnas on parkimiskohtadeks määratud 2,4 km², mis on võrreldav Tartu kesklinna suurusega. Keskmine parkimiseks hõivatud pind sõiduki kohta on 62 ruutmeetrit, ehk ühe parkiva auto jaoks on Tartus keskmiselt umbes 5 parkimiskoha ruum. Uuring toob välja, et linnas on rohkem maakasutust pühendatud parkimisele kui eluhoonetele ning parkivaid sõidukeid on rohkem kui eluruume.

Kokku parkis uuringu tegemise ajal Tartus umbes 39 000 sõidukit. Uuringu kaardistus ei hõlma autosid, mis on pargitud era- ja avalikes garaažides, parkimismajades või maa-alustes parklates, sest need ei ole aerofotodelt nähtavad. 

Tähelepanu puudele

Maa-ameti ortofotode abil kaardistati kõik teed, jalgrattateed ja nendega seotud asfaltkattega pinnad. Olulise järeldusena ilmnes, et linnas domineerib kõige enam kõvakattega pind. Pea kõikides linnaosades (v.a Ihaste ja Kvissentali) on asfaldi all rohkem maad kui puuvõrade all, mistõttu soovitavad autorid keskenduda kõvakattega pindade, näiteks üleliigse parkimisruumi asendamisele kõrghaljastusega. 

Maa kasutusliigid linnaosade kaupa.
Maa kasutusliigid linnaosade kaupa.

Ümbritsevate valdade olulisus

Suur osa Tartu liiklusest ja ka parkimisvajadusest tuleneb naabervaldadest linna saabuvatest autodest. 65% Tartu lähiümbruse elanikest liigub oma asulast Tartusse rohkem kui 7 korra nädalas ning 27% teeb seda 4-7 korda nädalas. Tartu linna elanikud teevad suure enamuse oma sõitudest Tartu linna siseselt (93%) ja sama kehtib ka Tartu lähiümbruse elanike puhul, kelle sõitudest 84% toimuvad oma asula siseselt.

Tartu linna ja lähiümbruse liikuvusuuringust (2018) selgub aga, et Tartu linna elanikud eelistaksid võimalusel (takistuste puudumisel) oma sihtkohtade vahel liikuda jalgrattaga. Peamisteks takistajateks nimetati lisaks ilmastikule ka ohte liikluses ning sobivate kergliiklusteede puudulikkust.

Linna lähiümbruse elanikud oleksid samuti valmis autot koju jätma ja liikuma paremate ja kiiremate bussiühenduste korral ühistranspordiga.

Foto: Ketlin Lääts
Foto: Ketlin Lääts

Stsenaariumid

Analüüsis pakutakse välja stsenaariumid, kuidas parkimine ja autokasutus võivad muutuda olenevalt linna tegevustest inimeste liikuvusharjumuste kujundamisel. Olukorras, kus jätkuva autostumise vastu midagi ette võeta (stsenaarium 0), on oodata autokasutuse jätkuvat kasvu, mis omakorda toob kaasa suuremad ummikud, parkimisprobleemi tekkimise ja õhukvaliteedi halvenemise.

Esimese stsenaariumi puhul pühendatakse sõidukite parkimisvajadusele üha vähem ruumi ja arendatakse välja liikuvuskeskused. Muudetakse parkimistasusid ja piirkondi. Sellise lähenemise korral näevad autorid, et koos teiste alternatiivseid liikumisviise soosivate tegevustega suudetakse märgatavalt kasvatada ühistranspordi, jalgrattaga ja jalgsi liikumist. Autoga tehtavate liikumiste osakaal väheneks arvutuste kohaselt 35%ni (praegu ligi 50%).

Teine stsenaarium on sarnane esimesega, kuid seal kasutatakse järsemaid meetmeid autoga tehtavate sõitude ning parkimisvajaduse vähendamiseks. 

Ükski stsenaariumitest ei lähe koheselt kasutusse, vaid neid analüüsitakse linnavalitsuses põhjalikult, et koostada just Tartu konteksti kõige paremini sobiv strateegia. 

 

Esimese stsenaariumi ellu viimiseks vajalikud tegevused
Esimese stsenaariumi ellu viimiseks vajalikud tegevused

Viimati muudetud 14.05.2024