Rohelahendused

Tartu Linnavalitsus korraldas rohelahenduse konkursi, mille eesmärk on elanike teadlikkuse tõstmine Tartu linna energia- ja kliimakava eesmärkidest.

Oodatud olid kunstnike, arhitektide, leidurite ning muidu kuldsete käte ja mõtetega inimeste põnevad lahendused, mis pakuksid uudseid vaatenurki kliimamuutuste tagajärgedega toime tulemiseks või nendega võitlemiseks ning tõstaks linlaste teadlikkust. Rohelahenduste konkursile võib pakkuda installatsioone, rajatisi või sündmusi, mis asuvad või toimuvad Tartu linnaruumis 9. juulist 20. augustini 2021 ning on kõigile vabalt kogetavad ja juurdepääsetavad.  Tartu linna poolt oli idee(de) elluviimiseks 8000 eurot, mille kasutamise otsustab konkursi žürii vastavalt esitatud ideedele.

Rohelahenduste konkursile pakuti tähtajaks välja 16 ideed. Žürii otsustas tunnistada konkursi võitjaks kolm ideed - üks intallatsioon ja kaks üritust, mis toimuksid 2021. aasta Autovabaduse puiestee ajal. 

Rohelahendused 2021:

• Madis Vasser "Rohepesu"
• MTÜ Spordihullud "Ohutu rattasõidu ABC"
• MTÜ Paranduskelder "Tasuta Paranduspunkt"

Kontakt: Tartu Linnavalitsuse ruumiloome osakonna kliimaspetsialist Kaspar Alev, [email protected], 524 2859.

Tänapäeval räägitakse tuuleenergiast kui üdini rohelisest energiaallikast, kuid selgelt on ka sellel tehnoloogial suur jalajälg näiteks erinevate haruldaste metallide tõttu, mida on vaja tuulegeneraatoris elektrienergia tootmiseks. Lisaks vajab toodetud elektrienergia ka salvestamist, milleks kasutatakse tihti taaskord haruldasi metalle sisaldavaid keemilisi akusid. Kuid energiat saab toota ja salvestada ka oluliselt lihtsamalt ja keskkonnasäästlikumalt - mehhaaniliselt. Kõnealuse projekti raames ehitatakse 3-meetrise diameetriga labadega kokku 6 meetri kõrgune puidust tuulik, mille labade pöörlemisel tekkinud mehhaanilise energia abil pumbatakse Emajõest vett üles tuuliku tornis olevasse tünni. Kõrgel tünnis olevat vett (potentsiaalset energiat) saab seejärel kasutada nt tünni all vooliku abil survepesuna porise jalgratta puhastamiseks, läbi dušiotsiku ise jahutava kümbluse võtmiseks palaval päeval või oma pesu “roheliseks” pesemiseks lihtsas mehaanilises pesumasinas. Kui paak on täis, võib tekitada väikese kose või veeseina, nii saab jälgida ka voolava vee võlusid. Tuulik sobiks nt Anne kanali juurde või kesklinna Atlantide lähistele, ideaalis üsna jõe äärde. Installatsioon oleks varustatud ka selgitavate infostendidega, mis näitlikustavad, mis on kogu ehitise tegelik jalajälg ja kui palju suurem oleks see juhul, kui tuulik oleks metallist ning toodaks elektrit, et saavutada sama lõpptulemust. Inspiratsioon

Tuuleenergia ning üldine elektrifitseerimine on kindlasti arengud õiges suunas, kuid kõik probleemid ei vaja kõrgtehnoloogilisi lahendusi. On arvutatud, et tuulegeneraatorite rajamine tänases mahus mitmekordistab survet haruldaste muldmetallide kaevandamiseks, mis võib lõppkokkuvõttes teha keskkonnale ja kliimale rohkem kahju kui kasu. Puidust tuulikud ning elektritootmise asemel otse kasuliku energia rakendamine erinevate tegevuste tarbeks on sageli mõistlikum, kui suure “asjastunud” (embodied) energiaga lahenduste rajamine.

Süsteem annaks lisarakendust Emajõele, mille kaldad on kesklinnas kõrged ning vesi käeulatusest väljas. Installatsiooni populaarsust saaks jälgida nt veemõõtjaga - kui palju vett on paagist kodanike poolt välja lastud.

Oleme viimase kahe aasta jooksul korraldanud rattamatku. Esimene osa meie rattamatkast on ohutu liiklemise kordamine ja rattaseaduste meeldetuletamine. Ülioluline on inimesed kurssi viia, et nad liiklevad ratta näol samuti transpordivahendiga, mille kiirused on suured ja vigastused halva õnne korral surmavad. Eduka rattamatka eelduseks on ohutu liiklemine. Kahjuks peame tõdema, et inimeste teadlikus ohutu rattaga liiklemise osas on puudulik või seda lihtsalt teadlikkust lihtsalt ignoreeritakse. Tartus on väga populaarne rattaringlus, mis võimaldab pileti alusel kerge vaevaga ratas rentida. Paraku näeb tihtipeale suurtel kiirustel mööda autoteid kihutavaid noori või ohtlikke manöövreid sooritavaid indiviide. Meie tahame seda muuta, sest Tartus on võimaldatud väga head rattaga liiklemise võimalused nii rentimise kui kergliiklusteede näol. Tahame muuta ratta ABC näol rattaga liiklemist ohutumaks kõikidele liikluses liiklejatele.

Meie tahame korraldada Autovabaduse puiestee terve perioodi jooksul kaks korda nädalas üritust nimega "Ohutu rattasõidu ABC" (kokku 8 korda). Iga kord on erinev marsruut mööda Tartu linna, kus me käime läbi ohtlikuimad viaduktid, kordame üle rattaseaduste teooriat ja kontrollime, kas kõikide inimeste rattad on töökorras. Igale osalejale anname rattatuled. Lisaks anname pooltel üritustel kohal käinud inimestele diplomi, mis kinnitab nende oskusi ja teadmisi ohutu rattasõidu baasteadmistest.

Meie sihtrühmaks on 10-70aastased inimesed, kes soovivad praktilisi ja teoreetilisi teadmisi ohutust rattaga liiklemisest. Koolituse läbinud inimene teab rattaga liiklemise eelistest võrreldes autoga liiklemisele Tartu linnas ja mujal. See võib teda pingsalt mõtlema panna küsimuse üle, et teatud distantse läbides on mõtekas eelistada ratast transpordivahendina.

MTÜ Paranduskelder avab planeeritud perioodi jooksul kolmel korral nädalas (T-N, kell 16-20) Tartu kesklinnas paranduspunkti, kus linlastel on võimalik tulla tasuta parandama igapäevaseid esemeid. Kohal on olemas kõik vajalikud tööriistad, materjalid ning vahendid. Kohal on 1-2 parandusmeistrit, kes parandustöödega aitavad. Paranduspunkt asetseb kas paviljonis või telgis, mille kõrval on Paranduskeldri Parandusbuss (tööriistade ja vahendite hoiupaik) ning ringmajanduse temaatikat käsitlevad infotahvlid.

Osalejatel on kaks võimalust:

• Katkise eseme omanik on kaasatud parandamisprotsessi ehk kas proovib ise parandada, parandab meistri juhendamise abil või vaatleb tähelepanelikult  parandusmeistri tööd.

• Eseme omanik vastutab paranduse eest ise.

Nõnda kindlustame osalejate teadlikkuse suurendamise ning soodustame tegema mõtestatumaid valikuid tarbeesemete edasisel soetamisel.

Paranduspäevad on temaatiliselt jaotatud.

• Teisipäeval parandatakse tekstiili/riideid - õmbluspäev.
• Kolmapäeval elektroonikat.
• Neljapäeval on üldparandus ja jalgrattad (üldparandus - plastikesemed, mänguasjad, nõud jms)

Kohal on olemas kõik parandamiseks vajalikud Paranduskeldri tööriistad, materjalid ning vahendid. Kui tuvastatakse, et eset pole võimalik kohapeal parandada, antakse juhiseid, kuidas edasi tegutseda - külastada mõnda muud Tartu parandustöökoda, eseme osi väärtustada (up-cycling) või viia jäätmejaama. Juhul kui külastajaid mõnel hetkel ei ole, siis Paranduspunkti meistrid parandavad/väärtustavad inimestelt ja/või MTÜ Uuskasutuskesusest annetatud esemeid, mis seejärel lähevad paranda.ee e-poodi.

Projekt teenib MTÜ Paranduskeldri eesmärke - läbi parandamise populariseerimise ning igapäevastumise aidata üle minna ringmajandusele ning täita Tartu linna kliimakava eesmärke.

Installatsioon on vastulause linna elurikkuse vähenemisele, autostumisele ning moodsatele linnamajadele, mis ei paku pesitsusvõimalust linnalindudele, kelle arvukus kiirelt kahaneb. Suurem probleem kui toidunappus on linnalindudele pesitsuskohtade kadumine. Installatsioon võtab ära ühe autokoha ja annab sellele lindudele, putukatele ja loodussõpradele, kes neist rõõmu tunnevad.

1 PARKIMISKOHT ELURIKKUSELE
Tavamõõtmetes parkimiskohale (2,5m x5m) püstitatakse 28 metsas püsti kuivanud puud. Iga puu ülaossa uuristatakse pesaõõnsused, mis sobivad eri liiki linnalindudele ja nahkhiirtele. Puude kooshoidmiseks on 2/3 kõrgusel ruumiline puitprussidest raam. Raami vahele kuhjatakse kuivi oksi, kuhu installeeritakse spetsiaalsed nn putukahotellid. Tasase maapinna peale toetatakse samuti prussidest raam, mille vahele kogutakse metsaaluse kõdu, puukoori, mulda, kive, taimi jmt, mis sobib putukatele toiduks ja peitumiseks.

ABI LINNALINDUDELE, ET ÜLE ELADA RASKE TALVEPERIOOD
Puude alumise kolmandiku peale on süvendatud väiksed õõnsused, kuhu linnaelanikud saavad suure külma korral tuua linnalindudele seemneid, pähkleid, alumistele oksatüügastele riputada rasvapalle jne. Samas oleks ka joogitopsid kuumal suvel. Linde ei ole vaja pidevalt toita, kuid raskel ajal vajavad nad pisut abi. Ideaalis võiks installatsiooni juures olla nõrk valgustus, mis annaks värvimuutusega märku, millal linnud lisasööki vajavad. Installatsiooni külastamine võiks olla linnaelanike traditsioon, eriti suurt rõõmu võiks see tükike metsa oma elanikega pakkuda linnalastele. Puude vahel võib ettevaatlikult käia.

UUS ELU ELUTULE PUULE
Linnahaljastausest eemaldatakse surnud puud kui kasutud ja ohtlikud elemendid. Samuti koristatakse need ära koduaedadest. Selle asemel võiks vahel mõelda, kas saaks sellest kujundada installatsiooni, millest linnalinnud ja putukad võiks rõõmu tunda. Installatsiooni loomisel on konsulteeritud linnalindude spetsialistiga. Suure tõenäosusega leiaksid siin endale pesapaiga kuldnokad, tihased, värvukesed ja ehk ka mõni nahkhiir.

METSATEMPEL KUI ELURIKKA LINNA SÜMBOL
Installatsioon kutsub mõtlema linnastumisele, autostumisele, liigsele asfaltile, mis katab hektareid linna maapinda, lindudele, kes ei leia endale enam pesapaiku, uutele majadele, mis on tihti räästata, õõnsusteta ja külma pööninguta ning putukatele, kes kiviväljadel ei leia pesitsuspaika. Ja ka sellele, kui vähe on vaja, et tekiks väike elurikkusekooslus. Kõik need mõtted on koondatud parkla gabariitides metsatempliks, kohaks, mida on põhjust külastada eri aastaajal ja pidevalt. Inimese õnnetunnet suurendab teadmine, et ta saab kedagi aidata, olgu see või hall värvuke. Installatsiooni autoriõigusest loobutakse – seda võib vabalt kopeerida, pakutud ideed võib vabalt kasutada nii koduaedades, asutuste õuedel, linnaparklates - see on märk keskkonnateadlikkusest ja soovist anda panus linnalooduse kaitseks. Ideed võib vähendada või jagada osadeks - luua aeda risutahukas või püstitada vaid üks linnupuu jne.

ASUKOHT
Installatsiooniks on kaalutud mitemid kohti – otsitud on paika, kus asfalti (kivi) konsentratsioon on suur ja elusloodust napib. Valdavalt on sellised just autoparklad. Välja valitud on kaks võimalikku asukohta, mis jäävad paljude inimeste liikumisteele: üks on Aparaaditehase autoparklas, teine südalinnas Vabaduse pst autoparklas. Aga installatsiooni võib püstitada kõikjale, kus tundub, et see aitab kaasa linnalindude ja putukate olukorrale.

ISSAND, NAD JU S...VAD!
Lindude pesaõõnsused on pealpool risutahukat, mis võtab väljaheited kinni, nii, et ´metsa´ vahel saab ka vaikselt liikuda, lindudele juua-süüa panna. Allkorrusel maandub väljaheide kompostpinnasele, kust teda puhastama ei pea. Lindude kontsentratsioon ei ole nii suur, et kogu ümbrus ära reostataks. Ja kui mõni saabki pihta, siis nagu juba vanarahvas teadis - linnukaka õlal toob märgistatule raha!

INSTALLATSIOONI ELUIGA
Installatsiooni eluiga võiks olla vähemalt 5 aastat. Kui aga sellest loobutakse varem, siis jagatakse pesapuud linnaaedadesse huvilistele laiali. Prussid saab kas taaskasutada või lähevad küttepuudeks. Okstest võib teha aga putukahotellid linnaparkidesse või koduaedadesse. Või need kompostitakse. Kinnituskruvid lähevad metalli kokkuostu. Peenike tross, millega oksad on seotud, taaskasutatakse. Minimaalne aeg, et installatsioon saaks korrakski elama hakata, peaks olema vähemalt 1 aasta.

Projekti kirjeldus

Minu rohelahendust võib liigitada, kui informeerivat installatsiooni. Teadvustab ning visualiseerib, milline on meie tulevik välja nägemas.

Tartu Raekoja platsis asub üks National Geographicu kollane aknaraam. Hetkel võib raami sees pilti teha kauni vaate taustal. Sellest tulenevalt tekkis küsimus, milline võiks vaade olla tulevikus, kui kliimaprobleemide lahendamine jätta teisejärguliseks.

Idee on paigaldada kollase raami sisse läbipaistev (pool-läbipaistev) kile, visualiseerimaks, milliseks võivad taolised kaunid ning ajaloolised vaated kujuneda lähitulevikus "vaade läbi plastpudeli". Pilt läbi vaadet hägustava kile võiks pakkuda visiooni, kuhu maailm on suundumas ning milliseks oleme oma ümbrust kujundamas. Taolist kilet võiks edaspidi paigutada ka teistesse Lõuna-Eestis asuvatesse aknaraamidesse, kus mõju inimestele oleks võibolla ehk tugevamgi. Kattes kinni kehvasti läbipaistva kilega vaade ürgorule või rabale paneks inimesi mõtlema "miks? kus? ja kuidas?".

Sihtrühmana võib käsitleda kogu Eesti elanikkonda. Samuti võiks lahendus olla suunatud ka Tartut külastavatele turistidele, kes läbi kollaste akende Eestimaad avastavad. Selline lahendus näitaks välismaale, et "we think and we care". Samuti oleks tegemist tugeva sõnumiga Tartu kliimaeesmärke silmas pidades.

Lahenduse nimeks otsustasin panna "vice versa" (ladina keelne tõlge väljendist "vastupidi, ümberpöördult"). Kilest/plastmassist kardin, mis on katmas meie kauneid vaateid ja maailma tervikuna, sisimas soovides suunda ümber pöörata. Ladinakeelse fraasi kasuks otsustasin eelkõige seetõttu, et tegemist on ajalooliselt akadeemilise linnaga ning kollased aknaraamid on suunatud pigem turistidele.

Tegemist on lahendusega mille materjalikulu on minimaalne ning tehniline pool pigem lihtne.

Inimene on kui 4 ruuduga aken: ühest näeb ainult sisse, teisest näeb ainult välja, kolmandast näeb nii sisse kui välja ja neljandast ei näe ei sisse ega välja, nõnda on ka kliimamuutustega. Selles on nähtusi ja tegureid, mida me näeme, teisi, mida me ei näe, kolmandaid, mida me näeme ja teame, kuidas nende puhul käituda, ning neljandaid, pimedaid nurki, mida me ei oska täna isegi ette kujutada.

Kliima-aken näitab meile kliimamuutuste erinevaid aspekte ja mõjusid, mida me täna teame ja visualiseerib ka seda, mida me veel ei tea. Kliima-aknast avaneb vaade Tartu loodusmaja pargi poole ja teiselt poolt vaadates kesklinna poole. Kliima-aknast algab loodusmaja pargis kulgev kliimarada, millega kaasneb seda teemat aktiivtegevuste kaudu erinevatele vanuserühmadele tutvustav kliimateemaline perepäev.

Kliimarada tutvustab linlastele kliimamuutuste pidurdamist ja kliimamuutustega kohanemist Tartu loodusmaja ja pargiala näitel. Kuna Tartu loodusmajas ja pargialal on kasutusel rohkelt keskkonnasõbralikke lahendusi, on see ideaalne koht kliimamuutuste pidurdamise ja kohanemisega seotud praktiliste võtete tutvumiseks. Pargiala on kui pelgupaik, kus tunnetada, kuidas keskkonnaga arvestamine loob ka inimestele nauditava keskkonna.

Kliimaaken asub loodusmaja jalgvärava lähistel – aknakujuline kahepoolselt vaadeldav stend, kus „käed-külge“ lahenduste abil jagatakse seda infot, mida me kliimamuutuste ja nendega kohanemise kohta täna teame. Must ruut tähistab seda osa, mida me veel ei tea.
Lille tänava poolt vaadeldes paistab aknast loodusmaja ja park koos keskkonnasõbralike elementidega (päikesepaneelid, jalgrattaparkla, suured puud, jäätmete liigiti kogumise kastid jne), raamil ja pleksiklaasil juhime tähelepanu nendele elementidele koos selgitustega seostades neid kliimamuutustega. Loodusmaja poolt vaadeldes on tsentris Riia ristmik ehk Tartu linna liikluse nö kuumkoht, raamil ja pleksiklaasil juhime tähelepanu linna keskkonnamõjudele ja võimalustele panustada kliimamuutuste pidurdamisse või nendega kohanemiseks.

Kliimarada kulgeb loodusmaja pargialal ja lähtub Tartu linna energia- ja kliimakava eesmärkidest. Iga kliimaraja punkt tutvustab ühte kava valdkonda: selle seoseid kliimamuutustega, Tartu linna tegevusi kliimakohanemiseks, Tartu loodusmajas ja pargis paiknevaid lahendusi ning annab praktilisi nõuandeid, kuidas iga linnakodanik saab muuta oma käitumist keskkonnasõbralikumaks. Kliimarajal on kavas käsitleda kliimamõjude vähendamise teemasid: elektrienergia ja kütused, transport, jäätmekäitlus ning kliimamuutustega kohanemise teemal: rohevõrgustik ja linnahaljastus, sinine tegevustik - erinevate sadevete äravoolulahendused.

Kliimarajale on kavandatud 6 punkti, kus stendidel tutvustatakse järgmiseid teemasid:
1. Elektrienergia ja kütused – Tartu loodusmaja katusele on paigutatud 19 päikesepaneeli, mis toodavad ca 1 kuu jagu meie tarbitavast elektrienergiast. Energiateemaga saab lähemalt tutvuda loodusmajas asuval püsinäitusel „Läbipaistev loodusmaja“.
2. Transport – Soodustame ja julgustame linlasi liiklema jalgrattaga: viime läbi laste jalgrattakooli, meil on jalgrattahooldustöökoda ja turvaline jalgrattaparkla. Transpordi teema all tutvustame ka ise kasvatatud juur- ja puuviljade minimaalseid CO2 emissioone võrreldes eksporditavatega.
3. Jäätmekäitlus - Lähtuvalt Tartu linna jäätmekavast, on üks olulisemaid eesmärke vähendada segaolmejäätmete osakaalu olmejäätmete kogumassis. Raja punkt: paigaldame parki jäätmete liigiti kogumiseks kolmekastilised kogumispunktid: olme, pakend, pandipakend. Seni on avalikus ruumis veel vähe levinud jäätmete liigiti kogumine, juhime tähelepanu standartsetele värvidele jäätmeliikide tähistamisel.
4.-5. Rohevõrgustik ja linnahaljastus - Pargid ja haljastus osutavad ökosüsteemi teenuseid temperatuuri- ja niiskusrežiimi pehmendamiseks ning tõkestavad tuulisust, aga salvestavad ka süsinikku. Seetõttu tuleb iga üksikut puud Tartus väärtustada. Tartu loodusmaja pargis on rohkelt vanu puid. Tutvustame ja toome välja nende positiivse mõju seoses kliimamuutustega kohanemiseks. Samuti käsitleme kliimamuutustega väga tihedalt seotud tollmeldajate teemat, nende tähtsust ja võtteid nende elurikkuse suurendamiseks linna (putukahotell, õitsvad peenrad, niitmata murulaigud).
6. Sinine tegevustik - erinevate sadevete äravoolulahenduste kombineerimine. Tartu loodusmaja katuselt kogutakse vihmavett, millega kastetakse talveaeda, täidetakse tiiki ja kilpkonnabasseini (ca 10% päevasest veetarbest tuleb sadeveest), ülejäänud vihmavesi juhitakse imbalale.

Kliimarada suurendab linlaste teadlikkust kliimamuutuste põhjustest ja võimalustest oma käitumis- ja tarbimisharjumuste kaudu panustada kliimamuutuste pidurdamisse. Samuti tutvustab see kliimaga kohanemise võtteid linnaplaneerimisel, mida Tartus on juba rakendatud.

Mis saab loodud lahendusest hiljem? Kliimarada jääb püsinäitusena Tartu loodusmaja pargialale ja kättesaadavaks peale projekti perioodi.

Kujundusnäidised

Muru rikkuse rohelahendus tutvustab vaatajale erinevaid vähemtuntud taimi, keda võib leida kasvamas pügamata õuemurult. Et tuua esile võimalikult palju taimede dekoratiivsust ja teha nad ka konservatiivsemale vaatajale esinduslikuks, siis kasvavad nad lillekastides. Ühte kasti püüame mahutada ainult paari sorti taimi, et taimede eristamine ja välimuse vaatlemine oleks lihtsam. Igal taimel on nimelipik. Kasti peal olevas tekstis on kirjas rohkem infot iga taime kohta. Kõige olulisemana on esile toodud iga taime kasulikkus, näiteks, kuidas taim aitab hoida looduslikku mitmekesisust, mikrokliimat ja on vahel ka otseselt hea inimestele ravimina. Näiteks mesilaste sõber ja dekoratiivne õitseja valge naistenõges või rahvameditsiinis kasutust leidnud harilik maajalg. Seeläbi loodame, et inimesed saavad julgust juurde kasvatada ilutaimedena näiteks Eesti looduslikke õitsejaid, kujundada oma muru teistmoodi ja sallida ka linnas rohkem mitmekesisemat haljastust. NB! Projekti hinnas sisaldub ka taimede kastmine kuni talveperioodini ja kavandites on välja pakutud kaks värvivarianti. Meie projektile võrdlemisi sarnased olid eelmine aasta autovabaduse puiesteel olnud madalad taimekastid.

9. juulist 8. augustini 2021 Tartus Vabaduse Puiestee ääres Autovabaduse puiestee raames. Taimedel peaks olema poolvari või täispäike. Pärast seda perioodi paigutame kastid ümber Tartu kureeritud elurikkusega seotud asukohta, nagu seda on näiteks Vabaduse pargi jõeäärne riba.

Kuidas aitab kliimaeesmärke saavutada? Otsene väljund on, et selline väljapanek aitab võidelda nn ‘taimepimeduse’ vastu. Aitab saada tuttavaks võõraste taimedega ja tekitada positiivset suhtumist mitmekesisemasse linna- ja õuehaljastusse sh ka Tartu linna Kureeritud elurikkus projekti. Kliimaeesmärkidega seostub seeläbi, et mitmekesisem haljastus toetab kliimamuutusi pehmendavat elurikkust. Eriti kõrgem haljastus, erinevalt madalast murust, stabiliseerib linna mikrokliimat kuumaperioodil, põudade ja liigvee puhul.

Meie meeskond on korraldanud 3 aastat nii koolides kui ka ürituste raames Goldsprints rattaturniire. Selle sisuks on lühike ja lõbus mõõduvõtt 2 kõrvuti asetseva rattasõidu puki peal. Osalejad saavad võidu sõita ning oma tulemuse teada. Varasematest kogemustest oleme näinud, kuidas koolides tekivad õpilaste vs õpetajate võidusõidud. Need tugevdavad koolipere ühtsust. Ka Tartu linnas saaks samamoodi korraldada turniire. Näiteks mõnel õhtul paluda osalema linnavalitsus.

Rataste peal saavad sõita inimesed vanuses 12-80. Plaanime korraldada nii, et vastavalt kellaaegadele ja päevadele on vanusegruppidele vastavalt turniirid.

Meie üritusel on kliimaeesmärkide täitmise poolest oluline roll, sest see Goldsprints üritus tõstab rattasõidu populaarsust ning paneb inimesed rohkem liigutama. See on ka hea meelelahutus, mis näitab inimestele, et ka ilma alkoholita on hea lõbutseda. Autovabaduse puiestee raames on meil plaan ehitada taaskasutatud puidust lava, kuhu paigaldada 2 rattapukki, trekirattad ning ekraan või projektori tarbeks tagasein. Hiljem saame sama lahendust taas kasutada koolides, vabaõhuüritustel ja noortekeskustes.

Tartu on mägede ja orgude linn. Elanikud peavad päevas korduvalt nõlvadest üles ja alla ronima ning arutatud on ka erinevaid viise, kuidas seda jalavaeva vähendada, näiteks on räägitud Tartu trammiteest. Kuid vaieldamatult efektiivseid transpordiviis on hoopis köistee - lahendus, mis vajab äärmiselt vähe hinnalist maapinda (peamiselt vaid tugipostidele), ei lisa survet juba olemasolevale linnaliiklusele (liikumine toimub tänavate kohal) ning on väga energiaefektiivne (teatud juhtudel töötaks vaid gravitatsiooni abil) ning ohutu (hoolimata hiljutisest uudisest ühe õnnetuse kohta - kas mäletate, millal te enne seda viimati köistee probleemide kohta kuulsite?). Idee sisuks on demonstreerida gravitatsioonil põhineva köistee põhimõtteid väiksel ja lihtsal skaalal, et alustada arutelusid, kas Emajõe kaldaid võiks tulevikus ühendada moodne pikk köistee. Installatsiooni asukohaks sobiks näiteks Toomemäe kurikuulus Professorite allee ehk rahvakeeli Aeglane surm, millel on nii sobilik kallak kui ka piisavalt vaba ruumi olemasoleva kõnnitee kõrval.

Inspiratsioon

https://www.youtube.com/watch?v=YAtIBXvnWFo

Kliimaeesmärgid: vähese süsinikuheitega lahendused on eriti vajalikud just transpordisektoris. Kuigi autostumise kõrval levivad järjest enam ka erinevad mikromobiilsuse lahendused, on nendega keeruline transportida suuremaid kaupu või läbida pikemaid vahemaid, milleks kasutatakse jätkuvalt isiklikku autot või kaubikut. Hästi läbi mõeldud köistee võiks olla energiatõhusaks “sillaks” Emajõe kahe kalda vahel, mis vähendaks liiklust kesklinnas, ei tooks kaasa täiendavat müra- ega õhureostust ning oleks eeskujuks ka teistele linnadele, kuidas hästi tuntud tehnoloogiaid taas kasutusele võtta. Sellesuvine demonstratsioon oleks pigem haridusliku eesmärgiga, kuid kindlasti aitaks Toomemäest üles ka inimesi, kes muidu peaks kuuma suve trotsides ise gravitatsiooniga rinda pistma.

Esimeseks sammuks on toimiva lahenduse valmisehitamine. Kuna gravitatsioonil töötava köistee rajamine pole just igapäevane projekt, võib esialgu vaja minna katsetusi ja eksitusi, et jõuda soovitud tulemuseni. Võimalik, et Professorite allee jääb liiga laugeks, seega on vaja suuremat kõrguste vahet, mida pakub näiteks allee teisele küljele jääv lühem, kuid järsem nõlv, mis viib mänguväljaku juurde.

Idee luua 1000-ruutmeetrisele tõrvapapiga kaetud lamekatusele kastidega katuseaas, kus kasvaksid niidutaimed ja oleks elupaik erinevatele putukatele. Plaanitud aed loodakse esialgu suvehooajaks 2021 Kastani 38 katusele. Selline katuseaed oleks heaks näiteks, kuidas lamekatuseid saaks linnaruumis selliselt kasutada, et jahutada linnaõhku, muuta seda puhtamaks ja suurendada seeläbi linnakeskkonna liigirikkust. Katust on võimalik üle hoovi asuvalt katuseterrassilt vaadelda. Seda saaksid külastada kõik Tartu linna elanikud ja ka linnakülalised. Aias elutsevaid liike saaks tuvastada selle ala ekspert, kes määraks katuse liigilise koosluse.

Idee on pakkuda Tartu linna külastajatele null-kulu (zero-waste) põhimõtteid järgivat majutust. Töötada välja teenus, kus külastajatel on võimalus reisida täielikult ilma jäätmeid tekitamata. Ja saada teadmisi, kuidas ka oma elus teadlikke muudatusi luues, ökoloogilist jalajälge vähendada

1. Kohandada Looming hosteli tehnilised lahendused null-kulu põhimõtetele vastavaks
2. Kaardistada võimalused, kuidas Tartu linnas null-kulu põhimõtteid järgides toiduaineid ja muid esmatarbekaupu hankida. Kust osta pakendivabalt, kust leida teise ringi kaupu, mahakandmisele minevaid esemeid ja materjale, toitu jne.
   Luua andmebaas kohtadest, mis seda mõtteviisi toetavad ning mis koondab kokku kõik Tartus asuvad pakendivabad kauplused või pakendivaba teenust pakkuvad tootjad, ettevõtted ning taaskasutuspoed.
3. Korraldada projekti perioodi jooksul 4 töötuba, kus huvilised saavad kaardistada oma tarbimisharjumusi ja neid null-kulu põhimõtete järgi ümber mõtestada.
4. Võtta vastu õpilasgruppide külastusi

Toimumiskohaks: Looming Hostel, Kastani 38, Tartu. Lahendus aitaks tõsta inimeste teadlikkust jäätmetest ja nende vähendamise võimalustest.

Echo Smart Box is a smart alternative to single-use food packaging which can be reused again and again. A box that does not end its cycle in a landfill.

Our Echo Smart Box idea is as follows:

(i) We will provide 100 boxes made of stainless steel (Why Stainless Steel? Because it is not plastic and it is fantastic, it is durable and better for the environment in the long run);

(ii) we will let people register who want to use the service via QR Code (linked to Google form for getting necessary information like name and email address)

(iii) we will ask for a deposit (10 EUR, to make sure that the SS box will be returned and be reused),

(iv) People can go to pop-up kitchens or food trucks with our Echo Smart Boxes and use them throughout the car-free avenue;

(v) we will give the deposit back if people return the SS box, thereby the box is free for people;

(vi) we will clean the SS boxes (by partnering with a catering company).

(vii) Echo Smart Boxes can be reused many times. Hence, demonstrating that there are better solutions than single-use food packages available in the market.

We are planning to conduct our project as a week-long pilot at Car Free Avenue 2021.

According to the Tartu´s City energy and climate plan „Tartu energia 2030“ it is stated that Tartu´s goal is to achieve climate neutrality by 2050, but in order to do that, the intermediate goal is to reduce the CO₂ emissions by 40 % by 2030 compared to 2010. One way to reduce the CO₂ emissions is to focus on sustainability and a circular economy model. Currently, most of the restaurants (including food trucks) in Tartu use single-use packaging for take-away food. This means that if people from Tartu order take-away food, they will receive the food in a single-use package (SUP) which will be thrown later into the garbage and ends up in the landfill. Therefore, increasing the waste problem and CO₂ emissions. Our Echo Smart Box would definitely help to move Tartu towards climate neutrality.

How?

(i) we want to raise people’s awareness in terms of using reusable food boxes instead of using SUP as stated in ‘Tartu energia 2030’,

(ii) the SS box that we provide can be used 5x times more than reusable plastic and would not end up in garbage bins or on the streets of Tartu which is again highlighted in ‘Tartu energia 2030’ (e.g prevention, reduce, and reuse the products as much as possible).

Thus, all these steps will help us create a loop i.e. to reduce waste which in turn helps to reduce CO2 emissions, which helps to achieve the aims of the program.

Let's join hands with a green and smart reusable system to disrupt SUP in take-away food in Tartu!

We are a Start-up aiming to implement a pilot project during the car free avenue to validate the service and our material i.e Stainless Steel Box, logistics and assimilation on behalf of the user. After analysing the outcome we will proceed further and look for funding and collaboration in order to keep working in Tartu. We believe Tartu is a sustainable and smart city in Estonia. It complements the city values and the vision of “Tartu energia 2030” and also Tartu 2024.

Projekti kirjeldus

Kuivanud suur 100aastane puu, mis paigaldatakse analoogselt jõulukuusele. Inimesed ise oma tegevusega aitavad sellel puul lehte minna, st et oma tegevusega (annetus, teadlikumaks saamine ja äpi alla laadimine vms, lehekese ost) võimaldavad nad lisada puule lehti (lehtede lisamine korra nädalas + korraldatakse teavituskampaania raames sündmusi).

1. Selle kuivanud puu külge lisatakse vineerist lehekesi. Lehekesed on otseselt seotud inimestega (alates soetamise moodusest kuni utiliseerimiseni).
2. Lehekeste personaliseerimine enne lisamist.
3. Lisamist kajastatakse. Puuluuletused, väike esinemine, mida jagada sotsiaalmeedias.
4. Tartus elavate vähemusrahvuste seltside kaasamine.
5. Tartus olevate subkultuuride kaasamine (tsikliklubi, punkarid jne).
6. Pärast sündmust võiks puu edasi elada oma elu mõnel laste mänguväljakul. Lehed saavad inimesed endale.
7. Mõõdikud- kui palju inimesi ostis lehe. Mitu lisamist toimus. Kui palju inimesi osales/vaatas lehtede riputamist.
8. Sihtrühm: lapsed, noored, täiskasvanud, eakad, vähemusrahvused, subkultuuride esindajad.
9. Eesmärke aitab täita teadvustamise kaudu.

Arvan, et inimesed, eriti keskeas (ehk jõukuse, tarbimise ja mugavuse tipus), on üsna mugavad ja vähe altid muutuma. Seega need, kelle elu keerleb auto ümber, ei tule ülearu ise selle peale, et "aga hakkaks maru keskkonnasõbralikuks? võtaks hoopis ratta/tõuksiga ette edaspidi lühemad tiirud, mis mul linna peal vaja teha". Äkki mõikaks sellise autokeskse käitumise muutmiseks mingi kampaania, plakatid-reklaamid, mis kutsuvad üles lühemaid liikumisi auto asemel kaherattalisega tegema. See eeldaks muidugi ka head kampaaniat (loosungit, kujundust, selgitusi) ja läbimõeldud reklaamide asukohti nii linnaruumis kui internetis, milleks mul endal kahjuks jaksu ei ole. Käin oma idee välja, lootuses, et leidub kedagi, kes tahaks seda vedada ja ära teha - minu roll oleks kaasa kiitmine ja kerge kaasamõtlemine.

Eelneva põhjal torkas mu pähe lühike ja lööv loosung "2 kilomeetrit 2 rattal" - ei salga, selle ja eelmise aasta koroona tõttu tekkinud "2+2 reegel" on selge inspiratsioon. Mõte on selles, et tekitada mingi vaimne seos, et 2 km on kõigile enamvähem hoomatav distants - jala omajagu pikk, autoga suva-mugav-paras. Neile, kes kaherattalisega üldse sõbrad ei ole, võiks see ehk olla sobiv distants, mida katsetada ja proovida.

Loosungile lisaks oleks vaja:

1. väliruumis plakateid (kuhu panna, ma ei tea - eesmärk ei ole ju jalutajaid ratta otsa saada, vaid autosõitjaid ümber utsitada). Võibolla olulistes kaubanduskeskustes (jah, ka Lõunakeskuses, kuigi seal käivad aint minusugused hullud vahel rattaga) ja linna peatänavate ääres/kohal kuidagi?
2. internetis kampaania - lisaks mingitele kodulehtedele või teadetele Tartu linna sotsiaalmeedias, võiks teha ka näiteks videoklipid sellest, kuidas erinevad inimesed (võin ka ise selles üles astuda) oma argielu asju ajavad rattaga, ja miks see neile meeldib. Ma veel rõhutaks seal ise sellist asja, et tegu pole mingite maniakaalsete rattahipidega või ühiskonna vaesema kihi vältimatute valikutega ja muidu keskmise "eduka perepea" jaoks võõra teemaga, vaid et täiesti normaalsed, "edukad", enda ja asjadega hakkama saavad inimesed vabatahtlikult valivad auto asemel ratta. Ja selle tõestuseks-selgituseks siis mingi hea režiiga lugusid - et on olemas täitsa hea tänavate/kergteede võrgustik, äärekivid ei ole valdavalt kusagil kõrged enam, sõidukvaliteet on hea - ja rattaga saab kohati kiiremini, värskes õhus on mõnus, ennast liigutada natuke on tore. Mina näiteks teadlikult ei taha autoga linna vahel tossutada.
3. veebirakendus, mis võimaldab Tartu kaardi peal lohistada kontsentrilisi ringe - 1, 2, 3, 4, 5 km. Et tõmbad nt oma kodu peale tsentri ja vaatad, mis sulle vastuvõetava raadiuse sisse jääb, et otsustada, et aga miks mitte proovida sinna korra rattaga sõita. Ühtlasi peaks see olema sama kaart, kus on näha Tartu rattaringluse punktid ka.
4. Ja rattaringlust ning isiklikke tava- ja elektritõukerattaid ja Bolti peaks selles teemas ka välja reklaamima kui sama teema käepäraseid ja mugavaid alternatiive. Eriti neile, kes elavad suurtes kortermajades, kus ei ole hoone sees mugavat keldrit ega ole ka hoovi peale (veel) abihoonet/rattakuuri hangitud.

Ruum, kus inimesed saavad koos, üksteist oma olemasoluga innustades, mediteerida. Ruum loob keskkonna, mis on kaitstud tuule ja vihma eest. Ruum ei vaja kütet ega valgus ehk lisaenergiat. Energia kokkuhoid ja CO₂ emissiooni vähenemine tekib vähenenud hingamise arvelt. Mõtlus tingib inimese rahulikkuse ja energia vajaduse vähenemise ja võimaluse, et inimene jõuab arusaamisele ja lahendustele, mis säästavad energiat, kuna mõtlus toimub energiasäästu kontekstis.  :)

Lähem rohelahendus: linnavalitsusel loobuda Vabaduse puiestee juulis-augustis liiklemiseks sulgemiseks. See pakkus tegevust vaid lastele Vabaduse puiesteele ehitatud basseinis, kuid kogu selle aja autode ümbersõidu tõttu suurenes autode tekitatud süsihappegaasi hulk. Mida saab täiskasvanutele tänaval pakkuda? Selle asemel võiks täiskasvanutele pakkuda tegevust linna parkides, lapsed saaks oma veerõõmud rahuldada Anne kanalis ja linna ujulas Emajões . Tänavasulgemisel tehtavate atraktsioonide ehitamise raha jääks teiste vajaduste tarvis.

Kaugem rohelahendus : hoolitseda madalhaljastuse suurendamise eest, et pakkuda soodamaid elamistingimusi lindudele.