Siuru detailplaneeringu KKK

Oleme siia lehele koondanud küsimused, mida Siuru detailplaneeringu senises protsessis on korduvalt küsitud. Nende küsimuste-vastuste abil aitame Siuru detailplaneeringu teemasid paremini mõista. Kui te ei leia siit oma küsimustele vastust, siis saate esitada avaliku väljapaneku ajal (kuni 3. veebruar) täiendavaid küsimusi, millele jooksvalt vastame. Korduvaid küsimusi lisame siia lehele, aga küsimustele vastame ka meili teel. 

Küsi küsimus siin. 

Kui soovite teha Siuru detailplaneeringu kohta ametlikku ettepanekut, siis seda saab teha 3. veebruarini siin veebikeskkonnas või e-postiga [email protected].

Kui kõrge tuleb Siuru hoone?
Hoone kõrgus vastab ümbritsevate hoonete kõrgusele: Vabaduse puiestee poolt tuleb Siuru sama kõrge kui kaubamaja, Küüni tänava pool ei tohi Siuru ületada GMP keskuse (Küüni 5b) kõrgust. 

Kas Siuru hoone tuleb reaalselt sama suur kui arhitektuurivõistluse võistlustöö Paabel? 
Jah, Siuru hoone tuleb sama suur kui võidutöös Paabel.  

Kuidas ma näen detailplaneeringu joonisel hoone suurust? 
Suurim lubatud ehitisealune pind on detailplaneeringu põhijoonisel markeeritud sinise värviga. Punktiiriga on selle sees näidatud arhitektuurivõistluse võidutööl põhineva hoone kontuur. Suurim lubatud ehitisealune pind on vastavalt üldplaneeringule maksimaalselt pool Uueturu 1 krundist (pargi alast), kuid reaalne ehitatav hoone ei kasuta kogu seda ala ära. Planeeringule vastav suurim lubatud ehitisealune pind on suurem kui tegelikult tuleb Siuru hoone. 
 

Kui suur osa pargist ikkagi säilib? 
Kooskõlas Tartu linna ülplaneeringuga säilib pool Uueturu 1 krundist rohealana ja kuni pool ulatuses võib seda krunti hoonestada. Roheala hulka loetakse ka mänguväljakud, jalgteed, piknikukohad ja muud välipuhkust pakkuvad rajatised. Lisaks haljastatakse hoone katus.  
 
Kuidas ja kus on lahendatud asendusistutus? 
Planeeringualal on planeeritud uut haljastust lisada järgnevalt: 40 suurt puud, 33 konteineriga puud ning 50 väikest puud või põõsast. Lisaks tuleb osa kõrghaljastuse asendusistutust lahendada mujal linnas, kuna planeeringualale kogu asendusistutus ära ei mahu. Säilitatavad ja likvideeritavad puud täpsustatakse projektiga, lähtudes muu hulgas uuendatud dendroloogilisest hinnangust. 

Kuidas saab puid istutada Vabaduse puiesteele, kui seal on maa-alused tehnovõrgud? 
Nagu ka Tallinnas ja mujal maailmas levinud praktika on, saab kasutada süvendatud  konteineristutust. Projekti koostamisel on võimalikud lahendused läbi töötatud ja oleme koos võrguvaldajatega asunud sobivaid rakendusi välja valima.  

Kuidas tagatakse, et Küüni tn puud ellu jäävad nagu planeeringus on kavandatud? 
Tõepoolest on detailplaneeringus Küüni tänava äärsed puud  märgitud säilitatavaks või vajadusel kohustuslikult asendatavaks. Mis puudutab aga puude kaitsmist ehituse ajal, siis ehituse süvend eraldatakse puudest sulundseinaga, mis on puudest vähemasti viie meetri kaugusel. Eesti senise ehituspraktika kohaselt on sellised kaugused ja meetod taganud puude ellu jäämise. 
 
Kuidas paraneb elurikkus, kui nii palju puid maha võetakse? 
Kuigi kõrghaljastust jääb tõesti vähemaks, siis elurikkus suureneb ja üldine roheala kvaliteet paraneb. Praegune üsna üheülbaline ja ekspertide sõnul elurikkuse vaates kesine roheala (valdavalt ühte liiki puud ja muru) muutub liigirikkamaks ja mitmerindeliseks, st et lisatakse erineva võra suuruse ja kõrgusega puid ja põõsaid. Ka kultuurikeskuse katusele kavandatakse haljastust, millel on lisaks esteetikale ja elurikkusele oluline väärtus kliimamuutustega kohanemisel, sest rohekatus hoiab hoones ühtlasemat temperatuuri, ei lisa linnaruumi kuumasaari ja võimaldab kasutada vihmavett. Oluline väärtus on südalinna rohealade omavahel sidumine. Praegu on erinevad rohealad omavahel isoleeritud ja seetõttu ei toimi üksikud pargid tervikliku ökosüsteemina. Tulevikus paraneb rohealade ökoloogiline sidusus ja see on hea linnakeskkonna tagamiseks väga oluline.  

Kuidas suureneb elurikkus Emajõe ääres ja kuidas suurendatakse rohevõrgustiku sidusust? 
Jõe äärde kavandatava  astmestikuga luuakse laugem ja looduslikum kallas praeguse betoonist kaldakindlustuse asemel. Selle tulemusena tekib otse jõega piirnevat haljastust ja uusi elupaiku erinevatele liikidele, mida täna ei ole. Rohevõrgustiku sidususe saavutamiseks kitsendatakse tänavaid ning istutatakse puid ja põõsaid nii, et nende vahe oleks võimalikult väike.

Kas mänguväljak jääb alles?
Uus, suurem ja mitmekülgsem mänguväljak on planeeritud ajaloolise Kauba tänava sihile ehk samasse parki. Mänguväljaku atraktsioonid selguvad projekteerimise käigus, detailplaneering määrab üksnes väljaku asukoha. Lisaks kavandatavale mänguväljakule kolime praeguse mänguväljaku kaubamaja ette Uueturu parki. Seega tekib südalinna kaks mänguväljakut.

Kas Kauba tänav ikka taastatakse?
Kauba tänav markeeritakse oma ajaloolises asukohas ja sinna tuleb suur mänguväljak. 

Kas jõeäärsed kohvikud kaovad ära?
Ei kao ära, praegused kohvikud saavad tegutseda oma lepinguaja lõpuni. Edaspidi annab ka detailplaneering võimaluse toitlustus- ja teenindushoonete rajamiseks, kuid nende asukohad võivad praegusega võrreldes erineda.  

Detailplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et Vabaduse pst 1c krundile on planeeritud hoonestusala ja määratud ehitusõigus teenindus- ja toitlustushoonete ehitamiseks. Mida see tähendab? Mis hoone sinna tuleb?
Vabaduse pst 1c krundil on praegu olemasolevad kohvikud ja toidukohad. Hoonestusala ja ehitusõigus on määratud olemasolevat hoonestust arvestades. Planeering annab võimaluse ka tulevikus Emajõe kalda äärde väikeste kohvikute jm toidukohtade rajamiseks.

Kas Emajõe-äärne ala koos planeeringus näidatud trepistikega ehitatakse ka koos kultuurikeskusega valmis?
Detailplaneering käsitleb kogu ala tervikuna, kuid kõike korraga ei pruugi jõuda ehitada. Meie prioriteet on esimeses järgus välja ehitada kultuurikeskus koos selle ees asuva väljakualaga kuni  Emajõeni ja selle kõrval asuv pargiala.

Kas on ikka vaja astmestikku jõeni? See katkestab promenaadi ja päike on ka vastaskaldal?
Võimalused minna veele lähemale on Tartus väga armastatud, seda näitavad Delta õppehoone ja Atlantise maja ees asuvad trepid, mis on hästi omaks võetud. Ka teisel pool kaldal võiksid veeni ulatuvad astmestikud olla  - inimene saab valida, kummal pool jõge istuda. Promenaadil jalutaja saab ikka mööda jõekallast jalutada.

Mis saab turuhoone parkimisest? Kas see säilib või likvideeritakse?
Parkimiskohtade arv ja paigutus muutub, sest suurendame kergliikluse ja jalakäijate ala, nii et see piirkond muutuks kõigile turvalisemaks. Detailplaneering võimaldab luua Uueturu tänavalt jalakäijatele ja jalgratturitele mugava ja turvalise otsepääsu Emajõe äärde. Majatagune parkla säilib täies mahus ja majaesine parkla muudetakse ristkasutusega alaks.

Detailplaneeringus on näha turuhoone ees mingit väljakut. Mis see on?
Kultuurikeskuse arhitektuurvõistluse võidutöö pakkus välja võimaluse turuhoone ees olevale parkla alale rajada turuväljak, kus on ruumi nii välimüügi, kalaturu kui ka noorte tegevuste jaoks. Täpsem lahendus selgub edasise projekteerimise käigus. Detailplaneering annab võimaluse erinevateks lahendusteks. Kindlasti peab ka see osa ruumist olema inimsõbralikum ehk tagama jalakäijatele ja ratturitele mugavad ja ohutud ühendused.

Kuidas hakkab olema ligipääs turuhoonele?
Ligipääsud turuhoonesse jäävad samadesse kohtadesse.  

Milline hakkab olema Vabaduse puiestee?
Vabaduse puiesteel on kummaski suunas üks sõidurada ja Siuru-poolses servas täiendaval rajal autode ja busside peatumiskohad. Mõlema sõiduraja kõrval on haljastus ning selle kõrval rattateed ja kõnniteed. Bussipeatused on kavandatud ligikaudu samadesse asukohtadesse, kus need praegu asuvad: Uueturu tn - Vabaduse pst ristmikul ning Poe tn ja Siuru vahelisel alal. Vabaduse puiesteel saavad olema seega eraldatud ja turvalised liikumisteed kõikidele liiklejarühmadele. Tänavale istutatakse juurde puid.

Uueturu tn - Vabaduse pst ristmik jääb fooriristmikuks, aga ristmikuala suurus väheneb, mis tähendab, et jalakäijatel teeületused lühenevad, kuna tänav läheb kitsamaks.
Uus ülekäigukoht tekib Poe tänava otsa, kuhu tuleb vöötrada. Siuru peasissekäigust viib Emajõeni Siuru väljak, kus eelisõigus on jalakäijatel.

Millised saavad olema Vabaduse-Uueturu ja Riia-Turu ristmike liikluslahendused?
Vabaduse-Uueturu ristmik tuleb fooriga reguleeritav, nii et jalakäijad saavad üle kõigist neljast suunast. Jalakäijatel teeületused lühenevad, kuna tänavad lähevad kitsamaks.

Riia-Turu ristmik lahendatakse eraldi projektiga, sest see ei ole Siuru detailplaneeringu alas.

Miks on rattateed mõlemal pool Vabaduse puiesteed? Võiksid ju olla ühel pool?
Vastavalt üldplaneeringule on Vabaduse pst kohalik jaotustänav, kus  jalg- ja jalgrattateed peavad olema mõlemal pool sõiduteed.  Pealegi on see jalakäijatele ja rattaga liiklejatele mugavam ja ohutum. 

Kuidas on kavandatud parkimine kultuurikeskuse külalistele?

Parkimine lahendatakse maa-aluses parklas. Juurdepääs parklasse on planeeritud Uueturu tänavalt. Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse, osaliselt jäävad need hoone mahu sisse.

Kust hakkab olema juurdepääs kultuurikeskuse parklasse?

Uueturu tänavalt.  

Kas kaubamaja kõrval olev maapealne parkla kaob siis ära?

Jah, kaob ära. Parkimine läheb maa alla.

Detailplaneeringu jooniselt on näha, et kaubamaja ja kultuurikeskuse sissepääsud parklasse võidakse kokku panna? Kuidas sellega täpsemalt on?  

Tõepoolest on üks võimalik lahendus, et Uueturu tänavalt on tulevikus ühine sissepääs mõlema hoone maa-alusesse parklasse. Sellel teemal arutelud veel käivad ja täpne lahendus tuleb projekteerimisega. Detailplaneering annab võimaluse maa-alused parklad ühendada, aga ei kohusta seda.

Miks kaalutakse kaubamaja ja kultuurikeskuse sissepääsude kokku panemist?

Nii saab Uueturu tänaval kaubamaja ja Siuru parklatesse sissesõitudele kuluvat ruumi kokku hoida ning anda see jalakäijate ja ratturite käsutusse.  

Kas parkimine Vabaduse puiesteel kaob ära? Kuhu siis parkida?

Jah, kaob ära. Vabaduse puiesteel ei ole eraldi parkimiskohti vaja, kuna kultuurkeskuse maa-alusele korrusele on kavandatud  parklat. Kesklinnas parkimiskoha leidmine võib autojuhile vahel tunduda küll tülikas, kuid parkimisuuringu kohaselt on kesklinna parkimiskohade keskmine täituvus üsna madal. Südalinn on ka väga hästi ühistranspordiga ühendatud - siia jõuavad pea kõik Tartu bussiliinid.

Parkimisuuring näitas ju, et hoone alla ei ole vaja parklat teha. Miks see ikka tehakse?

Siuru eesmärk on tuua kohale ka inimesi mujalt Eestist, kes ratta ega ühistranspordiga kesklinna ei saa tulla. Parklat planeerides vaadati kogu kesklinna parkimisteemat tervikuna. Maa-alused parkimiskohad võimaldavad tänavatelt parkimist vähendada. Nii kaotatakse Vabaduse puiestee äärest ja Uueturu tänavalt parkimine ära, lisaks väheneb Poe tänava parkimiskohtade arv. Ka muudel vanalinna tänavatel on kavas parkimiskohti vähendada, nt Ülikooli tänaval. Ka teenindav transport (prügivedu, kaubaveod, muuseumi ja raamatukogu teenindamine jmt) kasutab maa-alust korrust. Lisaks saab seda kasutada varjumiskohana. Maa-aluse parkla rajamise otsuse tegi Tartu linnavolikogu detailplaneeringu algatamisel.  

Kus on peatumiskohad autodele ja bussidele?

Peatumiskohad on Vabaduse pst Siuru-poolsel küljel. Seal saavad peatuda nii autod (kullerid, taksod jms) ning bussid (nii linnaliinibussid, üksikud kaugbussiliinid ja turismibussid).

Kuhu pargivad puuetega inimeste autod?

Parkida saab Siuru hoone all asuvas parklas, kuhu rajatakse tavapärasest laiemad parkimiskohad ja mugav ligipääs hoonesse.  

Kuhu pargivad turismibussid ja kui palju neid parkima mahub?

Turismibussid pargivad hajutatult väljaspool Tartu kesklinna, mis on tavapärane praktika paljudes linnades üle maailma. Vabaduse puiesteele mahub peatuma korraga u viis bussi.

Miks väheneb Poe tänava parkimiskohtade arv?

Parkimiskohtade arv väheneb, kuna parkimine on kavas korraldada diagonaalis, et anda ruumi jalakäijatele, ratturitele ja tänava ääres olevatele äridele tänavakaubanduseks.