Sõpruse sild

1981. aastal valminud Sõpruse sild on Eesti pikim sild ja Tartu jaoks äärmiselt oluline kahte linna poolt ühendav liikluskoridor, kuhu peavad koos ära mahtuma kõik liiklejagrupid. Sild on seni mahutanud mugavalt liikuma mootorsõidukid, kuid kergliiklejate ja jalakäijate olukord on olnud märksa kesisem. Sillal kiiresti sõitvate autode kõrval liikumine on ebameeldiv ja ka ohtlik, mis on pärssinud näiteks jalgratturitel silla kasutamist.

21. sajandiks on sild kahjuks nii ehituslikult kui ka moraalselt vananenud. 2024. aastal valminud projekti kohaselt saab Sõpruse sillast Tartu rattateede võrgustiku ning uue kvaliteetse linnaruumi osa. Projekt hõlmab lisaks sillale ka selle all kulgevat Turu tänava osa (Jõe-Rebase) ning Jõe tänavat.

Sõpruse silla ümberehitamise lõplik otsus tehti 7. novembril, kui linnavalitsus kinnitas ehitushanke võitjaks TREF ASi pakkumuse. 

Sõpruse silda rekonstrueeritakse kahes etapis. Esimeses etapis võetakse töösse silla kesklinnapoolne osa ning selleks ajaks viiakse mõlemad sõidusuunad üle Ihaste poolsele osale. Teises etapis rekonstrueeritakse silda Ihaste poolt ning liiklus saab siis toimuma juba varem uuendatud osal. Plaanitud ehitusaeg on 28 kuud, mis tähendab, et uuendatud sild valmib 2027. aasta kevadeks. 

Ehituse algus on planeeritud 2024. aasta sügisesse ning uuendatud sild valmib 2027. aasta kevadel.  Tööde maksumus on 18 376 376  eurot koos käibemaksuga. Sellest maksumusest umbes 2,8 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu kaasrahastusega, mis on mõeldud kergliikluse edendamiseks.

Silla uuendamise prioriteedid on:

• Soodsad liikumisvõimalused kõigile liiklejatele.
• Kõigi liiklejate ohutus ja mugavus.
• Liiklusvoogude jagunemine tänavavõrgus.
• Elukeskkonda parandav haljastus.
• Eriotstarbeliste sõidukite juurdepääs.

Uue lahenduse kohaselt säilitatakse sillal 2+2 sõidurada aga sild ehitatakse mõlemalt poolt laiemaks, et mahutada sellele ka piisavalt laiad ratta- ja jalakäijateed. Nii jalgratturid kui jalakäijad on sõiduteest eraldatud piirde ja ohutusalaga. Kahesuunalised rattateed saavad olema 2,25 meetri laiused ning asuvad mõlema sõidusuuna servas. Jalgteede laius saab sillal olema 2 meetrit. 

Liiklusohutuse suurendamiseks ja sillal liikumise meeldivamaks muutmiseks vähendatakse autode piirkiirust 40km/h peale.

Uued jalgrattateed ühendavad silla Sõpruse ringristmikul kulgevate rattaradadega, kuid ringristmiku lahendust ei muudeta. Samuti ehitatakse välja rattateed ja -rajad Karlova suunas ja kõikidele sillalt tulevatele ning sinna viivatele pööretele. 

Sillale viivad trepid rekonstrueeritakse ja lisaks ehitatakse kaks uut trepistikku, et lihtsustada jalakäijate jaoks silla kasutamist. Uued trepistikud tulevad silla Ihaste poolsele servale Turu tänava ja Emajõe vahelisele alale ning Emajõe ja Anne kanali vahelisele alale.

Lisaks sillale endale muudetakse ka Karlova poolseid peale- ja mahasõite ning ühendusi Turu, Kalevi, Raua ja Aida tänavatega. Sõpruse silla Karlova poolsesse otsa ehitatakse tilgakujuline ringristmik. Karlova suunas ehitatakse välja ka rattateed ja -rajad kõikidele sillalt tulevatele ning sinna viivatele pööretele. Pärast Turu tänava rattateede valmimist saab Sõpruse sild olema väga oluliseks lüliks Tartu rattateede võrgust.

Karlova suunale on kavandatud ka eraldiseisvad kõnniteed ning segaliiklusega jalgratta- ja jalgteed. Ringristmiku kõikidele harudele luuakse jalakäijatele ülekäigurajad. Uued ülekäiguradasid lisatakse ka teistele ristmikele (Õnne, Kalevi, Raua, Jõe). Lahenduse projekteerimisel võeti aluseks, et kõik kõnniteed jätkuksid ülekäikudena üle ristmiku, mis muudab senise autokeskse tänava palju kõnnitavamaks.

Ehitustööde käigus remonditakse sillatalad, parandatakse nende ühenduskohti ning vahetatakse välja sillatalade alused teraskummist tugiosad. Teised suuremad tööd on hüdroisolatsiooni rajamine, vuukide ehitus, käsipuude ja valgustuse rekonstrueerimine.

Sõpruse silla lahendus soovib luua Inimmõõtmelist linnaruumi, mis soodustab säästvate liikumisviiside kasutamist, parandab elukeskkonna kvaliteeti ning liiklusohutust. 

Esimeses etapis suletakse silla kesklinnapoolne osa ja kahesuunaline liiklus viiakse Ihastepoolsele osale, kus on 1+1 sõidurajad. Kehtestatakse kiiruspiirang 30 km/h. Lähenedes Karlova poolt suunatakse sõidukid juba aegsalt parempoolsele rajale. Sõites Turu tänavalt sillale kehtestatakse teeandmise kohustus.

Liikluskorraldust muudetakse oluliselt Sõpruse ringristmiku juures. Lähenedes Kalda teelt piiratakse vasakpoolselt rajalt pääsu sillale ja võimaldatakse tagasisõit. Lähenedes Sõpruse puiesteelt piiratakse vasakpoolselt rajalt pääsu sillale, sõit vasakule Kalda teele lubatud. Lähenedes Pikalt tänavalt suletakse parempoolne rada, mis viib otse sillale. Sõpruse ringristmikult pääs sillale on ainult parempoolse raja kaudu. Vasakpoolne rada sillale suletakse.

Jõudes sillale suunatakse liiklus Ihastepoolsele küljele ja enne Jõe tänavale mahasõitu suunatakse liiklus linnapoolsele osale tagasi. Kergliiklejad peavad silla ületamiseks kasutama Ihastepoolset osa. 

Kesklinnapoolse sillaosa ehitus on kavandatud 2025. aasta hilissügiseni. Seejärel läheb töösse Ihastepoolne osa ja liiklus viiakse üle linnapoolsele osale. Karlovapoolsete ehitustöödega (peale- ja mahasõidud ning ühendused Turu, Kalevi, Raua, Aida ning Rebase tänavatega) alustatakse 2025. aasta varakevadel.

Karlova poolel silla otsas suletakse jalgteed, mis jäävad ohutuse tagamiseks suletuks 2025. aasta sügiseni. Turu tn ning jõe vahel asuv ala piiratakse aedadega, kuid jalakäijatele paigaldatakse jõepoolsesse külge silla alt läbipääsemiseks 1,5 m laiune käigutunnel.

Plaanitud ehitusaeg kokku on 28 kuud, mis tähendab, et uuendatud sild valmib 2027. aasta kevadeks.

Töid teeb aktsiaselts TREF. Ajutise liikluskorralduse eest vastutab Jorma Valge (53042010, [email protected]).

Liiklusskeem