Tartu kesklinna külmajaam
Hoone asukoht: Turu 16a, Tartu.
Tartu kesklinna külmajaam on kaugjahutusjaam, mille eesmärk on toota külma ja varustada sellega jahutust vajavaid ärihooneid, kaubanduskeskuseid, hotelle jne. Kaugjahutusel on tavapärase jahutusega võrreldes mitu eelist, millest peamine on energiatõhusus. Tartu kaugjahutusjaam kasutab jahutuse tootmiseks nii traditsioonilisi tööstuslikke seadmeid kui ka külma jõevett.
Tartu kesklinnas on mitu avalikku hoonet, sh veekeskus, teater, neli ostukeskust, noortespordikeskus, teaduskeskus ja arvukalt kontorihooneid. Hoonetel on erinevad energiatarbimise tipud, mis võimaldavad energiakulu optimeerimist. Emajõe külm vesi on vabajahutusallikas (energia loodusest) oktoobrist kuni aprillini. Sel ajal, kui Emajõe vesi jahutab jahutusvõrgu vett vastava temperatuurini (6 °C), ei ole vaja kasutada tööstuslikke jahutusseadmeid. Kui Emajõe vesi soojeneb, on jahutuse tootmiseks vaja kasutada ka tööstuslikke seadmeid.
Tartu kesklinnas on edukaks kaugjahutuse pakkumiseks täidetud mitu eeldust:
-
kesklinn on piisavalt tiheda asustusega;
-
kesklinn muutub tulevikus veel tihedamaks;
- uued ehitised tagavad kõrge energiatiheduse: umbes 7 kW/m (keskmine 1,8–5,5 kW/m);
- Fortum on jõeäärse kinnistu omanik;
- jõevett on sügisel, talvel ja kevadel võimalik kasutada jahutuseks ning suvel turbokompressorite jahutamiseks.
Kaugjahutuse kasutuselevõtt vähendab tavajahutuse elektrikulu hinnanguliselt ligi 90% võrra ning võrreldes tavalise jahutussüsteemiga väheneb Tartu puhul CO2 emissioon 70%.
Koostöös SmartEnCity projektiga paigaldati kaugjahutusjaamale päikesepaneelid, mis toodavad jaama omatarbeks elektrit.
Kaugjahutusjaama võimsus on 13 MW, kaugjahutusvõrgu pikkus on praegu 1,6 km.
Kontaktandmed:
Turu 18, 51013 Tartu
Tel: +372 733 7100
Faks: +372 733 7108
[email protected]
fortumtartu.ee
Külmajaama keskkonnamõjude uuringust selgub, et jaama keskkonnamõju on madal. Kuna Emajõgi on karpkalale soodne elupaik, siis on Emajõe mõjutamisele kehtestatud olulised piirangud:
-
veetemperatuur ei tohi süsteemi väljavoolus tõusta rohkem kui 3 °C;
-
veetemperatuur ei tohi süsteemi väljavoolus ületada 20 °C;
- veetemperatuur ei tohi sigimisperioodil ületada 10 °C.
Uuringu tulemused näitavad, et:
-
jõkke tagasi juhitava vee temperatuur on keskmiselt 4,4 °C soojem kui süsteemi sisse võetav vesi;
- kaugjahutussüsteem kasutab u 0,18% veest ehk 436 m3/h;
- halvimal juhul tõuseb vesi väljavoolualal 0,09 °C võrra;
- keskkonnamõjude vähendamiseks peaks väljavoolutoru paiknema jõe kiirema vooluga osas.
Tartu elektrijaam
Asukoht: Luunja vallas Lohkva külas.
Hoone tüüp: Tartu elektrijaam on koostootmisjaam, kus ühe protsessi käigus toodetakse nii elektrit kui ka soojust. Jaamas toodetud elekter suunatakse elektrivõrku ja müüakse ASi Nord Pool Spot börsile, soojus aga suunatakse Tartu kaugküttevõrku, mille kaudu köetakse Tartu linna kodusid, kaubanduskeskusi, ärihooneid, munitsipaal- ja riigiasutusi, lasteaedu, koole, haiglaid, kultuuriasutusi jne.
Elektri- ja soojusenergia tootmises on väga oluline kasutatav kütus. Tartu elektrijaam kasutab ainult kohalikke kütuseid: 80% ulatuses taastuva energiana biomassi (hakkepuit – väheväärtuslik puit, raiejäätmed) ning 20% ulatuses turvast (turvast ei peeta taastuvaks energiaks, kuid on kohalikku päritolu). Kohalike kütuste kasutamine edendab kohalikku eluolu, majandust ning tööhõivet. Taastuva energia kasutamine on keskkonnasõbralik ning vähendab heitgaaside teket. Näiteks hakkepuidu ja puidutööstuse jäätmete põlemisel ei arvestata CO2 emissiooniga, sest biokütuste põlemisel eralduv CO2 seotakse fotosünteesis uuesti taimedesse, mistõttu kasvuhooneefekt ei suurene.
Koostootmise energiatõhusus seisnebki selles, et ühe protsessi käigus toodetakse teatud koguse kütusega nii elektrit kui ka soojust. Sama koguse soojuse ja elektri tootmiseks eraldi jaamades kuluks 40% rohkem kütust. Elektri ja soojuse koostootmisjaama üldine tööpõhimõte on kasutada maksimaalselt ära kütuses sisalduvat energiat koostootmisprotsessi kaudu, saavutades seeläbi summaarselt protsessi võimalikult kõrge kasutegur.
Põhjustest, miks kasutatakse hakkepuitu, saab lähemalt lugeda Fortum Taru kodulehelt.
Hoone energianäitajad: Tartu elektrijaama soojusvõimsus on 50 MW ja elektrivõimsus 25 MW.
Energia taastuvatest varudest: Tartu kaugküttevõrk on Eestis omanäoline: kuigi põhiline soojus toodetakse Tartu elektrijaamas ja biokütuseid kasutatavates katlamajades, siis koos trükikojaga Kroonpress alustas Fortum Tartu avatud kaugkütte projektiga. See tähendab, et liigsoojus, mis tekib trükikoja tootmisprotsessis ja mida Kroonpress ise ei vaja, suunatakse Tartu kaugküttevõrku. Samuti suunatakse Tartu kaugküttevõrku liigsoojus, mis tekib kaugjahutuse protsessis – kaugjahutuse klientidelt tagasitulev soojus suunatakse soojuspumba abil kaugküttevõrku hoonete kütmiseks ja sooja vee valmistamiseks. Tänapäeva energeetikaettevõtete ülesanne on pakkuda nutikate lahenduste abil klientidele tooteid, mida nad vajavad, kasutades seejuures ära kogu energia, mis tekib ja mitte seda raisata.
Lisainfot elektrijaama kohta saab Fortum Tartu kodulehelt.
