Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tähtvere miljööväärtuslik ala

Miljööväärtuslike alade eesmärk on ajaloolise linnakeskkonna ja väärtuslike hoonete säilimine. Kaitse eesmärk on tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, planeeringu, tänavatevõrgu, haljastuse ning vaadete säilimine. Tartu linnas on kümme miljööväärtuslikku ala, kuus miljööväärtuslikku üksikobjekti, üks arheoloogiline miljööpiirkond ja üks arheoloogiline üksikobjekt.

Arhitektuuri ja ehituse osakond

736 1238
[email protected]

Raekoja plats 3, 51003 Tartu

Tähtvere miljööväärtuslik ala

Tähtvere linnaehituslik kaitseala kehtestati 18. aprillil 1996. aastal linnavalitsuse määrusega nr 7. Tähtvere miljööala on kõige uuemate ehitistega miljööväärtusega hoonestusala. Tähtvere planeeringu koostas linnaarhitekt Arnold Matteus 1929. aastal. Aedlinna planeering lähtus 19. sajandi lõpus Lääne-Euroopas populaarsest eesaiaga avarate kruntide, väikeste linnaväljakute-haljakute ja romantilisust loova kaartänavaga aedlinnaideest, mida varem oli Tartus rakendatud Tammelinnas. Linnaosa peatänavateks kavandati tammedega ääristatud Taara pst ja sellega ristuv J. Hurda tänav. Vaheldust ja pinget loovad kaarekujuline Vikerkaare tänav ja diagonaalidena kulgevad L. Koidula ja J. V. Jannseni tänav. Tähtvere algses planeeringus oli osale tänavatele kavandatud eesaiaga majad, osale tänavatele tänavaäärsed majad. Praegusel miljööväärtusega hoonestusalal on enamik maju eesaiaga, ainult Taara pst äärsed majad ja Vikerkaare tänavaga ristuvate tänavate nurkades on tänavaäärsed majad. Taara pst ja C. R. Jakobsoni tänava ristumiskohta oli ette nähtud kinnisel viisil hoonestatav linnaosa ärikeskus. Tartu linnavolikogu kehtestas linnaosale aedlinnaliku iseloomu kindlustamiseks 1932. aastal määruse (Tartu Tamme, Ropka ja Tähtvere linnaosade ehituste erimäärused. RT 1932, nr 59), mis sätestas ehitamisele üksikasjalised nõuded.

Tähtveret kavandades loodeti kujundada villade piirkond, kuid sellest kujunes siiski valdavalt kahe kuni nelja korteriga elamute piirkond. Sellegipoolest oli Tähtvere juba enne sõda prestiižikas elurajoon, kus elasid peamiselt õppejõud, arstid ja advokaadid. Miljööalal asub ka soome arhitektuurikorüfee Alvar Aalto projekteeritud professor Tammekannu eramu (Fr. R. Kreutzwaldi 6). Tähtvere planeeringut iseloomustavad suured rikkalikult haljastatud krundid ja väike hoonestustihedus. Nõukogude ajal muudeti Tähtvere planeeringut ja moodustati väiksemad krundid, kuid see puudutas miljööväärtusega hoonestusala krunte ainult vähesel määral. Tähtvere miljööväärtusega hoonestusala kruntide algne suurus ja kuju on hästi säilinud. Kui Tammelinnas oli 1932. aasta määrusega lubatud ühe kõrvalhoone ehitamine, siis Tähtveres oli kõrvalhoone ehitamine keelatud.

Tähtvere miljööala hooned on ehitatud peamiselt 1930. aastatel. Esimesed majad valmisid 1930. aastate algul Tähtvere pargi poolses osas K. A. Hermanni, J. Hurda, C. R. Jakobsoni ja Vikerkaare tänava alguses. Üsna suur hulk maju, peamiselt J. Hurda tänaval (Taara puiesteelt raudtee poole jäävas lõigus) ja Vikerkaare tänaval (C. R. Jakobsoni ja L. Koidula vahelises lõigus), aga üksikud majad ka L. Koidula ja Fr. R. Kreutzwaldi tänaval on ehitatud 1940.‒1950. aastatel. Pärast sõda jätkati sealt, kus enne sõda jäi pooleli, seepärast on piirkond arhitektuurselt ühtne. Tähtvere majade arhitektuurne eeskuju oli rahvusvaheline funktsionalism, mida iseloomustas kivi, betoon, asümmeetrilised mahud, heledad dekoorita (krohvi)pinnad, parapetiga lamekatus ja laiad aknad. Ehitusoskuslikel ja rahalistel põhjustel kujunes Eestis sellest oma funktsionalismi versioon, mis iseloomustab Tähtvere miljööala hoonestust. Erinevalt rahvusvahelisest funktsionalismist ehitati Tähtvere majad peamiselt palkkonstruktsioonina, pärast sõda ka puitsõrestikehitistena. Kiviehitisi on vähe. Lamekatust on vähe, esinevad üle ulatuva räästaga madal kelpkatus ja kõrge kelpkatus. Nii mõnelgi majal leidub ekspressionistlikke, heimatlikke või barokseid dekoorielemente. Majadele on iseloomulik sile või vähese dekooriga krohvipind, kaheks kuni neljaks püstosaks jaotatud aknad, mille laius on kolmeks või neljaks jaotatud akna puhul suurem kui kõrgus.

Tähtvere miljööväärtusega hoonestusala majad on kahekorruselised kelpkatusega hooned. Määruse järgi pidi plekiga kaetavate katuste kalle olema alla 20° ja kiviga kaetavate katuste kalle üle 45°. Reaalselt jääb katusekalle 5°–35° vahele. Seejuures on vee äravoolust tingituna katusekiviga kaetud kõrged katused, kuid plekk-katuseid on ka üle 20° kaldega katuste puhul. Määruses nimetatud üle 45° kaldega majad alal puuduvad.

Määruse järgi tuli krundi ja tänava vahele püstitada 1‒1,25 m kõrgune piire või hekk, keelatud oli plank ja okastraadist piire.

Vaata Tähtvere miljööala kaardil

Piirkonna spetsialist:
Romeo Metsallik
miljööväärtuste peaspetsialist
[email protected]
Tel 736 1250 ja 522 5816
Küüni 5, III korrus, ruum 322
E 15–18
K 8–10

Viimati muudetud 07.07.2021