Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Laupäeval avatakse Tartu Ülikooli botaanikaaias näitus, mis uurib inimese suhet loodusega

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia pressiteade

Manipulations (autoportrait), detail Photography, 2020. Foto: Justine Blau

/ Luksemburgi kunstniku Justine Blau näitusel „Looduse loor“ uuritakse praeguse keskkonnakriisi valguses mitmesuguste dokumentide, illusioonide ja jutustuste abil inimese suhet loodusega ja loodushoiutavasid. Kuraator Fanny Weinquini kokku pandud näitus on Tartu Ülikooli botaanikaaias avatud 15. juunist 28. juulini.

Näituse idee sündis, kui Justine Blau kuulis Sicyos villosus'est – kõrvitsaliste sugukonda kuuluvast ja praeguseks väljasurnud liigist, mille Charles Darwin oli korjanud 1830. aastatel laevaga Beagle tehtud ekspeditsioonil. Kui Blau luges, et teadlased loodavad taime biotehnoloogia ja herbaariuminäidise DNA abil taasluua, asus ta uurima, mida liigi taaselustamine õieti tähendab. Kasutades oma teejuhi ja kaaslasena Sicyos villosus’t, on Blau analüüsinud meie suhteid elusmaailmaga ja liikide säilitamise strateegiaid.

Uurimistööst sündinud teoseid esitletakse Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi raames Tartu Ülikooli botaanikaaia kasvuhoonetes. Fotod, videod ja skulptuurid on paigutatud taimede keskele, kus nad näitavad oma erilisust, samal ajal keskkonda sulandudes. Näituse eesmärk on uurida looduse ja kultuuri koosmõju ja dilemmasid, kasutades muu hulgas mustkunsti, konserveeritud seebimulle ja soolakristallidest kasvatatud kompositsioone. Väljapanek sisaldab kõikjalt Euroopast pärit herbaariume ja seemnepanku ning ehtsaid ja väljamõeldud kirjeldusi Galápagose saartelt, kus Darwin visandas osaliselt oma evolutsiooniteooria.

Näitusel mõtestatakse botaanikaaia rolli liikide säilitamise ja teadustöö kohana ning luuakse dialoog kunsti ja teaduse vahel. Külastaja saab juurelda loodusteaduse lätete, teadustöö praktilise väljundi ja teaduspõhise maailmavaate üle, aga näha ka muret elurikkuse ja liikide väljasuremise pärast. Sicyos villosus’e digiteeritud herbaariumiversiooni põhjal uurib kunstnik fotograafilise meediumi reinkarnatsiooni- ja mäletamisvõimet.

Blau näituse ja selle aasta juunis Berliini kirjastuses K. Verlag ilmuva ingliskeelse raamatu pealkiri „Looduse loor“ viitab Herakleitose kuulsale tsitaadile „Phusis kruptesthai philei“ ’loodus armastab varjuda’, mida Prantsuse filosoof Pierre Hadot (1922–2010) tõlgendab raamatus „Isise loor. Essee looduse idee ajaloost“ (2004, eesti keelde tõlkimisel).

Näituse avapäeval 15. juunil esitletakse Justine Blau värskelt ilmunud raamatut ja sellele järgneb aruteluring, kus Eesti ja välisriikide kunstnikud ja teadlased vestlevad „Looduse looris“ käsitletud teemadel. Arutelul osalemine toimub registreerimisega. Näituse perioodil igal laupäeval kell 11 toimuvad näitusetuurid.

Näitus on osa Ellujäämise Kunstide Loodusloovusfestivalist ning kuulub Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.

Näitus „Looduse loor“ on Tartu Ülikooli botaanikaaias vaatamiseks avatud alates 15. juunist kuni 28. juulini. Sissepääs Tartu Ülikooli botaanikaaia lahtiolekuaegadel kasvuhoonepiletiga.

Näitust toetavad Kultur | lx – Luksemburgi kunstinõukogu, Kultuuriministeerium, Luksemburgi valitsus, Tartu linn ja Eesti Kultuurkapital.

Viimati muudetud 14.06.2024