Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
Menüü
1°
Vaegnägijatele
Turism Kultuuriaken
1°

Uudised

Leia kiirelt:

Avaleht Uudised

Raatuse tn - Narva mnt ristmik suletakse osaliselt

Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Liiklusmärgid

25. juuni 2018 / Jahutustorustiku ehitustööde tõttu suletakse 26. juunist kella 8.30-st kuni 29. juunini liikluseks Narva maantee linnast väljuva sõidusuuna Emajõe-poolne sõidurada.

Seoses sõiduraja sulgemisega ei ole võimalik Raatuse tänavalt sõita Võidu silla suunas.

Ümbersõit (ka bussidel) Raatuse tänavalt kesklinna suunas toimub marsruudil Pikk - Roosi - Narva mnt.

Liiklusskeem
Bussiliikluse skeem

Tööde teostaja on Giga Ehitus OÜ. Sulgemise ja ajutise liikluskorralduse eest vastutaja: Margus Vares (projektijuht, tel 513 7578, [email protected]; [email protected]).

Viimati muudetud 06.07.2018

Samal teemal

KÕIK UUDISED

SÜNDMUSED TARTUS

8veebr Rahvusarhiivi uurijatunnis: isikute leidmine arhiiviallikatest Rahvusarhiivi uurijatunnis: isikute leidmine arhiiviallikatest 8veebr Eesti keele kohvik Keelt praktiseerima on oodatud kõik, kes tahavad igapäevases suhtluses eesti keelega toime tulla. Eelregistreerimine mailto:[email protected] 8veebr Hajaasustuse programmi infopäev 1. veebruarist kuni 3. aprillini 2023 on taas avatud hajaasustuse programmi taotlusvoor! Hajaasustuse programmist on võimalik taotleda toetust vee- ja kanalisatsioonitöödeks, juurdepääsuteede remondiks ning autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks. 8. veebruaril toimuval infopäeval jagavad teavet ning vastavad küsimustele Elva valla piirkondade koordinaatorid Ede Möldre ja Ene Joosing ning arendusspetsialist Sirli Pippar. Vaata täpsemalt ka: www.elva.ee/uldteave-hajaasustuse-programm 8veebr Kirsiaed Tšehhovi „Kirsiaiast” on saanud uuema eesti teatri klassikavaramu. Nüüdne Vanemuise lavastus on näidendi kümnes lavaversioon Eestis sellel sajandil, millele on eelnenud mitu kuulsat lavastust varasemast ajast. Mis saladus siis ikkagi peitub selles enam kui sada aastat tagasi kirjutatud näitemängus, milles on vaid üks suurem väline sündmus: kirsiaia oksjon ja selle mahamüümine? Tõsi, Tšehhovi meistrikäega kirja pandud tegelastegaleriist leiab palju muud põnevat: näiteks varjatud kiindumusi, kiivust, pettumusi, tülpimust ja ükskõiksust. Priit Strandberg: „Tšehhov nimetab oma äärmuslikku melanhooliasse kalduvaid näidendeid ise hoopis komöödiateks. See osutus räägib nii mõndagi Tšehhovi loomingu kohta laiemalt: nutu sees on alati naer, lootusetuses lootus, lõpu sees algus, kurbuse sees ilu. See teeb tema näidendite tegelased elusaks, inimlikuks ja armsaks. Autori viimane näidend „Kirsiaed“ tõstatab küsimuse ajatutest ja ajalikest väärtustest. Kes oleks nõus müüma maha näiteks armastuse ja millise raha eest? Või lapsepõlve? Aeg möödub halastamatult ning unistustest saab reaalsus või valus kaduvik. Millest siis unistada, mille nimel elada? Mälestuste? Kannatuste? Või igaviku? Esietendus 4. veebruaril 2023 Vanemuise väikeses majas KAVALEHT   8veebr Eugène Ionesco „Kuningas sureb" Etendus on ilma vaheajata ja kestab 1 tund ja 50 minutit. 1962. aastal kirjutatud „Kuningas sureb" on Rumeenia päritolu ja Prantsusmaal elanud kirjaniku Eugène Ionesco maailmas enimmängitud näidendeid. Kuningas Bérenger I on 400-aastane. Tal on kaks naist – noorem ja vanem – ihuarst, valvur ja teenijanna. Kuningriik ent on materiaalselt lagunemas... Maa väriseb, loss praguneb, viirused ründavad, planeedid põrkuvad, lehmad ei anna piima. Päike ja muud loodusnähtused on muutunud kuningale allumatuks... Kuningakojas levib sõnum, millest on teadlikud kõik peale valitseja, kes on lavale astudes heas tervises: „Kuningas sureb 1 tunni 30 minuti pärast.“ Lavastaja Maria Peterson: „Lugesin seda teksti prantsuse keeles 2020. aasta aprillis, kui paljud meist olid oma kodudes ‑ teadmatuses tuleviku ees ja harjumuslike sotsiaalsete rollideta. Huvitav oli otsa vaadata sellele „alasti minale”. Kuigi näidendi teema peaks olema tõsine – suremine – tekitas selle teksti ajakohasus ja mitmekihilisus täiesti kontrollimatuid naerusööste ja ootamatuid hingelisi puudutusi. Ilmselt on Ionesco ikkagi tabanud midagi inimeseks olemisele igiomast ‑ egokultust ja selle naeruväärsust hetkel, mil tuleb seista vastamisi viimse tegelikkusega. Ionesco on öelnud: „Ma kirjutasin selle näidendi, et õppida surema.” Mulle tundub, et mida rohkem me surma ja mateeria kadumist endale teadvustame, seda elusamad me oleme.”