Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
-5°
-5°

Reoveeuuringu tulemuste kaart värvub tumepunaseks

Reoveeuuringu tulemuste kaart Foto: Tartu Ülikool

22. oktoober 2021 / Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu seekordsed tulemused näitavad, et koroonaviirusega nakatunute hulk kasvab lähinädalail hoogsalt veelgi. Olukord on muutumas eriti tõsiseks Ida-Virumaal, kus viirusekogus on kerkinud seni kõrgeimale tasemele.

Väga suure viirusesisaldusega proovide hulk on suurem kui kunagi varem pandeemia jooksul. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul näitab uuringutulemuste kaart, et koroonaviiruse leviku raskuskese hakkab koonduma Ida-Virumaale. „Olukord on läinud üsna ruttu päris halvaks. Kui Terviseameti andmetest on näha, et Ida-Virumaa on nakatumiste arvu poolest sel nädalal Tartumaa kätte saanud, siis võib arvata, et eelolevatel nädalatel on suurem tõus veel ees, sest nii suurt viiruse kogust pole varem proovidest leitud,“ rääkis Tenson. Eelolevad nädalad ei too leevendust ka Lõuna-Eestisse, kus paari eelmise nädalaga võrreldes on viirusekogus taas kasvanud. Mõnevõrra rahulikum on olukord vaid Lääne-Eestis ja saartel.

„Praegune viiruse leviku pilt peegeldab Delta tüve agressiivset loomust. Viirus levib kiiresti, sest ühiskonnas on rohkelt viirusevastaste antikehadeta inimesi. Kiireim tee selle pealetungi peatamiseks on vaktsineerimine,“ rõhutas Tenson.

Kuidas proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetud punktproovid näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.

Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.

Rohkem infot uuringu varasemate tulemuste kohta leiab uuringu kodulehelt „Koroonaviiruse seire reoveest“

Lisateave: Tanel Tenson, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor, 5344 5202, tanel.tenson@ut.ee

Viimati muudetud 22.10.2021