Uudised

Kokku on sellise aastanumbriga dateeritud teoseid Tartmusi kogus sadakond, näitusel on kõnekam osa neist töödest.

Näitusel esindatud kunstnikud: August Jansen, Jaan Koort, Ants Laikmaa, Herbert Lukk, Anton Starkopf, Balder Tomasberg, Ado Vabbe, Eduard Wiiralt.

Kuraator: Mare Joonsalu

Näitus „100-aastased teosed Tartu Kunstimuuseumis“ seob tervikuks 1918. aasta ajaloosündmused ja Tartu Kunstimuuseumi kunstikogu, jutustades iga teosega vaatajatele oma loo. Näitus jääb avatuks 15. aprillini.

Eesti Vabariigi sünniaasta tähistas kunstielu elavnemise algust. „Seni põhiliselt välismaal tegutsenud kunstnikud naasid Eestisse I maailmasõja ja kommunistliku revolutsiooni jalust. Tekkisid uued kunstiinstitutsioonid ja algas elav näitusetegevus,“ selgitab näituse kuraator Mare Joonsalu. „Tuues suurtest kunstikeskustest kaasa uusi tuuli, asusid noored kunstnikud siinset kunstielu, mis neile igav ja tardunud näis, elule raputama,“ lisab ta. Otsesemalt või kaudsemalt lähtuti 1905. aastal Noor-Eesti I albumis Gustav Suitsu poolt sõnastatud üleskutsest: „Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“.

Ärevad ajad sütitasid tegutsemisindu, kuid tõid paratamatult kaasa ka kaotusi. Haigused murdsid mitmed noored talendid. 28. novembril algas Vabadussõda, Balder Tomasberg, Herbert Lukk ja Eduard Wiiralt läksid vabatahtlikena rindele. Jaanuaris 1919 langes Herbert Lukk, märtsis Balder Tomasberg. 1918. aasta sündmused jätsid kahtlemata jälje kunstnike tegevusele ja loomingule, töötati väiksemate formaatide ja võimaluste piires käepäraste vahenditega. 

Näitust täiendab avaliku ruumi väljapanek Tartus Poe tänaval.

Näitusega käib kaasas ka haridusprogramm koolidele ja lasteaedadele, täpsem info Kristel Sibul, [email protected], +372 588 17801.

Kuraator: Mare Joonsalu

Graafiline disainer: Jaan Evart

Näituse toimkond: Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema, Piia Õunpuu.