Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu lisaeelarve keskendub suurenenud energiakulude katmisele ja gaasikütte vähendamisele

Tartu Linnavalitsuse pressiteade

droonivaade Foto: Ragnar Vutt

4. mai 2022 / Linnavalitsus esitas linnavolikogule 25,4 miljoni euro suuruse lisaeelarve eelnõu, mis keskendub energia hinnatõusust tulenevate kulude katmisele, küttesüsteemide ümberehitamisele ning IT-süsteemide turvalisusele.

„Lisaeelarve fookuses on kütte- ja elektrihinna tõusuga seotud kulude katmine ühistranspordis ja tänavavalgustuses, aga ka veel lokaalsel gaasiküttel olevates linna hoonetes gaasiküttesüsteemide väljavahetamine, et vähendada nende ülalpidamiskulusid ja sõltuvust Vene gaasist. Väga oluline on praeguses sõjaolukorras suurendada linna IT-süsteemide küberturvalisust ning aidata Tartusse saabunud Ukraina sõjapõgenikke,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Lisaeelarvest kavandatakse 14 miljonit eurot (55%)  põhitegevuse kuludeks ning 11,4 miljonit (45%) eurot investeeringuteks. Kavandatavad kulud kaetakse 17,4 miljoni euro ulatuses eelmisest aastast üle tulnud vahenditest ning 5,7 miljoni euro ulatuses saadud sihtotstarbelistest toetustest, sh põhitegevustoetused 4 miljonit eurot ja investeeringutoetused 1,7 miljonit eurot Puiestee tänava remondi ja tänavavalgustuse projektide rahastamiseks. 1,1  miljonit lisandub kaupade ja teenuste müügist ning maksutuludest seoses ühistranspordi ja rattaringluse piletihindade korrigeerimise ja parkimiskorralduse muudatustega.

1,1 miljonit eurot võetakse laenu Maarja Kooli, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse ja  Tartu laululava hoonete küttesüsteemide vahetamiseks, et vähendada sõltuvust Vene gaasist. Säästlikumale soojavarustusele  lähevad üle Maarja Kooli 6 hoonet, Tähtvere lauluväljaku 2 hoonet, Tamme staadioni 2 hoonet ja  Vaimse Tervise Hooldekeskuse peamaja Nõlvaku 12.

Abilinnapea Priit Humal ütles, et lisaeelarve koostamine sai võimalikuks tänu sellele, et 2021. aasta lõppes linnale finantsilises mõttes hästi ning saadud ülelaekumistest ja säästudest on  võimalik katta hüppeliselt kallinenud energiakulud ning leevendada sõjaolukorrast tingitud inflatsiooni. „Majandusolukord püsib jätkuvalt keeruline ja enamik hangetest on varasematega võrreldes kallinenud kohati isegi kordades. See sunnib meid tegema raskeid valikuid,“ lisas Humal.

Põhitegevuse kuludest 5,8 miljonit eurot (41%) suunatakse hariduse valdkonda,3,8 miljonit eurot (27%) majanduse ning 1 miljon eurot (8%) üldiste valitsussektori teenuste ning vaba aja ja kultuuri valdkonda. Põhitegevuse suuremateks kuludeks on elektri- ja küttehinna kallinemine, transpordi- ja korrashoiuteenused ning Ukraina sõjapõgenike vajadustega seotud väljaminekud. Elektri- ja küttehinna tõusu katteks on lisaeelarvesse planeeritud 1,8 miljonit eurot, sealhulgas tänavavalgustuse kallinemiseks 400 tuhat eurot.

Transpordikuludeks on kavandatud täiendavalt 2,8 miljonit eurot, millest 2,63 miljonit eurot suunatakse bussiliiklusele seoses gaasihinna tõusuga ning 286 tuhat eurot uutele liinidele (nõudeliin Vorbuse-Kardla ja liini nr 1 pikendamine Ränilinna).

Teede ja tänavate  korrashoiuks  on kavandatud 0,9 miljonit eurot, millest  pool läheb asfaltkatendite remondiks ning pool lumerohkest talvest tingitud lisandunud lumevedudeks.

Hariduse valdkonda on planeeritud 0,4 miljonit eurot Ukrainast saabunud laste vastuvõtmiseks Tartu haridusasutustesse. Kavas on suurendada ka reservfondi, et katta  Ukraina sõjapõgenike aitamisega seotud kulusid.

Lisaeelarvega eraldatakse toetusteks 1,5 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit sotsiaalabitoetusteks, 0,2 miljonit  eurot toetusteks erahoidudele, -lasteaedadele ja noorteühingutele, 0,1 miljonit eurot kultuuri- ja spordiühingutele, 0,1 miljonit  muudeks toetusteks. 0,1 miljoni euroga toetatakse ka kultuuri, -spordi ja huviharidusega tegelevaid ühinguid energia kallinemise leevendamiseks.

Investeerimistegevuse kuludest suunatakse 3,8 miljonit eurot (33%) majanduse, 2,1 miljonit eurot (19%) kultuuri, 2 miljonit eurot (18%) elamu- ja kommunaalmajanduse ning 1,96 miljonit eurot (17%) hariduse valdkonna investeeringuteks. Investeeringute rahastusest 83%  moodustavad linna omavahendid ning 17% välisabi. Suurimad lisaeelarve investeeringud on Annemõisa 1a jalgpallihalli rajamine, linna hoonete küttelahenduste väljavahetamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine Annelinnas, Ränilinnas, Veerikul ja Jaamamõisas ning Puiestee tänava rekonstrueerimine Narva maantee ja Roosi tänava vahelises lõigus.

Lisainfo: linnapea Urmas Klaas, tel 7361 221, 513 5145; abilinnapea Priit Humal, tel 503 7227

 

Helle Tolmoff

avalike suhete osakond
kommunikatsioonispetsialist

Tel: 736 1336
Mob: 529 4297

Viimati muudetud 04.05.2022