Tartu Maarja kirik saab uue kellakomplekti
Tartu Maarja kiriku pressiteade
26. aprill 2022 / Tartu Maarja kirikule valatakse 29. aprillil Saksamaal Gescheri linnas asuvas Petit & Gebr Edelbrock kellavabrikus Ellen Hüeskeri juhtimisel uus kirikukellade komplekt.
Maarja kiriku tornis hakkavad helisema neli kella. Ristil on neli haru, Piiblis neli paradiisijõge, Vanas Testamendis maal neli veerandit. Kokku moodustab number 4 terviklikkuse. See kujutab lõpetatust ja ühtekuuluvust.
Kelli ehivad Tartu Maarja kihelkonna vöökirjad Eesti Rahva muuseumi kogudest. Mustreid tutvustas muuseumi teadur, etnoloog Reet Piiri. Temalt saadud väga põhjaliku teabe alusel tegi Tartu Maarja kogudus lõpliku valiku.
Kõik kellad annetab Maarja kogudusele Janek Veeber koos perega. Kellakomplekti maksumus koos vajalike lisadega (helistamismasinad, kellatool, kellarõdu aknad jne) on ca 150 000 eurot. Kellade jaoks on 2000 euro suuruse annetuse teinud ka Rein Kermes.
Kolm kella kannavad kristlike vooruste nimesid Armastus, Usk ja Lootus. Neljas kell on Rõõm. Igal kellal on lisaks vöömustrile oma spetsiifiline kaunistus, millest allolevas kellade kirjelduses ka rohkem juttu. Rõõmu kell hakkab päevasel ajal lööma tunde.
Kellade tellimisega on Tartu Maarja Kiriku Sihtasutust nõustamas Toomas Mäeväli, kelle soovituste järgi ka nende suurused ja löögitoonid valitud said. Löögitoonide valikul arvestasime sellega, et meie kellakomplekt täiustaks Tartu kiriku kellade ansamblit, selgitab EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. Toomas Mäeväli lisab, et kellade suurused on valitud nii, et nad mahuksid torni ja rikastaksid oma helinaga Tartu miljööd.
Tartu Maarja kiriku kellad paigaldatakse torni eesoleva jaanipäeva paiku. Lisaks saab Maarja kiriku kellarõdu ka aknakatted, mille lahendus on hetkel välja töötamisel. Akende katmise eesmärk on kellade heli suunamine ja pehmendamine, et arvestada kõrval asuvate majade elanike heaoluga.
Maarja kiriku torni taaspüstitamise töödega alustati 2021. aastal ning hoolimata raskustest meie ümber jagub taastamisele jätkuvalt heldeid annetajaid. Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse juhataja Silvia Leiaru rõõmustab, et tööd on tänu headele inimestele viimastel aastatel jõudsalt edenenud ning Maarja kiriku torn kõrgub ja on nähtav linna erinevates nurkades.
Paralleelselt kellade tööga käib kiriku juures tornitipu katmine plekiga ja tornikuke ning kera valmistamine. Mööda jalutajatel on praegu hea võimalus tipu töid maapinnal jälgida.
Oleme väga tänulikud igale annetajale ja toetajale, kes Maarja kiriku taastamist oma südameasjaks peavad. Olge väga hoitud ja õnnistatud, ütleb Leiaru.
Esimene kell on Armastus. Mida ta meile räägib?
Minu toon on es1 ja läbimõõt 1,32 meetrit. Ma kaalun umbes 1450 kilo.
Ma räägin sellest, kuidas Jumal on maailma nii vägevalt armastanud, et ta oma Poja meie eest ohvriks on toonud. Kristuse armastuses oleme mõistnud headust ja tema õhutab meis iga päev armastuse suurust. Et me seda meeles peaks, on minu pinnale kaeverdatud Johannese evangeeliumi 3. peatüki 16. salm vanas Tartu maakeeles: „Nida om Jumal ma ilma armastanu“
Kirjale lisaks ehib mind kaunimast kaunim pilt – ema lapsega. See on kujundatud vana, 1885. aastast pärit leeritunnistuse järgi, mille on alla kirjutanud Maarja kiriku õpetaja, vanade eesti juurtega Paul Gerhard Adalbert Willigerode. Neitsi Maarja, minu kiriku nime andja, hoiab minu pinna pitseril süles Jeesuslapsukest.
Olen Armastus, Maarja kiriku suurim kell, kes kumiseb armastusega Jumalale, Maarjale, Maarjamaale, kõigile emadele ja igale ligimesele.
Teine kell on Usk. Mida on temal jutustada?
Kui hakkan lööma, kuuled tooni f1. Mu läbimõõt on 1 meeter ja 18 sentimeetrit. Ma kaalun 980 kilo.
Minu küljelt võid lugeda: „Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.“. See on Pauluse kirjast filiplastele. Kui ma löön, kuuled mu kuminas juttu meie elu nurgakividest. Ristirahva jaoks, aga ka kogu õhtumaa kultuuri jaoks tähendavad need kristlikke väärtusi. Nende tugevale põhjale oleme ehitanud oma kogudused, oma kirikud. Nende nimel töötavad usus meie vaimulikud. Ka nendest vestab mu kõma. Ja muidugi kõigist, kes kuulevad ja võtavad usus vastu Jumala tõotusi hoida oma kätt inimkonna kohal.
Inimeste usku neisse lubadustesse kinnitab minul peale vermitud Lutheri roos – rist keset südant, mille ümber on viie õilmega roos.
Kolmanda kella nimi on Lootus. Millest sa helised, Lootus?
Ma helisen tooni g1. Mu läbimõõt on 3 sentimeetrit üle meetri. Ma kaalun 670 kilo.
Ma kannan kirja 39. psalmi 8. värsireast: „Issand, oma lootuse ma panen üksnes Sinu peale“.
Ma räägin meie koguduse, eestlaste maa- ja linnakoguduse lugu. Meenutan, kuidas inimesed tulid kokku ja jäid kokku, et püstitada pühakoda ja tulla lootuses sinna oma elu ülendama. See on ilus lugu.
Ma räägin ka kogu eesti rahva lugu. Räägin, kuidas inimesed tulid läbi sõdadest ja vaenust, valedest ja keeldudest olla meie ise. Meie rahva kurbadel tähtpäevadel mälestab mu hääl kodunt vägisi viiduid, oma aate eest hukkunuid, sõjaväljadel langenuid, võõrsile maetuid. Meenutan kannatusi ja märtreid, aga mäletan ka seda, kuidas lootus hoidis elus meie vaimu ja säilitas meie sees vapra vastupanu.
Minu esiküljel on Tartu linna vapp. Just Tartu linn andis esimesena lootust, et suures sõjas hävinud ja hiljem ilmalikuks muudetud hoonest saab jälle kirik. Just Tartu on aidanud, toetanud, nõustanud ja hoidnud Maarja koguduse lootust, et taas kerkib taeva poole Maarja kiriku ilus torn.
Neljas kell on Rõõm. Mis on tema sõnum?
Minu toon on b1. Mu läbimõõt on 0,86 meetrit. Ma kaalun ligi 370 kilo.
Hakkan Maarja kiriku tornist lööma täistunde. Minu kõla hoiab tartlaste meeles Luuka evangeeliumi 2:10 värsi: „Ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.“ See on ka minu peal kirjas.
Veel kannab mu pind noodiridu. Need on pärit J. V. Jannseni laulust „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Esimest korda lauldi neid sõnu I üldlaulupeol, mis läks teele Maarja kirikust. Hiljem ülenes just see laul Eesti hümniks. Minu kehale on need noodid oma käega kirjutanud helilooja Alo Põldmäe. Tema on ju Maarja kirikuga seotud ka oma loomingu kaudu, sest on kirjutanud meile teose „Maarja kiriku täht“. Just meie rahvushümni kolmas salm kinnitab, et Jumal õnnistab Eestit, meie isamaad, igas tema teos. Seda mõelda on suur rõõm.
Minu hääles on tänu ja teadmine, et headus toob rõõmu. Öelgu iga inimene teistele häid sõnu ja tehku häid tegusid!
Hõikaja hääl kõlab Viljandimaalt kodukirikusse kätte
Tartu Maarja kiriku ajalooline kell Hõikaja lööb Viljandimaal Paistu Maarja kiriku tornis. Tänu perekond Salumäedele päästeti kell hävinenud Maarja kiriku rusudest ning on tänaseni säilinud. Tartu Maarja kogudus on kella päästjatele ning säilitajatele äärmiselt tänulik. Hea koostöö on koguduste vahel tihenenud ning nõnda sai Hõikaja hääl 2021. aasta 12. juulil, Tartu Maarja kiriku 80. hävimise aastapäeval taas kodukiriku tornist kõlada. Paistu koguduse õpetaja Allan Kährik salvestas kella heli, mida siis kõlarite abil Tartus toimunud mälestuspalvus kontserdil ette mängiti.
Kuivõrd aga nõnda väärtuslik ajalooline ese on säilinud, soovib Tartu Maarja kogudus, et kell võiks taas ühel päeval kodukirikut ehitida. Tartu Maarja ja Paistu Maarja koguduste vahel koostööd eest vedanud Toomas Savi on leppinud kokku, et Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus aitab Paistu kirikule tänutäheks Hõikaja hoidmise eest hankida uue kella või kellad. Kui need Paistu jõuavad, tuleb Hõikaja koju ning saab siin väärikalt eksponeeritud.
Ka Sina võid olla kirikuehitaja
Järgmiseks Maarja kiriku taastamise etapiks on kavandatud Tiigi tn poolsete töö- ja olmeruumide kandevkonstruktsioonide väljaehitamine ning katusetööd. Etapi eeldatav maksumus on 800 000-1 000 000 eurot. Maarja kiriku olemasolev katus sajab hoolimata mitmetest parandustest jätkuvalt läbi. Vana eterniit on õrn ning katusel parandustöid tehes võib seda kergesti teisest kohast vigastada.
Katusetööde toetamiseks saab teha nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse Swedbanki kontole EE132200221021269201. Anonüümseks annetuseks võib helistada 900 1842 annetad 5 eurot, 900 1941 annetad 10 eurot, 900 2019 annetad 50 eurot.
Viimati muudetud 26.04.2022
