Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Tartu Ülikooli kunstimuuseum toob näitusesaali 28 kultuuri- ja teadustegelase surimaskid 

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi pressiteade

Foto Gustav Suitsu surimaskist. Foto: Tartu Ülikool

6. mai 2021 / Alates 14. maist on külastajatele avatud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näitus “Surma pale. Elu vägi surimaskides”, mis on pühendatud elu mälestustele ja väärtusele.  

“Ühelt poolt näitavad surimaskid ilustamata kõige kaduvust, teisalt aga ülistavad need kadunu igavest mälestust väärivat elu,” ütles näituse kuraator Ken Ird. 

Maskid dokumenteerivad kõige ausamalt inimese nägu vahetult pärast viimast hingetõmmet, väljendades seeläbi elu ajalikkust. Samal ajal on need tänu vahetule kokkupuutele lahkunu näoga omamoodi kultuurireliikviad, mis on laetud lahkunu elujõuga. 

Näitusel “Surma pale. Elu vägi surimaskides” on eksponeeritud kolmandik Eesti muuseumide kogude surimaskidest. Ühes ruumis kohtuvad 28 märkimisväärse kultuuri- ja teadustegelase elud. Nende hulka kuuluvad Aleksander Puškin, Immanuel Kant, A. H. Tammsaare, Oskar Luts, Netty Pinna, Kalju Komissarov jt. Vanim mask näitusel on 217 aasta vanune Immanuel Kanti surimask, kõige värskem neli aastat tagasi lahkunud Kalju Komissarovi surimask. 

"Näituse tegemise juures oli üllatav teada saada, et surimaskide puhul on tegemist elava praktikaga. See paneb surma ja matusekombestikku hoopis teise pilguga vaatama," ütles näituse kuraator Anu Rae.  

Näitus tutvustab surimaskide kui kunstiesemete võtmise praktikat. Legendaarse Eesti teatritegelase Kalju Komissarovi surimaski võtmise kogemusest räägib videointervjuus Ugala teatri grimeerija Ülle Konovalov. Külastajatel on võimalik videost jälgida kuraatorite näojäljendite võtmist ja neid maske oma käega katsuda.

Surnute ja maskide seos ulatub juba aastatuhandete taha Vahemere vanade kultuuride aega, kui toonaste matuserituaalide käigus kaeti lahkunu nägu maskiga. Renessansiaegses Itaalias hakati XV sajandil surimaske kasutama lahkunu mälestusesemena.  

Surimaskide viimaseks kõrgajaks Euroopas võib pidada XVIII ja eriti XIX sajandit, kui neid võeti nii leina väljendamiseks kui ka teaduslikel eesmärkidel. XX sajandiks juurdus lääne kultuuriruumis tava võtta surimask isikult, kelle elu sooviti mäletada ja saavutusi hinnata. Surnult maski võtmise tava hoiavad üksikud matusebürood ning peamiselt kunstnikud ja teatritegelased elus ka tänapäeval. 

Kuraatorid: Ken Ird, Anu Rae   
Kunstnik: Kristjan Suits   
Graafiline kujundaja: Katre Rohumaa (Tallinna linnateater)   
Projektijuht: Ken Ird  
Toimkond: Anne Arus, Karoliina Kalda, Tiiu Kreegipuu, Ele Loonde, Külli Lupkin, Tanel Nõmmik, Kristiina Ribelus, Külli Valk  

Lisateave:  
Ken Ird, Tartu Ülikooli muuseumi kogude osakonna kuraator, näituse kuraator ja projektijuht, 522 6980, [email protected]  
Anu Rae, Tartu Ülikooli muuseumi kogude osakonna kuraator, näituse kuraator, [email protected]  

Viimati muudetud 06.05.2021