Tartu Välismaalaste Teenuskeskus: Eestisse elama asuja vajab mõistmist sama palju kui praktilist tuge
Kultuuriministeerium
/ Tänavune aasta jääb paljudele ametiasutustele nii suuremates linnades kui ka väiksemates kogukondades meelde erakordset abistamist, mõistmist ja tuge nõudva aastana. Just sellist panust vajavad välismaalt Eestisse saabujad vahel spetsialistide hinnangul veel rohkemgi kui tavapärast praktilist abi, mida nii ehk naa on tarvis pakkuda.
Pea igal asutusel, kes mingil määral välismaalastega Eestis kokku puutub, on tänavu ilmselt tulnud nii mitmeski mõttes enda piire ületada - olgu tegemist teenindatavate inimeste hulga, abistajate endi meeskonnaseisu või hoopis küsimuste osas, millega varem pole kunagi kokku puututud. Või tempoga, mis saadab pidevaid muutusi seoses välismaalaste vastuvõtmisega Eestis.
Tartus, ülikooli peahoone vastas tegutsev Tartu Välismaalaste Teenuskeskus (Tartu Welcome Centre) on üks neist asutustest, mis on varemgi hulgaliselt välismaalastega kokku puutunud. Tänavu sai aga tavapärane aastane 2000 juurde jääv kontaktide maht juba mõnda aega tagasi ära teenindatud ning aasta lõpuks jõuab number pigem 4000 lähedale. “Kui muidu tuleb meie juurde konsultatsiooni umbes 200 välismaalast ühe kuu jooksul, siis nüüd augustis, enne kooliaasta algust, nõustasime koguni 800 siia elama asunud inimest,” toob keskuse juht Janika Hango kõneka näite.
Eestisse elama asumise põnevus on asendunud ellujäämisvajadusega
Kui varem nägi Tartu linna ja kahe ülikooli koostöös tööle pandud keskuse juht välismaalaste silmis pigem elevust ja sära siia õppima ning elama asumise põnevuse osas, siis alates sõja algusest Ukrainas on see asendunud pigem ellujäämisinstinkti ja viimase õlekõrre abipalvetega. “Kindlasti on see lisaks meile nii ka paljudes teistes asutustes ja see on paratamatu,” märgib ta.
Järsult tõusnud töömaht välismaalaste vastuvõtmise, nende nõustamise ja vajalike dokumentide väljastamise osas on Hango sõnul loomulikult kurnav lisaks saabujatele ka neid vastu võtvatele ametnikele, kuid ses osas võiks end tema sõnul vahel asetada saabuja rolli. “Kui me ise peaksime kuhugi tundmatus olukorras abi paluma minema, kuidas me siis tahaksime, et meisse suhtutakse?” paneb ta südamele. Seetõttu ongi Hango sõnul pandud ka teenuskeskuses fookus vajalike lahenduste leidmisele ja uues olukorras toimetulekule, et sel viisil abivajajatele rohkem toeks olla.
Välismaalt saabujate küsimused ja mured on täna teised kui varem
Kui varem pöörduti Tartu Welcome Centre’sse juba mõnda aega enne Eestisse saabumist, et end kehtivate nõudmistega ja kohanemiseks vajaliku infoga kurssi viia, siis täna ilmub suur osa tulijatest otse nõustamisruumi, olles Eestisse saabunud eelneva ettevalmistuseta. Sellest tulenevalt on ka küsimused kohaliku elu ja asjaajamise kohta mõnel määral teistsugused kui varem.
“Kui seni vastasime kõige enam küsimustele erinevate dokumentidega seotud registreerimiste, elukoha, majutuse ja meditsiini teemadel, siis nüüd on näiteks olulisel määral lisandunud ka ühistranspordi teemad, toimetulekuga, laste haridusvõimalustega või üüripinnaga seotud küsimused,” märgib Hango ja lisab, et majutustemaatika muutus kriitiliseks just enne kooliaasta algust, mil konkurents ülikoolilinna üüripindadele kasvas eriti suureks. “Samas tahaks näha väga palju rohkem mõistmist meie üürileandjate poolt - meil kõigil on kohustus, mitte võimalus, registreerida oma elukoht. Sageli aga ei taheta sellest kahjuks aru saada ja kujutatakse vanast ajast ette olematuid hirme, isegi kui elukoha registreerimist on võimalik omanikul iga hetk lõpetada,” märgib ta. Hango lisab, et paraku saab Euroopa Liidu kodanikele väljastada isikukoodi vaid siis, kui inimesel on riigis olemas elukoht.
Just erinevatele osapooltele, nii tulijatele kui ka kohalikele suunatud selgitustööst jääbki Hango sõnul vahel vajaka. On küll kehtestatud reeglid ja nõudmised ning loodud on asutused, kelle kaudu neid täita saab, kuid mille jaoks miski nagu ID-kood või -kaart vajalik on ja mida sellega teha saab, see jääb sageli selgituseta, olles meile endile iseenesest mõistetav. Nii pakubki välismaalaste teenuskeskus Tartus oma ruumides lisaks tavapärastele toimingutele ja nõustamistele Eestisse saabujatele ka võimalust läbida tasuta riigi poolt loodud kohanemisprogramm Settle in Estonia, kus kõik taolised küsimused vastuse saavad.
E-riik: meie jaoks igapäevane, välismaalastele tänaseni uskumatu
Kui Eestis oleme harjunud, et kõik eluks vajalikud toimingud saavad tehtud online, siis välismaalt saabujatele on see sageli kohalikke igapäevatoiminguid korraldades üllatuseks. Seetõttu toimuvad ka riigi poolt korraldatavad kohanemiskoolitused lisaks virtuaalsele formaadile ka füüsiliselt kohapeal nii Tartus kui ka teistes linnades - Tallinnas, Jõgeval, Põltsamaal, Haapsalus, Narvas, Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Kundas jne.
“Ainuüksi see, et meie isikukood pole suvaline numbrite jada, vaid on üks ja ainus kombinatsioon, mis seob isiku erinevate riigi teenustega, vajab välismaalastele põhjalikku selgitamist ega tohiks jääda pelgalt administratiivseks protseduuriks,” paneb Hango südamele kõigile, kes puutuvad oma töös kokku välismaalaste vastuvõtmisega Eestis. Ja nii võikski tema sõnul arvestada, et tulebki astuda sammuke kaugemale ning mõista, et lisaks ladina tähestikule on meie puhul võõras ka tehnoloogiline keskkond ning süsteemid, kus meie oleme harjunud toimetama ning kus toimub iga samm meie elukorralduses - olgu selleks elukoha või lasteaiakoha registreerimine. “Kui meie juurde saabub inimene, kellel on küll e-posti aadress olemas, aga kes pole kordagi seda kasutanud, siis on selge, et seda kõike on tema jaoks korraga liiga palju,” sõnab ta.
Praktilise toe kõrval oluline väärtus just emotsionaalsel poolel
Lisaks registritega seotud küsimustele ja ankeetide täitmisele on Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse juhi sõnul kasvanud kordades ka emotsionaalse toe vajadus. “Sõja eest siia saabujat ei oota sageli ees ükski tuttav ning võibki olla nii, et ametiasutuse kontaktisik on tema ainus kohalik kontakt riigiga. Seda ei tohiks unustada,” märgib Hango ja lisab, et vahel aitab pöördujat väga paljuski juba ainuüksi see, kui keegi tema mure ära kuulab.
Keskus leidis abi sõja eest siia põgenenutele suurema toe pakkumiseks ühelt Ukrainast põgenenud psühholoogi haridusega naisterahvalt. Tänu Tartu kolmele Rotary klubi esialgsele rahalisele toele ja koostööle linnavalitsusega asus ukrainlannast psühholoog nõustama kohapealseid kaasmaalasi. “Usun, et see on väga hea ja kindlasti suureks abiks lisaks nendele administratiivtoimingutele, mille osas välismaalasi aidata saame,” selgitab Hango.
Parimate praktikate jagamiseks oli keskusel juba varasemalt eesmärk koondada kokku välismaalastega tegelevad partnerid ja luua sarnaste teemadega tegelev kogukond, kus üksteist aidata. Aga siis tuli koroonakriis ja sel aastal Ukrainas toimuva sõjaga seonduvad teemad, mis selle plaani tulevikku lükkasid. Ometigi vaatab ta tulevikku helgelt, sest nüüd on häid praktikaid ja kogutud teadmisi, mida omavahel jagada, kindlasti veelgi rohkem.
MIS ON TARTU VÄLISMAALASTE TEENUSKESKUS (TARTU WELCOME CENTRE)?
Tartu linna, Tartu Ülikooli ning Maaülikooli koostöös loodud MTÜ eesmärk on aidata piirkonda saabuvatel uussisserändajatel sujuvalt kohaneda ning Eesti ühiskonda sisse elada.
Teenuskeskuses saab taotleda isikukoodi ja registreerida oma elukohta. Samuti ollakse abiks bussikaardi isikustamisel, erinevate eluliste teemade/küsimuste osas ning pakutakse ühiskonda kohanemiseks mõeldud seminare, koolitusi ja keelekursuseid.
Aasta jooksul saabub keskusesse konsultatsioonile keskmiselt üle 2000 välismaalase, tänavu on neid juba üle 3000. Kõige enam külastajaid on eelmisel aastal saabunud Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast, tänavu eranditult kõige enam just Ukrainast.
Kohanemisprogramm “Settle in Estonia”
Riiklik tasuta õppeprogramm Settle in Estonia aitab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel siin kergemini sisse elada ja kohaneda. Koolituste käigus antakse ülevaade Eesti riigi ja ühiskonna toimimisest ning igapäevasest elukorraldusest. Lisaks pakutakse algtaseme eesti keele õpet. Koolitusi saab läbida nii kontakt- kui veebivormis. Rohkem infot: settleinestonia.ee
Viimati muudetud 01.11.2022
