Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image
11°

Urmas Klaasi kõne Eesti Vabariigi 101. aastapäeva aktusel

Urmas Klaas

22. veebruar / Tartu linnapea Urmas Klaasi kõne Eesti Vabariigi 101. aastapäeva aktusel Eesti Rahva Muuseumis 22. veebruaril 2019.

 

Lugupeetud aukodanikud, Tartu Tähe ja Tartu medali kavalerid,

Euroopa Komisjoni asepresident,

austatud peaminister,
linnavolikogu esimees,
head tartlased ning Tartu sõbrad, mu daamid ja härrad!

 

Meil on tänapäeval imeline võimalus rännata sajandite taha - piiluda rahvarõivatriipude, fotoalbumite ja peremärkide abil viivuks ajaloo kihistusi, aimata ja näha kõike seda, mis oli varem, mis oli alguses. Aja taha rännata on eriline siin, peagi oma 110. sünnipäeva tähistava Eesti Rahva Muuseumi seinte vahel, kust avanevad meie esivanemate kodud, nende lood ja rännuteed. Oleme ju meiegi siia täna õhtuks teatud mõttes kokku kogutud – oma elulugude ja elutegudega, tartlased nagu me oleme. „Eesti, su rahva süda tuksub surematus Tartus ja tema süda tuksub meis,“ kirjutas Bernard Kangro.


Neid südametukseid kuulen ma pidevalt. Neid liigutavalt kauneid aja ja inimeste kohtumisi, mis näitavad Tartu pikka lugu. Meenutan hetke täpselt kahe kuu eest Vanemuise väikese maja lavalt, mil tähistasime Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva. Jaan Tõnissoni pojapoeg Tõnis Tõnisson ütles, et ta on seal saalis kahel korral tähistanud oma vanaisa sünnipäeva. Siis kui ta sai 70-aastaseks ja nüüd, mil tähistati tema 150. sünniaastapäeva. 86-aastane Tõnis Tõnisson lisas: „Aga ikka istun ma väikese poisina oma vanaisa põlvel.“ Just sellistel hetkedel mõtlen Tartule kui ühele imelisele ajajoonele, kus ajalugu kannab edasi traditsioone, vabaduseaadet ja püüdu vaba mõtte poole. Tartus on endiselt hõljumas – ja täiesti virgena – nii Hurda kui ka Kreutzwaldi, Tobiase ja Tubina, Luige ja Matteuse maailm. Nende puudutus ei kao kuhugi.


Kuid Tartu on avatud ka uutele mõtetele, ideedele ja algatustele.


Alles see oli, mil Tartu sai UNESCO üleilmseks kirjanduslinnaks. Juba kolmandat aastat kannab Tartu kirjanduselu vaimu linnakirjanik, kes on kui Tartu saadik Tartu vaimu ja sulega. Või meie pürgimine 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile – tänaseks on Tartu koostanud väga põhjaliku visiooni sellest, millist Tartut ja Tartu kultuurielu tuiksooni me soovime siin näha ja kogeda. See on olnud suurepärane teekond, milles on väga tähtis roll sadadel tartlastel, paljudel Tartu kogukondadel, meie kõrgkoolidel, muuseumidel, Tartu sõpradel kodus ja kaugel. Kõigil, kes on Tartut usaldanud kultuuripealinna teekonnal. Sellel teekonnal ongi kõige olulisem enesesse vaatamine, aus pilk meie linna positsioonile nii Eestis kui ka terves Euroopas. Selle Euroopa kõige hinnatuima kultuuriprojekti ettevalmistamine ja Tartu jagamine maailmaga on suur proovikivi, kuid see avardab kindlasti Tartu kohta maailmakaardil.


Tartu ei taha Euroopa kultuuripealinnaks saada ainult Euroopa jaoks, vaid ka meile enestele, sest kui me ise tunneme siintoimuva üle uhkust, siis jagub seda rõõmu ja väärt kogemust tervele maailmale.


Tartlasi on ikka juhtinud koostegemise rõõm ja kogukondade side. Loodetavasti toob see koostöö meile ka Euroopa kultuuripealinna tiitli. Aga mitte ainult seda. See kambavaim võiks juhtida meid kõigis meie tegemistes. Ka selleks, et ära hoida runnellikkult sõnastatult seda, „mis võõrastav ja vaenulik, mis vaenulik ja valelik – ja võidelda, kus võimalik, kus võimalik ning vajalik“.


Head külalised,
Tartu on olnud läbi sajandite hea kodu nii akadeemilisele vaimule kui ka ettevõtlusele – kõigele sellele, mida targad linnad tavapäraselt endas sisaldavad. Tartu on kõige muu kõrval endiselt tootmislinn ning siinsed tööstuse lipulaevad: Estiko, Salvest, Sangar, Samelin, metalliettevõtted ja paljud teised on kindlalt rivis ning maailmas kõvad tegijad. Läinud aastal võttis Tartus koha sisse üleilmselt mitmeid innovatsiooni- ja kasvuauhindu võitnud Kanada ettevõtte Fleet Complete. Suuna Tartusse on võtnud ka rahvusvaheliselt tuntud Kühne&Nagel, mis näitab, et suurkorporatsioonid näevad Tartut perspektiivikana ning julgevad siia investeerida.


Jaanuaris juba kolmandat aastat järjest toimunud sTARTUp Day ärifestival tõi seekord Tartusse 3900 inimest 65 riigist, kohal oli üle 100 investori ja üle 350 start-up-ettevõtte. Seega on heade tavade ja heade mõtetega Tartusse tulijad ning uued ettevõtmised siia alati oodatud.


Tartu on heade mõtete linn, aga veelgi enam tark linn ja seda aastast 1632. Tarka linna mõistetakse maailmas erinevalt – Tartu jaoks väljendub tark linn siinsetes inimestes, nende väärtustes ja põhimõtetes. Rakendame kõiges nutikat, ergast ja kaasaegset mõtteviisi, et Tartu saaks koos elanikega areneda üha edukamaks suunanäitajaks. Räägime üheskoos tarkuse ja hoolivuse keelt ning õpetame seda ka kõigile teistele. Tark linn pole omaette eesmärk, vaid midagi, mille abil eesmärke seada ja ellu viia.


Lugupeetud kuulajad,
olen aastapäevakõnedes alati maininud Tartu ja Tallinna vaheliste ühenduste olulisust. Eesti valitsus – nii see kui ka järgmine – seisab sõna otseses mõttes valiku ees, kas vaadata lahendusi otsiva ja tulevikku pürgiva Eesti poole või jääda imetlema olemasolevat. See aga ei vii meid tänasest homsesse. Tartu ja Lõuna-Eesti ei soovi ju ehitada maanteid autode ega busside ära mahutamiseks. Meil on vaja ühendusi inimestele, et väärtustada inimeste aega ja elusid. Meil on vaja ühendusi, et „mõte liiguks“. Nii nagu ütles Peetri kiriku õpetaja Ants Tooming iseloomustades professor Kalle Kasemaad Eesti Rahvusmõtte auhinna üleandmisel: „Kui näen professor Kasemaad Tartu tänavail liikumas, siis mõtlen kohe, et “mõte liigub”.“ Tõepoolest, Tartus mõte liigub. Tartu on ainulaadne linnalabor mistahes heade mõtete sündimiseks ja nende liikumiseks.


Sellel suvel kasvab Tartu mitmel korral endast suuremaks. Nii nagu ka läinud suvel, kui Tartu võõrustas üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamust ja tuhandeid noori sõpru Baltimaadest või võttes vastu kuue riigi presidente. Selle aasta maikuus saab siin kokku Tartu ülikooli vilistlaspere. Juunis tähistame Eesti laulupeo 150. juubeliaastat Tartu laulupeoga. Laulupeoaastal on väga oluline ka tegutseda jätkuvalt selles suunas, et Eesti üks olulisemaid kirikuid – Maarja kirik saaks taastatud. Selles kirikus tuksub Eesti süda, siin on üks meie loo algusi. Oleme sel suvel koduks ka ühele suurimale maailma rokipeole, kui siinsamas endisel Raadi lennuväljal astub lennurajale rokkbänd Metallica. Meile tuleb külla 70 000 muusikasõpra. Nii puudutavadki Tartut suured ja vägevad, samas ka pisikesed, aga ikka südamest tulevad teod ja mõtted. Ja Tartu puudutust viiakse siit tuhandetes südametes üle maailma endaga kaasa.


Head külalised,
tartlaste ühist peret ja meie vaimu võib kadestada iga maailmalinn – see on kui suur mesilaspere, mille südames tuksubki see päris Eesti. See pere oskab olulistel hetkedel kokku hoida – nagu ka hiljuti taas kogesime – koos mõelda ja koos edasi liikuda. Tartus on hoiul see tarkus, mida on siia sajandeid üle maa kokku toodud ja sajandeid siit laiali veetud. Tartu varaaidast on sündinud Eesti.


Soovin teile ilusat Eesti 101. sünnipäeva ja kaunist piduõhtut.


Elagu Tartu! Elagu Eesti!

 

 

Viimati muudetud 25.02.2019