Visioonikonverents

Linnad koosnevad paljudest erinevatest lugudest. Mida rohkem eri lugusid, seda rikkalikum on linn. Tartu on täis lugusid, mis jutustavad ülikoolilinnast, targast ja ettevõtlikust linnast, jõeäärsest romantikast, boheemlastest ja kirjanikest, professoritest ja ärimeestest. Uusi lugusid sünnib pidevalt juurde, pajatades nüüdseks ka ellujäämise kunstidest või kestlikust arengust, elurikkusest või nutikast majandusest. Tartu on kui Emajõgi, justkui sama, aga alati muutumises.  

5. mail 2023 toimunud visioonikonverents tõi kokku inimesed erinevatelt elualadelt ja kutsus kaasa mõtlema, millised on olulisemad teemad täna ja homme, millest tuleb Tartus rääkida ning mille poole sihte seada.  

Konverents oli alguspunktiks Tartu linna uue arengukava koostamisele, mis seab Tartu linna olulisemad arengusuunad aastani 2035.

Konverentsi korraldasid Tartu linn ja Tartu Ülikooli kestliku arengu keskus.

• Vaata konverentsi ülekannet
• Konverentsi fotod

Kell 10.30 Kogunemine

Kell 11.00
Sissejuhatus konverentsile – päevajuht Marii Karell
Avakõne – Tartu linnapea Urmas Klaas

Kell 11.15–12.25
I. Tartu kui kodu

Hea linn on hea koht nii elamiseks, töötamiseks kui ka õppimiseks. Heas linnas on tehiskeskkond ja looduskeskkond tasakaalus, seal leiab erinevas eas ja eluetapis olev inimene oma koha ja väljundi. Aga milline see tasakaalupunkt on? Kas see on erinevatel inimestel erinevas kohas? Milline on koostööd toetav elukeskkond ja kas Tartu vastab nendele tingimustele? Viimaste aastate jooksul on Tartut mitmeid kordi esile toodud linnaruumi arengu poolest, olgu see mõni avaliku ruumi projekt, rattaringlus ja gaasibussid või Autovabaduse puiestee. Kas need edulood on vaid lood või sümboliseerivad need ka laiemaid muutusi elukeskkonnas? Kas muutusi tuleb forsseerida või peaksid need toimuma rahulikult?

Inspiratsioonikõne: Tuul Sepp
Vestlusring: Tuul Sepp, Elise Metsanurk, Margo Külaots, Jiří Kreijčí
 
Kell 12.25–12.45 kohvipaus

Kell 12.45–13.50
II. Tartu koht Eestis

Tartut võrreldakse paratamatult Tallinnaga. Naljaga pooleks on Tallinn pealinn, aga Tartu peaga linn. Eesti riigi sünd, aga paljuski ka tänane riigi kursi suunamine on ühel või teisel moel ülikoolilinnaga seotud. Ka suur hulk nii endisi kui ka praegusi riigitüüri hoidjaid on oma hariduse saanud just Tartus, kus ülikool ja linn moodustavad ühte põimunud terviku. Mis rolli mängib Tartu pealinnastuvas Eestis, kus n-ö kuldse ringi vallad võtavad Eesti elanikud järjest endale? Milles peaks Tartu jääma eestvedaja rolli? Mis tugevused on just Tartul, mida arendada kultuuris ja hariduses, mis tõmbavad ka aastakümnete pärast inimesi just Tartusse ja Lõuna-Eestisse? Kas kultuuripealinna tiitel jääb ka aastakümneid hiljem pärast 2024. aasta sündmusi Tartule?

Inspiratsioonikõne: Tõnu Runnel
Vestlusring: Tõnu Runnel, Margit Keller, Berk Vaher

Kell 13.50–14.20 kohvipaus

Kell 14.20–15.25
III. Tartu roll maailmas

Tartu kultuuripealinna 2024 kandev kontseptsioon on „Ellujäämise kunstid“. Veel mõni aasta tagasi pidasid paljud seda arusaamatuks ja kultuurikaugeks. Täna on selge, et kahjuks või õnneks on tegemist ajakohase ja tulevikku vaatava kontseptsiooniga. Olgu need muutused kliimas, möödunud tervisekriis või ilmselge julgeolekuoht – kõigil nende kriisidega kaasnevatel nähtustel on selge mõju inimese toimetulekule. Mis rolli mängib Tartu Euroopa ja maailma areenil? Mis on need teadmised, oskused, väärtused, mida soovime maailmaga jagada ja mida peaksime juurde õppima? Kas kunste, mida meie oskame hinnata ja kanname endaga, hinnatakse ka mujal maailmas? Millised on meie ellujäämise kunstid? Kuidas rääkida kliimakriisist ajal, kui „pommid kukuvad“?
 
Inspiratsioonikõne: Erik Puura
Vestlusring: Erik Puura, Lili Milani, Paavo Nõgene, Kaimo Kuusk

Kell 15.25 kokkuvõtted

Tuul Sepp on tuntud Eesti loomaökoloog, kes uurib loomade tervist inimese poolt muudetud keskkonnas. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli loomaökoloogia kaasprofessor. Lisaks teadustööle on Tuul Sepp ka aktiivne teaduse populariseerija. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, sealhulgas L'Oreal Baltic ja UNESCO stipendiumi „Naised teaduses“, presidendi noore teadlase preemia ning 2023. aastal riigi teaduspreemia.

Tuul on üles kasvanud Tähtvere linnaosas Hurda tänaval, majas, kus kunagi elas ka tema vaarisa, esimene eestlasest matemaatikaprofessor Jaan Sarv.

Tore fakt: Tuul on saavutanud märkimisväärseid tulemusi nii male- kui ka bridžiturniiridel, tulles kahel korral turniiribridžis Eesti meistriks segapaaride klassis ja kuuludes koos kaksikõega Eesti naiste koondisesse.

Foto autor: Mihkel Ernits

Jiří Kreijčí on Prahast pärit tartlane. Eestisse saabus ta kümme aastat tagasi ning on siinoldud aja jooksul kaaskäivitanud mitmeid kodanikualgatusi nagu Emajõe Aed, Paranduskohvikud ning MTÜ Paranduskelder. Jiří on veendunud, et linnaruum peaks olema eelkõige inimestele ning et autosõbralik linn on lasteebasõbralik linn.

Tore fakt: Jiří tõi Tartusse elama armastus.

Elise Metsanurk on EMTA Lavakunstikooli lõpetanud mitmekülgne teatritalent, kes tegeleb nii lavastamise, näitlemise kui ka dramaturgiaga. Alates 2020. aastast tegutseb ta Tartu Uues Teatris. Tema tuntumad tööd näitlejana on etendustes „Stereo“, „Lood“ ja „Serafima+Bogdan“, lavastajana on ta publiku ette toonud koostöös Andreas Aadeliga etenduse „Siili poomine" ning  Vanemuisega menuka „Romeo ja Julia". Elise on peaaegu terve elu Tartus elanud, nii siin- kui sealpool jõge. Ainult ülikoolis käis ta mujal, märkides huumoriga, et läbinisti tartlane olla oleks ju liig.

Tore fakt: Pärast 20 Tartus elatud aastat eksib Elise endiselt Tammelinnas ära. Õnneks on Tammelinn ta ainus linnaosakirstunael.

Margo Külaots on Eesti soojaettevõtja, kes on energiavaldkonnas ellu viinud mitmeid suundanäitavaid ja innovatiivseid lahendusi. Ta on juhtinud energiakontserni Gren Tartu, varasema nimega Fortum Tartu, ning selle tütarettevõtteid juba alates 2000. aastast. 2009. aastast on ta AS Gren Tartu juhatuse ja 2011. aastast AS Gren Eesti juhatuse esimees. Margo eestvedamisel on Tartu kaugküte viidud üle taastuvatele energiaallikatele ning rajatud Tartusse kaasaegne soojuse ja elektri koostootmisjaam ning kaugjahutussüsteem , mis on valdkonna teerajajaks nii Eestis kui ka kogu Baltikumis. Tartu kütte- ja jahutuslahendust on kasutatud 2016. aastal ühena kaheksast näitest Euroopa Liidus hästitoimivast ja innovatiivsest kaugkütte ja -jahutussüsteemist ning pälvis aastal 2017 Global District Energy Climate Award auhinna.

Tore fakt: Tartu Postimees valis Margo 2022. aasta mõjukaimaks inimeseks.

Foto autor: Jake Farra

Tõnu Runnel on multitalent, kes on suutnud edukalt kombineerida erinevaid ametialaseid rolle ja huvialasid. Lisaks disaini- ja fotograafiakarjäärile on ta aktiivselt võtnud sõna ka poliitikateemadel ning asutanud mitmeid tehnoloogiafirmasid, sealhulgas veebiagentuuri Fraktal, kodulehekülgede ja e-poodide loomise ja haldamise tööriista pakkuva Voo ning reaalajas jälgitava kaubavõrgustiku platvormi Sixfold.

Tore fakt: Tõnu on noorena olnud lootustandev epeevehkleja.

Foto autor: Mana Kaasik

Margit Keller on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor ja Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse juhataja, kelle  teadustöö keskendub ühiskonna muutumisele ja kestlike siirete suunamisele. Ta on tegelenud argielu harjumuste ja ühiskondlike süsteemidega ning teda paelub see, kuidas siirdeuuringute kontseptsioone praktikasse tõlkida ning Eesti ees seisvate ülesannete – energiapöörde, õiglase ülemineku jne – teenistusse panna. Margit kuulub Ida-Virumaa Teadusnõukokku ning on Arvamusfestivali nõukoja liige.

Tore fakt: Margit on sündinud Tallinnas, kuid 2005. aastal otsustas hakata kirglikuks tartlaseks ja pole seda pidanud hetkegi kahetsema. Tartu-kodu toanurgas õitsevatel orhideedel on sel kevadel kokku 235 õit. Margit on eriti uhke selle üle, et tal on neli last, kellest pooled on kaksikud!

Berk Vaher on eesti kirjanik ja kriitik, kelle looming hõlmab romaani, novelle, luulet ja esseistikat ning keda tuntakse ka kultuurikorraldajana. Ta on Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, töötas aastakümneid õppejõuna Tartu Ülikoolis ning olnud mitme olulise kultuurinähtuse või sündmuse, sealhulgas Müürilehe ja kirjandusfestivali Prima Vista algatajate hulgas. Berk oli Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna eduka kandidatuuriraamatu „Ellujäämise kunstid“ üks koostajatest, kuulus tiitlivõidu järel SA Tartu 2024 loomenõukokku ning paneb nüüd kokku kultuuripealinna visiooniraamatut.

Tore fakt: Berki üheks suureks huviks on ka muusika  –  ta on sageli esinenud DJna, on üks Klassikaraadio saate Fantaasia juhtidest, kirjutab muusikaarvustusi ning on Eesti muusikaviktoriinide võistkondliku karika neljakordne võitja.

Foto autor: Alar Madisson

Erik Puura on eesti keskkonnateadlane, kes on omandanud hariduse nii geoloogias, keskkonnakaitses kui ka keemiatehnikas. Ta on koos Mart Ustaviga käivitanud Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja arendanud ülikooli 10 aastat arendusprorektorina. Erik hindab olukordi ja süsteeme multidistsiplinaarselt, sõlmides kokku erinevad võimalused.

Tore fakt: Erik pidas mitmeid aastaid keskkonnateemalist blogi „Keskkonnaabi“.

Paavo Nõgene on mitmekülgne ja kogenud tippjuht, kelle karjäär on hõlmanud nii kultuuri kui ka ettevõtluse valdkondi. Ta on töötanud nii Vanemuise teatrijuhina kui ka Kultuuriministeeriumi kantslerina ning omanud edukat üritusturundusettevõtet. Alates 2018. aasta maikuust juhib Tallink Gruppi. Ta on aastate jooksul olnud mitmete kultuuriorganisatsioonide ja sihtasutuste nõukogu liige, sealhulgas siiani Eesti Kunstimuuseumi nõukogu liige.

Tore fakt: 1991. aastal osales Paavo Vanemuises Bizet’ ooperis „Carmen” poistekoori lauljana, 2002. aastal oli ta Tartu Raekoja platsil esietendunud muusikali „Evita“ produtsent. Paavot on tunnustatud Tartu linna noore kultuurikandja tiitliga.

Lili Milani on pärsia päritolu Eesti geeniteadlane, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Stockholmi lähistel asuvast väikelinnast Eestisse kolinud Lili on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe geenitehnoloogia erialal ning oma doktorikraadi kaitsnud Uppsala Ülikoolis, Rootsis, molekulaarmeditsiini erialal, kus uuris geeniekspressiooni vähirakkudes. Tartu Ülikooli genoomika instituudi asedirektori, professori ja personaalmeditsiini suuna juhina töötav Lili pälvis 2015. aastal Eesti Vabariigi Presidendilt noore teadlase preemia ning 2019. aastal Riigi teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas grupi koosseisus. 

Tore fakt: 2016. aastal võitis Lili Milani Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütluse muu emakeelega inimeste kategoorias.

Foto autor: Karl Piirimees

Kaimo Kuusk on Eesti diplomaat ja praegune Eesti suursaadik Ukrainas. 2019. aastal asus ta tööle välisministeeriumis, töötades Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo lauaülemana. Enne diplomaadikarjääri töötas Kaimo 20 aastat välisluureametis, tõustes seal peadirektori asetäitjaks. 2023. aasta teises pooles asub ta tööle Eesti saatkonnas Vilniuses. Kaimo on pälvinud 2006. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2023. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.

Tore fakt: Kaimo mängis aastaid jalgpalli FC Toompea ridades Eesti meistrivõistluste IV liigas. Klubi eesmärk oli tollal karikavõistluste kaudu jõuda Euroopa Meistrite Liigasse. Eesmärk pole muutunud, sest on siiani täitmata.