Võõrliigid Eestis
Info võõrliikide kohta Keskkonnaameti kodulehelt:
https://www.keskkonnaamet.ee/voorliigid
Hispaania teetigu
Hispaania teetigu (Arion vulgaris) on pärit Lõuna-Euroopast ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid ja niisked laialehised metsad, ka kasvuhooned.
Teata võõrnälkjast keskkonnaameti kaardirakenduses.
Miks võidelda?
Hispaania teetigu on invasiivne võõrliik, mis levib kiiresti ja ohustab nii kohalikku elurikkust kui ka aiandust. Kuna tal puuduvad Eestis looduslikud vaenlased ja ta suudab kiiresti paljuneda, on tema populatsioonide kasv kiire ja kontrolli alt väljumise oht suur.
Teetigu toitub väga paljudest taimedest, sealhulgas viljadest, juurikatest ja lehtedest. See teeb temast suure nuhtluse koduaedades, haljasaladel ja põllumajanduses. Samuti võib ta levitada taimehaigusi ning kahjustada looduslikke ökosüsteeme, surudes välja kohalikke tigude liike.
Kuidas võidelda?
-
Õhtune ja varahommikune korje. Korjata tasub hämaral ajal ja kasutada tuleks peene otsaga tange või kummikindaid. Korjatud limukad tuleb hukata.
-
Kogutud tigude hävitamine väetisevees (aiaväetis pluss vesi). Hukkamine on ainuvõimalik viis nälkjatest vabanemiseks ja väetisvesi on keskkonnasõbralikum kui soolvesi.
-
Munakogumite sügisene korjamine ja hävitamine. Munade hävitamine on väga tulemuslik ja järgmisel suvel on nälkjaid märgatavalt vähem.
-
Katusega õllepüünised. Poest saadavad püünised toimivad hästi ja on vihmakindlad. Püünised tuleb jaotada aias mitmesse kohta, et saavutada efekt. Miinuseks on püüniste väiksus.
-
Vaskteip pottidel. Takistab ronimist peenrasse kui kasutada laiemat teipi ja paigaldada kevadel.
-
Vaskvõrk (külviridade vahel või pottide ümber). Teod ei ületa võrku ning see toimib just pärast külvi.
-
Soolakiht kasvuhoone uksepiidal. Efektiivne tõke sissetungijatele, vaja perioodiliselt puhastada.
-
Peidukohtade eemaldamine. Multši ja servade koristus, terrassiäärte korrastamine, oksahunnikute ümber pööramine vähendab peidukohti ja on oluline osa tõhusast süsteemist.
-
Uute taimede kontroll. Koju toodud taimed tuleb koos mullapalliga hoida paar nädalat karantiinis. See väldib uute munade hoovi toomist, hoiab populatsiooni madalana ja väldib kevadist nälkjate plahvatuslikku paljunemist.
-
Kui probleem on väga suur on võimalik kasutada ka raudfosfaadi graanuleid (IronmaxPRO). Nende mõju on kiire, kuid kasutamisel tuleb meeles pidada, et see mõjub ka kohalikele tigudele.
-
Kodulinnud: nt india jooksupardid, muskuspardid, kodupardid
-
Hoida ja luua elupaiku loodulikele vaenlastele, kes söövad limukaid ja limuste mune – siilid, kärnkonnad, vesilikud, sisalikud ja maod, hiired, karihiired ja rotid, oravad, teised limused, sipelgad, mardikad, sajajalgsed, tuhatjalgsed, putukavastsed.
Keskkonnaameti väärnälkjate ohjamiskava
Võõrnälkjate tõrje infoleht:
Võõrnälkjad Eestis_voldik_a4.pdf
Ole kindel, et hävitad võõrliiki. Tee määramistunnused selgeks ja hoia kodumaiseid liike!
Kuhu viia?
- Linnaosaseltsid saavad konteinerivajadusest teada anda [email protected].
- Hukatud isendid võid matta labidasügavusele mulla alla, kus kindlasti ei ole munade arenguks sobilikud tingimused ja nälkjad välja roomata ei jaksa.
- Surmatud teod võib panna kinnisesse biojäätmete konteinerisse.
- Ära vii aiajäätmeid loodusesse. Teod ja nende munad võivad varjuda kompostis, lehehunnikutes või potimullas. Aiajäätmete loodusesse viimine aitab kaasa nende levikule uutesse piirkondadesse.
- Kindlasti ei tohi elusaid nälkjaid viia mujale (metsaserva, niidule, parki).
Tee omale püünis
Lisaks pidevale korjamisele soovitame nälkjaid pidevalt püüda ka koduste püünistega. Nii-öelda õllepüüniseid müüakse ka poodides, kuid need on sageli üsna väikesed. Selle asemel võib teha kodustest vahenditest ise püünise ja täita see õlle asemel ise tehtud pastaga.
Püüniseks sobib hästi näiteks kaanega ämber või plastikust jäätisekonteiner.
Tee ämbri küljele väike (umbes 1 cm suurune auk) ja kata püünis kaanega, et vältida nälkjate välja ronimist.
Püüniste kohta vaata täpsemalt siit.
Retsept
Peibutuseks võib kasutada enda tehtud lihtsat pastat:
Vaja läheb:
1 kg jahu
1 l vett
2 pakki kuivpärmi
Sega kokku suures anumas ja lase paar päeva käärida. Valmis segu pane püünisesse piisavalt, et nälkjad sellesse upuksid.
Püünistele soovitame kleepida hoiatusmärgi, mille saab alla laadida siit.
Nipid koduseks tõrjeks Eesti Maaülikooli taimekaitse spetsialistilt Eha Kruusilt:
1) Oma aias täheldan, et seal, kus on sipelgapesa, teomune ei ole. Sipelgate jaoks on see maitsev kraam. Samamoodi lindudele - keera kivid pahupidi ja kui munad on nähtaval, siis on tõenäoline, et keegi need ka ära sööb.
Seega - abimehed. Mida rohkem võimalusi on aias elada teistel liikidel, seda lihtsam on ka meil.
2) Kõige lihtsam viis tõrjeks on korjamine ja aiaväetisega hukkamine.
Korjamiseks võtke mõni väiksem plastämbri ja asuge noppima. Oma väikese ämber tühjendage suuremasse ämbrisse, kus on aiaväetise segu. Panete ämbri põhja mitu peotäit aiaväetist (superfosfaat) ja vett peale, et saaks paraja pasta. Korjatud teod visake suurde väetisepastaga ämbrisse, segate limukad-pasta kaikaga segi ja uuesti korjama. Korjata tuleb ka väikesed nälkjad, sest need kasvavad ju suureks. Ja sedasi terve suve. Kui suur ämber täis saab, kallake sisu kompostikasti. Midagi muud ei aita. Olen sedasi mitu aastat teinud. Töötab.
3) Kellel aia all betoonpiire, siis väga tõhus on sellele kinnitada kaks paralleelset isoleerimata juhet umbes sentimeetrise vahega. 12V. sisse (näiteks autoakult), suurtematele loomadele ei tee see midagi aga limukad üle ei tule.
