Karlova miljööväärtusega hoonestusala koosneb ajaloolisest All-Karlovast ja Ees-Karlovast. Hoonestusala vanem osa on All-Karlova, mille ajaloolisest hoonestusest on siiani säilinud Kalevi ja Aleksandri tänava vaheline osa. Ees-Karlova hõlmab Karlova mõisa maid (Väike-Tähe, Päeva ja Pargi tänavat) ja piki Kalevi tänavat kulgenud 1916. aasta eelse linnapiiri ning Kalevi, Saekoja, Tähe ja Võru tänavate vahelisel alal 20. sajandi kahel esimesel kümnendil kerkinud linnaosa. Ees-Karlova liideti Tartu linnaga 1916. aastal.
Karlova miljööväärtusega hoonestusala vanima asustusega tänav on Kalevi tänav, mida varem nimetati Karlova tänavaks ja kuni Karlova mõisa asutamiseni 1794. aastal Aleviküla teeks. Sellel tänaval asusid majad hiljemalt 18. sajandi teisel poolel, aga ilmselt juba palju varem. Praeguse Kalevi tänava algusosa (Lille tänavast Pargi tänavani) vanemad majad pärinevad 18. sajandi lõpust ja on näha 1811. aasta kaardil. See on Karlova miljööväärtusega hoonestusala kõige vanem osa, mis erineb arhitektuuriliselt ülejäänud piirkonnast. Kalevi tänava algusosa kõige vanemaid ühekorruselisi vana-balti tüüpi maju iseloomustab kõrge poolkelp-, viil- või mansardkatus. See on Lutsu ja Jaani tänava majade kõrval teine 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse puitmajade piirkond, mis on vanuse ja tüübi tõttu üks Tartu väärtuslikumaid.
Põhiosa Ees-Karlova tänavatest ja hoonestusest kujunes 20. sajandi algul umbes kümne aasta jooksul enne I maailmasõda, mil Karlova mõisa endistele põldudele kerkis puitasum, mille elanikkonna enamiku moodustasid eestlased. Esimene plaan, mille valmistas 1905. aastal maamõõtja L. Jacobsenn, jättis Tähe tänavast mõisa keskuse poole jääva ala mõisale, hõlmates Tähe, Päeva/Väike-Tähe, Võru ja Sõbra tänavate vahelise ala. Piirkonna peatänav pidi olema Kesk tänav, tollasel plaanil Vladimiri prospektiks nimetatud. Kesk tänavaga ristuvad tänavad olid nummerdatud liinidena: Pargi tänav kandis Esimese, Eha tänav Teise, Õnne tänav Kolmanda, Kuu tänav Neljanda, Vaba tänav Viienda ja Sõbra tänav Kuuenda liini nime. Järgmine, 1909. aastal L. Jakobsenni koostatud plaan laiendas elamualasid itta Aleksandri tänavani ja lõunasse Ropka mõisa maadel asunud Tehase tänavani. 1909. aasta kaardil kannab osa Karlova miljööalale jäävaid tänavaid juba praeguseid nimesid, kuid Linda tänav kannab Valeeria, Salme tänav Vladimiri, Koidu tänav Jekateriina, Päeva tänav Päikese ja Eha tänav Jelisaveeta tänava nime.
Karlova mõisamaadest eraldatud kruntidele ehitati esimesed majad 1902. aastal. Peamine ehitustegevus Ees-Karlovas toimus aastail 1904–1914, millest omakorda intensiivsem aeg olid aastad 1910–1914. All-Karlovas on ehitusaegseid krunte on säilinud vähe, Ees-Karlovas aga palju. Majad paiknevad tänavajoonel või u neljameetrise tagasiastega. Hoovimajad on tänavaäärsest majast väiksemad. Mitteeluhoonetest abi- ehk kõrvalhooned paiknevad tänavaäärse maja taga tänavaga paralleelselt või krundi piiril risti tänavaga. Krundi tagumise osa moodustab tarbeaed.
Karlova miljööväärtusega hoonestusala iseloomustavad kahekorruselised rõhtlaudisega puithooned, mis on dekoreeritud puitpitsi jt ehisdetailidega. Paljudel majadel on või on olnud dekoratiivne torn. Mitmel majal on akendealune püstlaudadest vöö. Palju on suuri maju, millel on nii tänava kui ka hoovi pool kaks trepikoda. Kahekorruselistele majadele on iseloomulik 25‒40-kraadise kaldega viilkatus. Peamiselt Aleksandri tänava lõpuosas asuvad üksikud majad ja hoovimajad on ühekorruselised. Nendele majadele on iseloomulik 35‒40-kraadise kaldega viilkatus.
Ajalooliselt oli piirkonnale iseloomulik tänavaäärne kõrge plank või lippaed (1,5–2 m), Tähe tänaval majaesine madal sepis- või muust materjalist piire. Ees-Karlovale on omased puuderead tänavate ääres.
Vaata Karlova miljööala kaardil
Piirkonna spetsialist:
Pille Vilgota
miljööväärtuste peaspetsialist
[email protected]
Tel 736 2085, 525 9213
Küüni tn 5, III korrus, ruum 320
E 15–18
K 8–10
