Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Hooajaline info

Linnamajanduse osakond
736 1270
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
 

Hooajaline heakorrainfo

Puulehtede vedu

Puulehed viiakse tasuta ära nende kruntide juurest, kus linna puud kasvavad individuaalelamute puhastusalal.

Prügikottidesse pandud lehtede äravedu toimub graafiku järgi kindlatel tänavatel. Esimene veoring tehakse oktoobris ja teine novembris.

Linna keskkonnateenistus paneb krundiomanikele südamele, et lehtede jaoks mõeldud prügikottidesse ei tohi panna olmejäätmeid, õunu, oksi ja muud aiaprahti.

Puulehed tuleb veopäevaks panna suurtesse kilekottidesse (100-liitrised kotid). Soovitame lehekotid eelmise päeva õhtul välja viia, sest autod tulevad kotte kokku korjama varahommikul (ringi alustatakse kell 6).

Alates 22. septembrist jagatakse Tartu linnamajanduse osakonnas kilekotte neile isikutele, kelle krundil kasvavad linna puud ja kelle aadress on tabelis kirjas.

 

Linnamajanduse osakond võtab elanikke vastu aadressil:

Raekoja plats 3, tubades 206 ja 219,

E 8–18 (v.a 12-13),

T–N 8–17 (v.a 12-13),

R 8–16 (v.a 12-13 ).

Infokeskuse tel 736 1270 ja 736 1101.

Siin lehel avaldame septembris ka veograafiku.

 

Oma krundilt riisutud puulehed saab viia jäätmejaamadesse (Turu 49, tel 742 1398 ja Jaama 72c, tel 1919). Biolagunevate aiajäätmete äraandmine on tasuline: 0,12 €/t Jaama 72c ja 0,60 €/t Turu 49. Ühelt toojalt võetakse biolagunevaid aiajäätmeid vastu maksimaalselt sõiduauto üks haagisetäis. Suurema koguse puhul tuleb aiajäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama kompostimisväljakule (tel 1919 või 738 6712). Kaart

 

Linna maad hooldavatel korteriühistutel tuleb lehtede tasuta äraveoks registreerida end kuni 23. oktoobrini Tartu Korteriühistute Liidus (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com), kust jagatakse tasuta 150-liitriseid prügikotte (teisipäeviti kell 11–16.30 ja kolmapäeviti kell 15–17.30). Lehtede äraveoringid toimuvad 26.–30. oktoobril ja 16.–20. novembril. Täpsemad ajad piirkonniti saab Tartu Korteriühistute Liidust (tel 5342 7912 või tartukyl@gmail.com). Novembrikuust hakatakse jagama graniitliiva libedusetõrjeks.

Foto: Meelis Lokk
Foto: Meelis Lokk

Üleujutus

NB! Lihtsam on kahju ärahoidmiseks ette valmistuda, kui seda pärast likvideerida!

Päästekeskus soovitab üleujutuse ohualas elavatel majaomanikel sulgeda hoone keldrite õhutusavad ja uksed-aknad nii, et vee juurdepääs oleks takistatud, samuti tasub keldris olev vara kõrgemale tõsta. Hädaabinumbril 112 tuleb helistada siis, kui on tegemist eluohtliku olukorraga või on tarvis hädaabi vara päästmiseks.

Emajõe veetaseme kohta kogub infot EMHI hüdroloogiaosakond ja nende kodulehel on näha iga tunni aja tagant uuenev näit. Andmed on esitatud Tartu nullist lähtuvalt, mis on Kroonlinna nullist 29,61 m kõrgemal. Emajõe veetaseme kriitiliseks punktiks, mis tähendaks Supilinna üleujutusohtu, loetakse 2,54 m üle Tartu nulli ehk 32,15 m üle Kroonlinna nulli.

Päästeameti käitumisjuhised üleujutuse korral

Pinna- ja sajuvete väljapumpamist saab tellida veevarustus- ja kanalisatsioonitöid tegevatelt firmadelt. ASi Tartu Veevärk avariitelefon on 736 2600.

Foto: Sirje Tagel
Foto: Sirje Tagel

Lume- ja libedusetõrje

Soolaliiva konteinerid

Tartu linnas on 96 soolaliiva konteinerit (300-liitrised), milles on 9%-line soolaliiva segu.

NB! Soolaliiva ja lume segu tuleb kohe pärast sulatusprotsessi lõppu kõnniteelt koristada ja panna vaalu.

Tühjadest konteineritest palume teavitada Tartu Majaomanike Ühingut: tel 553 6111 või e-posti teel veerasirg@hot.ee.

VEERIKU
  • Kannikese ja Sangla nurgal
  • Maisi ja Rukki nurgal
  • Puusepa 25 vastas
  • Ravila ja Nisu nurgal
  • Viljandi mnt 37 juures
  • Viljandi mnt 8 bussipeatuse juures
  • Väikse kaare ja Tervishoiu nurgal

TAMMELINN
  • Aardla 43a juures
  • Elva ja Suure kaare nurgal
  • Kesk kaar 24 vastas
  • Kesk kaar 37 juures
  • Kesk kaare ja Kungla nurgal alajaama juures
  • Leevikese 24
  • Leevikese ja Lemmatsi nurgal
  • Lemmatsi ja Soinaste nurgal
  • Raja ja Riia ristmiku bussipeatuse juures
  • Raja ja Savi nurgal
  • Riia ja Soinaste bussipeatuse juures
  • Suure kaare ja Riia Comarketi vastas
  • Tammelehe ja Räägu nurgal
  • Tammelehe ja Leevikese nurgal
  • Tamme pst ja Leevikese nurgal
  • Tamme pst ja Linnu nurgal
  • Tamme pst ja Raja nurgal
  • Vapramäe ja Nooruse nurgal
  • Väikse kaare ja Kungla nurgal
  • Väikse kaare ja Tamme pst nurgal
KARLOVA
  • Aleksandri 36
  • Eha 14 juures
  • Forseliuse ja Tehase nurgal
  • Kesk ja Side nurgal
  • Kuu ja Tähe nurgal
  • Kuu ja Salme nurgal
  • Linda 8 juures
  • Linda 29 juures
  • Nigula ja Kesk nurgal
  • Nõva 8 juures
  • Pargi 6 juures
  • Raua 2a juures
  • Raua 5 kõrval
  • Raua ja Saekoja nurgal
  • Salme ja Sõbra nurgal
  • Sõbra 4 juures
  • Sõbra 14 juures
  • Teguri 19 juures
  • Tähe 29 juures
  • Võru 55c sissesõidu väravate taga
  • Võru ja Filosoofi nurgal
  • Võru ja Side nurgal
  • Võru, Tehase ja Teguri parkla juures
  • Väike-Tähe ja Tähe nurgal
RAADI-KRUUSAMÄE
  • Adra 14
  • Nurme 20 vastas
  • Kruusamäe 5 vastas
  • Kruusamäe 32 vastas konteinerite juures
  • Puiestee ja Risti nurgal
ÜLEJÕE
  • Anne ja Paju 18b kinnistu juures
  • Heina ja Paju ristmikul
  • Kivi ja Jaama treppide juures
  • Liiva 21 juures
  • Liiva 28 juures
  • Liiva 32 juures
  • Lubja ja Staadioni 67 juures
  • Roosi ja Pika tn nurgal
  • Ujula 15 juures
  • Uue tn ja Pärna konteinerite juures
ANNELINN
  • Jaama ja Kadaka nurgal
  • Kuuse ja Lõhmuse nurgal
  • Maarja kooli juures
  • Paju ja Pika tn nurgal
  • Puiestee ja Pärna nurgal
  • Raatuse ja Pika tn nurgal ja parklas
  • Remmelga ja Kadaka nurgal
  • Sarapuu ja Kadaka nurgal
ROPKA
  • Aianduse 11 juures
  • Alasi ja Võru nurgal
  • Alasi ja Sepakuru nurgal
  • Jalaka 2a juures
  • Jalaka 27 juures
  • Jalaka 52 vastas
  • Kopli 15a juures
  • Kraavi ja Roopa nurk raudteepoolsel alal
  • Ringtee busside lõpp-peatus
  • Ülenurme 3 vastas
  • Ülenurme ja Kopli nurgal
  • Võru ja Kopli nurgal
SUPILINN
  • Herne ja Kartuli nurgal
  • Marja 26b
  • Oa 32 vastas
  • Tähtvere trepid (Marja tn vastas)
  • Tähtvere 34 kõrval
TÄHTVERE
  • A. Haava 14 juures
  • Hurda ja Vikerkaare nurgal (2 tk)
  • Jannseni ja Jakobsoni nurgal
  • Lepiku 1a vastas

 Lume ladestuskohad

Üle linna on kolm lume ladestuskohta, kuhu linnakodanikud saavad tasuta ära viia tänavakoristamist segava lume.

Linlased ja ettevõtted saavad ise lund vedada ladestuskohtadesse aadressidel:

  • Mõisavahe 69 (Mõisavahe bussipeatusest Ihaste suunas),
  • Tehnika tänaval (Kaupmehe kauplusest mööda Tehnika tänavat edasi linna poole)
  • Ringtee 66 (Arhitekti tänavast tulles).

 Katuste ohutuse tagamine

Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ehitiste katustelt õigel ajal ära koristada.

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigel ajal ära koristada. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sinna tekivad tuulega hanged, mille koormus võib katusele lubatavat lumekoormust mitu korda ületada. Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sajuvee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sajuveesüsteeme ning takistada katuselt sajuvee ärajuhtimist.

Lume koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • Mõtle, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha sinna minemata, näiteks redeli abil.

  • Tee enne katusele minekut kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust).
  • Kui sul pole nõuetekohast turvavarustust ja muid tööohutuse tagamiseks vajalikke vahendeid, siis on soovitav tellida lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
  • Arvesta katusele minnes ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada.
  • Kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need ohutuks liikumiseks paigaldada. Võimaluse korral paigalda katuse servadesse ka ajutised piirded.
  • Ära lase lumel ja jääl kukkuda ning ära viska seda madalamatele hoonetele. Lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke.
  • Kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see ala töötegemise ajaks ohutuslintidega piirata.
  • Jälgi, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla.
  • Väldi lume ja jää sulatamisel keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sajuveesüsteeme.
  • Kasuta lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik, kelle kohustus on muuhulgas korraldada ka õigel ajal lumekoristustööd. Samuti peab ehitise omanik teavitama TJA-d ehitisega toimunud õnnetusest. Ehitiste ohutusjärelevalvet teevad kohalikud omavalitsused ja TJA.

Kui ehitise omanik eirab kohustusi, võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot.

Katustelt lume ja jääpurikate eemaldajad

Ettevõtetel, kes tegelevad lume ja jääpurikate eemaldamisega katustelt ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@raad.tartu.ee.

Torufirmad

Ettevõtetel, kes teevad torutöid ja soovivad oma andmeid sellel lehel avaldada, palume ühendust võtta e-posti aadressil infokeskus@raad.tartu.ee.

Foto: Juhan Voolaid
Foto: Juhan Voolaid

Grillimine ja lõkke tegemine

NB! Tartu linna jäätmehoolduseeskirja järgi on Tartu linnas ilma loata jäätmete põletamine keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata vanapaberit. Ka puulehed ja -oksad on jäätmed ning neid ei tohi lõkkes põletada.

Riiklikud tuleohutuse õigusaktid ei  takista grillimist või lõkke tegemist, kuid iga kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil vastava keelu kehtestada. 1. septembrist 2010. a kehtima hakanud tuleohutuse seadusega on muudetud ning täpsustatud nõudeid küttekoldevälise tule tegemisele ja grillimise kohale. Kulupõletamine on seaduse järgi aasta ringi keelatud.

Grillimine on Tartu linnas lubatud. Grillimisel tuleb järgida samu ohutusnõudeid, mida lõkke tegemisel. Grillida ei tohi kohas, kus pole tagatud turvalisus, täidetud seadusega määratud nõuded või ka avaliku korra nõuded. Näiteks kui grillisuits või seadmest tulenev tuleoht naabrite või kaaskodanike heaolu häirib, on see avaliku korra rikkumine.

Grillimise koha ohutu kaugus hoonest sõltub sellest, kas grillitakse eelvalmistatud söega või põletatakse puid söe saamiseks ise:

  • Tahkekütusel töötaval grillseadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, on ohutu kaugus vähemalt kaks meetrit. Rõdu loetakse ehitise osaks ning seal ei tohi grillida.

  • Grillseadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põleva materjali põletamisel lahtise leegiga, on ohutu kaugus hoonest vähemalt viis meetrit.

Eelloetletud ja teistsugustel grillseadmetel tuleb grillimise koha ohutu kauguse määramisel lähtuda ka seadme kasutusjuhendis märgitust.

Lõkke tegemisele ja grillimise kohale esitatavad nõuded

Viimati muudetud 27.04.2017