Kõiki taotlusi saab esitada Tartu linnaportaalis, kust leiab infot ka taotlusvormide täitmise kohta. Taotluste esitamise tähtajad on toetusmeetmete lõikes erinevad, täpsed kuupäevad on välja toodud iga toetusliigi juures eraldi.
Ei toetata tegevusi, mis on juba Tartu linna eelarvest toetust saanud.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetus
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetus on toetus Tartu linnas kultuuri valdkonnas tegutsevale mittetulundusühingule või sihtasutusele tema tegutsemiskohas ehitus- või rekonstrueerimistööde tegemiseks või kultuuriproduktsiooni, -teenuse või -toote pakkumiseks vajaliku inventari või seadme ostmiseks või paigaldamiseks või muudeks tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetust on õigus taotleda
- mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes on Tartu linnalt kultuuri valdkonna toetust saanud vähemalt kolmel eelneval kalendriaastal (2023, 2024, 2025) ning mille tegutsemiskoht, millele toetust taotletakse, on Tartu linnas, VÕI
- mittetulundusühingul või sihtasutusel, mille koosseisus tegutseb rahvakultuurikollektiiv, kes osaleb Tartu linna kollektiivina nii üleriigilisel kui Tartu maakonna laulu- või tantsupeol.
NB! Alates 2026. aastast ei anta kultuuri investeeringu- ja arengutoetust samale juriidilisele isikule kahel kalendriaastal järjest.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetust ei saa sihtasutus, mille asutaja on riik või muu riigi osalusega juriidiline isik.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetus antakse taotlemise aastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. märtsiks (k.a). Kuna 2026. aastal on 1. märts pühapäev, siis tuleb esitada taotlus 2. märtsiks (k.a).
2026. aastal on kultuuri investeeringu- ja arengutoetuse prioriteediks kultuurivaldkonna ligipääsetavuse parandamine. Prioriteedile vastavad taotlused saavad hindamisel 10 lisapunkti. Ligipääsetavus kultuuri valdkonnas tähendab, et kultuuritegevustes osalemine ning kultuuriteenuste kasutamine on tagatud kõigile inimestele sõltumata nende füüsilistest, sensoorsetest, vaimsetest, keelelistest või sotsiaal-majanduslikest eripäradest. Ligipääsetavus hõlmab nii füüsilist keskkonda, infot ja kommunikatsiooni kui ka teenuste kujundamist viisil, mis arvestab inimeste mitmekesisusega juba planeerimise ja elluviimise etapis.
Investeeringu- ja arengutoetuste abil saab näiteks teha järgmist:
- parandada kultuurihoonete ja -rajatiste füüsilist ligipääsetavust (nt takistusteta sissepääsud, liikumisteed, ligipääsetavad sanitaarruumid ja selge tähistus);
- arendada kultuurisündmuste ja -teenuste ligipääsetavust (nt ligipääsetavad lavalahendused, iste- ja vaatamiskohad erinevate vajadustega inimestele);
- muuta kultuuriga seotud info ja kommunikatsiooni ligipääsetavaks (nt ligipääsetavad veebilahendused, subtiitrid, viipekeelne tõlge, lihtsas keeles esitatud teave);
- tõsta kultuurikorraldajate ja töötajate teadlikkust ning oskusi ligipääsetavuse ja kaasava teenusedisaini valdkonnas.
Kuidas ligipääsetavust määratleda ja kirjeldada, aitab selgeks teha Kultuuriaknas olev juhend.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetuse saamise eeldus on oma- või kaasfinantseering vähemalt 25% investeeringu või arendustegevuse kogueelarvest.
Hindamiskomisjon võib teha ettepaneku toetuse andmiseks taotletust väiksemas mahus. Kultuuri investeeringu- ja arengutoetuse taotletust väiksemas mahus toetamiseks võib hindamiskomisjon teha ettepaneku tegevuste konkreetse osa ärajätmiseks.
Kultuuri investeeringu- ja arengutoetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
- hetkeolukorra ja tegevuse sisu kirjelduse selgus
- vajalikkus koos eesmärgi ja kasusaajatega
- tegevusplaani ja ajakava realistlikkus
- riskianalüüsi selgus
- planeeritava tegevuse kogueelarve realistlikkus
Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 06.06.2024 määrus nr 77 “Kultuuri valdkonna toetused”
Vaata lisaks:
Lisainfo: Hegert Leidsalu, kultuuriosakonna teenuste arendusspetsialist, [email protected], 526 7327
Huvihariduse arengutoetus
Huvihariduse arengutoetus on toetus juriidilisele isikule tegevusteks, mis toetavad olulisel määral organisatsiooni või tegevusvaldkonna arengut, tõstavad organisatsiooni võimekust, võimaldavad pakkuda uusi või olulisel määral paremal tasemel teenuseid või haarata uusi sihtrühmi. Huvihariduse arengutoetust võib kasutada organisatsiooni inimeste koolitamiseks, õppe- või arendusreisideks, arengudokumentide väljatöötamiseks ekspertteenuse tellimiseks või asjade ostmisega kaasnevate arendus- ja koolitustegevuste rahastamiseks ning huvihariduse läbiviimiseks vajaliku inventari või seadme ostmiseks või paigaldamiseks.
Huvihariduse arengutoetust saab taotleda juriidiline isik, kes on kolmel eelneval aastal saanud ning saab ka huvihariduse arengutoetuse taotlemise aastal huvihariduse tegevustoetust või huvihariduse preemiat.
Huvihariduse arengutoetuse alammäär on 1000 eurot ja ülemmäär 10 000 eurot ühe taotleja kohta.
Huvihariduse arengutoetus antakse taotlemise aastaks. Taotlus tuleb esitada kalendriaasta 1. märtsiks (k.a). Kuna 2026. aastal on 1. märts pühapäev, siis tuleb esitada taotlus 2. märtsiks (k.a).
2026. aastal on huvihariduse arengutoetusele kehtestatud 3 prioriteeti. Prioriteedile vastavad taotlused saavad hindamisel 10 lisapunkti.
1. Eestikeelse huvihariduse arendamine
Seoses riikliku eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavaga, soodustame huvihariduse asutustes eestikeelse tegevuse/õppe arendamist. Ühingutel on võimalik arendada enda juhendajate keeleoskust, tagada eestikeelsed infokanalid või edendada eesti keele kui õppekeele taset muu toetava tegevusega.
2. Huvihariduse ja formaalhariduse lõimimine
Haridus- ja Teadusministeeriumi uue seaduse kohaselt on huvihariduse ja formaalhariduse lõimimise eesmärk toetada õppija terviklikku arengut ning üha enam arvestada huvihariduses omandatud pädevusi üldhariduse õpiväljundite saavutamisel. Ühingutel on võimalik luua tegevusi, mis soodustab koostööd üldhariduskoolide ja huvikoolide vahel.
3. Huvihariduse ligipääsetavuse parandamine
Tartu linna üks fookusteemadest on teenuste ligipääsetavuse parandamine. Ka huvihariduse arendamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning tagatakse igaühele nii vaimse kui ka füüsilise ruumi ligipääsetavus ja mugavus. Infovahetus ja e-teenused peavad olema lihtsalt kasutatavad ja tagama kõigile võrdsed võimalused.
Huvihariduse arengutoetust võib saada taotletud või vähendatud mahus.
Huvihariduse arengutoetuse taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:
- planeeritava arendustegevuse vajaduse, mõju ja kasusaajate ning arenguvajaduse kaardistamiseks tehtud eeltegevuste kirjelduse selgus;
- arendustegevuse eesmärkide, algtaseme ja soovitud lõpptaseme kirjelduse selgus ning valitud mõõdikute vastavus eesmärkidele;
- tegevusplaani ja ajakava realistlikkus ning arendustegevuse elluviijate võimekus;
- arendustegevuse kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks.
Toetuse andmist reguleerib Tartu Linnavolikogu 21.04.2022 määrus nr 18 “Huvihariduse toetused”
Vaata lisaks:
Lisainfo: Mari-Ann Saluste, kultuuriosakonna noortevaldkonna juht, Mariann.Saluste@tartu.ee, 5911 6614