Mis on biojäätmed?
Biojäätmete konteinerisse sobivad:
- puu- ja köögiviljad ning nende koorimisjäägid
- pagaritooted (leib, sai jms)
- liha- ja kalajäätmed, sh kalaluud
- puu- ja põõsalehed, muru, hein jms
- munakoored, pähklikoored
- pabermassist munarestid
- väiksemad luuviljade kivid
- väiksed kondid
- lõikelilled
- toataimede jäätmed
- teepuru ja teekotid
- kohvipuru koos filtritega
- jäätisepulk
- käbid, tammetõrud, kastanid (väikses koguses ei tekita probleemi ka koduses kompostimises, kuid tasub läbi segada muu materjaliga)
- majapidamispaber (väike kogus, kodumajapidamised)
Segaolmejäätmete sekka lähevad:
- suuremad luuviljade kivid (nt avokaadokivi)
- suuremad kondid
- kassiliiv koos väljaheitega
- tolmuimeja tolmukoti sisu
- tuhk
- sinimerekarbid
- vorstikile
- biolagunevad noad-kahvlid (võib panna biojäätmete sekka, kuid need ei pruugi kodukompostimisel piisavalt kiiresti laguneda)
- vatitikud, hambaharjad jms, millel on kiri "biolagunev" (biolagunev ei tähenda alati, et on komposteeruv)
- majapidamispaber (suur kogus, toitlustusettevõtted jt)
Muu:
- erinevad vedelikud ja poolvedelad jäätmed tuleks kanalisatsioonist alla valada
- poolik jogurt plastpakendis jms: pakend tuleks tootest puhastada, puhas pakend panna pakendite sekka; kui pakend pole puhas, siis panna segaolmejäätmete sekka
- kunstväetisega mullad sobivad kodukompostimiseks
Biojäätmete kogumine alates 1. jaanuarist 2024
Alates 1. jaanuarist 2024 peab Tartu linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt kinnistul olema biojäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti ning biojäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida samal kinnistul või viia jäätmejaama või anda üle asjakohast luba omavale isikule.
Miks seda muudatust vaja oli?
Uuringute kohaselt on segaolmejäätmete hulgas u 1/3 biojäätmeid, ning neid võib mõnikord leida ka pakendi- ja paberikonteineritest. Biojäätmete sattumisel valesse konteinerisse riknevad teised jäätmed, saades märjaks ja lögaseks. Sellisel juhul osutub varasem sorteerimine mõttetuks ning jäätmetega ei ole võimalik peale põletamise või ladestamise midagi mõistlikku peale hakata. Koos segaolmejäätmetega prügilasse ladestamisel tekib biojäätmetest prügilagaas, mis rikub meie kliimat. Seega on kvaliteetse ringlussevõtava jäätmematerjali hankimiseks biojäätmete eraldi kogumisel suur roll; nii muutuvad segaolmejäätmed sorteeritavaks ning pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks. Eraldi kogutud biojäätmetest tehakse kompostmulda ja biogaasi. Kompostimisel hoitakse toitained ringluses, ja nii saab kasutada vähem mineraalväetisi. Biogaasi abil sõidavad nt linnaliinibussid. Eesseisev muudatus on üleriigiline ja uued nõuded hakkavad kehtima kõikides omavalitsustes.
Mida tuleks teha neil, kellel eraldi biojäätmete mahuti seni puudus?
Tuleks võtta ühendust oma piirkonna jäätmevedajaga ning teha oma jäätmeveolepingusse muudatus: tellida biojäätmete mahuti tühjendamise teenus, määrata veosagedus ja avaldada vajadusel soovi mahuti ostmiseks või rentimiseks.
Selgitused biojäätmete üleandmise kohta
Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt:
1) üks kord nelja nädala jooksul üksikelamu ja kuni nelja korteriga kinnistul;
2) üks kord kahe nädala jooksul viie kuni üheksa korteriga kinnistul;
3) üks kord nädalas kümne ja enama korteriga kinnistul ja muudel juhtudel.
Biojäätmete üleandmiseks tuleb kindlasti kasutada konteinerit (miinimumsuurus 80 l), kuna siis on need kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Keskmiselt tekib biojäätmeid ühe majapidamise kohta u 10 liitrit nädalas, mis tähendab, et väikese korterite arvuga kinnistu konteiner ei pruugi veopäevaks täis saada. Konteiner ei peagi täis saama: üle tuleb anda nii palju jäätmeid, kui veopäevaks tekib. Biojäätmeid kilekotiga üle anda ei saa, kuna biolagunev kilekott on pude ja võib käitlemisel puruneda; tavalist kilekotti ei tohi biojäätmete kogumiseks kasutada, kuna see ei lagune ja selle seest jäätmete kättesaamine on raske. Väiksemaid konteinereid kui 80 l ei kasutata, kuna neid ei saa jäätmeveoauto tõstemehhanismi abil tühjendada.
Kas biojäätmete üleandmise kohustusest saab taotleda vabastust?
Jah. Biojäätmete üleandmise kohustusest saavad vabastust taotleda (ehk ennast kompostijaks vormistada) üksikelamute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud. Vabastamise tingimuseks on kinnistul tekkivate köögi- ja sööklajäätmete samal kinnistul (kahjurite eest kaitstud kinnises kompostris või ise valmistatud kastis) kompostimine.
Neil tartlastel, kes said 2021. aastal KIKi projekti raames kiirkompostri ning soovivad kompostijana jätkata, ei ole vaja uut taotlust esitada. Nende kinnistute andmed on registris juba olemas.
Juriidilised isikud (näiteks kohvikud, restoranid, aga ka lasteaiad, koolid) võivad biojäätmeid soovi korral kompostida. Lähtuvalt jäätmeseaduse § 73 lg 4 p 1 ja § 987 lg 3 p 1 ei ole selleks vaja jäätmeluba (eeldusel, et kompostitakse alla 5 tonni biojäätmeid aastas), kuid on vajalik jäätmekäitleja registreering. Registreeringuga kaasneb aruande esitamine KOTKASe infosüsteemis üks kord aastas. Kindlasti tuleb ka oma biojäätmeid kompostival juriidilisel isikul tagada, et saadud kompost kasutatakse ära samal kinnistul. Seetõttu võib olla mõistlik kasutada paralleelselt nii kompostrit kui ka biojäätmete konteinerit.
Kompostijaks vormistamine
Alates 1. jaanuarist 2024 on biojäätmete eraldi kogumismahutisse kogumine ja jäätmevedajale üleandmine kohustuslik kõigilt (sh üksikelamutega) Tartu linna kinnistutelt, sõltumata kinnistu sihtotstarbest või nt asutuse suurusest. Biojäätmete üleandmise kohustusest saavad vabastust taotleda (ehk ennast kompostijaks vormistada) üksikelamute ja kuni 10 korteriga kinnistute omanikud. Vabastamise tingimuseks on kinnistul tekkivate köögi- ja sööklajäätmete samal kinnistul kompostimine.
Kompostimiseks tuleb kasutada kahjurite eest kaitstud kinnist (kaanega) kompostrit, mis on piisavalt suur, et aasta ringi tekkivad jäätmed ära mahutada. Vabastuse taotluse saab esitada jäätmevaldajate registri EVALD iseteeninduses. Taotlusele tuleb lisada oma kompostri pilt, nõusoleku saamise eeldus on, et tekkivat komposti saab kohapeal kasutada.
Iseteenindusse sisselogimisel:
sisestage isikukood, vajutage "Otsi", valige "Kompostimine" ning seejärel nimekirjast õige kinnistu;
- avaneb väiksem aken, mille allääres vajutage „Taotle kompostimist";
- laadige üles pilt oma kompostrist;
- kontrollige e-posti aadressi (sinna saabub Teie taotluse esitamise kinnitus ja hiljem otsus);
- kommentaarilahtrisse märkige kasutatava kompostri maht liitrites ja mitme korteriga elamute puhul see, kes hakkab kompostrit kasutama (kas ühe või kõigi korterite elanikud; kui kompostrit hakkavad kasutama maja osade korterite elanikud, tuleks täpsustada, kes);
- vajutage "Esita".
Neilt, kes mingil põhjusel registri iseteenindust kasutada ei saa, võetakse taotlusi vastu ka e-posti teel. Selleks palume edastada alltoodud e-postiaadressile foto enda kinnistul paiknevast kompostrist ning märkida ka kinnistu aadress.
Kui teil ei ole arvutile ligipääsu või vajate taotluse esitamisel abi, võtke palun ühendust Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ametnikega:
- Tiina Lille (1. ja 2. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe paremkaldal (Raekoja poolne kallas)), tel 736 1328, [email protected];
- Juhan Voolaid (3. ja 4. jäätmeveopiirkond ehk kõik kinnistud Emajõe vasakkaldal), tel 736 1273, [email protected].
Kompostimine
Kompostimine ehk komposteerimine on looduslik aia- ja toidujäätmete lagundamise protsess, mille käigus valmib lõppsaadusena toiteainerikas kompost. Komposti saab lisada aiamaale, toalillede mullale jne, see parandab mulla omadusi (aitab hoida vajalikku niiskust ja pH-taset) ning kunstlikke väetisi pole vaja.
Komposti tegemisel on oluline materjalide õige tasakaal; protsess vajab süsinikku, lämmastikku, vett ja õhku. Parim kompostisegu on selline, kus on enam-vähem pooleks rohelist lehematerjali (toidujäätmed, värskelt niidetud muru jms) ning kiulist puitunud materjali (kuivanud lehed, oksaraod, saepuru jms). Oluline on, et üks kompostimaterjal ei hakkaks domineerima; protsess toimib, kui segamini on nii toidu- kui aiajäätmed, ja kompostis tõuseb temperatuur. Mõistlik on laduda komposti kihiti (nt muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed jne), siis ei ole vaja komposti ümber tõsta ega segada.
Komposter või isevalmistatud kast?
Tartu linnas võib toidujäätmeid kompostida ainult kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites) või ise valmistatud kastides. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida ka lahtises aunas.
Kompostri saab osta poest. Neid pakuvad erinevas hinnaskaalas paljud tootjad ja neid on erineva väljanägemisega, suuremaid ja väiksemaid.
Ise valmistatud kompostikast võiks olla minimaalselt mõõtudega 1,2m X 1,2m. Kasti kolm külge võivad olla püsivalt kinni, kuid esikülg kergesti avatav (nt ka korruste kaupa), sest siis pääseb kompostile ligi segamiseks, materjali lisamiseks ja komposti väljavõtmiseks. Kompostikast, kuhu pannakse mh toidujäätmeid, peab olema kaitstud kahjurloomade sissepääsu eest, st vajalik on näriliste eest kaitsev korpus ja suletav kaas.
Asukoht
Kompostimisaun ja -kast ning komposter peavad paiknema naaberkinnistul asuvast elamust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Kompostimiseks sobib päikese- ja tuulevarjuline koht; vältida tuleks madalamaid paiku, sest komposti ei tohi valguda liigset vihmavett.
Kuidas kompostida?
Esimeseks kihiks võiks olla kas õhurikas muld või turvas, mille peale võiks panna rohelise kihi ehk toidujäätmed, niidetud muru jms. Edasi peaks tulema vahekiht ehk pruun kiht, mis võib olla ka eelmise kihiga segamini. Pruuni kihti sobivad aiajäätmed nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või väiksemaks teha, muidu on nende kõdunemisaeg liiga pikk. Pruuni kihi võib moodustada ka natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehake.
Kompost ei tohi haiseda! Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab haisema ja mädanema: see on märk hapnikupuudusest. Õhulisuse tagamiseks võiks lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, heina, hekseldatud põhku või nt ökopelleteid jms. Liigne kuivus jälle ei lase kompostil kuumeneda ja protsess ei käivitu. Niiskuse tekitamiseks on enamasti juurde vaja lämmastikku, mida leidub toidujäätmees, aga ka värskelt niidetud murus, nõgestes jms. Niiskuse määra saab kontrollida komposti pigistades: kui eraldub rohkem kui paar tilka vett, on kompost liiga niiske ja alanud on roiskumise protsess.
Hea tulemuse kindlustamiseks tuleks komposti paar korda aastas segada (nt seda aiahargiga ümber tõstes: nii kanduvad servades olevad mittelagunenud osised kõige kuumemasse kohta komposti keskel); võib teha ka ühe kompostikasti lisaks ja kompost sinna lihtsalt ümber tõsta. Saab ka ilma segamata, aga sellisel juhul tuleb jälgida, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt nii puistematerjalist kui ka niisketest biojäätmetest. Kompost on valmis, kui see on tumepruun ja sõmer ning sarnaneb kõdusõnnikule, kuid lõhnab nagu muld.
Vt siit nimekirja, mis sobib ja mis ei sobi kompostimiseks:
....
