Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Korraldatud olmejäätmevedu

Korraldatud olmejäätmevedu

Sissejuhatus

Korraldatud jäätmeveo puhul kogub ja veab jäätmeid jäätmevedaja, kelle linn on konkursi korras välja valinud. Tartus on neli jäätmeveopiirkonda, kus tegutseb kolm ettevõtet.

Jäätmevedajatel on oma piirkondades ainuõigus vedada segaolmejäätmeid, vanapaberit ja pappi (alates viie korteriga majade juurest) ning biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid (alates kümne korteriga majade juurest).

Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmevedu kõigile kohustuslik.

Jäätmeveopiirkonnad ja hinnad

Piirkonnad

 

Tartu linn jaguneb neljaks jäätmeveopiirkonnaks:
Piirkond 1: Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad;
Piirkond 2: Maarjamõisa, Tammelinna, Ränilinna, Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad;
Piirkond 3: Annelinna linnaosa II osa ja Ihaste linnaosa;
Piirkond 4: Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa.

Korraldatud jäätmeveo hinnad
 

Piirkond 1
1. piirkonna hinnakiri alates 01.06.2019
Piirkond 2
Piirkond 3 (lisateenuste hinnakiri )
Piirkond 4
Tähtvere jäätmeveopiirkond

Jäätmeveo peatamine

Korraldatud jäätmeveo peatamiseks mingiks perioodiks (majas ei elata ajutiselt, seal on remont jms) tuleb esitada Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale avaldus.

Avalduse soovitava vormi leiate siit.

Suvilate ja aianduskruntide puhul palume kindlasti avalduses ära märkida ka see, kas suvel krundil tegevus toimub. Kui jah, peaks sealt suvekuudel siiski vedu toimuma ja veo peatamine on võimalik alates sügisest kuni kevadeni.

Maksimaalseks peatamise tähtajaks on kolm aastat.

Avaldus tuleks saata linnamajanduse osakonnale:

Raekoja plats 3, Tartu 51003 või

e-mailile: lmo@raad.tartu.ee

Jäätmeliigid

Segaolmejäätmed

 

Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, kuid mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul. Kümne ja enama korteriga elamu segaolmejäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt kord kahe nädala jooksul.

 

Paber ja kartong

 

Vanapaberi kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on viis ja enam korterit;

2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus vanapaberit tekib üle 25 kg nädalas.

 

Muul juhul tuleb vanapaber koguda liigiti ning viia jäätmejaama või selleks ettenähtud kogumispunkti või paigutada eraldi kogumismahuti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.

Vanapaberi kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, viie ja enama korteriga elamu puhul mitte harvemini kui kord nelja nädala jooksul.

 

Biojäätmed

 

Biojäätmete kogumiseks peab eraldi kogumismahuti olema:

1) elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus on kümme ja enam korterit;

2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus biojäätmeid tekib üle 80 l nädalas.

 

Muul juhul tuleb biojäätmeid võimalusel koguda liigiti ning kompostida nõuetele vastavalt samal kinnistul või anda üle jäätmeluba omavale isikule. Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed saab viia jäätmejaama. Jaemüügikohas, toitlustusasutuses ja toiduainetetööstuses tekkivad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb koguda liigiti ning anda üle jäätmeluba omavale isikule.

Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

Biojäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada üks kord nädalas.

 

NB! Pakendijäätmete vedu ei kuulu korraldatud olmejäätmeveo alla.

Pakendijäätmete vedamist saab jätkata siiani sellega tegelenud ettevõte, Tartu 1. jäätmeveopiirkonnas näiteks AS Ragn-Sells.

Korraldatud jäätmeveo konkursid ja lepingud

Jäätmevedajate leidmiseks on linn korraldanud avalikud konkursid.

 

Alates 1. juunist 2016. a veavad Tartus segaolmejäätmeid:

Piirkond 1: OÜ Ekovir;
Piirkond 2: AS Eesti Keskkonnateenused;
Piirkond 3: AS Ragn-Sells;
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused.

Kontaktid:
AS Eesti Keskkonnateenused: Tähe 108, tel 738 6700 ja 1919;
AS Ragn-Sells: Sepa 26, tel 15 155;
OÜ Ekovir: Ropka tee 27, tel 733 3660.

 

 

Tartu linna ja jäätmevedajate vahel sõlmitud lepingud

 

Piirkond 1: OÜ Ekovir
Piirkond 2: AS Eesti Keskkonnateenused (leping pikendatud kuni 31.05.2021)
Piirkond 3: Ragn-Sells AS
Piirkond 4: AS Eesti Keskkonnateenused (leping pikendatud kuni 31.05.2021)

Korduma kippuvad küsimused

Uues jäätmeveolepingus ei mainita pakendite vedu. Miks?
Pakendite vedu ei kuulu korraldatud jäätmeveo alla. Nende vedamist võib jätkata vana jäätmevedaja.

Miks on vaja vanapaberit ja biojäätmeid eraldi koguda?
Liiga palju tekib sorteerimata ehk tavaprügi, mida oleks prügilasse suunamise või põletamise asemel hoopis mõistlik taaskasutada. Näiteks on kodumajapidamiste biojäätmete osakaal praegu ca 30%, mida saaks eraldi kogudes kompostida. Eraldi kogutud vanapaber suunatakse ümbertöötlemisele, mille tulemusena saab valmistada uusi tooteid.
 
Kas vanapaberit ja biojäätmeid hakatakse vaid Tartus eraldi koguma?
Tartus on vanapaberi konteiner siiani kohustuslik olnud kümne ja enama korteriga majades. Alates 01.06.2016. a laienes kohustus viie ja enama korteriga majadele. Varem pole Tartus biojäätmeid korraldatud veo käigus kogutud. Mitmes Eesti omavalitsuses juba kogutakse kortermajade juurest biojäätmeid, näiteks Tallinnas ja Kuressaares.

Mis juhtub, kui mõni kortermaja elanik ikkagi paneb toidujäätmed tavalise prügi sisse?
Tavaprügi viiakse minema olenemata sellest, kas seal on toidujäätmeid sees või mitte.

Kas vanapaberi konteinerisse võib panna ainult vanu ajalehti-ajakirju ja reklaame?
Vanapaberi konteinerisse võib panna lisaks eelnimetatutele ka vihikuid, trükiga ja puhtaid kirja- ning joonistuspabereid, ümbrikuid, kaanteta raamatuid, pappkaste ja -karpe, paberkotte ja muid puhtaid pakendeid jms.

Miks peab vanapaberi konteiner olema ahiküttega majadel, kus paber enamasti ahjukütteks ära kasutatakse?
Vanapaberi taaskasutusse suunamine on mõistlikum kui selle põletamine. Tihti on postkastidesse paigutatav reklaam kriitpaberist, mis ei ole heade põlemisomadustega. Paberi taaskasutamisel tuleb toota vähem uut paberit. Üks tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud, keskmise suurusega eramaja tarvitatava aastase koguse elektrienergiat, 30 m3 vett. Samuti jäävad olemata uue paberi tootmisel tekkivad õhuheitmed.

Kas biojäätmete konteinereid on eri suuruses? Need hakkavad ju pikalt seistes haisema.
Biojäätmete konteinerid on kahes suuruses: 140 ja 240 l. Minimaalne tühjendussagedus on kord nädalas, kuid võib tellida ka sagedamini.

Mida tohib biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmete kogumismahutisse võib panna tahkeid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid. Sorteerimisjuhend.

Kuidas tuleb jäätmeid biojäätmete konteinerisse panna?
Biojäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, biolagunevas jäätmekotis või paberkotis. Biojäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ja kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

Kas biojäätmete ja vanapaberi konteineri toob prügiveofirma või tuleb seda eraldi tellida?
Konteiner tuleb ise vedaja käest tellida. Esimese kolme kuu jooksul on konteineri kohaletoomine tasuta. Alates 01.09.2016. a on konteineri kohaletoomine tasuline.

Kui palju tuleb konkreetsete lisakonteinerite eest maksta?
Hinnakirjad leiab siit.

Miks jäätmeveohinnad linnaositi erinevad?
Seaduse järgi on Tartu jagatud neljaks jäätmeveopiirkonnaks. Igas piirkonnas korraldatakse jäätmevedaja leidmiseks eraldi riigihankeid ning seetõttu võivadki hinnad linnaositi erineda.

Õigusaktid

Viimati muudetud 15.08.2019