Kuidas jäätmeid sorteerida?
Jäätmete õige sorteerimine aitab meil kõigil vähendada looduse koormust ja edendada ringlussevõttu.
Paber ja kartong: kogu paber ja kartong eraldi mahutisse (nt ajalehed, joonistuspaber, kokkulapatud pappkastid, -karbid jms). Määrdunud paberit, toidujääke jms ära sellesse mahutisse pane.
Klaas: pandimärgita klaaspakend (pudelid, purgid jms) tuleb panna klaaspakendikonteinerisse. Kui sellist konteinerit ei ole, tuleb klaaspakend panna segapakendikonteinerisse.
Plastik ja komposiitmaterjal: plastpudelid ja -topsid, kilekotid ja muud plasttooted pane segapakendikonteinerisse. Vajadusel loputa pakendeid, et materjali oleks võimalik taaskasutada.
Biojäätmed: tahked biolagunevaid köögi- ja aiajäätmed (kartulikoored, leivakontsud, lilled, taimelehed jms) pane biojäätmete konteinerisse. Samuti on hea moodus toidu- ja taimejääkide lõppkasutamiseks kompostimine.
Ohtlikud jäätmed: vanad elektriseadmed, õlid, akuvedelikud, e-sigaretid jms tuleb viia jäätmejaama vm spetsiaalsesse kogumispunkti.
Segaolmejäätmed: kõik need jäätmed, mis liigiti kogumisel üle jäävad ja mida ei saa taaskasutada, tuleb panna segaolmejäätmete konteinerisse, sealhulgas määrdunud pakendid, mida pesta pole mõistlik (nt hapukoorepakid, hambapastatuubid jne), ühekordsed nõud, tuhk, tolm ja pühkmed, kassiliiv, taaskasutuskõlbmatud riided, jalanõud ja kaltsud, ühekordsed mähkmed, hügieenitooted, plaastrid jms, kondid, vana kosmeetika, valgustuspirnid (v.a säästu-, leed-, päevavalguslambid), nahast tooted, küünlad, suitsutuhk ja -konid, mänguasjad (patareid tuleb välja võtta) jne.
Pakend on pakend
Sageli ei saa inimesed aru, mida tohib ja mida ei tohi pakendikonteinerisse panna. "Pakend on pakend" tähendab seda, et tegelikult pole asjast arusaamine raske ning pakendikonteinerisse tohib panna kõiki neid tooteid, mis on valmistatud kauba hoidmiseks/kaitsmiseks/käsitsemiseks. Siin ei loe materjal ega suurus, tegu võib olla nii (tühja) kommipaberi, šampoonipudeli või televiisorikastiga.
Kui puhtaks peab pakendi pesema? Pakendikonteinerisse minev pakend ei tohi sisaldada toodet ja vajadusel tuleks seda loputada, et see ei määriks teisi pakendeid
Sorteerides säästad
Kui me ei sorteeri, läheks kõik jäätmed kas ladestusse või põletamisele, mis on kõrgelt maksustatud. Sorteerimisel tekkiva puhta ringlussemineva materjali tõttu kulud jäätmekäitlusele vähenevad.
Üldjuhul kujuneb jäätmete äraveo hinnaks jäätmete veo ja käitlustasu summa. Tartus toimiva korraldatud jäätmeveo puhul osutatakse vanapaberi äraveoteenust tasuta ning biojäätmete äravedu on märgatavalt soodsam segaolmejäätmete omast. Mida rohkem me sorteerime, seda vähem maksame.
Jäätmete sorteerimise põhjalik juhend
ИНСТРУКЦИИ ПО РАЗДЕЛЬНОМУ СБОРУ МУСОРА
Kuidas jäätmeid sorteerida?
Kasulikke näpunäiteid, kuidas jäätmeid sorteerida, saab lugeda Bioneer.ee lehelt.
Eraldi kogutud jäätmete teekond:
Konteinerite info
Mida teha, kui konteiner ei saa täis?
Konteiner ei peagi täis saama, üle tuleb anda nii palju jäätmeid, kui veopäevaks tekib. Mõistlik on sellisel juhul võtta väiksem kogumismahuti. Kuni üheksa korteriga kinnistutel võib muuta segaolmejäätmete äravedu harvemaks (minimaalne veosagedus üks kord kaheteistkümne nädala jooksul). Kümne ja enama korteriga kinnistu segaolmejäätmete kogumismahuti tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
Biojäätmetele mõeldud süvamahutitest
Jäätmevedaja võib keelduda tühjendamast biojäätmetele mõeldud süvamahutit, kui selles pole vedelikukindlat spetsiaalse nõrgvedelike kogumissüsteemiga sisemist kogumismahutit. Kui biojäätmetele mõeldud süvamahutis on tavaline kogumiskott, tekib selle tühjendamisel keskkonnareostus (vedelik voolab tänavale).
Biojäätmete süvamahuti koti väljavahetamise teenust spetsiaalse nõrgvedelike kogumissüsteemiga sisemise kogumismahuti vastu pakuvad:
Medios OÜ
Ragn-Sells AS: [email protected], tel 5625 5453
Molok tüüpi mahutite puhul tuleks pöörduda Ragn-Sells ASi poole, kuna nendesse mahutitesse pole soovitav teise kaubamärgi sisu paigaldada
Lõhnavaba bioprügikast Brykkar
Sorteerimisega seotud hirmud ja müüdid
Hirmud
Kui kodus ei ole ruumi nii paljude prügikastide paigutamiseks
Sorteerimisel kogutakse jäätmeid sama palju kui enne, mistõttu ei tohiks asjade läbimõtlemisel ruumikulu oluliselt suureneda. Segaolmejäätmeid tekib vähem, selle arvelt saab ruumi bio- ja pakendijäätmete kogumiseks.
Biojäätmete eraldi kogumine tekitab haisu
Taimsed biojäätmed võivad olla toas kolm-neli päeva, nii et haisu ei teki. Kui kogumisanumasse satub liha või kala, tuleb see kiiremini välja viia. Biojäätmete eraldi kogumisel ei teki rohkem haisu, kui nende panemisel segaolmejäätmete sekka.
Sorteerimine on liiga keerukas ja nüansirohke
Liigiti kogumisel ei maksa üle mõelda. Detailides eksimine ei muuda suurt pilti, oluline on oma tegevus ümber korraldada ja harjuda kodus jäätmeid eraldi koguma, sest see on vastutustundlik käitumine
Müüdid
Eraldi kogutud jäätmed kallatakse niikuinii kokku
Ei kallata. Arvamuse on põhjustanud see, et jäätmevedajad kasutavad mitmekambrilist jäätmeveokit. Samuti: kui näiteks vanapaberikonteinerisse on pandud toidujäätmeid, siis määrdunud vanapaber ei ole enam ümbertöödeldav ning jäätmevedaja peabki tühjendama selle segaolmeringil.
Ametnikud esindavad prügivedajate ärihuve
Tegelikult on asi teistpidi: ametnikud esindavad seadust ja prügivedaja ärihuvisid teenivad lepingud on samuti allutatud seadusele. Just seetõttu jagavad nii ametnikud kui ka jäätmevedaja laias plaanis sarnast infot
Kas me ei pinguta sorteerimisega üle?
Sorteerimine on mõtleva inimese tunnus: meil on valida, kas minna metsa uusi puid maha raiuma või kasutada uue paberi tegemiseks vana paberit.
Miks on vaja sorteerida
Oleme harjunud mõtlema, et jäätmeveo ainus eesmärk on linnaruumi puhtana hoidmine ning jäätmete edasine saatus pole tähtis, kuid nii see ei ole. Kui suudame jäätmeid liigiti koguda, on need ressurss. Jutt ei käi siinkohal enam prügist, vaid loodusressurssidest, materjalidest. Me peame mõttemaailma muutma, kui me tahame olla jätkusuutlikud
Kui palju sorteerimine taaskasutust tegelikult toetab? Tartu kodudes tekib tuhandeid tonne materjale, mida saaksime uuesti kasutada, kuid mille me täna lihtsalt ära põletame või prügimäele mädanema viime. Sorteerimise eesmärk on saata võimalikult suur osa materjalist uuesti kasutusse.
Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus võtta 2025. aastaks ringlusse 55%, 2030. aastaks 60% ning 2035. aastaks 65% olmejäätmetest
Mis sorteeritud jäätmetest saab? Plastpudelitest saavad näiteks uued riided, plastiktopsidest penoplast või lambilülitid ning klaaspudelitest soojustusmaterjal klaasvill. Biojäätmeid kasutatakse biogaasi ja kompostmulla tootmiseks. Vanapaberist tehakse nt munakarpe, uusi ajalehti, tselluvilla, kätekuivatus- ja WC-paberit, jõupaberit, lainepappi, isolatsioonimaterjale jmt
