Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

Koduaedade liigirikkuse tõstmiseks plaanitakse toetust

Tartu Linnavalitsuse pressiteade

Liigirikkust ja silmailu toetav aed Vikerkaare tänaval Foto: Erge Jõgela

3. aprill 2024 / Tartu linnavalitsus esitas eilsel istungil volikogule määruse, mille alusel hakatakse elanikke toetama koduaedade loodussõbralikul arendamisel.

Tartu ROHEringi projekti abil plaanib linnavalitsus sel kevadel toetada koduaedade elurikkuse tõstmist. Ühe toetuse suurus oleks maksimaalselt 1000 eurot ja kokku soovitakse käesoleval aastal välja jagada kuni 33 000 euro eest toetusi. Toetuse eesmärk on aiapidamise toetamine läbi liigirikkuse mitmekesistamise. Aiapidajad saaksid Tartu ülikooli ökoloogide ja aianduskonsultandi poolt tasuta nõu soovitud muutuste elluviimiseks ning veesilma loomiseks. Tähelepanu pööratakse seejuures nii keskkonna vajadustele kui silmailule.

Tartu linnalooduse koordinaator Mirjam Võsaste ütles, et Tartu on täis väga kauneid koduaedu ja oleks rõõmustav kui linna ja ülikooli koostöös saaks aiapidajaid natuke aidata nii teadmiste kui rahaga. „Meie eesmärk ei ole inimeste aedu ümber kujundada, küll aga oleks tore kui näeksime aedades aina rohkem õitsemas ka kodumaiseid ja nektaririkkaid taimeliike, mis omakorda meelitaks kohale liblikaid ja teisi tolmeldajaid. Rahaliselt saame toetada aga just neid tegevusi, mida inimene võib-olla ise ette ei võtaks – näiteks veesilmade rohkus on linnaloodusele väga oluline ja selle loomise kulud saaksime katta toetusega,“ ütles Võsaste.

Plaani kohaselt saavad toetusele kandideerida eraisikud ja korteriühistud, kes soovivad oma hoovis kasvatada rohkem kohalikke taimeliike ning luua paremad tingimused putukate, liblikate, kahepaiksete ning teiste meie keskkonna jaoks vajalike liikide eluks ning liikumiseks. Toetust saaks kasutada näiteks lilleniidu loomiseks, puude ja põõsaste istutamiseks, kõvakattega pinnase eemaldamiseks ning pesakastide paigaldamiseks.

Kõige olulisemaks tingimuseks saab plaanide kohaselt olema veesilma loomine, kuna just sellistest paikadest on muidu eriilmelises linnaruumis kõige rohkem puudus. Veesilm võib olla üsna väike ja laugete kallastega, kuid loomisel peab kindlasti kasutama looduslikke materjale.

Tartu ülikooli märgalade ökoloogia teadur Elin Soomets-Alver ütles, et parim viis väikeveekogude elustiku kaitsmiseks ja säilitamiseks on luua juurde just selliseid veesilmasid, mis jäljendavad minevikus eksisteerinud puhtaveeliseid looduslikke lompe. “See pole raske  ja ei pea hoovi üles kaevama, sest looduslikke lompe on igasuguse kuju, suuruse ja sügavusega ning paljud on väikesed ja hooajalised. Peamine nõue on puhas, saastamata vesi. Valmivad lahendused peavad pakkuma rõõmu nii aia omanikele kui neid kasutavatele liikidele,“ ütles Soomets-Alver.

Linnalooduse eest hoolitsemine ja liigirikkuse toetamine on oluline osa meeldiva elukeskkonna loomisest nii inimeste kui teiste siinsete liikide jaoks. Tartu rohealadest moodustavad pargid ja avalikud haljasalad aga vaid väikese osa. Seetõttu on tõhusa ökosüsteemi loomiseks ja hoidmiseks väga oluline pakkuda kohalikele liikidele kohta ka oma koduhoovides.

Koduaedade toetusi jagatakse läbi Tartu ROHEringi projekti, mille eesmärgiks on luua toimiv rohealade võrgustik. Selleks on välja valitud projektialad, mis moodustvad kesklinna tiheasustuse ümber elusloodusele liikumist võimaldava ringi. Seetõttu jagatakse ka koduaedade elurikkuse tõstmise toetusi projektialadel või nende lähedal asuvatele linnaosadele.

Toetust jagatakse Kvissentali, Raadi-Kruusamäe, Jaamamõisa, Ülejõe, Annelinna, Karlova, Ropka tööstuse, Ropka, Variku, Tammelinna, Maarjamõisa, Veeriku, Vaksali, Kesklinna, Supilinna või Tähtvere linnaosas asuvatele kinnistutele.

Taotlusvooru avamise täpsem aeg selgub pärast 18. aprilli linnavolikogu istungit. Info lisatakse Tartu ROHEringi kodulehele.

Hendrik Kuusk

avalike suhete osakond
kommunikatsioonispetsialist

Tel: 736 1123
Mob: 5393 3648

Viimati muudetud 04.04.2024