Vesinik on mitmekülgne, puhas ja turvaline energiakandja, mida saab kasutada kütusena energia saamiseks. See ei tekita kasutuskohas mingeid heitmeid ning seda saab valmistada (taastuv)elektrist ja vähendatud süsinikdioksiidi heitkogustega fossiilkütustest, saavutades nii täiesti heitmevaba energia.
Vesinikku kasutatakse järjest rohkem, sest seda saab säilitada ja transportida suure energiatiheduse juures vedelal või gaasilisel kujul ning põletada või kasutada kütuseelementides soojuse ja elektri tootmiseks. Selline mitmekülgsus annab vesinikule võtmerolli nii transpordis, tööstuses kui ka elamumajanduses, samuti taastuva energia suuremahulisel säilitamisel, muutes selle paljulubavaks lahenduseks energeetika ümberkujundamise väljakutsetega toimetulemisel.
Tänaseks on vesiniku tootmise, hoiustamise ja kasutamise tehnoloogiad veel üsna kallid, kuid nende hind on ajas kiiresti langev ning lähikümnendil oodatakse nii Euroopas kui ka mujal maailmas vesinikukasutuse plahvatuslikku kasvu. Seetõttu on vajalik hoida endid käimasolevate arengutega kursis ja otsida võimalusi koostöös era- ja avaliku sektoriga vesinikulahenduste piloteerimiseks ning ka ellurakendamiseks.
Üheks kõige praktilisemaks viisiks vesiniku laialdasel kasutamisel on selle tootmine taastuvelektrist (Eesti puhul eelkõige päikese- ja tuuleenergia) ning kasutamine elektrienergia taastootmiseks, soojuse tootmisel lokaalsetes küttelahendustes ja transpordi valdkonnas (sh. ühistransport ja mitmesugused omavalitsuste poolt tellitavad teenused - prügivedu, tänavapuhastus jm).
Valdkonna arendamiseks on soovitatav ja vajalik moodustada kohalik initsiatiivgrupp mis koordineerib vesiniku tootmise ja kasutamisega seonduvaid tegevusi Tartu piirkonnas.
Eestis on vesiniku valdkonna huvigrupid koondunud Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingusse. Euroopa Komisjon on viimase aasta jooksul teinud suuri jõupingutusi vesinikutehnoloogiate arendamiseks ja laialdaseks kasutamiseks. Nii avaldati juulis vesinikustrateegia ja asutati puhta vesiniku allianss.
