Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus

Placeholder Placeholder
Background image

oPEN Lab

Ruumiloome osakond
Raekoja plats 3, 51003 Tartu
 

Üldinfo
Ravila
KKK
Tegevused Annelinnas
BuildEST

oPEN Lab projekti üldinfo

Tartu linn osaleb projektis oPEN Lab, mille eesmärk on koostöös korteriühistutega edendada suurte kortermajade tervikenoveerimist ja saada parem ülevaade renoveerimise võimalustest ning takistustest elanike jaoks.  

Projekt pakub võimalust renoveerida toetuste abil oma maja mugavaks ja energiasäästlikuks koduks. Tartu linna abiga renoveeritakse üks 9-korruseline maja Tartus A-energiaklassi elamuks, mis võimaldab tulevikus kokkuhoidu energiakuludelt ja loob parema sisekliima. Hoonete ümber kujundatakse koos elanikega hästi kasutatav ja hubane elukeskkond.

Kortermajade renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud paneele, hoonetele paigaldatakse päikesejaamad ja energiasalvestamise lahendused ning kasutatakse targa kodu lahendusi. Tervikliku renoveerimise tulemusena paraneb hoonetes sisekliima ning väheneb energiatarbimine rohkem kui poole võrra – sellega seoses väheneb ka keskkonnajalajälg. Kortermajade renoveerimine on üks Tartu energia- ja kliimakava peamistest tegevustest.

oPEN Lab projekt sai alguse 2021. aastal, kui valiti kogukondliku renoveerimise võimaluste uurimiseks ja arendamiseks välja üks kortermajade piirkond Annelinnas. Pärast kahte aastat koostööd Mõisavahe tänava piirkonna kortermajade elanikega otsustasid ühistud oma hoonete tervikrenoveerimise võimalusest loobuda. 2023. aasta lõpus liikus projekti fookus Ravila tänavale, kus projektiga liitus üks 9-korruseline kortermaja. 

Foto: Tiit Grihin

Toetus

Teie maja renoveerimisele on võimalik Kredexilt saada toetust kuni 50% ulatuses. Lisaks toetavad renoveerimist Euroopa Liit ja Tartu linn. Kredex toetab ka tehnilise konsultandi teenuse ostmist, kuna renoveerimisprotsessi haldamine nõuab erialast ettevalmistust ja suurt töömahtu. Tehniline konsultant on sõltumatu ettevõtja, kes abistab ühistut, kuid otsused teeb ikkagi juhatus ise. 

Kontakt

Ain Konsap
Tartu Regiooni Energiaagentuur
[email protected] 

 

Kaspar Alev
Tartu Linnavalitsus
[email protected] 

Projekt

Projekti OpenLab rahastatakse Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni programmi Horizon 2020 Green Deal meetme leppest nr 101037080. Euroopa Komisjoni rahastus kolme hoone renoveerimiseks ja hoonete ümbruse elukeskkonna parandamiseks on kaks miljonit eurot, Tartu linn finantseerib projekti tegevusi 150 000 euro ulatuses.

Tartu linna partneriteks on projektis Balti Uuringute Instituut, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Gren (endine Fortum) ja Eesti Energia.

Projektis osalevad veel Pamplona linn Hispaanias ja Genki linn Belgias.

Loe projekti kohta lähemalt ametlikult kodulehelt www.openlab-project.eu

Tartus rahastatakse suurte kortermajada tehaselist renoveerimist lisaks oPEN Lab projektile ka BuidEST projektist. 

Viimati muudetud 02.05.2024

2023. aasta lõpus algasid läbirääkimised Ravila 49 maja liitumiseks oPEN lab projektiga. Elanike otsus renoveerida oma maja projekti toega aitab kaasa konkreetse hoone kaasajastamisele ja annab hoogu kogu tervikrenoveerimise lainele Eestis. Tartu Linnavalitsus ja oPEN Lab projektimeeskond tänab majaelanikke usalduse eest. 

Koostöö algab ühistest kohtumistest ja töötubades, kus elanikud saavad välja tuua oma ootusi ja muresid seoses kodu renoveerimisega. Koos arutatakse läbi võimalikud lahendused ja projektimeeskond on ühistule toeks kogu renoveerimisprotsessi vältel. 

oPEN Labi eesmärk on hoonete tervikrenoveerimine. Hoone säilimiseks ja parema elukeskkonna loomiseks vajalikud tööd on näiteks vee- ja kanalitorustiku väljavahetamine, drenaaži korrastamine, keldribokside uuendamine, trepikodade sanitaarremont, liftide uuendamine, korterite ligipääsetavuse parandamine, välialade ning parkla korrastamine.

Lisaks tuleb teha energiasäästu tagavad tööd nagu sokli, välisseinte ja katuse soojustamine, akende ja uste asendamine energiasäästlikega ning energiatõhusate tehnosüsteemide väljaehitamine või lisamine. Projekti raames toimub välisseinte soojustamine tehases eeltoodetud elementidega ja hoonele luuakse ka uus ja kaunis väljanägemine. Lisaks paigaldatakse majale päikesepaneelid.

Ortofoto: Maa-amet 2021

Infomaterjalid

Infokiri nr 1 

Esimese ühise kohtumise ettekanded (19.03.2024)

Ülevaade

Tehases eeltoodetud paneelid

Küsimused ja vastused

Kohtumine elanikega 19. märtsil 2024
Kohtumine elanikega 19. märtsil 2024

Ajakava

Renoveerimine on koostöö elanike, linna, konsultantide ja ehitajate vahel. Selleks, et kõik oleksid informeeritud ja kõkide hääl oleks kuulda, toimuvad projektimeeskonna kohtumised nii ühistu juhatusega kui kõikide elanikega.

Renoveerimise etapid
Aeg Etapp Tegevused
Märts 2024 Tehniline ettevalmistus  Eksperdid temperatuuri, niiskust ning õhukvaliteeti osades korterites. Täpsustatakse maja tehnilist seisukorda.
Aprill 2024 Elanike soovide kaardistamine  Leiame koos parimad ja kaunimad lahendused teie majale ning maja ümbrusele. Kaasame ka arhitekte ja teisi spetsialiste, kes aitavad teil parimaid otsuseid teha. 
Mai 2024 Lähteülesanne toetuse taotluseks Projekteerimise ja ehituse hanke lähteülesande koostamine arvestades elanike soove ning energiatõhususe nõudeid. 
Mai 2024 Toetuse taotlus KredEx-ile  Taotleme KredEx-ilt renoveerimise toetust, mis katab teie maja renoveerimise maksumusest 50%. 
Sügis 2024 Hanke läbiviimine  Selgub renoveerimise lõplik maksumus. Kui maksumus osutub oluliselt kõrgemaks kui te olete arvestanud, ei pea te renoveerimisega jätkama. Täiendavat kulu sellest ei teki. 
Sügis 2024 Laenuleping Pärast hanget on võimalik sõlmida pangaga laenuleping 
2025 Ehitusprojekti koostamine  Ehitusprojekti koostamise ajal on elanikud ning juhatus aktiivselt kaasatud maja detailsete lahenduste väljatöötamisse. 
2025 Renoveerimistööde läbiviimine  Ehitustööd kulgevad kiiresti, sest renoveerimine toimub tehases eeltoodetud elementidega. Ehitajad peavad siiski teatud tööde ajaks pääsema ka korteritesse.
2025 Majaümbruse korrastamine  Pärast maja renoveerimist heakorrastatakse maja ümbrus ning soovi korral ehitakse väikerajatised (nagu rattamaja). 
2026 Renoveeritud maja järelmõõtmised  Pärast renoveerimist tegeletakse maja energiasäästu mõõtmistega ning üheskoos hinnatakse elanike rahulolu. 

Viimati muudetud 30.04.2024

Korduma kippuvad küsimused

Piirkond

Mille järgi projektipiirkond valiti?

Projektiga alustati Annelinna piirkoinnas, kuna kogukonnapõhiseks renoveermiseks sobis linnaosa, kus suuri kortermaju on üksteise läheduses palju.  Annelinna tagaosas asuv Nõlvaku-Mõisavahe 6- kuni 9-korruseliste majade piirkond on terviklikult planeeritud. Seal asuvad peamised eluks vajalikud teenused ning on olemas hea ühistranspordiühendus kesklinnaga. Sellele vaatamata ei ole piirkonna maine kõige parem ning rahvaarv väheneb järjepidevalt. Piirkonna maine parandamiseks ning positiivse muutuse toomiseks on oluline seda täiendavalt toetada. Pikemas perspektiivis ähvardab naabruskonda mahajäämus, sest võimekamad elanikud kolivad parema mainega piirkondadesse, kus on uued või värskelt renoveeritud kortermajad.

2023. aastal alustas oPEN Lab projekt tööd Ravila tänaval, kuna seal asuva 9-korruselise maja elanikud näitasid ise üles huvi renoveerimise vastu. Annelinna piirkonna hoonete ühistud keeldusid tervikrenoveerimisest projekti abiga.

Kuidas saab projektiga liituda?

Osalemise soovist võib anda teada Tartu Linnavalitsuse kliimaspetsialistile: Kaspar Alev, tel 524 2859, [email protected]

Kust saab projekti kohta rohkem infot?

Kogu projektiga seotud info on koondatud kodulehele www.tartu.ee/openlab

Renoveerimine

Mille järgi hinnata, et maja peaks renoveerima hakkama?

Kui majaelanikud tunnevad ennast oma kodus ebamugavalt. See tähendab, et kas tuba ei ole piisavalt soe või on hoopis liiga palav; toas on halb õhukvaliteet ja ruum tundub umbne; korterites esineb hallitust (akende ümbruses, külmades toanurkades, vannitoas). Need ebamugavused on vahetult seotud hoone konstruktsioonidega ja halvasti toimivate tehnosüsteemidega. Maja renoveerimise peale peab hakkama mõtlema ka siis, kui elanikke häirib maja välimus ning näiteks trepikodade, keldrite ja teiste üldruumide seisukord. Majaelanikud võiksid renoveerimisele mõelda ka siis, kui korteri majanduskulu on liiga suur ja energia peale kulub ebamõistlikult palju raha.

Miks on kortermaja renoveerimine nii elanike kui ka hoone seisukohast vajalik?

Elanikele on renoveerimine kasulik elukvaliteedi parandamiseks ja energiahinnatõusust tulenevate kulude kasvu pidurdamiseks. Valdav osa kortermaju on ehitatud nõukogude ajal, mil olid piiratud ehitustehnilised võimalused ja odav energia. Renoveerimine on vajalik energia oluliseks kokkuhoiuks ning hoone kasutusea, ohutuse, probleemsete tehnosüsteemide töökindluse ja energiaefektiivsuse  tõstmiseks. Samuti vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused. 

Kumba eelistada, kas maja tervikrenoveerimist või üksikute tööde tegemist?

Kortermaja renoveerimisel peaks eelistama tervikrenoveerimist, kuna nii lühendatakse oluliselt ehitustöödega kaasnevat ebamugavat perioodi. Renoveerimistööde üheaegne teostamine tagab parema kvaliteedi ja suurema energiasäästu. Tervikrenoveerimist on võimalik rahastada ühe laenuga ja saada rekonstrueerimise toetust ka KredExilt.

Mis juhtub majaga, kui renoveerimistöid pidevalt edasi lükata?

Mida kauem renoveerimise alustamisega venitada, seda kallimaks lõppkokkuvõttes kujuneb selle kogumaksumus. Kindlasti sõltub see nii hoone tehnilisest seisundist kuid ka ehitusturu ja finantstingimuste hetkeolukorrast. Renoveerimata jäävate hoonete kulud sõltuvad (tõusvatest) energiahindadest ning nende turuväärtus ajas langeb. Halvimal juhul võib tekkida avariiohtlik seisund või hoone elamiskõlbmatuks muutumine.

Milliseid töid tehakse renoveerimise käigus?

Hoone säilimiseks ja parema elukeskkonna loomiseks vajalikud tööd on näiteks vee- ja kanalitorustiku väljavahetamine, drenaaži korrastamine, keldribokside uuendamine, trepikodade sanitaarremont, liftide uuendamine, korterite ligipääsetavuse parandamine, välialade ning parkla korrastamine.
Lisaks tuleb teostada energiasäästu tagavad tööd nagu sokli, välisseinte ja katuse soojustamine, akende ja uste asendamine energiasäästlikega ning energiatõhusate tehnosüsteemide väljaehitamine või lisamine. Annelinn+ projekti raames toimub välisseinte soojustamine tehases eeltoodetud elementidega ja hoonele luuakse ka uus ja kaunis väljanägemine. Lisaks paigaldatakse majale päikesepaneelid.

Mida tähendab maja renoveerimine tehases eeltoodetud soojustuselementidega?

Puitkarkassil soojustuselement ehitatakse tehasetingimustes valmis vähemalt 80% ulatuses. Selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued aknad, tehnosüsteemid ning lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust kortermaja skaneeritakse ja mudeldatakse, et tagada paneelide sobivus konkreetsele majale. Seejärel paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge.

Millised võimalikud lahendused on rõdude renoveerimisel?

Rõdude renoveerimisel on kolm võimalust. Esimene võimalus on rõdu katta soojustuselemendiga ja nii muutub rõdu köetavaks pinnaks. Teine võimalus on rõdu soojustada seestpoolt ja rõduava katta lükandklaasidega. Kolmas võimalus on katta rõdu soojustuselemendiga ja ehitada postidele uued väljaulatuvad rõdud. Kortermaja renoveerimisel valitakse üks lahendus kolmest.

Kas renoveerimise käigus vahetatakse välja ka olemasolevad liftid uute vastu?

Annelinn+ projektis pole see otseselt nõutud, kuid liikuvuse, liftide kasutusmugavuse (s.h invavahenditega liikumise) ja töökindluse parandamiseks on see soovituslik. Tehnilised võimalused selleks on olemas.

Kas renoveerimise käigus vahetatakse ka aknad? Mis saab olemasolevatest?

Kõik aknad vahetatakse uute vastu. Hoone soojustatakse tehases valmistatud soojustuselementidega. Uued aknad paigaldatakse elemendi sisse juba tehases. Vanad aknad utiliseerib ehitaja.

Kas ma saan oma aknad alles jätta, kui need on hiljuti vahetatud?

Renoveerimise käigus vahetatakse maja kõik aknad. See tagab ehitustööde kvaliteedi ja tagab maja energiatõhususe.

Kas renoveerimise käigus saab rajada ka varjumiskoha?

Saab ehitada, kui majaelanikud seda soovivad. Keldrisse kohandatud varjumiskoha lähedusse on võimalik tuua vesi ja rajada tualett. Soovitusi korterelamute keldrite varjumiskohtadeks kohandamisel leiate siit lehelt.

Kas renoveerimisse lähevad ka trepikojad?

Ka trepikodades tuleb tagada mõistlik sisekliima nii temperatuuri kui ka õhuvahetuse seisukohast. Projekteerimise käigus tasub kindlasti läbi mõelda, milliseid muudatusi trepikojas oodatakse (viimistlus, valgustus, kaablikanalid jms).

Kas kortermaja elanikud saavad kaasa rääkida oma maja välimuse osas?

Jah, elanikud saavad kaasa rääkida. Lõplik välimus kujuneb ühistu ja projekteerija koostöös.

Milline on maja energiatarbimine pärast renoveerimist?

Sõltuvalt hoone energiaklassi tõusust väheneb küttesoojuse tarbimine kuni 60%. Sealjuures korterite sisekliima (piisav õhuvahetus, madal süsihappegaasi määr ja ühtlane mugavustemperatuur) paraneb.

Mis juhtub elektrikuluga pärast renoveerimist?

Tulenevalt lisandunud tehnosüsteemidest (ventilatsiooniseadmed, ATS jt nõrkvooluseadmed) kortermaja elektrikulu (koos päikesepaneelide toodetuga) tervikuna reeglina natuke kasvab (sõltuvalt energiaklassi tõusust 1…-10 %). Elektritarbimine väheneb säästlikuma valgustuse jms arvelt, kuid suureneb lisandunud tehnosüsteemide ja seadmete (näiteks ventilatsioonisüsteemi) arvelt. Ilma päikesepaneelideta oleks elektrikulu kasv veel suurem, seepärast on soovitav lisaenergia tootmiseks ilma seda võrgust ostmata paigaldada hoonele päikesepaneelid. Korterisisese elektrienergia tarbimine sõltub elanike teadlikust tarbimiseks. Rohkem infot leiab "Targa maja elaniku käsiraamatust".

Kas ehitusprojekti võib lisada asju, mida toetused ei kata, kui need eraldi ära märkida?

Jah, ühistu võib omal valikul ja rahastamisel teha teisi vajalikke töid, mida ei toetata. Mõistlik oleks läbi mõelda kõik probleemsed kohad oma elamu ja kinnistu piires ning parendada need tervikrenoveerimise käigus.

Kas korterite sees tehakse ka renoveerimisega seotud töid?

Täpne tööde ulatus sõltub renoveerimisprojektis valitud lahendustest ja seni tehtud renoveerimistöödest. Korterites toimuvat mõjutavad ventilatsioonisüsteemi ehitamine, kütte- ja veetorustiku uuendamine, akende vahetus. Korteriühistu soovil on võimalik vahetada ka korterite välisuksed tulekindlate uste vastu, mis tagavad ka parema helikindluse. Sellisel juhul kaasnevad ka sellega korterisisesed tööd.

Kas renoveerimisega paraneb ka korteri helikindlus? 

Välisseinte ning akende helipidavus paraneb renoveerimise käigus, kuid korterite vaheliste sisepiirete (siseseinad ja vahelaed) helikindlus jääb muutumatuks. Korteriühistu soovil on võimalik vahetada ka kõikide korterite välisuksed tulekindlate uste vastu, mis tagavad ka paremat helikindlust.

Kas renoveerimisest tulenevad hilisemad hooldus- ja remonditööd korterites jäävad omanike enda kanda?

See sõltub  ehituslepingus kokku lepitust: ehitaja teeb reeglina hädavajalikud taastamistööd (aknapõsed, torustiku karbikud jms) ning omanikud soovivad üldjuhul lõppviimistluse ise teha. Nii on osapooltele tulemus reeglina soodsam.

Teenusepakkuja

Kuidas ja kust leida kvaliteetset tööd tegev ja usaldusväärne ehitusteenuse pakkuja?

Absoluutset garantiid pole, kuid hankes osalemiseks on vaja pakkujal täita seatud  kvalifitseerumistingimused (finantsvõimekus, tehtud tööde referentsid, ehitaja pädevus jms). Parim tulemus saavutatakse (nõudliku) tellija, tehnilise konsultandi, omanikujärelevalve ja ehitaja koostöös. Annelinn+ projektis valmistab hanke ette Annelinn+ projekti meeskond.

Mis juhtub, kui ehitaja renoveerimistööde käigus pankrotistub?

Seda riski aitab minimeerida hanke korralik ettevalmistus, kuigi lõpuni pole kõiki riske võimalik maandada. Reeglina on ohumärgid olemas juba ennetavalt, siit ka soovitus korralikuks kodutööks ja hankeks. Juriidiliselt on need protsessid seadusandlikult reguleeritud, kuid reeglina pole see protsess ei lihtne, kiire, odav ega ka tulemuslik.

Mis saab edasi, kui ehitaja ei jõua töid tähtajaks valmis?

Ehitajaga sõlmitavas lepingus tuleb fikseerida kõik tähtajad ning võimalik on lisada leppetrahvid.

Kui kaua kehtib ehitusgarantii?

Kredexi nõue on ehitajapoolne 5-aastane garantii. Eesti ehitusseadus nõuab vähemalt 2-aastast garantiid.

Kuidas käib omanikujärelevalve protsess?

Omanikujärelevalve hankimine on KredEx’i nõue ja omaniku (KÜ) kohustus. Kogu omanikujärelevalve protsess on reguleeritud majandus- ja taristuministri määrusega “Omanikujärelevalve tegemise kord”. Omanikujärelevalve kaitseb omanike huvisid ehitusprotsessis. Sõltuvalt kokkulepitust omanikujärelevalve lõppeb ehitustööde vastuvõtmisega või (eraldi tasustamisel) garantiiperioodi lõppemisega.

Ventilatsioon

Milline ventilatsioonilahendus on soovitatav paigaldada renoveeritavale majale?

Soojustehniliselt ja õhu kvaliteedi tagamiseks on hädavajalik soojustagastusega ventilatsiooni väljaehitamine, sellega säästetakse nii energiat kui tagatakse hea õhukvaliteet ööpäevaringselt kõikides korterites. Eelmainitust tulenevalt on see ka KredEx’i nõue. Lisaks tuleb igasse korterisse andur, mille järgi saavad elanikud enda ruumi CO2 taset jälgida.

Mida tähendab soojustagastusega ventilatsioon?

Soojustagastusega ventilatsioon tähendab, et korterist väljuva õhu soojust kasutatakse sissetuleva värske õhu soojendamiseks. See tagab olulise energiasäästu ruumide temperatuuri hoidmisel.

Mida toob endaga kaasa ventilatsioonisüsteemi uuendamine? Kas müratase tõuseb?

Mürataseme piirnormid on sätestatud, mida ei tohi ületada, kuid täiesti hääletut ventilatsioonisüsteemi ei ole.

Kuidas inimene saab aru, et ventilatsioon töötab õigesti?

Kõige lihtsam on jälgida korterisse paigaldatud andurilt CO2 taset. Kui see on tavalisest oluliselt kõrgem, tähendab see, et ventilatsioon ei tööta õigesti. Kui korterist kaob ventilatsiooni müra täiesti on ventilatsioon ennast keskseadmest välja lülitanud. Pärast renoveerimist toimuvad ka kõigis korterites ventilatsiooni mõõtmised ja jälgitakse, et ventilatsioon töötaks kõigis korterites õigesti.

Kas ventilatsiooni kinni keerata on võimalik?

Ei ole võimalik ja see ei ole ka lubatud. Kinni keeramine rikub ventilatsioonisüsteemi tasakaalu ja mõjutab ebasoovitavalt ka teiste korterite õhuvahetust.

Päikesepaneelid

Miks on mõistlik paigaldada majale päikesepaneelid?

Päikesepaneelide paigaldamisega on võimalik vähendada elektrikulusid. Päikesepaneelidest saadavat energiat kasutatakse kortermaja tehnosüsteemide töös hoidmiseks ja korteritele tarbimiseks. Üle jääva energia saab maha müüa, millest saadud tulu võrra vähenevadki korterite kulud energiale.

Kas päikesepaneelide paigaldamine tasub ennast ära?

Tasub küll. Suurim kasu tuleneb sellest, et enda tarbitavat elektrit ei pea võrgust ostma, seda toodavad oma maja päikesepaneelid. Suur kokkuhoid tuleb ka võrgutasude arvelt. Päikesepaneelide paigaldamine tasub ennast ära 6-10 aasta jooksul. Pärast seda hakkavad paneelid tulu tootma.

Kui suur päikesepark on mõistlik kortermajale välja ehitada?

Üldprintsiibis nii suur kui võimalik ja nii väike kui vajalik. Päikesepargi suurus sõltub hoone paigutusest ilmakaarte ja teiste naaberhoonete suhtes, ehituslikest eripäradest, elektrivõrgu läbilaskevõimest, hoone energiabilansist ja omanike valmisolekust üle minna elektri ühisostule. Optimaalne ja tasakaalustatud lahendus selgub projekteerimise käigus. Kõige kasulikum on kogu kohapeal toodetud elekter kohapeal ka ära tarbida.

Millist hooldamist päikesepaneelid edaspidi vajavad?

Reeglina päikesepaneelid spetsiifilist hooldust ei vaja - see on elektrikäidu osa. Muu teeb ära loodus ise - sulatab lume ja peseb pinna puhtaks. Samas on soovitav süsteemi regulaarselt seirata, et ebakõlade tekkimisel need kiiresti avastada ning vea kõrvaldamiseks vajalik hooldus või teenus tellida.

Kellele kuulub päikesejaamale lisatav aku ja kes vastutab selle hoolduse eest?

Hoonesse paigaldatav akusüsteem kuulub projekti partnerile Eesti Energiale. Eesti Energia vastutab selle jooksva juhtimise, hoolduse ja hilisema utiliseerimise eest. Eesti Energia ostab KÜ-lt elektrit, et seda hiljem KÜ-le tagasi müüa. Salvestist ostetud elektrile ei rakendata võrgutasusid, mis tähendab, et KÜ võidab võrgutasude arvelt.

Mis muutub maja jaoks kui akude eluiga läbi saab?

Akude kestvus sõltub laadimise-tühjenemise tsüklitest. Eeldatava praktika põhjal on akude prognoositav eluiga 15+ aastat. Akude eluea lõppedes on võimalik asendada akumoodulid uute vastu ning alustada uue elutsükliga või utiliseerida terve salvesti.

Mis on elektri ühisost? Kuidas mõjutab elektri ühisostule üleminek edaspidi elektriarveid?

Elektri ühisostu korral on korteriühistul üks mõõtepunkt, mis on liidetud jaotusvõrgu teenust pakkuva ettevõttega. Sellisel juhul on ühistul sõlmitud elektrimüügileping maja kogu elektri tarbimise katmiseks, mis sisaldab ka iga üksiku korteri tarbimist ja ühistu ise jagab kulu korterite vahel korteri tarbimise alusel. Elektripaketi ning bilansihalduri valiku teeb tervele korteriühistule juhatus. KÜ-le jääb alati õigus bilansihaldurit vahetada.

Rahastamine

Milliseid kulusid katavad KredExi ja Annelinn+ toetused?

KredExi toetatavad on nii  energiasäästuga seotud tööd, kui ka teised hoone eluea kasvuks ning elanike elukvaliteedi tõstmiseks vajalikud tööd. Tartu linna toetus rakendub projektis osalevate hoonete renoveerimistöödele, mille tulemusena hoone renoveeritakse tehases eeltoodetud soojustuselementidega energiaklassi A vastavalt Annelinn+ projekti tingimustele. Eelmises voorus toetatavaid töid saab lugeda määrusest (11.03.2023).

Kuidas muutuvad mu sooja- ja elektrikulud pärast renoveerimist?

Pärast renoveerimist soojakulud vähenevad, sõltuvalt hoone algsest seisundist on praktikas  saavutatud kuni 60 % soojusenergia kokkuhoid. Korteri elektrienergia kulu jääb valdavalt samaks või kui kasvab, siis korteris lisanduvate kodumasinate ja seadmete arvelt.

Kuidas muutuvad mu finantskulud pärast renoveerimist?

Kui pärast renoveerimist soojakulud vähenevad, siis pangalaenu (panga marginaal + euribor) võrra igakuised maksed suurenevad, mis sõltuvad korteri pindalast, renoveerimiseks võetud laenu suurusest, tagasimakse perioodi pikkusest ja laenu intressidest.
Kuna renoveerimata kortermajas kogutakse reeglina  erinevate avarii- ja hooldustööde tarbeks vähemal või suuremal määral remondifondi, siis pärast renoveerimist on selle vajadus minimaalne. Seepärast tuleks pangalaenu võtta mitte kuluna, vaid korteriomanike ühise investeeringuna tulevikku.

Kuidas jaotatakse soojusenergia kulu korterite vahel?

Soojusenergia kulu jaotamine on ühistu otsustada.

Kas renoveerimise järgselt kaasneb edaspidiseid kulusid?

Pärast renoveerimist kaasnevad regulaarsed tehnosüsteemide hoolduskulud.

Kui suure väljaminekuga peaks ühistu arvestama projekteerija/tehnilise konsultandi palkamisel? Kas KredEx hüvitab need kulud?

KredEx toetab nii projekteerimist kui ka tehnilise konsultandi palkamist 50% toetusmääraga. Lisaks on sama toetusmääraga toetatav omaniku järelevalve palkamine.

Kellele kuulub renoveerimislaen? Mis saab laenust, kui korter maha müüa? Kas laen saab olema potentsiaalsele ostjale takistuseks?

Laenu võtab korteriühistu. Korteri omaniku vahetusega kandub laenumaksete tasumise kohustus üle uuele omanikule. Laenu osamakse kajastatakse korteriühistu väljastataval teenuste arvel. Ostes laenukohustusega korterit on ostjal küll lisakulud, kuid selle võrra madalamad igapäevased kulud.

Kas ma saan oma laenu osa koheselt ära tasuda?

Kui korteriomanikul on soov oma korteri suurusele vastav renoveerimistööde maksumus koheselt ära maksta, siis on see võimalik. Oluline on varasem kokkulepe korteriühistuga. Korteriühistu võetav laenusumma jääb selle võrra väiksemaks ning antud korteri igakuistel teenuste arvetel ei kajastata laenu tagasimakset.

Kuidas mõjutab euribori tõus korteriühistu renoveerimislaenu?

Tulenevalt laenutingimustest mõjutab otseselt - pangaintressid on Eestis seotud euriboriga, mis ajas muutub ja kujundab igakuist makset. Euribor on majandusteooria järgi tsükliline ehk tõusule järgneb alati langus.

Koduautomaatika

Miks peaks meie maja renoveerima, kui oleme sisekliimaga rahul, kommunaalkulud on mõistlikud ja enamus elanikke elavad toimetuleku piiril?

Kortermaja koosneb paljudest korteritest, renoveerimata kortermaja ruumide sisekliima sõltub korterite asukohast. Ühes korteris võib olla hea sisekliima, aga naabril ei pruugi nii olla. Majasisene suhtlus naabrite ja ühistuga on oluline, et selgitada välja maja tervikolukord. Korterites erinevat ebaühtlast sisekliimat on võimalik ühtlustada renoveerimisega, millega kaasneb ka energia kokkuhoid.

Kui turvaline on üheksakordse maja renoveerimine eeltoodetud elementidega?

Viiekordsete majade praktikast lähtuvalt on turvaline. Konstruktsioonide kandevõime uuringutega tegelevad Tallinna Tehnikaülikool teadlased. Elemendi prototüüp koos kinnituslahendusega on katsetamiseks ja vaatlemiseks paigaldatud Mõisavahe 43 seinale.

Millist kasu ühistu sellest saab, et majja tuleb Eesti Energiale kuuluv akupank?

Suurim kasu on, et tundidel kui päike ei paista või jääb omatoodetud elektrienergiast puudu, saab akupangast sinna salvestatud päikeseenergiat tarbida võrgu, aktsiisi ja käibemaksuta. Kõik akuga seotud kulud (sh hoolduskulud) jäävad Eesti Energia kanda.

Mis süsteemid jäävad tööle, kui elekter ära läheb?

Hoone renoveerimisel on võimalik eraldada elektrisüsteemis kriitilised elektritarbijad mittekriitilistest tarbijatest. Nii on võimalus elektrikatkestuste ajal akuga toita kriitilisi tarbijaid. Tänu akupangale jäävad teatud perioodiks tööle elutähtsad tehnosüsteemid: soojavarustus, ventilatsioon ja avariivalgustus.

Viimati muudetud 30.04.2024

Annelinna elanike kaasamine

Annelinn+ projekt on kahe aasta jooksul korraldanud kohalikele mitmeid infopäevi nii päikese käes kui lumes. Koos elanikega on mõeldud lennukalt ideaalsest kodust ja vaadatud detailideni üle tehnosüsteemide uuendamise vajadused ning renoveerimise maksumused. Kohalikelt saadud tagasiside on väga väärtuslikuks osaks suurte kortermajade tervikrenoveerimise planeerimisel, kuna see annab hea pildi inimeste reaalseltest ootustest ja võimalustest.

Video võtab kokku kaasamisüritused ja aitab vaadata tulevikku. 2023. aastal liikus projekt Annelinnast ka välja ja Mõisavahe piirkonnast saadud teadmised ja kogemused aitavad tervikrenoveerimise lahendusi teistes piirkondades lihtsamini tutvustada ja kasutada.

Rohkem infot Annelinn+ projekti kohta. 

Demoala infopäevad märtsis

Annelinn+ meeskond käis taaskord pilootala majade elanikele tutvustamas projekti võimalusi ning vastamas kõige põletavamatele küsimustele. Üritused toimusid 11. ja 16. märtsil Mõisavahe 43 paneelidega renoveerimise pilootseina kõrval.

Infoürituse eesmärk oli pilootala majade elanikele jagada kõige värskemat infot majade renoveerimise, maksumuse ja tehniliste küsimuste kohta. Mõlemal infoüritusel oli kohal palju uudistajaid ning neid, kes soovisid saada vastuseid oma küsimustele renoveerimise kohta. Peamiselt olid elanikud mures renoveerimise maksumuse ja majandusliku olukorra üle, mis tekitavad kõhklusi korteriühistu liikmete võimekuses võtta laenu. Vaatamata sellele oli valdav osa üritust väisanud majaelanikke renoveerimise suhtes positiivselt meelestatud ja pidasid seda oluliseks, kuigi samas tunnistati, et maja sees on positiivse otsuseni keeruline jõuda. Majaelanikud tundsid huvi ka innovaatiliste lahenduste kohta, mis teevad 9-kordsed kortermajad nutikaks ning energiasäästlikuks.

Annelinn+ meeskond tänab kõiki infoüritustel osalejaid!

Annelinna elanikud kohtumas projektimeeskonnaga
Annelinna elanikud kohtumas projektimeeskonnaga

Algas innovaatiliste ehituspaneelide testimine Annelinnas

Renoveerimist ootav korrusmaja sai oma küljeseinale fassaadipaneelid, millesse paigaldatud andurid hakkavad andma infot uue tehnoloogia toimivuse kohta.

Tartu linn aitab läbi projekti Annelinn+ (oPEN Lab ja BuildEST) renoveerida kolm Annelinna korrusmaja. Selleks paigaldatakse kolmele majale tehases eelvalmistatud fassaadipaneelid, mis võimaldavad vana hoone muuta liginullenergia majaks.  Nii kõrgete (9-korruseliste) majade renoveerimist pole Eestis seni tehases eeltoodetud fassaadipaneelidega tehtud, seetõttu proovitakse lahendus ühe maja otsaseinal enne läbi. Testpaneelide paigaldamine annab hea ülevaate innovaatilise lahenduse kasutamisest Annelinna majade renoveerimisel ning aitab tutvuda Annelinn+ projektiga laiemalt.

Prototüübi abil uuritakse fassaadipaneelide ehitusfüüsikalist toimivust, paigaldust ja tihendamist. Paneelid on valmistatud kolme erineva lahendusega: erinev soojustuse paksus, tuuletõkke materjal, erinev õhu- ja aurutõke. Kasutatud on ka erinevaid fassaadikattematerjale: tsementkiudplaat, laudvooder ja kahte varianti päikesepaneele.

Seina soojusliku ja niiskusliku toimivuse uurimiseks on lisasoojustuselementi paigaldatud temperatuuri ja niiskuse andurid. Saadud infot kasutatakse nii soojus- ja niiskusrežiimi uurimiseks kui ka arvutusmudeli kalibreerimiseks. Kogutud info abil uuritakse, milline tarindi lahendus laseb vähem sooja läbi ja millise materjali kombinatsiooni korral on lahendus kõige niiskusturvalisem. 

Majale kinnitatav lisasoojustuselement on toodetud selleks, et lahendada tüüpilise Annelinna paneelmaja soojustamisega seotud väljakutsed ning mõõta lahenduse efektiivsust. Paneelile annab tugevuse puitsõrestik, paneel sisaldab soojustuskihti ning tule- ja tuuletõkke kihte. Paneeli katavad tsementkiudplaat ning Solarstone ja Roofit.Solar päikesepaneelid.  

Annelinn+ on ehitusinnovatsiooni projekt, mille abil renoveeritakse kolm 9-korruselist elamut kaasaegseteks A-energiaklassi majaks. Tervikrenoveerimine toob suure küttekulude kokkuhoiu elanikele ning on väga oluline samm Tartu teel kliimaneutraalsuse poole. 

Testpaneelide paigaldamine Mõisavahe 43 otsaseinale

Renoveerimistööde maksumuse töötuba

8. detsembril 2022 toimus Annelinn+ projekti raames kohtumine, kus osalesid projekti toel renoveerimisest huvitatud kortermajade ühistujuhid. Kohtumise eesmärk oli tutvustada renoveerimistööde hinnangulist maksumust.

Kohtumisel osalenud ühistujuhtidele anti ülevaade projekti hetkeseisust, renoveerimistöödele laekunud esmastest hinnapakkumistest ja edasistest sammudest. Lisaks julgustati osalejaid tutvuma oma maja hooneraportiga, kus on esitatud hoone tehniline ülevaatus ja lähteseisukohad renoveerimiseks. Kalkulatsiooni tööriista abil said iga maja esindajad näha, milliseks kujuneb renoveerimise hinnanguline maksumus just nende maja jaoks.

Kokkuvõte töötoast
Töötoad fotod

Projekti töötuba

Laupäeval, 17. septembril 2022 toimus Tartu K. J. Petersoni koolis projekti Annelinn+ töötuba, milles osalesid projekti toel renoveerimisest huvitatud kortermajade ühistujuhid ja elanikud. Töötuppa kutsuti iga maja esindajad, kokku osales ligi 50 elanikku. Kohtumise eesmärgiks oli ühiselt unistada, millised võiksid majad ja nende ümbrus olla pärast renoveerimise lõppu. Arutelu toimus „maailmakohviku“ meetodil, kus igas lauas arutati üht kindlat renoveerimisega seotud teemat: fassaad ja rõdud, keldrid, trepikojad, ventilatsioon ja küte ning majaümbrus. Kohalolijatel oli võimalik pakkuda nii enda lahendusi kui tutvuda olemasolevatega, sealjuures olid oodatud ka kõiksugused lennukad või vähem levinud lahendused ja ideed.

Kokkuvõte töötoast

Töötoa fotod

Infopäev Annelinnas

17. augustil 2022 toimus renoveerimise infoõhtu 6- kuni 9-kordsete Annelinna kortermajade elanikele, kes on huvitatud nutikast renoveerimisest. Ürituse avas Tartu abilinnapea Raimond Tamm, kelle sõnul on renoveerimine üks võtmetegevusi, et oma elukeskkonda paremaks muuta. Täpsemaid Annelinn+ projektis kavandatud renoveerimislahendusi tutvustasid ettevõtte KMT Prefab, Eesti Energia ning Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid. Infoõhtule kogunes kohapeal kuulama ligi 120 osalejat, lisaks oli mitukümmend kuulajat ühinenud veebi teel.

Veebiülekande salvestis
Infopäeva fotod

Pilootala elanike infopäevad

Annelinna elanikud olid märtsis 2022 oodatud infopäevadele, kus Tartu linn ja Tartu Regiooni Energiaagentuur tutvustasid 6–9-korruselistele elamutele mõeldud renoveerimise toetusvõimalusi. Infopäeval arutati renoveerimise kasusid ja riske ning Annelinna parema elukeskkonna kujundamist.

Infopäeval sai osaleda veebi teel või kohapeal Anne restoranis. Infopäevad toimusid 19., 22., 26. ja 29. märtsil. Viimane infopäev oli vene keeles.

Infopäeva esitlus
Fotod infopäevast

Viimati muudetud 30.04.2024

LIFE IP BUILDEST - Eesti Renoveerimise maraton

BuildEST keskendub Eesti hoonele renoveerimise hõlpsamaks ja kättesaadavamaks muutmisele. Tartus tegeletakse eramute renoveerimise toetamisega ja koostöös oPEN Lab projektiga otsitakse võimalusi tehaselise renoveerimise arendamiseks. 

Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele

Loodusressursse kasutatakse kõige rohkem ehitamiseks ja just hoonetes kasutatakse üle poole Eestis tarbitavast energiast. Materjalide ja energia säästmiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks tuleb olemasolevaid hooneid hooldada ning terviklikult renoveerida.  

Riik on selleks käivitanud renoveerimismaratoni ja koostanud Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia, mis näeb ette, et 2050. aastaks on kõik Eesti kodud ja töökohad targalt korda tehtud. Selle eesmärgi seadmine ja täitmine on vajalik, et meie majad oleksid energiasäästlikud ja kestlikud ning neis oleks meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast.

Praegu oleme läbinud renoveerimismaratoni esimesed meetrid, kuid vajame jätkamiseks paremaid ja laiapõhjalisemaid lahendusi. Nende leidmiseks, testimiseks ja seeläbi strateegiale hoo andmiseks on BuildESTi arendusprojektis oma tarkuse ühendanud valdkonna 18 tugevaimat tegijat, kelle hulka kuuluvad ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA). Kogueelarve on umbes 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus. Projekt kestab 2028. aastani.

Poliitikate kujundamine

Kaardistame hoonete olukorra erinevate hoonetüüpide kaupa. Uurime, mis on peamised takistused hoonete renoveerimisel, kuidas on toiminud senine Eesti ja teiste riikide praktika ja mis vajab muutmist. Töö tulemusena valmib alusmaterjal energiatõhusa renoveerimise poliitikate kujundamiseks ning ärimudelite ja meetmete väljatöötamiseks.

Tehnilised lahendused

Töötame välja tõendatud toimivusega renoveerimislahendused ja juhendid, mille teeme kättesaadavaks nii omanikele kui spetsialistidele. Lahenduste väljatöötamisel järgime hoonetüübi eripära ja kultuuriväärtust. Seejuures on suurimaks väljakutseks seni vähem uuritud hoonetüübid: eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned. Tüüpsete korterelamute puhul keskendume kvartalipõhisele tehaselisele renoveerimisele.

Näidisrenoveerimised

Testime ja kontrollime pakutud lahendusi näidisobjektidel, seejuures katsetame ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamise võimalusi.

Terviklikult renoveeritud hooned on heaks eeskujuks ning ärgitavad ka naabreid tegutsema. Kaasame laiemalt kogukondi, et leida lahendused kogu naabruskonna uuendamiseks.

Kohanemine muutunud kliimatingimustega

Muutunud kliima on kaasa toonud uued olud. Euroopas on sagenenud üleujutused, tugevad tuuled ja niisked perioodid ning tihedamini valitseb nullilähedase temperatuuriga aeg. See seab senisest nõudlikumad tingimused ehitusmaterjalidele ja rekonstrueerimisele.

Projektiga mudeldame kliimariske ja testime muutunud kliimaga kohanemise lahendusi. Selle tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Eesmärk on tagada erinevates ekstreemsetes ilmastikutingimustes hoonete parem kliimakindlus kogu elukaare lõikes, et vältida korduvaid renoveerimistöid.

Ehitusmaterjalide korduvkasutus

Taaskasutatav ehitusmaterjal on ressurss, mida oleme seni liiga vähe sihipäraselt kasutanud. Kaardistame peamised takistused materjalide ringlussevõtul ning otsime lahendusi targaks renoveerimiseks ja lammutamiseks.

Uurime võimalusi ehitusmaterjalide lihtsaks demonteerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. Testime elementide korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu resertifitseerimise protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni. Eesmärk on materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures selle kvaliteedi. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ja vajadust aina uusi loodusressursse kasutusele võtta.

Digitööriistad

Juba täna on Eesti maailmas esimene riik, kus kogu hoonefond on kantud kolmemõõtmelisele kaardile. Projektiga töötame välja tööriistad, millega saab senisest rohkem rakendada hoonete kasutamisel, hooldamisel ja uuendamisel andmeid. Seejuures tahame tõsta nende kvaliteeti ja kättesaadavust ning valikuid automatiseerida. Lisaks arendame edasi ehitisregistrit (digitaalset logiraamatut) ja töötame välja hoonepõhise renoveerimise teekaardi.

Teadlikkuse kasvatamine

Tõstame omanike ja spetsialistide teadlikkust hoonete uuendamise võimalustest ja suurendame seeläbi nõudlust renoveerimiseks. Toome välja energiatõhusa tervikrenoveerimise kasud – majad kestavad kauem, need on ohutumad, saavad parema hea sisekliima, ülalpidamiskulud on madalamad ja paraneb ligipääsetavus. Seeläbi tekib mitmekordne võit nii omanikule kui ka keskkonnale.

Hooned vajavad hooldamist ja uuendamist ka siis, kui energiatõhusus kõrvale jätta. Allakukkuvad varikatused või rõdupaneelid, lagunenud fassaad, hallitus toanurgas, lekkivad torud ning ohtlik gaasiseade on vaid osa probleemidest, mis vajavad lähitulevikus aina suuremal hulgal hoonetel lahendamist. Võit on siiski mitmekordne, kui tervikrenoveerimise käigus saab hooned muuta ka energiatõhusaks.

Projekti partnereid on kokku 18:

Ministeeriumid: Kliimaministeerium (juhtpartner ja CINEA lepingupartner), Rahandusministeerium.
Ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia
Riigiasutused: SA KredEx, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara AS
Omavalitsused: Tartu, Võru ja Rakvere linnavalitsused
Katusorganisatsioonid/erialaliidud: Eesti Korteriühistute Liit, EVM Maaarhitektuuri Keskus, MTÜ Tartu Regiooni Energiaagentuur, Eesti Ringmajanduse Ettevõtete Liit, Ehitusettevõtjate Liit, Digitaalehituse klaster, Eesti Puitmajaliit.

BuildEST projekti juhtpartner on Kliimaministeerium kliimaministeerium.ee/buildest

Tartu linnaga seonduvate küsimuste puhul pöörduda:

[email protected]

Kaspar Alev

Kliimaspetsialist

Rumiloome osakond

+372 5242859

 

 

Viimati muudetud 02.05.2024